363 suhted: A-vitamiin, Aberratsioon (bioloogia), Abiogenees, Adaptiivne radiatsioon, Adenosiinmonofosfaat, Adenosiintrifosfaat, Adrenaliin, Aerobioloogia, Aeroobne protsess, Aiandus, Ainuraksed, Aisting, Akrosomaalreaktsioon, Aktiin, Akvaarium, Alamhõimkond, Alamliik, Alamperekond, Alamselts, Alamsugukond, Alfaheeliks, Algoloog, Algoloogia, Alleel, Amööbliikumine, Aminohapped, Amitoos, Anabioos, Anabolism, Anadroomsus, Anaeroobne glükolüüs, Anaeroobne hingamine, Analoogia (bioloogia), Anatoomia, Anatoomia mõisteid, Anisogaamia, Antibioos, Antibiootikumid, Antikehad, Antikoodon, Aort, Apoteetsium, Arengubioloogia, Aretus, Arginiin, Asendusemadus, Astel, Astrobioloogia, Atavism, Atsetüülkoliin, ..., Autohtoonne liik, Autopoees, Autosoom, Autotroof, B-rühma vitamiinid, Baeri seadused, Baldwini efekt, Batemani printsiip, Baueri reegel, Bilateraalne sümmeetria, Binaarne nomenklatuur, Bioakustika, Bioenergeetika (bioloogia), Biogeneetiline reegel, Biogeograafiline rajoneerimine, Biogeokeemia, Bioinformaatika, Biokatalüsaator, Biokommunikatsioon, Bioloogia, Bioloogia filosoofia, Bioloogiajaam, Bioloogilised interaktsioonid, Bioluminestsents, Biomeetria, Biomolekul, Bioom, Bioonika, Bioorgaaniline keemia, Biootilised tegurid, Biorütmid, Bioreoloogia, Bios, Biosüntees, Biosüsteem, Biosemiootika, Biosfäär, Biotehnoloogia, Biotsönoos, Blastula, Botaanika mõisteid, Botaanikaaed, C-vitamiin, Darvinism, Diferentseerumine, Dimorfism, Divergents (bioloogia), Divoltiinsus, DNA, Domeen (bioloogia), E-vitamiin, Ekvifinaalsus, Elu, Elu teke, Eluiga, Elusloodus, Elutsükkel, Emakas, Emane, Emasõis, Embrüogenees, Endeem, Endoplasmaatiline retiikulum, Endosümbiont, Endosümbioos, Endotsütoos, Ensüüm, Eos, Eoseline sigimine, Eoskott, Eosla, Epigenees, Epigeneetika, Euglenoidne liikumine, Evolutsioon, Evolutsioonibioloogia, Evolutsiooniline progress, Evolutsioonipsühholoogia, Füllood, Fülogeenia, Fülogenees, Fülogeneetiline süstemaatika, Fülogeograafia, Füsioloogia mõisteid, Fütopatoloogia, Fenotüüp, Fotosüntees, Fototroof, Funktsioonitsükkel, Gameet, Geen, Geeniekspressioon, Geenmuundatud organism, Geneetik, Geneetika, Geneetiline assimilatsioon, Geneetiline info, Genet, Genofond, Genoomika, Genotüüp, Hallitus, Hübriid, Heterotroof, Hingamine, Histoloogia, Homöorees, Homöostaas, Homoloogia, Hormoonid, Horoloogia, Hulkrakne organism, In vitro, In vivo, Incertae sedis, Informatsiooni-RNA, Infraklass, Infraselts, Instinkt, Integrated Taxonomic Information System, Intelligentne disain, Interfaas, Isasõis, Iseregulatsioon (bioloogia), Juveniilne staadium, Kahe ülemriigi süsteem, Kaksteistsõrmiksool, Katabolism, Katadroomsus, Käitumine, Kännis, Kõnnumaa, Kemolitotroofid, Kemotroof, Klaad, Kladistika, Kladogramm, Kloon, Klorofüll, Koevolutsioon, Kohanemine, Kohanemus, Kohastumine, Kohastumus, Kohasus, Koloonia (bioloogia), Kometabolism, Kommensalism, Kompimiselundid, Konvergents (bioloogia), Kopsud, Kreatsionism, Kromatiid, Kromosoom, Kronobioloogia, Kude, Lamarcki seadused, Lamarkism, Lüli (bioloogia), Lümf, Lõhestav valik, Lõivsuhe, Lõssenkism, Lendamine, Levila, Liigiteke, Liik (bioloogia), Liikide kirjeldamine, Litotroof, Looduskaitsebioloogia, Loomaaed, Loomastik, Magu, Makroevolutsioon, Maks, Mangroov, Matemaatiline bioloogia, Mükotroof, Mürkmadu, Meditsiini mõisteid, Metaanibakterid, Metabolism, Metagenees, Metameeria, Mikrobioloogia mõisteid, Mikroevolutsioon, Miksotroof, Mitokonder, Mitokondriaalne DNA, Mitoos, Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid, Molekulaarne kell, Monofüleetiline rühm, Morfogenees, Morfoloogia (bioloogia), Mudelorganism, Munarakk, N-terminaalne ots, Neovitalism, Neurobioloogia, Nomenklatuurikoodeks, Nominaatvorm, Nomogenees, Ontogenees, Organell, Organism, Organotroof, Ornitoloogiajaam, Ortogenees, Osmoregulatsioon, Paljunemine, Pangenees, Panspermia, Parafüleetiline rühm, Parasitism, Parasitoid (moodustis), Pärandumine, Põlvkond (bioloogia), Põlvkonnavaheldus, Pesaparasitism, Pesitsemine, Plankton, Plastiidid, Polüfüülia, Polüfüleetiline rühm, Pooldumine, Populatsioon, Populatsioonidünaamika, Preadaptatsioon, Preformism, Protistoloogia, Punase kuninganna hüpotees, Pungumine, Rakendusbioloogia, Rakk, Rakubioloogia mõisteid, Rakuhingamine, Rakumembraan, Rakuteooria, Ramet, Rass (bioloogia), Reaktsiooninorm, Relikt (bioloogia), Reofiil, Ribosomaalne RNA, Risoom, RNA, RNA maailma hüpotees, Rudiment, Saakloom, Saltatsionism, Süda, Sügoot, Sümbiogenees, Sümmeetria, Sümpatomimeetikumid, Sünapomorf, Süsteemibioloogia, Süstemaatiline anatoomia, Segavereline, Semivoltiinsus, Sensu lato, Sensu stricto, Sigimine, Silelihasrakud, Skelett, Sooline dimorfism, Sotsiobioloogia, Sperm, Sperma, Stabiliseeriv valik, Suguline valik, Sugutu paljunemine, Surm, Suunav valik, Suurrasvik, Takson, Talvitumine, Täismoone, Tütarrakk, Teisend (bioloogia), Teisesed sootunnused, Teoreetiline bioloogia, Teratoloogia, Toitumine, Toitumistüüp, Transpordi-RNA, Triibus, Trofoloogia, Trohhofoor, Tsüst, Tsütoplasma, Tsefalisatsioon, Uni, Vaegmoone, Valgusüntees, Valik (bioloogia), Varibiosfäär, Varjevärvus, Varuained, Võrdlev anatoomia, Vegetatiivne sigimine, Vereringe, Veri, Vermimine (bioloogia), Vernadski reegel, Viljastumine, Vitalism, Vitamiinid, Vivaarium, Voltiinsus, Vorm (bioloogia), Zooloogia mõisteid. Laienda indeks (313 rohkem) »
A-vitamiin
A-vitamiin on retinooli taoliselt mõjuvate ainete koondnimetus, bioaktiivsete mikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja A-vitamiin · Näe rohkem »
Aberratsioon (bioloogia)
Aberratsioon on bioloogilise liigi vorm, mida iseloomustab tavalisest erinev kuju.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Aberratsioon (bioloogia) · Näe rohkem »
Abiogenees
Abiogenees (kr. keeles "abios" + "genesis") ehk isetärkamine on elu iseeneslik tekkimine eluta ainest.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Abiogenees · Näe rohkem »
Adaptiivne radiatsioon
Adaptiivne radiatsioon (ka adaptiivradiatsioon, ökoloogiline divergents, ökoloogiline lahknemine, kohastumuslik radiatsioon) on ühest eellasgrupist lähtuv uute liikide või liigigruppide tekkimine, mis erinevad märgatavalt mingite funktsionaalsete tunnuste poolest.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Adaptiivne radiatsioon · Näe rohkem »
Adenosiinmonofosfaat
pisi Adenosiinmonofosfaat (AMP) on nukleotiid, mis koosneb adeniinist, riboosist ja fosfaadirühmast.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Adenosiinmonofosfaat · Näe rohkem »
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Adenosiintrifosfaat · Näe rohkem »
Adrenaliin
Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Adrenaliin · Näe rohkem »
Aerobioloogia
Aerobioloogia on õhuhõljumi levimist ja koostist uuriv bioloogia haru.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Aerobioloogia · Näe rohkem »
Aeroobne protsess
Aeroobne protsess on õhu juuresolekul toimuv (enamasti mikrobioloogiline) protsess.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Aeroobne protsess · Näe rohkem »
Aiandus
Köögivilja kasvatamine koduaias Aiandus ehk hortonoomia on taimede kasvatamine aia välimuse kujundamise eesmärgiga (iluaiandus) või köögivilja, puuvilja ja marjade kasvatamine toiduks.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Aiandus · Näe rohkem »
Ainuraksed
kodalase (''Euglypha'') perekonna esindaja. Rakutuum on pildi vasakul poolel hõlpsasti ära tuntav. Kingloom ''Paramecium aurelia'' Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Ainuraksed · Näe rohkem »
Aisting
Aistinguks nimetatakse filosoofias ja traditsioonilises psühholoogias elementaarset meelelist elamust.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Aisting · Näe rohkem »
Akrosomaalreaktsioon
merisiilikul. Akrosomaalreaktsioon on üks spermi munarakku tungimise etappidest.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Akrosomaalreaktsioon · Näe rohkem »
Aktiin
G-aktiin F-aktiin Aktiin on valk, mis moodustab polümeriseerudes tsütoskeleti mikrofilamente.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Aktiin · Näe rohkem »
Akvaarium
thumb thumb Akvaarium on mahuti (vivaarium), mille vähemalt üks külg on läbipaistev, ja kus elavad veeorganismid (veetaimed, kalad, muud veeloomad).
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Akvaarium · Näe rohkem »
Alamhõimkond
Alamhõimkond (subphylum) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev takson hõimkonna ja klassi (ka ülemklassi) vahel.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Alamhõimkond · Näe rohkem »
Alamliik
kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Alamliik · Näe rohkem »
Alamperekond
Alamperekond (subgenus) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev perekonna- (genus) sisene takson.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Alamperekond · Näe rohkem »
Alamselts
Alamselts (subordo) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev seltsi- (ordo) sisene takson.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Alamselts · Näe rohkem »
Alamsugukond
Alamsugukond (subfamilia) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev sugukonna (familia) sisene takson.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Alamsugukond · Näe rohkem »
Alfaheeliks
Pealtvaateline joonis alfaheeliksi selgroost Alfaheeliks (α-heeliks) on bipolümeeri sekundaarstruktuur ja paremalt poolt rullis või spiraalne konformatsioon, kus on selgrooks N-H grupp, mis domineerib vesiniksideme C.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Alfaheeliks · Näe rohkem »
Algoloog
Algoloog ehk fükoloog on teadlane, kes tegeleb algoloogia ehk vetikate uurimisega.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Algoloog · Näe rohkem »
Algoloogia
Algoloogia ehk fükoloogia ehk vetikateadus on bioloogia haru, mis uurib vetikaid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Algoloogia · Näe rohkem »
Alleel
Alleel (inglise allele) on geeniteisend, geeni esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Alleel · Näe rohkem »
Amööbliikumine
Amööbliikumine ehk amöboidne liikumine on kõige algelisem loomse raku liikumise vorm, mille korral elusolend liigub raku kehas olevast tsütoplasmast moodustunud sagar- või juurkulendite abil.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Amööbliikumine · Näe rohkem »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Aminohapped · Näe rohkem »
Amitoos
Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku- või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Amitoos · Näe rohkem »
Anabioos
Anabioos (vanakreeka sõnast ἀναβίωσις (anabiōsis) 'taaselustumine') on organismi (näiteks taime, looma, mikroorganismi) füsioloogiline seisund, kus vaadeldaval organismil nähtavad elutunnused puuduvad.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Anabioos · Näe rohkem »
Anabolism
Anabolism ehk assimilatsioon on organismis aset leidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Anabolism · Näe rohkem »
Anadroomsus
Anadroomsus on ülessuunatus.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Anadroomsus · Näe rohkem »
Anaeroobne glükolüüs
Anaeroobne glükolüüs on anaeroobses keskkonnas toimuv biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Anaeroobne glükolüüs · Näe rohkem »
Anaeroobne hingamine
Anaeroobne hingamine (ka mineraalne hingamine) on vaba hapnikuta (anaeroobses) keskkonnas selleks kohastunud organismide energiasaamisviis.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Anaeroobne hingamine · Näe rohkem »
Analoogia (bioloogia)
Analoogia on bioloogias mõiste, mis tähistab funktsionaalset sarnasust.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Analoogia (bioloogia) · Näe rohkem »
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Anatoomia · Näe rohkem »
Anatoomia mõisteid
Siin on loetletud inimese ja teiste selgroogsete loomade morfoloogia, anatoomia, embrüoloogia ja histoloogia mõisteid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Anatoomia mõisteid · Näe rohkem »
Anisogaamia
Anisogaamia on sugulise sigimise vorm, mis põhineb talitluselt või ehituselt (morfoloogialt) erinevate sugurakkude (gameetide) ühinemisel.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Anisogaamia · Näe rohkem »
Antibioos
Antibioos on bioloogiline interaktsioon, mis on ühele osapoolele surmav.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Antibioos · Näe rohkem »
Antibiootikumid
Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ja mis terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Antibiootikumid · Näe rohkem »
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Antikehad · Näe rohkem »
Antikoodon
Antikoodon (inglise anticodon) on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Antikoodon · Näe rohkem »
Aort
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Aort · Näe rohkem »
Apoteetsium
Apoteetsium ehk lehtereosla on kottseentest põlvnevate samblike avatud eoslavaga liuakujuline viljakeha.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Apoteetsium · Näe rohkem »
Arengubioloogia
Arengubioloogia on bioloogia haru, mis uurib kõiki muutusi organismis kogu elutsükli vältel ehk viljastumisest surmani.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Arengubioloogia · Näe rohkem »
Aretus
Aretus ehk aretamine on populatsioonide, liinide, rasside ja sortide mõjutamine kunstliku valiku, ristamise ning mutatsioonide esilekutsumise teel.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Aretus · Näe rohkem »
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Arginiin · Näe rohkem »
Asendusemadus
Asendusemadus ehk surrogaatemadus (ka surrogaatlus, vahendussünnitus) on Eesti Naistearstide Seltsi definitsiooni järgi olukord, milles naine kannab rasedust ja sünnitab lapse paarile, kus naine ei ole võimeline sünnitama kaasasündinud emakaanomaalia, omandatud emakaanomaaliate või selle tõttu, et rasedus on vastunäidustatud.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Asendusemadus · Näe rohkem »
Astel
''Acacia collinsii'' astlad Astel on torkavaks moodustiseks moondunud oks, leht või abileht taime varrel.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Astel · Näe rohkem »
Astrobioloogia
Astrobioloogia ehk bioastronoomia ehk eksobioloogia ehk ksenobioloogia uurib elu tekke ja päritolu, elu evolutsiooni, leviku ja tulevikuga seotud küsimusi universumis.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Astrobioloogia · Näe rohkem »
Atavism
Atavism ehk kõukumus on evolutsioonibioloogias nähtus, kus mingil organismil taasilmnevad kaugete esivanemate juba kadunud või redutseerunud tunnus(ed).
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Atavism · Näe rohkem »
Atsetüülkoliin
Atsetüülkoliin Atsetüülkoliin ehk atsetüületanooltrimetüülammoonium (lühend Ach) (ladina acetylcholinum) on orgaaniline molekul, mis toimib neurotransmitterina.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Atsetüülkoliin · Näe rohkem »
Autohtoonne liik
Autohtoonne liik (varasemas kirjanduses ka aborigeenne liik) on liik, mis on kujunenud samas piirkonnas, kus ta kaasajal levib.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Autohtoonne liik · Näe rohkem »
Autopoees
Autopoees (inglise keeles autopoiesis) on elussüsteemide eneseloomise protsess.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Autopoees · Näe rohkem »
Autosoom
Autosoomid ja sugukromosoomid Autosoom (inglise keeles autosome) on kromosoom (mittesugukromosoom), mis esineb võrdarvuliselt (nt paariliselt) liigi kõikidel isenditel, olenemata nende soost.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Autosoom · Näe rohkem »
Autotroof
Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Autotroof · Näe rohkem »
B-rühma vitamiinid
B-rühma vitamiinid ehk B-vitamiinid on erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete vesilahustuvate vitamiinide rühm.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja B-rühma vitamiinid · Näe rohkem »
Baeri seadused
Baeri seadused ehk Baeri reeglid on organismide arengu üldised seaduspärad, mis sõnastati baltisaksa loodusteadlase Karl Ernst von Baeri poolt aastal 1828.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Baeri seadused · Näe rohkem »
Baldwini efekt
Baldwini efektiks nimetatakse õppimisvõime kiirendavat mõju evolutsioonile.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Baldwini efekt · Näe rohkem »
Batemani printsiip
Batemani printsiip väidab, et enamiku loomade puhul on isaste reproduktiivse edu varieerumine (vahel ka olulisel määral) suurem kui emaste puhul.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Batemani printsiip · Näe rohkem »
Baueri reegel
Baueri reegel ehk Baueri printsiip on bioloog Ervin Baueri sõnastatud seaduspära, mille kohaselt elussüsteemide iseäraks on püsiv tasakaalutus, s.t. nad funktsioneerivad oma vaba energia arvel füüsikalis-keemilise tasakaaluoleku vastu.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Baueri reegel · Näe rohkem »
Bilateraalne sümmeetria
Liblika tiivad (pildil ''Junonia coenia'') on hea näide looduses esinevast bilateraalsest sümmeetriast Bilateraalne sümmeetria ehk bilateraalsümmeetria ehk kahekülgne sümmeetria) on üks paljudest sümmeetriatüüpidest. Näieks, bioloogias on see sümmeetriatüüp vaadeldav kui organismi kehaehitusplaani võimalik kaheks jaotamine vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpiltidena. Bilateraalne sümmeetria on aktiivselt liikuvatel loomadel, kuna neil on eristunud ees- ja tagaots, kõhtmine ja selgmine pool ning vasak ja parem külg. Bilateraalne sümmeetria esineb enamikul hulkraksetel loomadel ja mõnedel taimedel. Bilateraalsed on näiteks rõngussid ja keelikloomad, kaasa arvatud inimene. Bilateraalset sümmeetriat esineb ka taimeriigis. Näiteks lehed nii puudel kui rohttaimedel on tavaliselt sümmeetrilised. Mõned taimed, näiteks orhideed ja liblikõielised, võivad olla täielikult kahekülgselt sümmeetrilised. Bilateraalne sümmeetria kehtib ainult keha väliskuju, mitte siseelundite asetuse kohta. Näiteks inimesel on süda ja põrn vasakul pool, aga maks ja sapipõis paremal pool. Bilateraalne sümmeetria ei tähenda siiski täielikku sümmeetriat viimase üksikasjani. Näiteks sünnimärgid inimese kehal paiknevad ebasümmeetriliselt. Kahekülgse ja radiaalsümmeetria kombineerumise tulemusel tekib biradiaalsümmeetria ehk kaksikradiaalsümmeetria. See esineb näiteks kammloomadel ja mõnel algsuuste rühmal.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Bilateraalne sümmeetria · Näe rohkem »
Binaarne nomenklatuur
Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Binaarne nomenklatuur · Näe rohkem »
Bioakustika
Bioakustika on akustika haru, mis tegeleb eluslooduse häälte – erinevate organismide poolt kasutatavate helide – tekitamise ja tajumise uurimisega.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Bioakustika · Näe rohkem »
Bioenergeetika (bioloogia)
Bioenergeetika on biokeemia haru, mis uurib elusorganismide energiavahetust.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Bioenergeetika (bioloogia) · Näe rohkem »
Biogeneetiline reegel
Biogeneetiline reegel ehk rekapitulatsiooni hüpotees ehk rekapitulatsiooniteooria on selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Biogeneetiline reegel · Näe rohkem »
Biogeograafiline rajoneerimine
Biogeograafiline rajoneerimine ehk biogeograafiline rajoonimine on Maa territooriumi või akvatooriumi liigestamine elustiku oluliste erinevuste alusel.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Biogeograafiline rajoneerimine · Näe rohkem »
Biogeokeemia
Biogeokeemia on bioloogia ja geokeemia piiriteadus, mis käsitleb elusaine ja selle muundumissaaduste ning Maa mineraalosa vahelisi suhteid ja mõjutusi; mõned peavad seda ka geokeemia haruks.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Biogeokeemia · Näe rohkem »
Bioinformaatika
Bioinformaatika on rakendusmatemaatika haru, mis tegeleb molekulaarbioloogia arvutuslike probleemidega.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Bioinformaatika · Näe rohkem »
Biokatalüsaator
Biokatalüsaator ehk bioloogiline katalüsaator on eriliste omadustega elusrakkude kaudu toimiv bioloogiliselt aktiivne keemiline aine.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Biokatalüsaator · Näe rohkem »
Biokommunikatsioon
Biokommunikatsioon on kommunikatsioon organismide vahel või organismi sees, kus vähemalt üks kommunikatsioonis osaleja ei kasuta keelt.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Biokommunikatsioon · Näe rohkem »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Bioloogia · Näe rohkem »
Bioloogia filosoofia
Bioloogia filosoofia ehk bioloogiafilosoofia on teadusfilosoofia osa, mis tegeleb bioloogiaga seotud epistemoloogiliste, ontoloogiliste ja eetiliste küsimustega.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Bioloogia filosoofia · Näe rohkem »
Bioloogiajaam
Bioloogiajaam on alaline või hooajaline bioloogilistele väliuurimistele spetsialiseeritud teadusasutus või õppebaas.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Bioloogiajaam · Näe rohkem »
Bioloogilised interaktsioonid
Bioloogilised interaktsioonid on organismide ja liikide vahelised suhted.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Bioloogilised interaktsioonid · Näe rohkem »
Bioluminestsents
jaanimardikatel esineb bioluminestsents Bioluminestsents on elus organismide võime iseseisvalt helendada, ehk kiirata valgust.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Bioluminestsents · Näe rohkem »
Biomeetria
Biomeetria (ekslikult biomeetrika) ehk biostatistika on matemaatiliste meetodite, eriti matemaatilise statistika rakendamine biosüsteemide uurimiseks ning saadud andmete põhjal analüüsimine ja järelduste tegemine.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Biomeetria · Näe rohkem »
Biomolekul
Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Biomolekul · Näe rohkem »
Bioom
Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavöötme piires.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Bioom · Näe rohkem »
Bioonika
Bioonika (bio + (elektro)onika; varasemas kirjanduses biomimeetika) on bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib bioloogilisi struktuure, süsteeme ja protsesse ning neid analüüsides ja aluseks võttes püüab leida tehnikaprobleemidele lahendusi.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Bioonika · Näe rohkem »
Bioorgaaniline keemia
Bioorgaaniline keemia on orgaanilist keemiat ja biokeemiat ühendav loodusteaduse haru.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Bioorgaaniline keemia · Näe rohkem »
Biootilised tegurid
Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Biootilised tegurid · Näe rohkem »
Biorütmid
Biorütmid ehk bioloogilised rütmid on organismide füsioloogiliste, emotsionaalsete, intellektuaalsete ja sotsiaalsete omaduste ja võimete korrapärane perioodiline korduvus mingis ajaühikus.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Biorütmid · Näe rohkem »
Bioreoloogia
Bioreoloogia on biofüüsika haru, mis tegeleb elusorganismides toimuvate voolamisega seotud liikumisnähtuste uurimise ja kvantitatiivse kirjeldamisega.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Bioreoloogia · Näe rohkem »
Bios
Bios ehk eluriik on kõik Maal elavad elusorganismid kokku.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Bios · Näe rohkem »
Biosüntees
Biosüntees on üldine biokeemiline protsess, mille tagajärjel organismis moodustuvad elutegevuse (metabolismi) käigus lihtsamatest keemilistest ühenditest keerukamad ühendid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Biosüntees · Näe rohkem »
Biosüsteem
Biosüsteem ehk bioloogiline süsteem on iseuuenev isereguleeruv süsteem, mida saab vaadelda raku, organismi, koosluse, ökosüsteemi vm tasemel.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Biosüsteem · Näe rohkem »
Biosemiootika
Biosemiootika on semiootika haru, mis tegeleb märgiprotsessidega elussüsteemides.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Biosemiootika · Näe rohkem »
Biosfäär
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Biosfäär · Näe rohkem »
Biotehnoloogia
Biotehnoloogia on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parandamisel.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Biotehnoloogia · Näe rohkem »
Biotsönoos
Biotsönoos ehk tsönoos ehk (elu)kooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Biotsönoos · Näe rohkem »
Blastula
Blastulatsioon. Legend: 1 – moorula; 2 – blastula Blastula on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku (sügoodi) lõigustumisel tekkinud blastomeeride ehk lõigustusrakkude kobar; lootelise arengu üks staadiumeid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Blastula · Näe rohkem »
Botaanika mõisteid
Siin on loetletud botaanika, sealhulgas taimeanatoomia ja taimemorfoloogia olulisemaid mõisteid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Botaanika mõisteid · Näe rohkem »
Botaanikaaed
Botaanikaaed ehk taimeaed on taimede kasvatamise, uurimise ja tutvustamisega tegelev asutus.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Botaanikaaed · Näe rohkem »
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja C-vitamiin · Näe rohkem »
Darvinism
Darvinism on suund evolutsionismis, mis põhineb Charles Darwini evolutsiooniteoorial.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Darvinism · Näe rohkem »
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Diferentseerumine · Näe rohkem »
Dimorfism
Dimorfism ehk kahekujulisus on bioloogias ühe liigi (taime- või looma-) morfoloogilis(t)e tunnus(t)e esinemine kahe erineva vormina, ehk mille alusel saab ühte liiki (jämedalt) jagada kaheks.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Dimorfism · Näe rohkem »
Divergents (bioloogia)
Divergents on liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Divergents (bioloogia) · Näe rohkem »
Divoltiinsus
Divoltiinsus ehk bivoltiinsus on organismide arengukäigu omadus, mille korral aastas on kaks pesakonda või põlvkonda.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Divoltiinsus · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja DNA · Näe rohkem »
Domeen (bioloogia)
Domeen (Regio) on bioloogias praeguse seisuga kõrgeim taksonoomiline kategooria, üks eluslooduse suurjaotusi.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Domeen (bioloogia) · Näe rohkem »
E-vitamiin
Alfatokoferooli ''RRR'' stereoisomeer Tokoferoolid ja tokotrienoolid E-vitamiin ehk tokoferoolid on E-vitamiini laadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin (al 1983), mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja E-vitamiin · Näe rohkem »
Ekvifinaalsus
Ekvifinaalsus on avatud süsteemide omadus saavutada ühesugune lõppolek potentsiaalselt erinevaid teid (trajektoore) pidi.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Ekvifinaalsus · Näe rohkem »
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Elu · Näe rohkem »
Elu teke
Elu tekke ehk biopoeesi all mõeldakse bioloogilise elu teket mittebioloogilistest nähtustest.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Elu teke · Näe rohkem »
Eluiga
Organismi elueaks nimetatakse kokkuleppeliselt elutsükli mingi osa kestust, näiteks imetajatel (sealhulgas inimesel) sünnist surmani, lindudel ja roomajatel munast koorumisest surmani, putukatel valmiku koorumisest surmani, üherakulistel organismidel näiteks pooldumisest pooldumiseni.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Eluiga · Näe rohkem »
Elusloodus
Elusloodus on looduse elus osa.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Elusloodus · Näe rohkem »
Elutsükkel
Elutsükkel ehk arengutsükkel on mingi organismi (või ka populatsiooni) elujärkude (põlvkondade, elufaaside) kindlasuunaline tsükliline järgnevus, mida iseloomustab ajaperiood mingi organismi teatud elujärgust kuni tema järglaste sama elujärguni.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Elutsükkel · Näe rohkem »
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Emakas · Näe rohkem »
Emane
Rooma jumala Venuse peegel tähistab emast sugu Emane on lahksuguliste loomade munarakke moodustav sugupool.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Emane · Näe rohkem »
Emasõis
Spagetikõrvitsa emasõis Emasõis on õis, milles on üks või mitu emakat, kuid puuduvad tolmukad.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Emasõis · Näe rohkem »
Embrüogenees
Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Embrüogenees · Näe rohkem »
Endeem
Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Endeem · Näe rohkem »
Endoplasmaatiline retiikulum
Pildil on rakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. '''Kare endoplasmaatiline retiikulum''' 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. '''Sile endoplasmaatiline retiikulum''' 9. Mitokonder 10.Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13. Tsentriool Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Endoplasmaatiline retiikulum · Näe rohkem »
Endosümbiont
Endosümbiont on organism, kes elab teise organismi kehas või rakus, nõnda moodustavad need kaks organismi endosümbioosi.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Endosümbiont · Näe rohkem »
Endosümbioos
Endosümbioos on kooselu vorm, kus endosümbiont elab peremeesorganismi kehas või rakus.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Endosümbioos · Näe rohkem »
Endotsütoos
Endotsütoos on väliskeskkonnast transportvesiikulite abil makromolekulaarsete komponentide omastamine.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Endotsütoos · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Ensüüm · Näe rohkem »
Eos
Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Eos · Näe rohkem »
Eoseline sigimine
Eoseline sigimine ehk sporogoonia on suguta sigimisviis, mis toimub eriliste paljunemisrakkude ehk eoste abil.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Eoseline sigimine · Näe rohkem »
Eoskott
Eoskotid seenel ''Morchella elata'' Pärmseene ''Saccharomyces cerevisiae'' askus nelja eosega Eoskott ehk askus (ascus) on kottseente sugulise paljunemise organ, milles kujunevad haploidsed kotteosed.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Eoskott · Näe rohkem »
Eosla
Põldosja eosla Eosla ehk eospesa ehk sporangium on eostaimedel esinev kambrike, milles tekivad eosed.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Eosla · Näe rohkem »
Epigenees
Epigenees on arenguprotsess, mille puhul uued omadused ilmuvad ilma muutusteta genoomis.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Epigenees · Näe rohkem »
Epigeneetika
Epigeneetika on teadus, mis uurib organismide geeniekspressioonist sõltuvaid pärilikke muutusi, mis ei ole seotud genoomi muutustega.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Epigeneetika · Näe rohkem »
Euglenoidne liikumine
Euglenoidne liikumine on õhukese pelliikulaga eugleniididele omane liikumisviis.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Euglenoidne liikumine · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Evolutsioonibioloogia
Evolutsioonibioloogia (ka evolutsiooniline bioloogia) on bioloogia haru, mis tegeleb eluslooduse evolutsiooni uurimisega.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Evolutsioonibioloogia · Näe rohkem »
Evolutsiooniline progress
Evolutsiooniline progress (ka aromorfoos, arogenees, anagenees) on organismirühma(de) evolutsiooniline kvalitatiivne edasiminek, mis avaldub peaasjalikult organisatsioonitüübi täiustumises ja seeläbi keskkonda paremini sättudes.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Evolutsiooniline progress · Näe rohkem »
Evolutsioonipsühholoogia
Evolutsioonipsühholoogia ehk evolutsiooniline psühholoogia (inglise keeles evolutionary psychology) on neodarvinlik psühholoogia suund, mis püüab seletada inimese psüühilisi omadusi loodusliku valikuga, taandades kõigi käitumuslike omaduste põhjused reproduktiivsetele tunnustele ja sugulisele valikule.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Evolutsioonipsühholoogia · Näe rohkem »
Füllood
Laialehise seaherne vars ja fülloodid Fülloodiks nimetatakse lehe muudendit, mille puhul tõelist lehelaba leherootsu küljes ei arene, kuid leherootsud ise lamenduvad, muutudes lehekujulisteks.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Füllood · Näe rohkem »
Fülogeenia
Fülogeenia ehk fülogeneetika on evolutsiooniteooria üks osa, mis uurib teatud liigi, perekonna või kõrgema taksonoomilise üksuse põlvnemist (fülogeneesi) ja üksikelundite, elundkondade ajaloolist arengut.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Fülogeenia · Näe rohkem »
Fülogenees
parafüleetiline rühm (sinine) Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Fülogenees · Näe rohkem »
Fülogeneetiline süstemaatika
Fülogeneetiline süstemaatika on suund bioloogilises taksonoomias, mis seab eesmärgiks koostada niisugune süsteem, mis võimalikult täpselt vastaks eluslooduse fülogeneesile ehk põlvnemisloole.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Fülogeneetiline süstemaatika · Näe rohkem »
Fülogeograafia
Fülogeograafia (inglise phylogeography) on biogeograafia, populatsioonigeneetika ja fülogeneetika allharuna uurimissuund, mis uurib ja kirjeldab geograafilisi protsesse ja sündmusi ning nende levikut ja fülogeneetilisi seoseid ning seaduspärasusi ja üksikute geneetiliste liinide seoseid taksonisiseselt.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Fülogeograafia · Näe rohkem »
Füsioloogia mõisteid
Siin on loetletud inimese ja muude loomade füsioloogia mõisteid, (vt ka anatoomia mõistete loendit, molekulaarbioloogia ja geneetika mõistete loendit, zooloogia mõistete loendit ja meditsiini mõistete loendit); taimefüsioloogia mõisteid võiks kanda botaanika mõistete loendisse.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Füsioloogia mõisteid · Näe rohkem »
Fütopatoloogia
Fütopatoloogia on bioloogia haru, mis tegeleb taimehaiguste uurimisega.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Fütopatoloogia · Näe rohkem »
Fenotüüp
Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Fenotüüp · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Fototroof
Fototroof on organism, kes peamise energiaallikana kasutab valguskiirguse energiat.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Fototroof · Näe rohkem »
Funktsioonitsükkel
Funktsioonitsükkel ehk funktsiooniring (sks. Funktionskreis, ingl. functional cycle või functional circle) on organismide käitumisakti mudel, mis kirjeldab organismi tajuilma ja mõjuilma seost.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Funktsioonitsükkel · Näe rohkem »
Gameet
Gameet on organismi sugurakk.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Gameet · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Geen · Näe rohkem »
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Geeniekspressioon · Näe rohkem »
Geenmuundatud organism
legend pattern orange:Ülejäänud riigid, kus toodetakse alla 5% kommertskasutuses olevatest GMO-dest. Geenmuundatud organism ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Geenmuundatud organism · Näe rohkem »
Geneetik
Geneetik on teadlane, kes tegeleb geneetikaga.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Geneetik · Näe rohkem »
Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Geneetika · Näe rohkem »
Geneetiline assimilatsioon
Geneetiline assimilatsioon on nähtus, kus keskkonnatingimuste muutusest tingitud organismide ehituse muutus saab geneetiliselt päranduvaks.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Geneetiline assimilatsioon · Näe rohkem »
Geneetiline info
Geneetiline info ehk geneetiline informatsioon (ka: genoomne info) on elusorganismi geenidesse talletatud informatsioon organismi ülesehituse kohta.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Geneetiline info · Näe rohkem »
Genet
Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Genet · Näe rohkem »
Genofond
Genofond ehk geenifond on populatsiooni või liigi kõigi geenide ja nende alleelide ning muude geneetiliste elementide kogum.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Genofond · Näe rohkem »
Genoomika
Genoomika on multidistsiplinaarne teadusharu, mis uurib genoome.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Genoomika · Näe rohkem »
Genotüüp
retsessiivset geenivarianti (alleeli), mis määrab värvuse kui fenotüübilise tunnuse Genotüüp (inglise genotype) on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Genotüüp · Näe rohkem »
Hallitus
''Penicillium'' mandariinil Hallitus on rahvalik nimetus hallitusseente palja silmaga nähtava osa kohta, mis kasvab sobival orgaanilisel ainel.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Hallitus · Näe rohkem »
Hübriid
Muul on hobusemära ja eeslitäku järglane Nõiapuu hübriid ''Hamamelis x intermedia'' Hübriid (tuleb ld sõnast hybrida 'segavereline'; ka ristand, värd, ristsugutis, bastard) on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Hübriid · Näe rohkem »
Heterotroof
Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Heterotroof · Näe rohkem »
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Hingamine · Näe rohkem »
Histoloogia
Histoloogia (1950) Histoloogia ehk koeõpetus on mikroanatoomia, botaanika, bioloogia, zooloogia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Histoloogia · Näe rohkem »
Homöorees
Homöorees on mingi protsessi trajektoori iseregulatiivne hoidumine kindlais piirides.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Homöorees · Näe rohkem »
Homöostaas
Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Homöostaas · Näe rohkem »
Homoloogia
Homoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Homoloogia · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Hormoonid · Näe rohkem »
Horoloogia
Horoloogia ehk koroloogia (vanakreeka sõnadest chōros või chōra 'koht, paik' ja logos 'mõiste, käsitlus') ehk arealoogia ehk levilateadus on levilate uurimisega tegelev teadusharu.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Horoloogia · Näe rohkem »
Hulkrakne organism
Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust, mis on funktsionaalselt diferentseerunud.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Hulkrakne organism · Näe rohkem »
In vitro
In vitro (ladina keeles) tähendab "klaasis", see on bioloogilise protsessi teostamine katseklaasis kunstlikult loodud ja kindlalt määratletud tingimustes.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja In vitro · Näe rohkem »
In vivo
In vivo (ladina keeles) tähendab 'elusas'; see on protsess või katse, mis toimub (korraldatakse) elavas organismis või rakus.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja In vivo · Näe rohkem »
Incertae sedis
Incertae sedis ehk ebakindla paigutusega on bioloogilises süstemaatikas kasutatav väljend taksonite puhul, mille asend süsteemis pole selge.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Incertae sedis · Näe rohkem »
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Informatsiooni-RNA · Näe rohkem »
Infraklass
Infraklass (ladina keeles infraclassis) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev klassisisene takson.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Infraklass · Näe rohkem »
Infraselts
Infraselts (ladina infraordo) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev seltsi- (ordo) sisene takson.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Infraselts · Näe rohkem »
Instinkt
Instinkt on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Instinkt · Näe rohkem »
Integrated Taxonomic Information System
ITIS-e logo Integrated Taxonomic Information System ehk ITIS on taksonoomiline andmebaas.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Integrated Taxonomic Information System · Näe rohkem »
Intelligentne disain
Intelligentne disain ehk arukas disain ehk arukas konstruktsioon ehk mõistuslik kujundamine ehk arukas kujundamine ehk arukas kujundus ehk intelligentne loome (inglise keeles intelligent design) on arvatav Universumi ja elu teatud omaduste seletuseks olev arukas põhjus alternatiivina looduslikule valikule ja muudele suunata protsessidele.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Intelligentne disain · Näe rohkem »
Interfaas
Interfaas on päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Interfaas · Näe rohkem »
Isasõis
Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Isasõis · Näe rohkem »
Iseregulatsioon (bioloogia)
Iseregulatsioon ehk autoregulatsioon on organismi vm biosüsteemi elutegevuse tasakaalu tagamise üks mitteteadvustatud mehhanisme.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Iseregulatsioon (bioloogia) · Näe rohkem »
Juveniilne staadium
Juveniilne staadium ehk noorvorm on elusorganismide arenguetapp.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Juveniilne staadium · Näe rohkem »
Kahe ülemriigi süsteem
Kahe ülemriigi süsteem oli kõrgeimal tasemel eluslooduse klassifikatsioon enne kolme domeeni süsteemi kasutuselevõttu 1990.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kahe ülemriigi süsteem · Näe rohkem »
Kaksteistsõrmiksool
Kaksteistsõrmiksool (lühemalt: kaksteistsõrmik) ehk duodeenum on enamiku kõrgemate selgroogsete peensoole osa (inimesel 20–30 cm pikkune), mis järgneb maole.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kaksteistsõrmiksool · Näe rohkem »
Katabolism
Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (kreeka katabolē 'allaviskamine', sõnadest κατά kata, "allapoole" ja βάλλειν ballein, "viskama") on organismis hapniku kaasabil toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Katabolism · Näe rohkem »
Katadroomsus
Katadroomsus on allasuunatus.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Katadroomsus · Näe rohkem »
Käitumine
Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Käitumine · Näe rohkem »
Kännis
Kännis (ka polükormon) on hulkrakne liitorganism, kelle suhteliselt iseseisvad haruorganismid on elusosa kaudu ühenduses.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kännis · Näe rohkem »
Kõnnumaa
Kõnnumaa (ka kõnd ja puustusmaa) on maa-ala, mille floora ja fauna on inimtegevusest puutumata.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kõnnumaa · Näe rohkem »
Kemolitotroofid
Kemolitotroofid (ka kemosünteesijad, kemosünteesijad bakterid, kemolitotroofsed bakterid, kemolitotroofsed mikroobid) on mikroorganismid (peamiselt bakterid), kes saavad energiat keemiliste sidemete energiast (erinevalt autolitotroofidest, kes saavad energiat valguskiirgusest) ja kasutavad elektroni doonorina anorgaanilisi ühendeid (erinevalt kemoorganotroofidest, kes kasutavad selleks orgaanilisi ühendeid).
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kemolitotroofid · Näe rohkem »
Kemotroof
Kemotroof on organism, kes peamise energiaallikana kasutab toiduga saadavate ainete keemiliste sidemete energiat, neid aineid oksüdeerides.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kemotroof · Näe rohkem »
Klaad
Klaad on taksonoomiline rühm, mis hõlmab viimast ühist eellast (liiki) ja kõiki selle eellase järeltulijaid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Klaad · Näe rohkem »
Kladistika
elu puud" Kladistika on fülogeneetilise süstemaatika peamisi meetodeid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kladistika · Näe rohkem »
Kladogramm
Kladogramm (kreekakeelsetest sõnadest klados 'oks', 'haru' ja gramma 'kirjamärk') on kladistikas kasutatav diagramm, millega saab visualiseerida elusolendite taksonite omavahelist sugulust.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kladogramm · Näe rohkem »
Kloon
Kloon on raku või organismi vegetatiivne järglaskond ja seetõttu geneetiliselt ühetaoline.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kloon · Näe rohkem »
Klorofüll
Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Klorofüll · Näe rohkem »
Koevolutsioon
kimalaste koevolutsioon on muutunud selliseks, et teineteisest sõltuvus on nende ellujäämiseks hädavajalik Koevolutsioon on kahe või enama vastassuhteis oleva liigi (või muu bioloogilise üksuse) üksteisest sõltuv evolutsioon.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Koevolutsioon · Näe rohkem »
Kohanemine
Kohanemine (ehk ontogeneetiline adapteerumine) on isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kohanemine · Näe rohkem »
Kohanemus
Kohanemuseks nimetatakse bioloogias kohanemise tulemust.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kohanemus · Näe rohkem »
Kohastumine
Kohastumine (ehk evolutsiooniline adapteerumine) on organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kohastumine · Näe rohkem »
Kohastumus
Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kohastumus · Näe rohkem »
Kohasus
Kohasus (ka kohanemus, valikuväärtus, adaptiivväärtus, inglise keeles fitness) on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isendite hulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsioonis.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kohasus · Näe rohkem »
Koloonia (bioloogia)
Koloonia (tuleneb ladina sõnast colonia) on laiemas tähenduses samast liigist isendite kooselu vorm.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Koloonia (bioloogia) · Näe rohkem »
Kometabolism
Kometabolism on raskesti muundatavate ühendite kasutamine mitme eritasemelise organismi järjestikuses talitluses.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kometabolism · Näe rohkem »
Kommensalism
Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu).
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kommensalism · Näe rohkem »
Kompimiselundid
Kompimiselundid on meeleelundid, mis reageerivad puudutusele või survele.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kompimiselundid · Näe rohkem »
Konvergents (bioloogia)
Konvergents on erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste üksteisest sõltumatu sarnastumine, mis on tavaliselt seotud kohastumisega ühesugustele keskkonnatingimustele või ökoloogilise nišiga.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Konvergents (bioloogia) · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kopsud · Näe rohkem »
Kreatsionism
Kreatsionism (ladina keeles creatio loomine, omastavas käändes creationis) on religioossed, teoloogilised ja filosoofilised veendumused või maailmavaated, milles maailm ja elu on otseselt Jumala (või kõrgema olevuse) loodud.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kreatsionism · Näe rohkem »
Kromatiid
Joonis: 1) kromatiid 2) tsentromeer 3) lühem osa parempoolsest kromatiidist 4) pikem osa parempoolsest kromatiidist Kromatiid on geneetiliselt identse informatsiooniga koopia kromosoomist, mis on ühendatud sellesama kromosoomiga tsentromeeri kaudu.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kromatiid · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kromosoom · Näe rohkem »
Kronobioloogia
Kronobioloogia on bioloogia haru, mis uurib organismide elutegevuse rütme – biorütme.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kronobioloogia · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Kude · Näe rohkem »
Lamarcki seadused
Lamarcki seadused on prantsuse looduseuurija Jean-Baptiste de Lamarcki poolt aastal 1809 sõnastatud bioloogilised seaduspärad, mille kohaselt.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Lamarcki seadused · Näe rohkem »
Lamarkism
Lamarkism on Prantsuse loodusteadlase Jean-Baptiste de Lamarcki seisukohtadele tuginev evolutsiooniteooria, mille kohaselt on eluslooduse areng toimunud algelisimate olendite isetärkamisest inimese kujunemiseni.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Lamarkism · Näe rohkem »
Lüli (bioloogia)
tuhatjalgne Lüli ehk segment on looma keha või kehaosa selgelt eralduv osa lülistuse ehk segmentatsiooni puhul.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Lüli (bioloogia) · Näe rohkem »
Lümf
Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Lümf · Näe rohkem »
Lõhestav valik
Lõhestav valik ehk disruptiivne valik (ka diferentseeriv valik) on populatsioonigeneetikas loodusliku valiku vorm, mis soosib isendeid, kellel mingi muutuja väärtused on äärmuslikud (skaala mõlemas otsas).
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Lõhestav valik · Näe rohkem »
Lõivsuhe
Lõivsuhe on mingi ressursi (nt energia) piiratuse tingimustes kujunev suhe, kus mingi ühe tegevuse vähendamisel saadakse võit mingi teise tegevuse jaoks.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Lõivsuhe · Näe rohkem »
Lõssenkism
Lõssenkism oli Trofim Lõssenko õpetusel põhinev vaadete süsteem bioloogias.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Lõssenkism · Näe rohkem »
Lendamine
Enamik linde on lennuvõimelised. Pildil isane koolibri ''Eupherusa eximia'' Muskeljõuallikaga lennuk lennus Lendamine ehk lend on keha liikumine õhus, mõnes teises gaasilises keskkonnas või atmosfäärita ruumis; bioloogias kulgemise viis, mis toimub õhukeskkonnas.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Lendamine · Näe rohkem »
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Levila · Näe rohkem »
Liigiteke
Liigiteke ehk spetsiatsioon on evolutsiooniprotsess, mille tulemusena tekivad uued liigid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Liigiteke · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Liikide kirjeldamine
Liigi kirjeldus on äsja avastatud liigi ametlik kirjeldus, tavaliselt teadusartikli vormis.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Liikide kirjeldamine · Näe rohkem »
Litotroof
Litotroof on organism, kes elektroni doonorina kasutab anorgaanilisi aineid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Litotroof · Näe rohkem »
Looduskaitsebioloogia
Looduskaitsebioloogia (inglise conservation biology) on teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Looduskaitsebioloogia · Näe rohkem »
Loomaaed
California osariigis (juuli 2007) Tallinna Loomaaed, polaarium Loomaaed (termin "zoopark" pole soovitatav (vaadatud 24.02.2019)) on asutus, kus loomi hoitakse piiratud alal, et neid külastajatele näidata, ja kus neid võidakse kasvatada ka paljundamiseks.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Loomaaed · Näe rohkem »
Loomastik
Loomastik ehk fauna on mingil maa-alal elav loomaliikide kogum.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Loomastik · Näe rohkem »
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Magu · Näe rohkem »
Makroevolutsioon
Makroevolutsioon ehk suurevolutsioon ehk evolutsioon pikas ajaskaalas on liigist kõrgemate taksonite, nt sugukondade, klasside, hõimkondade jne teke ja areng.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Makroevolutsioon · Näe rohkem »
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Maks · Näe rohkem »
Mangroov
Mangroov Mangroov on hingamisjuurtega igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Mangroov · Näe rohkem »
Matemaatiline bioloogia
Fibonacci jada spiraal nähtav lilleõies Matemaatiline bioloogia on teadusharu, mis tegeleb elussüsteemide matemaatiliste mudelitega ehk bioloogiliste rakendustega matemaatiliste mudelite koostamise ja uurimisega.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Matemaatiline bioloogia · Näe rohkem »
Mükotroof
Mükotroof on organism, kes toitub seentest.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Mükotroof · Näe rohkem »
Mürkmadu
Looduses elav ja maokasvandustes peetav harilik rästik kuulub Euroopas meditsiiniliselt ja farmakoloogiliselt oluliste mürkmadude hulka Mürkmadu on madu, kes saakloomade püüdmisel ja enesekaitseks röövloomade ehk vaenlaste vastu eritab, valdavalt hammustuse ajal, lõualuudel paiknevate mürgihammaste kaudu mürgist süljenäärmete eritist – sülge.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Mürkmadu · Näe rohkem »
Meditsiini mõisteid
Siin on loetletud meditsiini ja farmaatsia mõisteid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Meditsiini mõisteid · Näe rohkem »
Metaanibakterid
Metaanibakterid ehk metanogeenid on mikroorganismid (täpsemalt arhed), kel elutegevuse käigus anaerobioosis tekib anaeroobilise lagunemise käigus kõrvalsaadusena metaan.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Metaanibakterid · Näe rohkem »
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Metabolism · Näe rohkem »
Metagenees
Metagenees on loomade sugulise ja suguta põlvkonna vaheldumine.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Metagenees · Näe rohkem »
Metameeria
Metameeria (ehk lülistus, segmentatsioon, segmenteerumine, (rivi)lülisus) on zooloogias loomorganismi keha nähtavateks lülideks (segmentideks) jaotumine.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Metameeria · Näe rohkem »
Mikrobioloogia mõisteid
Mikrobioloogia mõistete loend loetleb mikrobioloogia mõisteid laias tähenduses, hõlmates nii baktereid, arhesid, viirusi kui ka protiste.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Mikrobioloogia mõisteid · Näe rohkem »
Mikroevolutsioon
Mikroevolutsioon on evolutsioon, mis haarab liigisiseseid, populatsiooni tasandil toimuvaid evolutsioonilisi muutusi, populatsiooni genofondi muutumist.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Mikroevolutsioon · Näe rohkem »
Miksotroof
Miksotroof on organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Miksotroof · Näe rohkem »
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Mitokonder · Näe rohkem »
Mitokondriaalne DNA
Inimese mtDNA Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru. Iborra et al., 2004. Mitokondriaalne DNA (mtDNA) on mitokondrites asuv DNA (enamik eukarüootse raku DNAst paikneb rakutuumas).
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Mitokondriaalne DNA · Näe rohkem »
Mitoos
Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Mitoos · Näe rohkem »
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Molekulaarbioloogia ja geneetika mõistete loend koondab molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Näe rohkem »
Molekulaarne kell
Molekulaarne kell aitab määrata evolutsiooni ajalist kulgu DNA nukleotiidide ja aminohapete järgnevuste põhjal.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Molekulaarne kell · Näe rohkem »
Monofüleetiline rühm
Üldiselt arvatakse, et roomajate ja lindude rühm on monofüleetilised Monofüleetiline rühm on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Monofüleetiline rühm · Näe rohkem »
Morfogenees
Morfogenees on ontogeneesis toimuv organismi ja selle osade kuju (vormi) muutumise protsess.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Morfogenees · Näe rohkem »
Morfoloogia (bioloogia)
Morfoloogia on bioloogia haru, mis tegeleb organismide ja nende osade kuju uurimisega.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Morfoloogia (bioloogia) · Näe rohkem »
Mudelorganism
Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Mudelorganism · Näe rohkem »
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Munarakk · Näe rohkem »
N-terminaalne ots
N-terminaalne ots ehk N-ots ehk amino-terminaalne ots on polüpeptiidahela ots, kus paikneb vaba -NH2-rühm.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja N-terminaalne ots · Näe rohkem »
Neovitalism
Neovitalism on vaateviis bioloogias, mis kujunes 19.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Neovitalism · Näe rohkem »
Neurobioloogia
Neurobioloogia on bioloogia haru, mis tegeleb närvisüsteemi uurimisega.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Neurobioloogia · Näe rohkem »
Nomenklatuurikoodeks
Nomenklatuurikoodeks (inglise keeles nomenclature code või code of nomenclature) on bioloogiliste taksonite nimetamist reguleeriv ja taksonite süstematiseerimist korraldav reeglistik, mis on välja töötatud mitme suure organismirühma jaoks.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Nomenklatuurikoodeks · Näe rohkem »
Nominaatvorm
Nominaatalamliik ehk nominaatvorm on alamliik, mille nimetus ühtib liiginimetusega (st liigiepiteediga).
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Nominaatvorm · Näe rohkem »
Nomogenees
Nomogenees on reeglipäraselt toimuv evolutsioon.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Nomogenees · Näe rohkem »
Ontogenees
Inimese embrüogenees Ontogenees ehk isendiareng ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Ontogenees · Näe rohkem »
Organell
Organellide liikumine ''Tradescantia'''s Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Organell · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Organism · Näe rohkem »
Organotroof
Organotroof on organism, kes elektroni doonorina kasutab orgaanilisi aineid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Organotroof · Näe rohkem »
Ornitoloogiajaam
Ornitoloogiajaam on bioloogiajaam, kus tegeldakse põhiliselt lindude uurimisega.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Ornitoloogiajaam · Näe rohkem »
Ortogenees
Ortogenees on arusaam bioloogias, mille kohaselt organismide evolutsioon on toimunud sihipäraselt, suunaliselt.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Ortogenees · Näe rohkem »
Osmoregulatsioon
Osmoregulatsioon on organismi võime reguleerida endas sisalduvate vedelike osmootset rõhku, mille abil säilitada sobivat vee ja soolade sisaldust.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Osmoregulatsioon · Näe rohkem »
Paljunemine
Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Paljunemine · Näe rohkem »
Pangenees
Pangenees ehk pangeneesi hüpotees on Charles Darwini esitatud arusaam organismide pärilikkusest.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Pangenees · Näe rohkem »
Panspermia
Panspermia Panspermia on hüpoteetiline elu levimine (eelkõige mikroorganismide kujul) universumis taevakehalt taevakehale.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Panspermia · Näe rohkem »
Parafüleetiline rühm
linde (''Aves'') Parafüleetiline rühm on organismide rühm, millesse kuulub rühma kõigi liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Parafüleetiline rühm · Näe rohkem »
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Parasitism · Näe rohkem »
Parasitoid (moodustis)
Parasitoid on parasitoloogilises preparaadis leiduv tegelikult mitteparasiitne moodustis, näiteks surnud rakusisaldised, mis mõneti meenutavad parasiite.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Parasitoid (moodustis) · Näe rohkem »
Pärandumine
Pärandumine on omaduste pikaajaline edasikanne, näiteks põlvkonnast põlvkonda.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Pärandumine · Näe rohkem »
Põlvkond (bioloogia)
Põlvkond ehk generatsioon on vaadeldavas populatsioonis olevate isendite rühm, kes on oma ühistest esivanematest sugulusastmelt ühekaugusel ja seega lähedaste vanustega.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Põlvkond (bioloogia) · Näe rohkem »
Põlvkonnavaheldus
Põlvkonnavaheldus on erisuguste paljunemis- (sigimis-) viisidega arengujärkude vaheldumine arengutsükli jooksul.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Põlvkonnavaheldus · Näe rohkem »
Pesaparasitism
Pesaparasitism on kleptoparasitismi üks liike, kus üks organism (pesaparasiit) muneb või koeb oma järglased teise organismi (peremeesorganismi) pessa, lastes oma järglased ka nii üles kasvatada.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Pesaparasitism · Näe rohkem »
Pesitsemine
Snaresi saartel Uus-Meremaal Pesitsemine on lindudele omane sigimisbioloogiline nähtusEE, köide 7, Kirjastus Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn: 1994, lk 273 ja koosneb järgmistest ajalistest etappidest.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Pesitsemine · Näe rohkem »
Plankton
Planktoni fotomontaaž Meroplanktoni näide – jääkala vastne (liik ''Channichthyidae'' sugukonnast) Plankton ehk hõljum (ainsuses plankter) on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide kogum.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Plankton · Näe rohkem »
Plastiidid
Plastiidid on taimede ja protistide organellid, mis on ümbritsetud membraaniga.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Plastiidid · Näe rohkem »
Polüfüülia
Polüfüülia ehk polüfüleetiline põlvnemine on eritüveline põlvnemine; ühtse organismirühma pärinemine mitmest lähtevormist.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Polüfüülia · Näe rohkem »
Polüfüleetiline rühm
Joonisel moodustavad polüfüleetilise rühma püsisoojased ("soojaverelised"), kelle hulka kuuluvad ühtaegu imetajad (''Mammalia'') ja linnud (''Aves'') Polüfüleetiline rühm on (kladistikas kasutatava määratluse järgi) organismide rühm, mille hulka ei kuulu nende viimane ühine eellane.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Polüfüleetiline rühm · Näe rohkem »
Pooldumine
Ripslooma ''Colpidium'' pooldumine Pooldumine on organismide vegetatiivne sigimisviis ja ühtlasi rakujagunemine, mille tagajärjel vastav rakk jaguneb kaheks suhteliselt võrdseks osaks.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Pooldumine · Näe rohkem »
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Populatsioon · Näe rohkem »
Populatsioonidünaamika
Populatsioonidünaamika on bioloogia (täpsemalt ökoloogia) haru, mis tegeleb elusorganismide populatsioonide arvukuse muutumise seaduspärade uurimisega.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Populatsioonidünaamika · Näe rohkem »
Preadaptatsioon
Preadaptatsioon ehk eelkohastumine on evolutsioonibioloogias organismi iseärasus, mis on olemas enne seda, kui see kohastumuseks osutub, ning mille teke on sõltumatu tingimustest, milles ta kohastumuseks osutub.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Preadaptatsioon · Näe rohkem »
Preformism
Preformism on vaade bioloogias, mille kohaselt pärilikkuse aluseks on sugurakkudes olemasolevate vormide kasv (lahtikeerdumine).
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Preformism · Näe rohkem »
Protistoloogia
Protistoloogia (kreeka prôtistos 'kõige esimene' + logos 'õpetus') on zooloogia haru, mis uurib protiste.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Protistoloogia · Näe rohkem »
Punase kuninganna hüpotees
väljasuremist ning säilitada oma endine positsioon. Punase kuninganna hüpotees on evolutsiooniline teooria, mis kirjeldab liikidevahelist võidurelvastumist ja mille järgi peab iga liik elus püsimiseks pidevalt arenema.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Punase kuninganna hüpotees · Näe rohkem »
Pungumine
Pungumine on organismide vegetatiivne sigimisviis, kus uus organism (järglane) saab alguse vanemorganismi keha väljasopistusest.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Pungumine · Näe rohkem »
Rakendusbioloogia
Rakendusbioloogia (inglise keeles applied biology) on bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ning teostamisega tegelev teadusharu.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Rakendusbioloogia · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Rakk · Näe rohkem »
Rakubioloogia mõisteid
Siin on loetletud rakubioloogia ja tsütoloogia mõisteid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Rakubioloogia mõisteid · Näe rohkem »
Rakuhingamine
Rakuhingamine on kõikide aeroobsete organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Rakuhingamine · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Rakuteooria
Epiteelrakud Rakuteooria on vaadete süsteem, mille kohaselt kõik organismide (nii loomade kui ka taimede) elundid ja osad koosnevad rakkudest.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Rakuteooria · Näe rohkem »
Ramet
Ramet on haruorganism, geneti või kännise iseseisev või suhteliselt iseseisev osa.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Ramet · Näe rohkem »
Rass (bioloogia)
Rass on mingite geneetiliste iseärasustega organismide liigisisene rühm (takson).
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Rass (bioloogia) · Näe rohkem »
Reaktsiooninorm
Reaktsiooninorm on mingi genotüübi võimalike fenotüüpide hulk.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Reaktsiooninorm · Näe rohkem »
Relikt (bioloogia)
Relikt ehk jäänuk on jäänuk mingi varasema perioodi elustikust, mis kliima muutudes on oma areaali tugevasti vähendanud, kuid säilinud piiratud alal.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Relikt (bioloogia) · Näe rohkem »
Reofiil
Reofiil ehk vooluveelemb (.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Reofiil · Näe rohkem »
Ribosomaalne RNA
''E. coli'' 70S ribosoomi struktuur. 50S alaühik on punane ja 30S alaühik sinine. Ribosomaalsed valgud on tähistatud roosa ja helesinise värviga Ribosomaalne RNA ehk rRNA on ribonukleiinhape, millel on mõningaid ensümaatilisi omadusi ja mis koos proteiinidega moodustab valgusünteesi läbiviivaid ribosoome.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Ribosomaalne RNA · Näe rohkem »
Risoom
Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Risoom · Näe rohkem »
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja RNA · Näe rohkem »
RNA maailma hüpotees
RNA maailma hüpotees on teooria, mille kohaselt oli praeguse, desoksüribonukleiinhappel (DNA), ribonukleiinhappel (RNA) ja valkudel põhineva elu eelkäijaks isereplitseeruvatel RNA molekulidel baseerunud elu.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja RNA maailma hüpotees · Näe rohkem »
Rudiment
Rudiment on evolutsiooni käigus redutseerunud elundi järelejäänud pisike osa.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Rudiment · Näe rohkem »
Saakloom
Saakloom on loom, kellele röövloom (teise liiki kuuluv) jahti peab ja kelle saagiks ta langeb.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Saakloom · Näe rohkem »
Saltatsionism
Saltatsionism on arusaam bioloogias, mille kohaselt organismide ehituslikud muutused evolutsioonis on hüppelised ja järsud, mitte graduaalsed.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Saltatsionism · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Süda · Näe rohkem »
Sügoot
Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Sügoot · Näe rohkem »
Sümbiogenees
Sümbiogenees ehk endosümbioositeooria selgitab eukarüootse raku organellide – plastiidide ja mitokondri – päritolu bakterite sümbioosi kaudu.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Sümbiogenees · Näe rohkem »
Sümmeetria
Sümmeetria ja asümmeetria Leonardo da Vinci on väljendanud inimese sümmeetriat Sümmeetria (kreeka sõnast συμμετρία – koosmõõtuvus) on laiemas tähenduses määratletav kui ühetaolisus, proportsionaalsus, tasakaal, vastavus või püsivus.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Sümmeetria · Näe rohkem »
Sümpatomimeetikumid
Sümpatomimeetikumid ehk adrenomimeetikumid on ained, mis imiteerivad organismis adrenaliini/noradrenaliini efekti ehk kutsuvad esile erutuse adrenergilises sünapsis.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Sümpatomimeetikumid · Näe rohkem »
Sünapomorf
Sünapomorf on mingi organismide rühma taksonite ühine arenenud tunnus, mille järgi võib oletada, et vaadeldava tunnusega organismid põlvnevad ühisest eellasest.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Sünapomorf · Näe rohkem »
Süsteemibioloogia
Süsteemibioloogia ehk süsteembioloogia on suhteliselt uus lähenemisviis bioloogias, mis püüab molekulaar-, raku-, organismi- ja teiste tasandite struktuure tervikuna uurides mõista, kuidas bioloogilised süsteemid töötavad.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Süsteemibioloogia · Näe rohkem »
Süstemaatiline anatoomia
Süstemaatiline anatoomia on anatoomiateaduse allharu, mis uurib ja klassifitseerib inimese, aga ka loomade elundite ehk elundite struktuuri, kuju, paiknemist ja ehitust elundkondade ja -süsteemide kaupa.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Süstemaatiline anatoomia · Näe rohkem »
Segavereline
Segavereliseks nimetatakse samast liigist, kuid eri alamliikidesse või rassidesse kuuluvate vanemate sigimisvõimelist järglast.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Segavereline · Näe rohkem »
Semivoltiinsus
Semivoltiinsus ehk hemivoltiinsus on organismide arengukäigu omadus, mille korral põlvkonna pikkus on üle aasta.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Semivoltiinsus · Näe rohkem »
Sensu lato
Sensu lato (lühend s. l.) on ladinakeelne väljend, mis tähendab 'laiemas mõttes'.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Sensu lato · Näe rohkem »
Sensu stricto
Sensu stricto (lühenditena kasutuses: sens. str., s. s., s. str.) on ladinakeelne väljend, mis tähendab "täpses mõttes, täpses tähenduses".
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Sensu stricto · Näe rohkem »
Sigimine
Sigimine ehk tokogoonia on eluprotsess, mille käigus toimub organismide enesetootmine (paljunemine).
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Sigimine · Näe rohkem »
Silelihasrakud
Silelihasrakud on silelihaskoe rakud.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Silelihasrakud · Näe rohkem »
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Skelett · Näe rohkem »
Sooline dimorfism
Sooline dimorfism on nähtus, kus ühe bioloogilise liigi emas- ja isasloomade vahel esinevad erinevused, välja arvatud suguelundite ehituse erinevused.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Sooline dimorfism · Näe rohkem »
Sotsiobioloogia
Sotsiobioloogia (inglise sociobiology) on neodarvinistlik teooria, mis püüab seletada organismide sotsiaalsete suhete päritolu loodusliku valiku kaudu.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Sotsiobioloogia · Näe rohkem »
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Sperm · Näe rohkem »
Sperma
Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Sperma · Näe rohkem »
Stabiliseeriv valik
Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik on loodusliku valiku vorm, mis mõjub mingile liigile suhteliselt püsivas elukeskkonnas.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Stabiliseeriv valik · Näe rohkem »
Suguline valik
Suguline valik on liigisisene valik, mis toimib kehalistele tunnustele ning tekib ühe sugupoole esindajate paljunemisedukuse varieeruvuse tõttu.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Suguline valik · Näe rohkem »
Sugutu paljunemine
helviksammaltaimel: näha on rakkude pooldumine Sugutu sigimine (ka sootu, aseksuaalne ja mittesuguline paljunemine/sigimine) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Sugutu paljunemine · Näe rohkem »
Surm
Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Surm · Näe rohkem »
Suunav valik
Suunav valik on populatsioonigeneetikas loodusliku valiku vorm, mille tagajärjel muutunud või uute keskkonnatingimuste tõttu tõusevad esile võrreldes varasemate genotüüpidega uued genotüübid ja nende poolt määratud fenotüübid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Suunav valik · Näe rohkem »
Suurrasvik
Suurrasvik (omentum majus) kuulub seedeelundkonda ja paikneb kõhuõõnes.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Suurrasvik · Näe rohkem »
Takson
Takson ehk mest on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Takson · Näe rohkem »
Talvitumine
Talvitumine on protsess, mille käigus mõned organismid kohanevad talviste (miinustemperatuurid, jää, lumi, piiratud toiduvarud) tingimustega, mis takistavad nende organismide normaalset elutegevust või isegi muudavad ellujäämise võimatuks.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Talvitumine · Näe rohkem »
Täismoone
Täismoone (ka holometaboolia) on teatud putukate arengutsükkel, mis koosneb neljast staadiumist: muna - vastne – nukk – valmik.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Täismoone · Näe rohkem »
Tütarrakk
pisi Tütarrakk on üks rakujagunemisel moodustunud uutest rakkudest.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Tütarrakk · Näe rohkem »
Teisend (bioloogia)
Teisend ehk varieteet (varietas), lühend var., on bioloogilises taksonoomias liigisisese taksoni kategooria.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Teisend (bioloogia) · Näe rohkem »
Teisesed sootunnused
Teisesed sootunnused ehk teisesed sugutunnused ehk sekundaarsed sootunnused ehk sekundaarsed sugutunnused on suguküpsete loomade (kaasa arvatud inimese) välised morfoloogilised soospetsiifilised tunnused, mis pole vahetult seotud suguelundkonnaga (erinevalt esmastest sootunnustest, milleks on näiteks munasari, emakas, munand, suguti).
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Teisesed sootunnused · Näe rohkem »
Teoreetiline bioloogia
Teoreetiline bioloogia on eluprotsesside mudelite, teooriate ja reeglitega tegelev bioloogia osa.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Teoreetiline bioloogia · Näe rohkem »
Teratoloogia
Teratoloogia on teadusharu, mis uurib organismide väärarendeid ehk teraate (nii kaasasündinud kui ka sünnijärgseid) ja nende tekkimise põhjuseid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Teratoloogia · Näe rohkem »
Toitumine
Toitumine ka toiduahel on organismide üldine eluavaldus, ka energia hankimise protsess, mille käigus toimub toidu hankimine, ära söömine, metabolism (oksüdatsioon jpm) ja seedimine koos toitainete omastamise ja väljutamisega.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Toitumine · Näe rohkem »
Toitumistüüp
Toitumistüüp (ehk troofia ehk esmane toitumistüüp) on organismide toidusaamise põhimõtteline viis.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Toitumistüüp · Näe rohkem »
Transpordi-RNA
tRNA molekuli ruumiline struktuur Transport-RNA ehk tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Transpordi-RNA · Näe rohkem »
Triibus
Triibus (tribus) on bioloogilises taksonoomias sugukonna ja perekonna vaheline taksoni järk.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Triibus · Näe rohkem »
Trofoloogia
Trofoloogia on bioloogia haru, mis uurib loomade (sealhulgas) inimese toitumist.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Trofoloogia · Näe rohkem »
Trohhofoor
limuste klass) ontogenees: esimesel pildil on kujutatud trohhofoori, teisel moondestaadiumit, kolmas on soomuslimuse noorjärk Trohhofoor ehk trohhosfäär ehk pärgvastne on mõnede meres elavate loomarühmade vastne, mis on varustatud paljude ripsmetega.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Trohhofoor · Näe rohkem »
Tsüst
Tsüst ehk ümmik (botaanikas puhkerakk) on alamate loom- ja taimorganismide ning bakterite vähese veesisaldusega püsivorm, mis võimaldab neil organismirühmadel üle elada ebasoodsaid keskkonnatingimusi, funktsioneerides ühtlasi ka levimisvahendeina.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Tsüst · Näe rohkem »
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Tsütoplasma · Näe rohkem »
Tsefalisatsioon
Tsefalisatsioon on fülogeneetiline protsess, mille tagajärjel looma ülejäänud kehast eristub morfoloogiliselt pea.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Tsefalisatsioon · Näe rohkem »
Uni
Uni on inimese põhivajadus Magav kobras Osmussaarel Uni on regulaarselt esinev muutus teadvuses, milles väheneb kontakt ümbritsevaga.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Uni · Näe rohkem »
Vaegmoone
Vaegmoone (ka hemimetaboolia) on bioloogia mõiste, millega tähistatakse loomade moondega arengu (metamorfoosi) eripära, kus puudub täismoondele iseloomulik järjestus: muna - vastne – nukk – valmik, nukuks olemise faas.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Vaegmoone · Näe rohkem »
Valgusüntees
Valgusüntees ehk valgu biosüntees on valkude moodustamise protsess rakkudes, milles osalevad RNA-d ja ribosoomid.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Valgusüntees · Näe rohkem »
Valik (bioloogia)
Valik ehk selektsioon (inglise selection) on bioloogias isendite (või isendirühmade) mingeist põhjustest tulenev ebavõrdne osavõtt järgmise põlvkonna moodustamisest.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Valik (bioloogia) · Näe rohkem »
Varibiosfäär
Varibiosfäär on hüpoteetiline Maal leiduv biosfäär, kuhu kuuluvad mikroorganismid kes ei ole teadaolevate organismidega evolutsiooniliselt seotud ja/või kelle elutegevusel rajaneb biokeemilistel ja molekulaarsed protsessid mis on oluliselt erinevad seni tuntud elust.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Varibiosfäär · Näe rohkem »
Varjevärvus
Varjevärvus ehk krüpsis on organismi omadus, mis takistab tema leidmist visuaalselt.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Varjevärvus · Näe rohkem »
Varuained
Varuained on taimedesse, seentesse, loomadesse ja protistidesse talletunud suure energeetilise väärtusega ained, mis võimaldavad organismidel üle elada ebasoodsaid keskkonnaolusid, näiteks talve.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Varuained · Näe rohkem »
Võrdlev anatoomia
Võrdlev anatoomia on klassikaline bioloogia (anatoomia) haru, mis tegeleb erinevate taksonite organismide ehituse võrdleva uurimisega.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Võrdlev anatoomia · Näe rohkem »
Vegetatiivne sigimine
Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Vegetatiivne sigimine · Näe rohkem »
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Vereringe · Näe rohkem »
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Veri · Näe rohkem »
Vermimine (bioloogia)
Vermimine (ehk imprinting) on etoloogias ja psühholoogias kasutatav mõiste teatud kiire õppimisviisi kohta, mille korral uus käitumisviis omandatakse üksnes kindlas vanuses ja kindlas olukorras ühekordse või vähese arvu kordse situatsiooniga kokkupuute tulemusel.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Vermimine (bioloogia) · Näe rohkem »
Vernadski reegel
Vernadski reegel ehk aatomite biogeense migratsiooni reegel on seaduspära, mille kohaselt keemiliste elementide ümberpaigutamine maapinnal ja kogu biosfääris toimub kas elusaine vahetul osalusel või keskkonnas, mille geokeemilised iseärasused tulenevad praegusest või Maa geoloogilises ajaloos eksisteerinud elusainest.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Vernadski reegel · Näe rohkem »
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Viljastumine · Näe rohkem »
Vitalism
Vitalism on arusaam bioloogias, mille kohaselt elusolendeile on iseloomulik füüsikalistest jõududest erineva elujõu (vis vitalis) olemasolu.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Vitalism · Näe rohkem »
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Vitamiinid · Näe rohkem »
Vivaarium
Kaks klaasvivaariumi taimedega Vivaarium (ladina vivārium.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Vivaarium · Näe rohkem »
Voltiinsus
Voltiinsus ehk voltinism on organismide arengukäigu tunnus, mis iseloomustab pesakondade või põlvkondade arvu aastas.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Voltiinsus · Näe rohkem »
Vorm (bioloogia)
Vorm (forma), lühend f., on bioloogilises taksonoomias liigisisese taksoni kategooria.
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Vorm (bioloogia) · Näe rohkem »
Zooloogia mõisteid
Zooloogia mõistete loend sisaldab zooloogilisi mõisteid, sealhulgas ka loomadele spetsiifilisi ökoloogia mõisteid ja mitte-inimesele omaseid anatoomia mõisteid (vt ka anatoomia mõistete loendit ja ökoloogia mõistete loendit).
Uus!!: Bioloogia mõisteid ja Zooloogia mõisteid · Näe rohkem »