Side

436 suhted: Aastarõngad, Abaksiaalsus, Abilehed, Abstsissioon, Aed, Aerofüüdid, Aerofiil, Aerohooria, Afüllia, Aiandus, Aktinomorfne õis, Alalehed, Algkude, Algoloog, Algoloogia, Alkaloidid, Alpitaimed, Anadroomne leht, Andur (botaanika), APG III süsteem, Apofüüdid, Apomiksis, Apoteetsium, Arheofüüt, Astel, Avavili, Basaalpung, Biogeenid, Botaanik, Botaanika, Botaanikaaed, Botanisiir, C3-taimed, C4-taimed, Calvini tsükkel, CAM-taimed, Cronquisti süsteem, Dendroloogia, Diaspoor, Dihhotoomne leht, Ebamari, Ebasarikas, Ebavars, Edifikaator, Elliptiline leht, Elodeiidid, Emakakael (botaanika), Emakas (botaanika), Emakasuue, Emakkond, ..., Emasõis, Emasurb, Eos, Eoskand, Eoskott, Eoskuhi, Eosla, Eospea, Epiderm, Epifüüt, Erituskude, Etnobotaanika, Fastsiatsioon, Füllood, Fütohormoonid, Fütokeemia, Fütokemikaalid, Fütotsönoloogia, Fütotsönoos, Floeem, Floristika (botaanika), Fotoinhibitsioon, Fotosüntees, Fotosüsteem II, Gameet, Gametofüüt, Geobotaanika, Geofüüt, Graminoidid, Gutatsioon, Halofüüt, Hambuline leheserv, Harunemine, Hasmogaamia, Haustor, Hüdrobotaanika, Hüdrogaamia, Hüdrohooria, Hügrofüüdid, Hõlmine leht, Heitlehisus, Herbaarium, Heterofüllia, Heterokondid, Heterospooria, Huul (botaanika), Idand, Idanemine, Idu, Idujuur, Iduleht, Igihaljus, Ilutaim, Isasõis, Isoetiidid, Jagune leht, Jaguvili, Jaka, Juhtkude, Juhtoks, Juur, Juurehingamine, Juurekael, Juuremügarad, Juurestik, Juurevõsu, Juurmine leht, Kaarhambuline leheserv, Kaarroodne leht, Kaaspigmendid, Kaenlasisene õis, Kaheaastased taimed, Kahekojaline taim, Kaheli õiekate, Kahelikolmetine leht, Kahelisaagjas leheserv, Kahelisulgjas leht, Kaheliviljastumine, Kahjurid, Kaldaveetaimed, Kambium, Kandeleheke, Kandeleht, Kanneljas leht, Kannus (botaanika), Katadroomne leht, Katis, Katteleht, Katteseemnetaimed, Kattesoomus, Kaun, Käbi, Kägipuu, Kännas, Kännis, Kännuvõsu, Köitraag, Külgjuur, Külgpung, Külgrood, Külv, Kõder, Kõdrake, Kõrgleht, Kõrs, Kõrvakesed, Kõrvekarvad, Keelõis, Keeleke, Kiivi (vili), Kilpjas leht, Kleistogaamia, Kloroplast, Kobar, Kobekude, Koguvili, Kolmetine leht, Korp, Korvõisik, Kromoplast, Kroonlehed, Ksüleem, Kserofüüdid, Kuivvili, Kukkur (botaanika), Kultuurtaim, Kupar, Laguvili, Lamav vars, Lülipuit, Lõhine leht, Lõvi (botaanika), Lehekaenal, Leheke, Lehekodarik, Lehelaba, Leherood, Leheroots, Leheseis, Leheserv, Lehetipp, Lehetupp, Leht, Lehtedetupp, Lehtpuud, Lendkarvad, Leukoplast, Lible, Lihakvili, Lihtõisik, Lihtleht, Lihtne õiekate, Liigessõlm, Liitõisik, Liitleht, Liitsarikas, Liittähk, Lima, Lineaalne leht, Lisajuur, Lisajuurestik, Lisapung, Litši, Luuvili, Makrofüüdid, Maltspuit, Mari, Männas, Männaseline leheseis, Mügarbakterid, Mükoriisa, Mõlajas leht, Mesofüüdid, Mets, Metsandus, Mikrofibrill, Mittefotokeemiline kustutamine, Monotsükliline taim, Mugul, Mugulsibul, Munajas leht, Naaskeljas leht, Naast (botaanika), Neerjas leht, Nektar, Neofüüt (botaanika), Nutt (botaanika), Odajas leht, Oga, Ogaline leheserv, Ohe, Ohustatud taimekoosluste seire, Okas, Okaspuutaimed, Oks, Omastav kääne, Oopium, Paarissulgjas leht, Paaritusulgjas leht, Pahk, Palünoloogia, Paleobotaanika, Paljasseemnetaimed, Paljasvili, Pappus, Parasiittaim, Partenokarpia, Pähik, Pähkel, Pähklike, Pööris, Pööristähk, Püünisleht, Püsikud, Püsikude, Põõsas, Põhikude, Põhiorganid, Peajuur, Piimmahl, Pistik, Plastiidid, Platsenta (botaanika), Pomerantsvili, Pomoloogia, Pookimine, Poolpõõsas, Prahitaim, Pseudotsüfellid, Puhmas, Puit, Puittaimed, Puitumine, Punavöötaud, Punavetikad, Pung, Pungasoomus, Putkõis, Putuklevi, Putuktoidulised taimed, Putuktolmlemine, Puu, Puukoor, Puuvill, Raag, Rakukest, Ramet, Raunkiæri eluvormiliigitus, Ränivetikad, Rööproodne leht, Rüüsvili, Risoid, Risoom, Rodoloogia, Rohevetikad, Rohttaimed, Rohundid, Ronitaim, Saagjas leheserv, Samblikud, Sammaltaimed, Sammaskude, Sarikas (botaanika), Säsi, Südajas leht, Sügomorfne õis, Süsteemne omandatud resistentsus, Süstjas leht, Sõkal, Sõlm (botaanika), Sõlmevahe, Sõnajalgtaimed, Sõrmhõlmine leht, Sõrmjagune leht, Sõrmjas leht, Sõrmlõhine leht, Sõrmroodne leht, Seeme, Seemik, Seemikjuurestik, Seemnealge, Seemnerüü, Seemnis, Segametsavöönd, Segapung, Segetaaltaim, Sibul (organ), Sibulakand, Sigimik, Sigipung, Sigisibul, Soontaimed, Soonteta taimed, Soreedid, Sort, Sporofüüt, Statotsüüt, Sukulendid, Sulghõlmine leht, Sulgjagune leht, Sulgjas leht, Sulglõhine leht, Sulgrakk, Sulgroodne leht, Sulgvili, Taime stress, Taimeanatoomia, Taimed, Taimede haigusresistentsus, Taimefüsioloogia, Taimegeograafia, Taimehaigused, Taimemorfoloogia, Taimerakk, Taimetoiteained, Taimkate, Taimkatte kaugseire, Talbjas leht, Tallofüüdid, Tallus, Tähk, Tärklis, Türss, Tüvepikendus, Tüvi, Tõlvik, Tõri, Tõru, Tentaakel, Teravili, Teris, Terofüüdid, Terve leheserv, Tiibvili, Tipupung, Toataimed, Tolmeldamine, Tolmlemine, Tolmukapea, Tolmukas, Tolmukkond, Tolmutera, Tolmutoru, Transekt, Tropism, Tsönoobium, Tselluloos, Tsentraalvakuool, Tulnuktaim, Tupplehed, Turgor, Tuulepesa, Tuultolmleja, Tuultolmlemine, Uinuv pung, Ujuleht, Umbrohi, Urb, Vahelduv leheseis, Vaik, Vakuool, Valgushingamine, Vars, Vastak leheseis, Väetamine, Võõrpuu, Võra, Võrkroodne leht, Võrse, Võrsumine, Võrsumissõlmkond, Võsa, Võsu (botaanika), Võsund, Veekoguja-leht, Veerpall, Veetaimed, Vegetatiivne sigimine, Vegetatsiooniperiood, Vesivõsu, Vili, Vilikond, Viljalehed, Viljaraag, Vivipaaria, Wardi kast. Laienda indeks (386 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aastarõngad

Aastarõngad langetatud puu tüves Aastarõngad ehk aastaringid on mitmeaastase taime, eriti puu ristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Aastarõngad · Näe rohkem »

Abaksiaalsus

Vasakul on lehe abaksiaalne ja paremal lehe adaksiaalne pool skaneeriva elektronmikroskoobi pildil, kus on näha kutiikulaga kaetud alumine epidermis koos õhulõhedega Abaksiaalsus on asendimääratlus, millel on loomade ja taimede puhul erinev tähendus.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Abaksiaalsus · Näe rohkem »

Abilehed

Üheemakase viirpuu abilehtedega lehed Abilehed (ladina stipulae) on leherootsu alusel (leherootsu varrele kinnitumise koht) olevad lehesarnased väljakasved, lehtedest enamasti palju väiksemad, harva suuremad.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Abilehed · Näe rohkem »

Abstsissioon

Abstsissioon (ladina sõnadest ab 'ära' + scindere 'rebima') on taimefüsioloogiline nähtus, mille tagajärjel taime mingi osa eraldub.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Abstsissioon · Näe rohkem »

Aed

Lille- ja iluaed eramu küljel. Ilu- ja viljapuuaiad püütakse paigutada elumaja kõige päiksepoolsemale küljele. Lilleaed Köögiviljaaed Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Aed · Näe rohkem »

Aerofüüdid

Habetillandsia on aerofüüt Aerofüüdid on taimed, kes saavad eluks vajaliku vee ja toiteelemendid õhust ja vihmast.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Aerofüüdid · Näe rohkem »

Aerofiil

Aerofiil on õhkkeskkonnalembene veetaim, mis eelistab kasvada õhu käes, kattudes aeg-ajalt veega.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Aerofiil · Näe rohkem »

Aerohooria

Võrkohakal on udelevised Aerohooria ehk anemohooria ehk tuullevi ehk õhklevi on taimede levimine tuulega.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Aerohooria · Näe rohkem »

Afüllia

Afülliaks ehk lehituseks nimetatakse botaanikas roheliste lehtede puudumist kõrgemate taimede puhul.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Afüllia · Näe rohkem »

Aiandus

Köögivilja kasvatamine koduaias Aiandus ehk hortonoomia on taimede kasvatamine aia välimuse kujundamise eesmärgiga (iluaiandus) või köögivilja, puuvilja ja marjade kasvatamine toiduks.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Aiandus · Näe rohkem »

Aktinomorfne õis

Roomava tulika aktinomorfne õis Aktinomorfne õis ehk kiirjas õis ehk korrapärane õis on korrapäraselt asetunud õieosadega õis, mida saab vähemalt kahel eri viisil jagada sümmeetrilisteks poolteks.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Aktinomorfne õis · Näe rohkem »

Alalehed

Alalehed on iseloomulikud tarnade perekonna esindajatele Alalehtedeks nimetatakse varre alusel olevaid labata lehti.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Alalehed · Näe rohkem »

Algkude

Algkoed ehk meristeemid (inglise keeles meristematic tissues) on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Algkude · Näe rohkem »

Algoloog

Algoloog ehk fükoloog on teadlane, kes tegeleb algoloogia ehk vetikate uurimisega.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Algoloog · Näe rohkem »

Algoloogia

Algoloogia ehk fükoloogia ehk vetikateadus on bioloogia haru, mis uurib vetikaid.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Algoloogia · Näe rohkem »

Alkaloidid

Nikotiin on üks alkaloididest Alkaloidid on lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemiliste ainete rühm.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Alkaloidid · Näe rohkem »

Alpitaimed

Alpiinse vööndi taimestik Alpitaimed on kõrgmäestiku alpiinse vööndi taimed.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Alpitaimed · Näe rohkem »

Anadroomne leht

Anadroomsed lehed on sõnajalgtaimedel leht, mille külgharudel leherood (ja lehekesed) vahelduvad ning esimene (pearoole kõige lähem rood või leheke on suunatud üles (lehe tipu) suunas. Termini võttis kasutusele sõnajalgtaimede uurija Georg Mettenius aastal 1858. Enamasti on sõnajalalehe külgharude leherood ja lehekesed vahelduvad, nii et see mõiste on kasutatav. Tegu on sageli liigiomase tunnusega. Et tunnus on kergesti nähtav, on ta vahel kasutatav määramisel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Anadroomne leht · Näe rohkem »

Andur (botaanika)

Andur on tugevalt eenduv keskrood lõikheinaliste lehtedel ja viljadel, kõrreliste pähikute libledel, lõikheinaliste õite kandesoomustel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Andur (botaanika) · Näe rohkem »

APG III süsteem

APG III (akronüüm ingliskeelsest fraasist Angiosperm Phylogeny Group III system) on kolmas, peamiselt molekulaar-fülogeneetilisel uuringutel põhinev taimede klassifitseerimissüsteem, mis avalikustati 2009.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja APG III süsteem · Näe rohkem »

Apofüüdid

Apofüüdid on hemerofiilsed taimed, mis kasvavad mõõduka kuni tugeva inimmõjuga kasvukohtades.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Apofüüdid · Näe rohkem »

Apomiksis

Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Apomiksis · Näe rohkem »

Apoteetsium

Apoteetsium ehk lehtereosla on kottseentest põlvnevate samblike avatud eoslavaga liuakujuline viljakeha.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Apoteetsium · Näe rohkem »

Arheofüüt

Arheofüüt (ka arhefüüt, mittesoovitatavana) ehk ürgtulnukas on tulnuktaim, mis on sisse toodud enne nüüdisaega.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Arheofüüt · Näe rohkem »

Astel

''Acacia collinsii'' astlad Astel on torkavaks moodustiseks moondunud oks, leht või abileht taime varrel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Astel · Näe rohkem »

Avavili

seemned Avavili on vili, mis valmimisel avaneb ja seemned laiali pillab, enamasti kuivvili.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Avavili · Näe rohkem »

Basaalpung

pisi Basaalpung ehk juurmine pung ehk aluspung on puu või põõsa juurekaelal või põõsa risoomil paiknev pung.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Basaalpung · Näe rohkem »

Biogeenid

Biogeenid ehk biogeensed ühendid on organismidest väliskeskkonda sattunud anorgaanilised biokeemilised ühendid.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Biogeenid · Näe rohkem »

Botaanik

Richard Linderum: "Sitzender Mönch-Botaniker" Botaanik on teadlane, kes tegeleb taimede uurimise ehk botaanikaga.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Botaanik · Näe rohkem »

Botaanika

Botaanika ehk taimeteadus on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Botaanika · Näe rohkem »

Botaanikaaed

Botaanikaaed ehk taimeaed on taimede kasvatamise, uurimise ja tutvustamisega tegelev asutus.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Botaanikaaed · Näe rohkem »

Botanisiir

Botanisiir on taimede kogumiseks kasutatav plekist kohvrike.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Botanisiir · Näe rohkem »

C3-taimed

C3-taimed on paraskliimavöötmes produktiivselt fotosünteesivad taimed, milles fotosünteesi ajal kõigepealt moodustub kolme süsinikaatomiga 3-fosfoglütseraat.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja C3-taimed · Näe rohkem »

C4-taimed

C4-taimed on taimed, mis on kohastunud süsihappegaasi halva kättesaadavusega atmosfäärist ja ei liida seda Calvini tsüklisse otse õhust.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja C4-taimed · Näe rohkem »

Calvini tsükkel

Calvini tsükkel ehk Calvini-Bensoni tsükkel ehk Calvini-Bensoni-Basshami tsükkel on kõrgemate taimede kloroplastides tsükliliselt toimuvate fotosünteesi pimedusstaadiumi ensümaatiliste reaktsioonide jada, mis toimub kloroplasti stroomas.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Calvini tsükkel · Näe rohkem »

CAM-taimed

Ananass on CAM-taim CAM-taimed (akronüüm ingliskeelsest fraasist crassulacean acid metabolism) on peamiselt paksuleheliste sugukonda kuuluvad taimed, kelle fotosünteesi rada on lihtsustatult öeldes edasiarendus C3-taimede fotosünteesirajast.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja CAM-taimed · Näe rohkem »

Cronquisti süsteem

Cronquisti süsteem on katteseemnetaimede liigiüleste taksonite süsteem, mille väljatöötajaks on olnud Arthur Cronquist (1919–1992) ja mis on avaldatud tema raamatuis An Integrated System of Classification of Flowering Plants (1981) ja The Evolution and Classification of Flowering Plants (1968; 2. trükk 1988).

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Cronquisti süsteem · Näe rohkem »

Dendroloogia

Dendroloogia on botaanika ja metsanduse haru, mis uurib puittaimi – puid ja põõsaid, ka liaane.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Dendroloogia · Näe rohkem »

Diaspoor

Diaspoor ehk levis on igasugune organismide (eriti taimede ja seente) levimisalge, ka organismi osa, mille abil organismid levivad.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Diaspoor · Näe rohkem »

Dihhotoomne leht

Pooppuu dihhotoomne leht Dihhotoomne leht on leht, mille leherood hargnevad korduvalt kaheks ega ühine omavahel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Dihhotoomne leht · Näe rohkem »

Ebamari

Ebamari on okaspuude marjataoline vili või kaheiduleheliste lihakas paljuseemneline vili, mis moodustub alumise sigimikuga õiest (nt sõstar, karusmari, mustikas, jõhvikas, paprikad).

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Ebamari · Näe rohkem »

Ebasarikas

Ebasarikas Ebasarikas ehk tsümoosne õisik ehk ebasarikõisik (inglise keeles cyme) on sümpodiaalne lihtõisik, mille kõik raod lõpevad õiega.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Ebasarikas · Näe rohkem »

Ebavars

Porrulaugu ebavarred Ebavars on taimel püstist maapealset vart ja sellele kinnitunud lehti meenutav osa, mis anatoomiliselt koosneb alusele kinnitunud lehtede tuppedest ja rootsudest, mis on kokku pakitud või katavad üksteist.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Ebavars · Näe rohkem »

Edifikaator

Edifikaator (ladina sõnast aedificator 'ehitaja') ehk edifikaatortaim on mingi taimekoosluse dominant- ehk valitsev taim.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Edifikaator · Näe rohkem »

Elliptiline leht

Elliptiline leht on leht, mille laba aheneb tipu ja aluse suunas, kusjuures lehelaba kõige laiem koht on selle keskosas ja lehelaba laius moodustab üle kolmandiku (teistel andmetel üle poole) selle pikkusest.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Elliptiline leht · Näe rohkem »

Elodeiidid

Elodeiidid ehk juurdunud sukeltaimed on veetaimed, mille varred ja lehed heljuvad vabalt vees, kuid taimed ise on juurtega settesse kinnitunud.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Elodeiidid · Näe rohkem »

Emakakael (botaanika)

1. emakasuue 2. '''emakakael''' 3. tolmukapea 4. tolmukaniit 5. kroonleht Emakakael (ladina stylus) on emaka osa, mis ühendab sigimikku ja emakasuuet.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Emakakael (botaanika) · Näe rohkem »

Emakas (botaanika)

Sinilille emakas Emakas (pistillum) on õistaimedel õie keskne emassugurakke sisaldav organ, milles arenevad seemnealgmed.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Emakas (botaanika) · Näe rohkem »

Emakasuue

Emakasuue (ladina keeles stigma) on taime emaka tipmine osa, tavaliselt väikeste näsadega ja limane.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Emakasuue · Näe rohkem »

Emakkond

Emakkond ehk günetseum (gynoeceum) on õies olev emakate kogum.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Emakkond · Näe rohkem »

Emasõis

Spagetikõrvitsa emasõis Emasõis on õis, milles on üks või mitu emakat, kuid puuduvad tolmukad.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Emasõis · Näe rohkem »

Emasurb

Papli emasurvad Halli lepa "käbid" Emasurb on ainult emasõitest koosnev urb.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Emasurb · Näe rohkem »

Eos

Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Eos · Näe rohkem »

Eoskand

Eoskand ehk basiid ehk basiidium (basidium) on kandseentel moodustuv struktuur, millel kujunevad kandeosed.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Eoskand · Näe rohkem »

Eoskott

Eoskotid seenel ''Morchella elata'' Pärmseene ''Saccharomyces cerevisiae'' askus nelja eosega Eoskott ehk askus (ascus) on kottseente sugulise paljunemise organ, milles kujunevad haploidsed kotteosed.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Eoskott · Näe rohkem »

Eoskuhi

Eoskuhi on eoslate kogumik sõnajalgtaimede lehtedel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Eoskuhi · Näe rohkem »

Eosla

Põldosja eosla Eosla ehk eospesa ehk sporangium on eostaimedel esinev kambrike, milles tekivad eosed.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Eosla · Näe rohkem »

Eospea

Mets-vareskolla eospead Eospea ehk sporofüll on peakujuline eoslaid kandev lehtede kogumik eostaimede varre tipul.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Eospea · Näe rohkem »

Epiderm

Epiderm ehk epidermis on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Epiderm · Näe rohkem »

Epifüüt

''Tillandsia multicaulis'' kasvab puul kinnitunult Epifüüt ehk peal(is)taim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel (sageli puul) viimast kahjustamata.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Epifüüt · Näe rohkem »

Erituskude

Erituskude on taimekude, mille ülesandeks on tagada vedelate või tahkete ainete eritumine taimedest.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Erituskude · Näe rohkem »

Etnobotaanika

Etnobotaanika on etnobioloogia alldistsipliin, mis tegeleb taimede rahvapärase kasutamise uurimisega.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Etnobotaanika · Näe rohkem »

Fastsiatsioon

Võilille varre (õisiku) erineva raskusastmega väärarendeid Fastsiatsioon on taimevarre väärarend, kasvukuhiku ebatavaline laienemine ja varre laiuti vohamine.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Fastsiatsioon · Näe rohkem »

Füllood

Laialehise seaherne vars ja fülloodid Fülloodiks nimetatakse lehe muudendit, mille puhul tõelist lehelaba leherootsu küljes ei arene, kuid leherootsud ise lamenduvad, muutudes lehekujulisteks.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Füllood · Näe rohkem »

Fütohormoonid

Fütohormoonid ehk taimehormoonid täidavad taimedel regulatoorset funktsiooni.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Fütohormoonid · Näe rohkem »

Fütokeemia

Fütokeemia ehk taimekeemia ehk taimebiokeemia on teadusharu, mis tegeleb taimede keemilise uurimisega.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Fütokeemia · Näe rohkem »

Fütokemikaalid

Fütokemikaalid (ingl k phytochemicals) on taimedes sisalduvad looduslikud ühendid, mis tagavad taime kasvu, paljunemise, immuunvastuse, kaitse ja palju muud.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Fütokemikaalid · Näe rohkem »

Fütotsönoloogia

Fütotsönoloogia ehk fütosotsioloogia on fütotsönoose ehk taimekooslusi uuriv bioloogia haru.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Fütotsönoloogia · Näe rohkem »

Fütotsönoos

Fütotsönoos ehk taimekooslus (varasemas eesti keeles kasutatud ka vormi taimeühiskond) on taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Fütotsönoos · Näe rohkem »

Floeem

Niin ehk floeem on taimede juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi saadused (suhkrud).

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Floeem · Näe rohkem »

Floristika (botaanika)

Floristika on fütogeograafia haru, mis uurib taimestikku ehk floorat.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Floristika (botaanika) · Näe rohkem »

Fotoinhibitsioon

Fotoinhibitsioon on nähtus, kus fotosünteesi pärsib liiga tugev valgus.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Fotoinhibitsioon · Näe rohkem »

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Fotosüntees · Näe rohkem »

Fotosüsteem II

Tsüanobakteri fotosüsteem II Fotosüsteem II (FSII) on esimene osa fotosünteesi mehhanismist.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Fotosüsteem II · Näe rohkem »

Gameet

Gameet on organismi sugurakk.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Gameet · Näe rohkem »

Gametofüüt

Gametofüüt on elutsükli haploidses faasis olev taim.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Gametofüüt · Näe rohkem »

Geobotaanika

Geobotaanika on teadusharu, mis tegeleb taimkatte ja seda moodustavate taimekoosluste uurimisega, pöörates tähelepanu paiga edaafilistele ja klimaatilistele tingimustele.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Geobotaanika · Näe rohkem »

Geofüüt

Geofüüt on maismaal kasvav taim, kes ebasoodsad keskkonnatingimused elab üle maa-alustes organites (näiteks risoomid, mugulad) säilitatud toitainete varul.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Geofüüt · Näe rohkem »

Graminoidid

Graminoidid on rohttaimed, mis kuuluvad kas kõrreliste, lõikheinaliste või loaliste sugukonda.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Graminoidid · Näe rohkem »

Gutatsioon

konnaosjal Gutatsioon (ld sõnast gutta 'tilk') on tilkvee eraldumine taimelehtedest ja idanditest enamasti veelõhede ehk hüdatoodide kaudu.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Gutatsioon · Näe rohkem »

Halofüüt

''Spartina alterniflora'' kuulub halofüütide hulka Halofüüt ehk soolataim on sooldunud pinnasel või suure soolsusega vees kasvav taim.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Halofüüt · Näe rohkem »

Hambuline leheserv

Paiselehe hambulise servaga leht Hambuline leheserv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega leheserv.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Hambuline leheserv · Näe rohkem »

Harunemine

Harunemine on taime varre või juure harude tekkimine kasvukuhiku jagunedes (dihhotoomia) või õistaimedel uute kasvukuhikute kujunedes.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Harunemine · Näe rohkem »

Hasmogaamia

Hasmogaamia on enamikul taimeliikidel esinev õite tolmlemine avatud õiekatte korral.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Hasmogaamia · Näe rohkem »

Haustor

Haustor (.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Haustor · Näe rohkem »

Hüdrobotaanika

Hüdrobotaanika on veetaimi uuriv botaanika (ühtlasi hüdrobioloogia) haru.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Hüdrobotaanika · Näe rohkem »

Hüdrogaamia

Hüdrogaamia ehk vesitolmlemine (vanemais allikais ka hüdrofiilia) on tolmlemisviis, kus taime õietolm, leidmaks viljastamata õit, kandub edasi vees (vesikeskkonnas).

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Hüdrogaamia · Näe rohkem »

Hüdrohooria

''Entada phaseoloides'' - Hüdrohooria Hüdrohooria ehk vesilevi on taimede diaspooride (leviste) levimine veekeskkonnas.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Hüdrohooria · Näe rohkem »

Hügrofüüdid

Varsakabjad vees Hügrofüüdid ehk niiskustaimed on märgade alade taimed.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Hügrofüüdid · Näe rohkem »

Hõlmine leht

Hõlmine leht on kuni veerandini lehelaba laiusest ulatuvate väljalõigetega leht.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Hõlmine leht · Näe rohkem »

Heitlehisus

Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Heitlehisus · Näe rohkem »

Herbaarium

Herbaarium on kuivatatud taimede, vetikate või seente (fungaarium) teaduslik või õppeotstarbeline kollektsioon, mille ülesandeks neid säilitada äratuntaval ja vaadeldaval viisil.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Herbaarium · Näe rohkem »

Heterofüllia

Heterofüllia ehk erilehisus on taimedel nähtus, mille puhul taime varre eri osadel või taime elu eri järkudel tekivad erineva kuju ja suurusega lehed.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Heterofüllia · Näe rohkem »

Heterokondid

Heterokondid (Heterokontophyta) ehk stramenopiilid on suur eukarüootide rühm, kuhu kuulub umbes 10 500 liiki.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Heterokondid · Näe rohkem »

Heterospooria

Heterospooria on eostaime omadus, mis seisneb selles, et tal kahesugused eosed.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Heterospooria · Näe rohkem »

Huul (botaanika)

Käpaline roosa huulega Käpalise õis, kus on tähistatud huul ehk labellum (tähega '''L''') Huul ehk labellum on käpaliste ehk orhideede õiekatteleht.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Huul (botaanika) · Näe rohkem »

Idand

Hariliku hobukastani idand Idand ehk tõuse on idanev taim, mis toitub põhiliselt seemnes (või viljas) olevaist varuainetest.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Idand · Näe rohkem »

Idanemine

Idanemine on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Idanemine · Näe rohkem »

Idu

Idu, millel on näha iduvars, idulehed ja idupungast puhkenud esimene pärisleht Idu on seemne osa, millest areneb taim.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Idu · Näe rohkem »

Idujuur

Jumalapuu seemne joonis. Idujuur on tähistatud numbriga 5 Idujuur on peajuure alge seemnes.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Idujuur · Näe rohkem »

Iduleht

Iduleht on õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Iduleht · Näe rohkem »

Igihaljus

Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Igihaljus · Näe rohkem »

Ilutaim

Krookus on Eestis levinud ilutaim Punane pöök on Eestis levinud ilupuu Ilutaim ehk dekoratiivtaim on taim, mida kasvatatakse kujunduslikul ehk esteetilisel eesmärgil ehk ilu pärast aias või haljasalal, lõikelille või toataimena.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Ilutaim · Näe rohkem »

Isasõis

Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Isasõis · Näe rohkem »

Isoetiidid

Isoetiidid ehk põhjataimed on veetaimed, mis kasvavad veekogu põhjas tuttidena või madala vaibana.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Isoetiidid · Näe rohkem »

Jagune leht

Kollase karikakral on sulgjalt jagunenud lehed Jagune leht on lehelaba keskrooni või aluseni ulatuvate väljalõigetega leht.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Jagune leht · Näe rohkem »

Jaguvili

Tokkroosi jaguvili Jaguvili on mitmeseemneline kuivvili, mis valmimisel jaguneb pikisuunas üheseemnelisteks osadeks vastavalt viljalehtede arvule.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Jaguvili · Näe rohkem »

Jaka

thumb Lõik jakast Jaka on erilehise leivapuu (Artocarpus heterophyllus) vili.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Jaka · Näe rohkem »

Juhtkude

Juhtkude on kõrgemate taimede kude, mille kaudu toimub vee ja vees lahustunud orgaaniliste ja mineraalainete liikumine.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Juhtkude · Näe rohkem »

Juhtoks

Juhtoks ehk latv on tüvepikenduse või tüve kasvusuunda jätkav kõige tugevam oks.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Juhtoks · Näe rohkem »

Juur

Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Juur · Näe rohkem »

Juurehingamine

Taime juurehingamine moodustab rohkem kui 60% mullahingamisest ja neid võidakse vaadelda koos.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Juurehingamine · Näe rohkem »

Juurekael

Juurekael on taime juure üleminekukoht võsuks.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Juurekael · Näe rohkem »

Juuremügarad

endoplasmaatilist retiikulumi, diktüosoomi ja rakukesta Juuremügarad ehk noodulid moodustuvad taimede (eelkõige liblikõieliste, Fabaceae) juurtel, kui taim on sümbioosis õhulämmastikku fikseeriva bakteri ehk mügarbakteriga.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Juuremügarad · Näe rohkem »

Juurestik

Juurestik ehk juuresüsteem (varasemas eesti keeles ka: juurekava) on mingi taime juurte kogum.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Juurestik · Näe rohkem »

Juurevõsu

Noore pärna juurevõsu Juurevõsud on taime juurel asetsevatest lisapungadest kasvanud võsud.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Juurevõsu · Näe rohkem »

Juurmine leht

Juurmised lehed on taime lehed, mis maapinna lähedal kinnituvad varre alumisele osale või juurekaelale.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Juurmine leht · Näe rohkem »

Kaarhambuline leheserv

Võilille lehed on kaarhambulised Kaarhambuline leheserv on leheserv, mis on allapoole suunatud hammastega, mis võivad olla omakorda hambulised.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kaarhambuline leheserv · Näe rohkem »

Kaarroodne leht

Kaarroodne leht on leht, mille lehelaba aluselt kulgeb lehetippu mitu enam-vähem ühetugevust kaarjat leheroodu.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kaarroodne leht · Näe rohkem »

Kaaspigmendid

Kaaspigmendid (ka antennpigmendid, lisapigmendid; inglise accessory pigments) on valgust neelavad pigmendid, mida on leitud paljude autotroofide kloroplastidest ja tsüanobakteritest.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kaaspigmendid · Näe rohkem »

Kaenlasisene õis

Kaenlasisene õis on õis, mis asub lehekaenlas lehe ja varre vahel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kaenlasisene õis · Näe rohkem »

Kaheaastased taimed

Kaheaastased (roht)taimed on taimede eluvorm.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kaheaastased taimed · Näe rohkem »

Kahekojaline taim

Kahekojalised ehk diöötsilised ehk lahksugulised on taimed, kus ühel taimel on ainult kas isasõied või emasõied.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kahekojaline taim · Näe rohkem »

Kaheli õiekate

Roosi rohelised tupplehed ja roosakad kroonlehed Kaheli õiekate on üks kahest õiekattetüübist (teine on lihtne õiekate).

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kaheli õiekate · Näe rohkem »

Kahelikolmetine leht

Salu-siumarja leht Kahelikolmetine leht on liitleht, mille kolm lehekest omakorda koosnevad kolmest lehekesest.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kahelikolmetine leht · Näe rohkem »

Kahelisaagjas leheserv

harilikul valgepöögil Kahelisaagjas leheserv on saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad hambad.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kahelisaagjas leheserv · Näe rohkem »

Kahelisulgjas leht

Niiluse akaatsia kahelisulgjas leht Kahelisulgjas leht on sulgjas liitleht, mille pearootsu sulgjatele külgharudele kinnituvad omakorda lehekesed enamasti vastakuti paarikaupa.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kahelisulgjas leht · Näe rohkem »

Kaheliviljastumine

Kaheliviljastumine on taimede sugulise paljunemise protsess, kus kahel erineval taimel toimub sugurakkude liitumine.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kaheliviljastumine · Näe rohkem »

Kahjurid

Kahjurid on organismid, kes oma elutegevusega kahjustavad inimese kasvatatavaid kultuure, kasulikke loomi, toitu jne, kui ka inimese loodud ja hallatavaid rajatisi (näiteks maju ja nende sisustust) ja materjale.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kahjurid · Näe rohkem »

Kaldaveetaimed

Kaldaveetaimed ehk helofüüdid on need taimed, mille alamosa asub kevadest sügiseni vees.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kaldaveetaimed · Näe rohkem »

Kambium

Kambium (varasemas eesti keeles ka mähk; ladina cambium) on paljude kaheiduleheliste taimede ja okaspuude külgmine algkude (lateraalne meristeem), mis võimaldab neil jämedus- ehk teiskasvu.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kambium · Näe rohkem »

Kandeleheke

Jõhvika õierao keskkohast veidi kõrgemal on 2 väikest ripsjat kandelehekest http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/johvikas.htm (vaadatud 03.12.2010) Kandeleheke (bracteola) on õieraole, kandelehe ja õie vahele, kinnituv väike, kilejas või rohtne organ.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kandeleheke · Näe rohkem »

Kandeleht

Flamingolille tõlvik koos värvika kandelehega Kandeleht on vahetult õie või õisiku alusel asuv kõrgleht, mis soodustab vilja levimist.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kandeleht · Näe rohkem »

Kanneljas leht

Põldrõikal on kanneljad lehed Kanneljas leht on sulgjalt jagunenud leht, mille tipuosa on alusest märksa laiem.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kanneljas leht · Näe rohkem »

Kannus (botaanika)

Harilik lõokannus Harilik käoraamat Kannus on õiekrooni või õietupe piklik, enamasti õõnes väljakasve.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kannus (botaanika) · Näe rohkem »

Katadroomne leht

Katadroomsed lehed on sellised sõnajalgtaimede lehed, mille külgharudel on vahelduvate leheroodude (või lehekeste) puhul esimene (kõige pearoole kõige lähem) suunatud alla (lehe aluse suunas).

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Katadroomne leht · Näe rohkem »

Katis

Tähtputke sarika alusel on roosakasvalge katis. Katis on sarika või liitsarika alusel olevate väikeste kõrglehtede (katte- või kandelehtede) kogumik.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Katis · Näe rohkem »

Katteleht

Tuderloal on kuus tumepruuni kattelehte. Katteleht (õie, õisiku) on enamasti väike leheke, mille kaenlasse kinnitub õis või õisik.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Katteleht · Näe rohkem »

Katteseemnetaimed

Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »

Kattesoomus

Kattesoomus (õie) on kattelehtedega analoogiline moodustis.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kattesoomus · Näe rohkem »

Kaun

Hariliku herne kaunad Kaun on ühest viljalehest tekkinud ühepesaline vaheseinteta vili, mis avaneb kahe pikiprao moodustumise teel (mööda kauna õmblust ja keskroodu).

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kaun · Näe rohkem »

Käbi

Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Käbi · Näe rohkem »

Kägipuu

Kägipuu on üks troopiliste metsade eluvorme.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kägipuu · Näe rohkem »

Kännas

Kännase skeem Kännas (ladina keeles corymbus) on õisik, mille õieraod algavad küll erinevalt kõrguselt, ent õied ulatuvad ikkagi enam-vähem samale kõrgusele.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kännas · Näe rohkem »

Kännis

Kännis (ka polükormon) on hulkrakne liitorganism, kelle suhteliselt iseseisvad haruorganismid on elusosa kaudu ühenduses.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kännis · Näe rohkem »

Kännuvõsu

Lepa känd kännuvõsudega Kännuvõsu ehk tüüvõsu on puu kännust kasvanud võrse, mis võib areneda iseseisvaks taimeks.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kännuvõsu · Näe rohkem »

Köitraag

Hariliku hiireherne köitraag Köitraag (cirrus) on nõrgavarreliste ja ronitaimede harunenud või harunemata väänduv niitjas kinnitus- ja ronivahend.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Köitraag · Näe rohkem »

Külgjuur

Külgjuur on juur, mis kasvab välja kas peajuurest või mõnest teisest juurest (külgjuurest, lisajuurest).

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Külgjuur · Näe rohkem »

Külgpung

hariliku pöögi üheaastasel oksal Külgpung on üheaastase oksa küljel paiknev pung.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Külgpung · Näe rohkem »

Külgrood

Ogaõuna leht keskroo ja külgroodudega Külgrood on lehe pearoost lähtuvad külgmised rood, mis võivad lõppeda lehe tipul, serval või enne lehe serva, samuti omavahel kaarjalt liituda.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Külgrood · Näe rohkem »

Külv

pisi Külv ehk külvamine on seemnevilja ehk seemne põllule jaotamine ja selle mullaga katmine.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Külv · Näe rohkem »

Kõder

Rapsi kõdrad Kõder on pikuti kaheks poolmeks avanev kahepesaline (kileja vaheseinaga) avavili.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kõder · Näe rohkem »

Kõdrake

Põld-litterheina kõdrake Kõdrake on kahepesaline pikuti kaheks poolmeks avanev vili, mille pikkus ületab laiust kuni kolm korda.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kõdrake · Näe rohkem »

Kõrgleht

Hariliku härgheina eredalt värvunud kõrglehed Kõrgleht on taime ülemises osas, õie või õisiku läheduses asetsev leht, mis on harilikult varrelehtedest väiksem, lihtsama kujuga ning eredalt värvunud.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kõrgleht · Näe rohkem »

Kõrs

Hariliku lehistähkbambuse (''Phyllostachys bambusoides'') kõrred Kõrs on seest õõnes taimevars, mis koosneb sõlmevahedest ja sõlmedest.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kõrs · Näe rohkem »

Kõrvakesed

Suur aruhein Kõrvakesed on taime vart ümbritsevad väikesed hõlmakesed lehelaba alusel (lehetupe üleminekul lehelabaks).

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kõrvakesed · Näe rohkem »

Kõrvekarvad

Kõrvenõgese kõrvekarvadega vars Kõrvekarvad on taimede kohastumus, mille abil kaitsta end rohusööjate eest.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kõrvekarvad · Näe rohkem »

Keelõis

putkõied Keelõis (ld. flosculus radii, ingl. ray floret) on korvõisiku ebakorrapärane õis, mille kroon on lühikese putkeosa ning pika ja lameda naastuga.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Keelõis · Näe rohkem »

Keeleke

Keeleke on pisike kilejas moodustis lehelaba ülemisel pinnal, vastu vart.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Keeleke · Näe rohkem »

Kiivi (vili)

Terve kiivi ja viljast ristlõige Kollase viljalihaga 'Soreli' Kiivi on taime kiivi-aktiniidia (Actinidia deliciosa) vili.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kiivi (vili) · Näe rohkem »

Kilpjas leht

Suure mungalille kilpjas leht Kilpjas leht on taime leht, mille roots kinnitub lehelaba alumise pinna keskossa.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kilpjas leht · Näe rohkem »

Kleistogaamia

Kleistogaamia on mõnedel taimeliikidel esinev nähtus, mille korral õied tolmlevad suletuna ega avanegi.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kleistogaamia · Näe rohkem »

Kloroplast

Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kloroplast · Näe rohkem »

Kobar

Kobar (racemus) on pika peatelje ja lühikeste õieraagudega püstine või rippuv õisik.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kobar · Näe rohkem »

Kobekude

Kobekude ehk tohlkude on taimekude, mis on kohastunud gaasivahetuseks, võimaldades õhulõhede kaudu sisenenud välisõhul tungida sügavale rakkude vahele.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kobekude · Näe rohkem »

Koguvili

Vaarika koguvili Koguvili on vili, mis areneb paljude emakatega õiest.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Koguvili · Näe rohkem »

Kolmetine leht

Kolmetine liitleht Kolmetine liitleht on kolmest lehekesest koosnev liitleht.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kolmetine leht · Näe rohkem »

Korp

Korp on korkkoest ja teistest koorekudede surnud taimerakkudest koosnev kattekude.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Korp · Näe rohkem »

Korvõisik

Korvõisik on õisik, mille laienenud lamedale või kumerale põhjale on tihedalt kinnitunud raotud keel- ja putkõied või ainult ühed neist.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Korvõisik · Näe rohkem »

Kromoplast

Kromoplast on membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente ehk karotinoide.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kromoplast · Näe rohkem »

Kroonlehed

Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kroonlehed · Näe rohkem »

Ksüleem

Ksüleemi ehitus Juhtteed (ristlõige) Ksüleem on soontaimede peamine vett juhtiv kude, mis transpordib vett juurtest lehtedesse.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Ksüleem · Näe rohkem »

Kserofüüdid

Kserofüütsed potitaimed Kserofüüdid ehk kuivustaimed on taimed, millel ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad aktiivsel elujärgul pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kserofüüdid · Näe rohkem »

Kuivvili

Kuivvili on juba valmimisel kuivanud vili, mis täisküpsena sisaldab vaid 10–15% vett.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kuivvili · Näe rohkem »

Kukkur (botaanika)

Magnoolia vili Kukkur (varasem nimetus kukkurvili) on ühepesaline paljuseemneline vili, mis on tekkinud ühest servast kokkukasvanud viljalehest.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kukkur (botaanika) · Näe rohkem »

Kultuurtaim

Enamik aiakujunduses kasutatavaid taimi on kultuurtaimed Kultuurtaim on kultiveerimise tarbeks aretatud taimeliik või -sort.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kultuurtaim · Näe rohkem »

Kupar

Unimaguna (''Papaver somniferum'') kerajas kupar, millest saadakse ka narkootilist ainet oopiumit Kupar (capsula) on taimede hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas; üks levinumaid viljatüüpe.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Kupar · Näe rohkem »

Laguvili

Põldrõika laguvili Laguvili on mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristsuunas üheseemnelisteks osadeks.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Laguvili · Näe rohkem »

Lamav vars

Harilik söötreiarohi Lamav vars on kogu pikkuses maapinnal lebav vars, mis sõlmekohtades ei juurdu.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Lamav vars · Näe rohkem »

Lülipuit

maltspuidust selgelt eristatav Lülipuit on puu tüve sisemine ksüleemi osa, mis kasvavas puus ei sisalda enam elusrakke ega juhi enam mahla.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Lülipuit · Näe rohkem »

Lõhine leht

Lõhine leht on taime leht, mille väljalõiked ulatuvad sügavamale kui veerand lehelabast.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Lõhine leht · Näe rohkem »

Lõvi (botaanika)

Lõvi (omastavas lõve) on ava võrse (tüve) korkkoes õhu läbipääsemiseks.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Lõvi (botaanika) · Näe rohkem »

Lehekaenal

Lehekaenal (''AXIL'') Lehekaenal on seemnetaimedel koht varre ning lehe ülapoole (leherootsu ülapoole) vahel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Lehekaenal · Näe rohkem »

Leheke

Lehekesed erinevatel liitlehtedel Leheke on liitlehe osaleht.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Leheke · Näe rohkem »

Lehekodarik

Võilillel on lehekodarik. Lehekodarik ehk kodarik on varre alusel ligistikku asetsevate lehtede kogumik.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Lehekodarik · Näe rohkem »

Lehelaba

Lehelaba on lehe peamine, fotosünteesiv osa.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Lehelaba · Näe rohkem »

Leherood

Hõlmikpuu dihhotoomselt roodunud lehed Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Leherood · Näe rohkem »

Leheroots

Leheroots (petiolus) on taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või -labasid varrega või oksaga.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Leheroots · Näe rohkem »

Leheseis

Lehtede seis (phyllotaxis) võib olla männaseline, vahelduv või vastak.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Leheseis · Näe rohkem »

Leheserv

Leheserv on lihtlehe või liitlehe lehekeste lehelaba serv.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Leheserv · Näe rohkem »

Lehetipp

Lehetipp on taime lehe tipu osa.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Lehetipp · Näe rohkem »

Lehetupp

Lehetupp ehk tupp (vagina) on rohttaimedel lehelaba või leherootsu alumine osa, mis täielikult või osaliselt ümbritseb vart.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Lehetupp · Näe rohkem »

Leht

Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Leht · Näe rohkem »

Lehtedetupp

Põldosja varrel on näha lehtedetuped Lehtedetupp on väga väikeste lehtede liitumisel tekkinud moodustis ümber varre.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Lehtedetupp · Näe rohkem »

Lehtpuud

Arukask (''Betula pendula'') Lehtpuud on heitlehised või igihaljad puittaimed katteseemnetaimede hõimkonnast.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Lehtpuud · Näe rohkem »

Lendkarvad

Võilille seemnised lendkarvadega Lendkarvad on taime viljadele, seemnetele või seemnistele kinnituvad karvad, mis soodustavad nende levikut tuule abil (aerohooriat).

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Lendkarvad · Näe rohkem »

Leukoplast

Leukoplastid on kuuli-, muna-, või värtnataolised värvuseta plastiidid.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Leukoplast · Näe rohkem »

Lible

Kristjan Lible on üks Oskar Lutsu Tootsi-lugude sarja peamisi kõrvaltegelasi, Paunvere kiriku joodikust kellamees.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Lible · Näe rohkem »

Lihakvili

Lihakvili on vili, mille veesisaldus valmimisel kasvab ning tulemuseks on mahlase (veesisaldus 75–85%) viljalihaga vili.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Lihakvili · Näe rohkem »

Lihtõisik

Lihtõisik on õisik, kus õied kinnituvad peateljele (õisikuraole) vahetult või õierao abil.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Lihtõisik · Näe rohkem »

Lihtleht

Lihtlehed Lihtleht on leht, mis koosneb ainult lehelabast ja leherootsust.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Lihtleht · Näe rohkem »

Lihtne õiekate

Lihtne õiekate ehk perigoon on üks kahest õiekattetüübist (teine on kaheli õiekate).

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Lihtne õiekate · Näe rohkem »

Liigessõlm

Roosa jänesekapsa (''Oxalis articulata'') liigessõlme joonis Charles ja Francis Darwini raamatus ''The Power of Movement in Plants'' (1880). Liigessõlm (liigespaksend, liigespadjand, pulvinus) on taimelehtede alusel olev kude, mille funktsioon on liigutada lehte pärast kasvu lõppemist.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Liigessõlm · Näe rohkem »

Liitõisik

Liitõisiku näide Liitõisik on õisik, mis koosneb lihtõisikutest.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Liitõisik · Näe rohkem »

Liitleht

Mandžuuria pähklipuu liitleht sügisel Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Liitleht · Näe rohkem »

Liitsarikas

Liitsarika skemaatiline joonis Liitsarikas on liitõisik, mille pearao tipult lähtuvad kiirjalt ühepikkused harud, mis omakorda kannavad sarikjaid osaõisikuid.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Liitsarikas · Näe rohkem »

Liittähk

Tähk-kukehirsi liitähk Liittähk on harunenud liitõisik, mille peateljele (õisikuraole) kinnituvad külgharud kannavad raotuid või lühiraolisi pähikuid.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Liittähk · Näe rohkem »

Lima

Lima ehk mutsiin (mucus) on paks kleepuv eritis loomadel ja taimedel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Lima · Näe rohkem »

Lineaalne leht

Lineaalsed lehed on näiteks kaeral Lineaalne leht on kitsa ja pika labaga leht, mille servad on ligikaudu rööpsed ja mille laba pikkus ületab selle laiuse rohkem kui 4 korda (teistel andmetel rohkem kui 7 korda).

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Lineaalne leht · Näe rohkem »

Lisajuur

maasika 'Pink Panda' võsundil. Lisajuur on juur, mis areneb mõnedel taimeliikidel varrest või isegi lehtedest, kui need satuvad niiskesse keskkonda.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Lisajuur · Näe rohkem »

Lisajuurestik

Lisajuurestik ehk vegetatiivne juurestik on juurestikutüüp, mis esineb vegetatiivselt paljunevatel taimedel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Lisajuurestik · Näe rohkem »

Lisapung

Lisapungad ehk adventiivpungad on pungad, mis tekivad mõnede taimede juurtel või puude vanematel okstel ja juurekaelal.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Lisapung · Näe rohkem »

Litši

Litšid Viljad koos seemnega Litši on hiina litšipuu (Litchi chinensis) vili.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Litši · Näe rohkem »

Luuvili

Luuvili on lihakvilja tüüp.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Luuvili · Näe rohkem »

Makrofüüdid

Makrofüüdid ehk suurtaimed on veetaimed, mis on palja silmaga nähtavad.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Makrofüüdid · Näe rohkem »

Maltspuit

Hariliku jugapuu ristlõige; tumedam lülipuit on maltspuidust selgelt eristatav Maltspuit on puu tüve välimine ksüleemi osa, mis kasvavas puus sisaldab elusrakke ja juhib mahla juurtest lehtedesse.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Maltspuit · Näe rohkem »

Mari

punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Mari · Näe rohkem »

Männas

lõhnava madara varrel Männas on taimel ringina ühel kõrgusel ümber varre (sealhulgas ka ümber õisikutelje) asetsevate lehtede või harude kogum.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Männas · Näe rohkem »

Männaseline leheseis

Männaseline leheseis on leheseis, mille korral lehed asetsevad ühel kõrgusel (männasena) ümber varre.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Männaseline leheseis · Näe rohkem »

Mügarbakterid

Mügarbakterid (Rhizobium) on perekond gramnegatiivseid mullabakterid, kes seovad õhust lämmastikku.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Mügarbakterid · Näe rohkem »

Mükoriisa

''Amanita muscaria'' hüüfide ja ''Pinus radiata'' juurte vahel moodustunud ektomükoriisa Mükoriisa (kreeka keeles μυκός mykós 'seen' ja ριζα riza 'juur') ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Mükoriisa · Näe rohkem »

Mõlajas leht

Põldkännakul on mõlajad lehed Mõlajas leht on leht, mille laba kõige laiem koht on tipu ligidal ja mis aluse poole järsult aheneb.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Mõlajas leht · Näe rohkem »

Mesofüüdid

Mesofüüdid on taimed, mis kasvavad mõõdukalt niiskes kasvukohas.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Mesofüüdid · Näe rohkem »

Mets

Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Mets · Näe rohkem »

Metsandus

Tänapäevases metsamajanduses kasutatakse arvukalt digilahendusi, mis lihtsustavad ja kiirendavad tööd. Metsameister Margus Paesalu 2014. aastal tahvelarvutiga langil. Metsandus on esmassektori haru, mis tegeleb metsade ja selle ressursside jätkusuutliku tootmisega, kasutamise, säilitamisega ja uuendamisega.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Metsandus · Näe rohkem »

Mikrofibrill

Mikrofibrill on glükoproteiinidest ja tselluloosist koosnev väga peen fibrill ehk kiud.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Mikrofibrill · Näe rohkem »

Mittefotokeemiline kustutamine

Mittefotokeemiline kustutamine (inglise Non-photochemical quenching, NPQ) on valguskahjustuste vältimise mehhanism taimedes.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Mittefotokeemiline kustutamine · Näe rohkem »

Monotsükliline taim

Monotsükliline taim on taimeliik, mis viljub alates esimesest vegetatsiooniperioodist.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Monotsükliline taim · Näe rohkem »

Mugul

Kartuli mugulad Mugul on taime varre või juure maapealne või maa-alune, jämenenud ja toitainetega täitunud osa, mille ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Mugul · Näe rohkem »

Mugulsibul

Krookuse mugulsibulad Mugulsibul on botaaniline struktuur, mis väliselt sarnaneb sibulaga, kuid kõik ta lehesoomused on kuivad.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Mugulsibul · Näe rohkem »

Munajas leht

Arukase munajas leht Munajas leht on piklik leht, mille laba kõige laiem koht on keskkohast allpool (st leherootsule lähemal).

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Munajas leht · Näe rohkem »

Naaskeljas leht

Rand-õisluhal on naaskeljad lehed Naaskeljas leht on väga kitsas terava tipuga leht.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Naaskeljas leht · Näe rohkem »

Naast (botaanika)

Naast ehk naastuke on õie kroonlehe ülemine osa, mis on reeglina laiem kroonlehe alumisest osast ehk pinnust.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Naast (botaanika) · Näe rohkem »

Neerjas leht

Harilikul varsakabjal on neerjad lehed Elulõngjal tobiväädil on neerjad lehed Neerjas leht on pikkuses laiem, aluses laia väljalõikega ja lameda tipuga leht.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Neerjas leht · Näe rohkem »

Nektar

viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Nektar · Näe rohkem »

Neofüüt (botaanika)

Neofüüt ehk uustulnukas on tulnuktaim, mis on sisse toodud viimastel sajanditel – Eestis pärast 18.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Neofüüt (botaanika) · Näe rohkem »

Nutt (botaanika)

Mägiristiku nutjas õisik Nutt (capitulum) on õisik, mille laienenud õiepõhjale kinnituvad õieraotud või väga väikese õieraoga õied.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Nutt (botaanika) · Näe rohkem »

Odajas leht

Odalehise maltsa leht Odajas leht on leht, mille lehelabast on enamik piklikult kolmnurkne ja mille aluse moodustavad kaks külgedele suunatud teravat hõlma.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Odajas leht · Näe rohkem »

Oga

Oga on kattekoe ja selle all asuvate kudede rakkudest tekkinud tugev torkav väljakasve (emergents) taimedel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Oga · Näe rohkem »

Ogaline leheserv

Mahoonia ogalise leheservaga lehed Ogaline leheserv on hambuline leheserv, mille hambad lõpevad väikeste teravate ogadega.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Ogaline leheserv · Näe rohkem »

Ohe

Ohted Ohe on harjasjas moodustis paljude kõrreliste välissõkalde või harva liblede tipus allpool selgmisel ehk alumisel küljel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Ohe · Näe rohkem »

Ohustatud taimekoosluste seire

Ohustatud taimekoosluste seire hõlmab loopealsete, nõmmede, pärisaruniitude, luhaniitude, rannaniitude, arumetsade, rabade ja madalsoode taimekoosluste seiret.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Ohustatud taimekoosluste seire · Näe rohkem »

Okas

Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Okas · Näe rohkem »

Okaspuutaimed

Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Okaspuutaimed · Näe rohkem »

Oks

Puu võra koosneb erineva järgu okstest Oks on taimede (eriti puittaimede) külgpungast arenenud, harilikult puitunud varreharu.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Oks · Näe rohkem »

Omastav kääne

Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Omastav kääne · Näe rohkem »

Oopium

Oopium (lad Pool Afganistani oopiumist pärines omakorda Helmandi provintsist. 1990. aastatel pärines enamik oopiumitoodangust Birmast.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Oopium · Näe rohkem »

Paarissulgjas leht

Kevadine seahernes Paarissulgjas on sulgjas liitleht, millel tipmine leheke puudub.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Paarissulgjas leht · Näe rohkem »

Paaritusulgjas leht

Paaritusulgjas leht on sulgjas liitleht, millel esineb tipmine leheke.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Paaritusulgjas leht · Näe rohkem »

Pahk

Tamme pahk thumb Pahk, ka gall ja granuloom on farmaatsias ja bioloogias termin, mis tähistab mõnede taimede lehtedel, võrsetel, okstel või tüvel putuka elutegevuse tagajärjel taimekoest kujunenud kasvajataolisi moodustisi.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Pahk · Näe rohkem »

Palünoloogia

Palünoloogia on teadusharu, mis tegeleb tolmuterade määramise ja uurimisega.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Palünoloogia · Näe rohkem »

Paleobotaanika

lodjapuu ''Viburnum lesquereuxii'' lehefossiil Paleobotaanika on paleontoloogia haru, mis tegeleb taimsete fossiilidega ja taimede evolutsiooni uurimisega.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Paleobotaanika · Näe rohkem »

Paljasseemnetaimed

Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Paljasseemnetaimed · Näe rohkem »

Paljasvili

Ploomipuu paljasvili Paljasvili on vili, mis on tekkinud ainult sigimikust.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Paljasvili · Näe rohkem »

Pappus

Nõelohaka pappus Pappus on lendkarvade kimbuke korvõieliste taimede viljadel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Pappus · Näe rohkem »

Parasiittaim

Parasiittaim ehk taimparasiit ehk nugitaim on taim, kes saab kõik või osa süsiniktoidust teistelt organismidelt.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Parasiittaim · Näe rohkem »

Partenokarpia

Partenokarpia on taime omadus moodustada vilju ilma viljastumata.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Partenokarpia · Näe rohkem »

Pähik

Orasheina pähik Pähik on väike ühe- kuni mitmeõieline (peajas) osaõisik.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Pähik · Näe rohkem »

Pähkel

Sarapuupähklid on tõelised pähklid Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on kivistunud või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Pähkel · Näe rohkem »

Pähklike

Hariliku pärna vili on pähklike. Pähklike on õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Pähklike · Näe rohkem »

Pööris

Pöörise skemaatiline joonis Hariliku viinapuu õisik Pööris on kobarasarnane liitõisik.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Pööris · Näe rohkem »

Pööristähk

Aas-rebasesaba pööristähk Pööristähaks nimetatakse tähka, mille pähikuraod on ligistunud või kokku kasvanud peateljega ja on lühemad kui pähikud.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Pööristähk · Näe rohkem »

Püünisleht

Pikalehise huulehina püünislehele sattunud kärbes Püünislehed on lehemuudendid, mille abil putuktoidulised taimed putukaid ligi meelitavad ja püüavad.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Püünisleht · Näe rohkem »

Püsikud

Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Püsikud · Näe rohkem »

Püsikude

Püsikoed on taime algkoest diferentseerunud koed.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Püsikude · Näe rohkem »

Põõsas

Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Põõsas · Näe rohkem »

Põhikude

Põhikude on taime koed, mis moodustavad valdava osa taime massist.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Põhikude · Näe rohkem »

Põhiorganid

Põhiorganiteks nimetatakse taimemorfoloogias vart, lehte ja juurt.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Põhiorganid · Näe rohkem »

Peajuur

Peajuur on juur, mis areneb seemne idujuurest.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Peajuur · Näe rohkem »

Piimmahl

Piimmahl ehk lateks on teatud taimedes (näiteks piimalillelistel) olev piimjas vedelik (täpsemalt emulsioon), mis õhuga kokkupuutel koaguleerub.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Piimmahl · Näe rohkem »

Pistik

Pistik on paljundamise eesmärgil emataime küljest eraldatud lehe-, varre- või juureosa, mis sisaldab kõiki taimekudesid ja on seetõttu võimeline soodsas kasvukeskkonnas regenereerima puuduolevad organid.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Pistik · Näe rohkem »

Plastiidid

Plastiidid on taimede ja protistide organellid, mis on ümbritsetud membraaniga.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Plastiidid · Näe rohkem »

Platsenta (botaanika)

Platsenta on seemnealgme kinnituskoht sigimikus.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Platsenta (botaanika) · Näe rohkem »

Pomerantsvili

Apelsini pomerantsvili Pomerantsvili ehk tsitrusvili ehk hesperiid on näärmelise, eeterlikke õlisid sisaldava väliskesta, säsika vahekesta ja lõigustunud mahlase sisekestaga vili.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Pomerantsvili · Näe rohkem »

Pomoloogia

Discovery' Pomoloogia on taimesüstemaatikale tuginev aiandusteaduse haru, mis uurib puuviljanduse taimmaterjali – sorte ja pookealuseid ning liike, millest need pärinevad.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Pomoloogia · Näe rohkem »

Pookimine

Pookimine ehk vääristamine on vegetatiivse paljundamise viis, mille korral ühe taime (emataime) tükike (poogend) pannakse kasvama teise taime (aluse) juurele või võrasse.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Pookimine · Näe rohkem »

Poolpõõsas

Harilik puju Poolpõõsas on taimede eluvorm, mille alumised osad (võsud ja maa-alused osad) puituvad.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Poolpõõsas · Näe rohkem »

Prahitaim

Prahitaim on taimeliik, mis kasvab prügihunnikutes, jäätmaadel, laoplatsidel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Prahitaim · Näe rohkem »

Pseudotsüfellid

Pseudotsüfellid on poorid, mis võimaldavad talluse gaasivahetust samblikel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Pseudotsüfellid · Näe rohkem »

Puhmas

thumb Puhmas ehk kääbuspõõsas (varasemas eesti keeles ka jässikpõõsas) on puittaimede eluvorm.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Puhmas · Näe rohkem »

Puit

Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Puit · Näe rohkem »

Puittaimed

Jaapani keepuu (''Styphnolobium japonicum'') 'Pendulum' on tüüpiline puittaim Puittaimed on soontaimed (enamikus katteseemnetaimed), kelle varred puituvad (lignifitseeruvad).

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Puittaimed · Näe rohkem »

Puitumine

Küdoonia rohtne võrse Küdoonia juba puitunud oks Puitumine ehk lignifikatsioon on polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse, mille tulemusena muutub taime vars jäigaks.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Puitumine · Näe rohkem »

Punavöötaud

Punavöötaud on okaspuude okkaid kahjustav seenhaigus, mida põhjustab seen Mycosphaerella pini.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Punavöötaud · Näe rohkem »

Punavetikad

Punavetikas ''Ceramium tenuicorne''. Foto: Rando Tuvikene Punavetikad (Rhodophyceae) on ainuke punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Punavetikad · Näe rohkem »

Pung

Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Pung · Näe rohkem »

Pungasoomus

Hariliku hobukastani pungasoomused Pungasoomused on soomusjad, sageli vaigused alalehed puude ja põõsaste pungadel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Pungasoomus · Näe rohkem »

Putkõis

Putkõie ehitus Putkõis (ld. flosculus disci; ingl. disc floret) on liitlehise õiekrooniga õis, mille kroonlehed on suuremas ulatused putke- või torusarnaselt kokku kasvanud.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Putkõis · Näe rohkem »

Putuklevi

Putuklevi ehk entomohoorne levi ehk entomohooria on eoste vms leviste levik putukate abil.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Putuklevi · Näe rohkem »

Putuktoidulised taimed

Harilik võipätakas Putuktoidulised taimed on taimed, kes kasutavad toiduks putukaid, teisi väikesi selgrootuid loomi ja protiste.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Putuktoidulised taimed · Näe rohkem »

Putuktolmlemine

Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Putuktolmlemine · Näe rohkem »

Puu

Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Puu · Näe rohkem »

Puukoor

Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Puukoor · Näe rohkem »

Puuvill

Puuvillataim Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvillapõõsa (Gossypium) liikidelt.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Puuvill · Näe rohkem »

Raag

Raag on vilja või õie vars.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Raag · Näe rohkem »

Rakukest

Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Rakukest · Näe rohkem »

Ramet

Ramet on haruorganism, geneti või kännise iseseisev või suhteliselt iseseisev osa.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Ramet · Näe rohkem »

Raunkiæri eluvormiliigitus

Raunkiæri eluvormiliigitus ehk C. Raunkiaeri eluvormide klassifikatsioon (ka Raunkiæri süsteem) on botaanik Christen C. Raunkiæri poolt välja töötatud kõrgemate taimede liigitus eluvormideks, põhinedes taimede uuenemispungade olemasolul ja paiknemisel ebasoodsate aastaaegade ehk kriitiliste eluperioodide (külma talve, põuase suve) üleelamiseks.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Raunkiæri eluvormiliigitus · Näe rohkem »

Ränivetikad

Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Ränivetikad · Näe rohkem »

Rööproodne leht

pisi Rööproodne leht on leht, mille ühesugused leherood suunduvad lehelaba aluselt tipuni.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Rööproodne leht · Näe rohkem »

Rüüsvili

Punase sõstra viljad Rüüsvili on vili, mille tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikule ka teised õieosad, kõige sagedamine õiepõhi.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Rüüsvili · Näe rohkem »

Risoid

Risoidid riktsial Risoid on eellehel juurt asendav niitjas väljakasv näiteks sammaltaimedel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Risoid · Näe rohkem »

Risoom

Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Risoom · Näe rohkem »

Rodoloogia

Rodoloogia on rooside uurimisega tegelev teaduse ja iluaianduse haru.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Rodoloogia · Näe rohkem »

Rohevetikad

Rohevetikad kividel Toila mererannas Rohevetikad on rühm taimi.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Rohevetikad · Näe rohkem »

Rohttaimed

Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Rohttaimed · Näe rohkem »

Rohundid

Rohundid on rohumaal kasvavad rohttaimed, mis ei kuulu graminoidide (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) ega liblikõieliste hulka.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Rohundid · Näe rohkem »

Ronitaim

Liaanid metsakoosluses Ronitaim ehk liaan (laiemas mõttes) on taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad rohtsed, poolpuitunud või puitunud, enamasti suhteliselt pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Ronitaim · Näe rohkem »

Saagjas leheserv

pisi Saagjas leheserv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammaste ja nendevaheliste teravate sälkudega leheserv.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Saagjas leheserv · Näe rohkem »

Samblikud

"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Samblikud · Näe rohkem »

Sammaltaimed

sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sammaltaimed · Näe rohkem »

Sammaskude

Sammaskude ehk palissaadkude on fotosünteesiks kohastunud taimekude, mille rakkude asetus võimaldab efektiivselt kasutada päikesekiirgust.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sammaskude · Näe rohkem »

Sarikas (botaanika)

Sarika skemaatiline joonis Lihtsarikaga ratsuritäht Aedtilli liitsarikas Sarikas (umbella) ehk sarikõisik on õisik, kus ühepikkused õieraod väljuvad ühest kohast.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sarikas (botaanika) · Näe rohkem »

Säsi

Säsi on puutüve keskosas asetsev kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga, säsi ja aastarõngad selle lähemas ümbruses, nn juveniilses puukoes, on madala kvaliteediga.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Säsi · Näe rohkem »

Südajas leht

Südajas leht Südajas leht on lehealusel sügava terava väljalõikega ja ümarate hõlmadega munajas leht.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Südajas leht · Näe rohkem »

Sügomorfne õis

Valge iminõgese (''Lamium album'') õied on sügomorfsed Sügomorfne on õis, mida ainult ühe lõikepinnaga saab jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sügomorfne õis · Näe rohkem »

Süsteemne omandatud resistentsus

Süsteemne omandatud resistentsus ehk süsteemselt omandatud resistentsus (inglise keeles systemic acquired resistance, lüh SAR), ka kestev resistentsus, on enamiku taimede (sh katteseemnetaimed) taimeimmuunsuse liik, mille aktivatsioon, immuunvastus ja toime ning signaaliedastussüsteem põhineb organismi eelneval kokkupuutel patogeeniga.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Süsteemne omandatud resistentsus · Näe rohkem »

Süstjas leht

pisi Süstjas leht on leht, mille laba aheneb tipu ja aluse suunas, kusjuures lehelaba kõige laiem koht on selle keskosas ja lehelaba laius moodustab kuni kolmandiku selle pikkusest.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Süstjas leht · Näe rohkem »

Sõkal

Sõkal on kõrreliste õie soomusjas leheke, mis ümbritseb tolmukat või emakat.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sõkal · Näe rohkem »

Sõlm (botaanika)

Sõlmed ehk varresõlmed on kohad varrel, kuhu kinnituvad lehed.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sõlm (botaanika) · Näe rohkem »

Sõlmevahe

Lehed kinnitumas sõlmedele ning sõlmevahed Sõlmevahe ehk varrelüli on varre kahe sõlme vaheline osa.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sõlmevahe · Näe rohkem »

Sõnajalgtaimed

Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid ehk tüvendeostaimed (Pteridophyta ehk Filicophyta) on soontaimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sõnajalgtaimed · Näe rohkem »

Sõrmhõlmine leht

Tokkroosil on sõrmhõlmised lehed Sõrmhõlmine leht on hõlmine leht, mille lehelaba on aluse poole suunatud väljalõigete abil sõrmjalt lõhestunud.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sõrmhõlmine leht · Näe rohkem »

Sõrmjagune leht

Sõrmjagune leht on leht, mille lehelaba on sõrmjalt jagunenud.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sõrmjagune leht · Näe rohkem »

Sõrmjas leht

Sõrmjas liitleht on liitleht, kus leherootsu tipule kinnituvad kiirjalt viis või enam lehekest.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sõrmjas leht · Näe rohkem »

Sõrmlõhine leht

Sõrmlõhine leht on leht, mille lehelaba on sõrmjalt lõhistunud.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sõrmlõhine leht · Näe rohkem »

Sõrmroodne leht

Sõrmroodne leht Sõrmroodne leht on leht, mille üks pearood koos aluselt kiirtena lähtuvate külgroodudega.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sõrmroodne leht · Näe rohkem »

Seeme

viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Seeme · Näe rohkem »

Seemik

Seemik ehk seemiktaim on seemnest kasvanud taim.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Seemik · Näe rohkem »

Seemikjuurestik

Seemikjuurestik ehk generatiivne juurestik on juurestik, mis esineb seemnest tekkinud taimedel, millel ei kasva varrest välja lisajuuri.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Seemikjuurestik · Näe rohkem »

Seemnealge

Seemnealgeks (ovulum; vanem nimetus seemnepung) nimetatakse seemnetaimede emaka sigimikus olevat rakkude kogumit, paljasseemnetaimedel asuvad seemnealgmed aga käbisoomuste vahel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Seemnealge · Näe rohkem »

Seemnerüü

seemnealgme muundunud jalg ehk funiikulus Hariliku jugapuu seemnerüü areng. Seemnerüü on algul väike roheline kate seemne alusel, seejärel muutub pruuniks või punaseks ning kasvab ümber seemne, lõpuks muutub lihakaks ja erepunaseks. Akaatsia ''Acacia salicina'' kaun seemnete ja seemnerüüdega Granaatõun sisaldab seemneid, mis kumavad seemnerüüdest läbi Longanid Litšid Maitsva akipuu seeme ja seemnerüü Hariliku kikkapuu seemned oranžide seemnerüüdega Seemnerüü ehk arill ehk arillus (arillus) on seemet osaliselt (mõnikord vaevalt nähtavana) või täielikult ümbritsev lihakas kate.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Seemnerüü · Näe rohkem »

Seemnis

Päevalille seeme ja seemnis. Seemnis on vili, mis meenutab väliselt seemet, kuid on tegelikult üheseemneline kuivvili.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Seemnis · Näe rohkem »

Segametsavöönd

Segametsavöönd ehk segametsade vöönd ehk hemiboreaalne vöönd ehk boreonemoraalne vöönd on Maa taimkattevöönd.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Segametsavöönd · Näe rohkem »

Segapung

Puhkevad segapungad Segapung on ühiste pungasoomustega kaetud pung, milles on nii õie- kui võsualgmed.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Segapung · Näe rohkem »

Segetaaltaim

Segetaaltaimed on iidsest ajast põllul koos kultuurtaimedega kasvanud umbrohud, mida inimene on tahtmatult levitanud.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Segetaaltaim · Näe rohkem »

Sibul (organ)

Punase sibula läbilõige Sibul on taime jämenenud maa-alune lühivõsu, mille ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sibul (organ) · Näe rohkem »

Sibulakand

Hariliku siniliilia sibulate pikilõikel on näha sibulakand Sibulakand on sibula alaosas paiknev kettakujuline redutseerunud vars.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sibulakand · Näe rohkem »

Sigimik

Sigimiku tüübid Sigimik (ovarium) on õistaimede õies asuva emaka tähtsaim osa.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sigimik · Näe rohkem »

Sigipung

Metslaugu sigipungad Sigipung on mõnede kõrgemate taimede ja mõnede sammaltaimede paljunemisorgan.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sigipung · Näe rohkem »

Sigisibul

Liilia lehekaenlas arenevad sigisibulad Sigisibul on varre küljes või õisikus arenev väike sibul, mis maha langedes areneb uueks taimeks.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sigisibul · Näe rohkem »

Soontaimed

Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Soontaimed · Näe rohkem »

Soonteta taimed

Soonteta taimed ehk alamad taimed on üldnimetus taimedele (kaasa arvatud rohevetikad), kellel puudub juhtkudede süsteem (ksüleem ja floeem).

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Soonteta taimed · Näe rohkem »

Soreedid

Videotõend, et lülijalgsed võivad samblike vegetatiivseid leviseid kanda. Piret Lõhmuse video Soreedid on samblike vegetatiivse paljunemise organid.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Soreedid · Näe rohkem »

Sort

Sort ehk kultivar (cultivar, lühend cv.) on kõige madalam süstemaatika ühik kultuurtaimedel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sort · Näe rohkem »

Sporofüüt

Sporofüüt on elutsükli diploidses faasis olev taim.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sporofüüt · Näe rohkem »

Statotsüüt

Statotsüüdid on Juurekübaras paiknevad rakud, millele omistatakse gravitatsioonilise taju roll.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Statotsüüt · Näe rohkem »

Sukulendid

Aaloe säilitab vett oma lehtedes Kaktuse lehed on taandarenenud okasteks Sukulendid ehk lihaktaimed ehk turdtaimed (hilisladina keeles suculentus 'mahlane') on taimed, mille paksudes lehtedes, vartes või juurtes säilitatakse vett.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sukulendid · Näe rohkem »

Sulghõlmine leht

Sulghõlmine leht on hõlmine leht, mille lehelaba on 1/4 osas sulgjalt lõhestunud.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sulghõlmine leht · Näe rohkem »

Sulgjagune leht

Sulgjagune leht on leht, mille lehelaba on sulgjalt jagunenud.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sulgjagune leht · Näe rohkem »

Sulgjas leht

Sulgjas leht on liitleht, mille lehekesed kinnituvad pearootsule enamasti vastakuti paarikaupa.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sulgjas leht · Näe rohkem »

Sulglõhine leht

Sulglõhine leht on leht, mille lehelaba on 1/2 osas sulgjalt lõhestunud.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sulglõhine leht · Näe rohkem »

Sulgrakk

kutiikula mikroskoobi all. Sulgrakud on hästi näha. Sulgrakkudeks nimetatakse taimede spetsialiseerunud rakke, mis paaridena ääristavad õhulõhesid.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sulgrakk · Näe rohkem »

Sulgroodne leht

Sulgroodne leht on lehelaba pearooga sulgjalt hargnevate külgroodudega leht.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sulgroodne leht · Näe rohkem »

Sulgvili

Sulgvili on kuivvili, mis seemnete valmimisel ei avane ja variseb taimelt maha.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Sulgvili · Näe rohkem »

Taime stress

Taime stress on keskkonnategurite kõikumistest tingitud seisund, mis ületab fülogeneetiliselt omandatud füsioloogilise taluvuse piiri põhjustades taimel tõsiseid talitluslikke ja struktuurseid kahjustusi, nagu taimekasvu aeglustumine ja fotosünteesi kiiruse vähenemine jpt; kõiki keskkonnategureid, mille väärtus erineb optimaalsest, kutsutakse stressiteguriteks.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Taime stress · Näe rohkem »

Taimeanatoomia

Taimeanatoomia on õpetus taime sisestruktuuridest.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Taimeanatoomia · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Taimed · Näe rohkem »

Taimede haigusresistentsus

Taimede haigusresistentsus kaitseb taimi patogeenide eest kahel viisil: mehhanismide abil ja nakkuste poolt indutseeritud immuunvastustena.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Taimede haigusresistentsus · Näe rohkem »

Taimefüsioloogia

Taimeidanemise kiiruse eksperiment Taimefüsioloogia on õpetus taimedes toimuvatest protsessidest.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Taimefüsioloogia · Näe rohkem »

Taimegeograafia

Taimegeograafia ehk fütogeograafia on botaanika haru, samuti biogeograafia haru, mis tegeleb taimede levilate ja leviku uurimisega.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Taimegeograafia · Näe rohkem »

Taimehaigused

Taimehaiguste all mõistetakse patoloogilisi protsesse, mis tekivad taimes haigustekitaja (patogeeni) mõjul või taimedele ebasoodsate keskkonnatingimuste tagajärjel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Taimehaigused · Näe rohkem »

Taimemorfoloogia

Miks on taimed sellised, nagu nad on? Vastust sellele küsimusele otsibki taimemorfoloogia Taimemorfoloogia ehk fütomorfoloogia on õpetus taimede kujust ja välisstruktuuridest, nende paiknemisest ja muutumisest ontogeneesis ja fülogeneesis.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Taimemorfoloogia · Näe rohkem »

Taimerakk

Sulgrakud on spetsialiseerunud taimerakud, mis ääristavad õhulõhesid Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Taimerakk · Näe rohkem »

Taimetoiteained

Taimetoit(e)ained ehk toitesoolad (vene keelest otse tõlgituna ka biogeenid) on taimede (sh vetikate) kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad taimele vajalikke toiteelemente.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Taimetoiteained · Näe rohkem »

Taimkate

Maailma taimkattekaart Taimkate ehk vegetatsioon on mingi maa-ala taimekoosluste kogum.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Taimkate · Näe rohkem »

Taimkatte kaugseire

Taimkatte kaugseire tegeleb taimestiku kohta informatsiooni kogumisega satelliitide, lennuvahendite või maapealsete instrumentidega ilma otsese kontaktita taimestikuga.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Taimkatte kaugseire · Näe rohkem »

Talbjas leht

pisi Talbjas leht on talba meenutava põhikujuga taime leht; üks lehetüüpidest.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Talbjas leht · Näe rohkem »

Tallofüüdid

Tallofüüdid ehk rakistaimed on hulkraksed alamad taimed.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tallofüüdid · Näe rohkem »

Tallus

Tallus ehk rakis on mõnede liikumatute organismide diferentseerumata vegetatiivne kude.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tallus · Näe rohkem »

Tähk

60px Tähk ehk pea (spica) on õisik, kus õied kinnituvad peateljele õieraagudeta.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tähk · Näe rohkem »

Tärklis

Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tärklis · Näe rohkem »

Türss

Hariliku hobukastani õisik. Türss (inglise thyrse, ladina thyrsus) on ebasarikjas liitõisik.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Türss · Näe rohkem »

Tüvepikendus

Kase tüvepikendus Tüvepikendus on tüve jätk võra sees, mis ulatub võra juhtoksani ehk ladvani.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tüvepikendus · Näe rohkem »

Tüvi

Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tüvi · Näe rohkem »

Tõlvik

Tõlviku skemaatiline joonis Tõlvik (spadix) on jämenenud ja lihaka peateljega (õieraoga) piklik õisik, mille teljele kinnituvad õied.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tõlvik · Näe rohkem »

Tõri

Tõri (ladina ochrea) on botaanikas liitunud abilehtedest taime vart ümbritsev moodustis ülevalpool sõlmekohta.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tõri · Näe rohkem »

Tõru

Tammetõrud Soomustamme (''Quercus macrolepis'') tõrud Tõru on kuiv sulgvili, mis on alusel ümbritsetud kausikujulise lüdiga.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tõru · Näe rohkem »

Tentaakel

Huulheina leht tentaaklitega Tentaakel on tundlik liikumisvõimeline näärmekarv putuktoidulistel taimedel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tentaakel · Näe rohkem »

Teravili

Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Teravili · Näe rohkem »

Teris

Rukki teris Teris on kuiv sulgvili, mille nahkjas viljakest on seemnekestaga kokku kasvanud.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Teris · Näe rohkem »

Terofüüdid

Terofüüdid ehk lühieataimed ehk efemeerid on üheaastased taimed, mis paljunevad seemnete abil.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Terofüüdid · Näe rohkem »

Terve leheserv

Aed-pirnipuu leheserv on terve Terveks leheservaks nimetatakse lehe ilma igasuguste väljalõigeteta, sirget või kaarjat serva.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Terve leheserv · Näe rohkem »

Tiibvili

hariliku vahtra kaksiktiibvili Tiibvili on kileja tiiva või tiibadega või tiibjate lisemetega üheseemneline kuivvili.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tiibvili · Näe rohkem »

Tipupung

Mägivahtra oksa tipupung Tipupung ehk tipp-pung ehk ladvapung on võsu tipmine pung.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tipupung · Näe rohkem »

Toataimed

pisi Toataimed ehk toalilled on taimed, mida tavaliselt esteetilistel eesmärkidel kasvatatakse siseruumides (näiteks elutoas).

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Toataimed · Näe rohkem »

Tolmeldamine

Tolmeldamine Tolmeldamiseks nimetatakse õietolmu kandmist õie emakasuudmele.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tolmeldamine · Näe rohkem »

Tolmlemine

Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tolmlemine · Näe rohkem »

Tolmukapea

Ratsuritähe tolmukapead Tolmukapea (lad anthera) on tolmuka osa, milles paiknevad tolmupesad ehk mikrosporangiumid tolmuteradega.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tolmukapea · Näe rohkem »

Tolmukas

Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tolmukas · Näe rohkem »

Tolmukkond

Tolmukkond ehk androtseum on ühe taime õie tolmukate kogum.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tolmukkond · Näe rohkem »

Tolmutera

Tolmuterad on õistaimede tolmukates valmivad isasgametofüüdid.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tolmutera · Näe rohkem »

Tolmutoru

Tolmutoru on elava taime 'isaspoole' lühiealine osa.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tolmutoru · Näe rohkem »

Transekt

Transekt on ribakujuline kitsas proovipind geobotaanilisel või ökoloogilisel uurimisel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Transekt · Näe rohkem »

Tropism

Häbelik mimoos (''Mimosa pudica'') reageerib puudutustele kohe oma lehtede kokkutõmbamisega Videolõik taime reageerimisest kahele konkureerivale tropismile: fototropism, mis juhib taime valguse poole, ja geotropism, mis püüab taime orienteerida vastavalt gravitatsioonivälja mõjudele Tropism (kreeka tropos 'pöörama') ehk suundus on taime kasvuliikumine mingi välise ärritaja toimel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tropism · Näe rohkem »

Tsönoobium

Rohevetika ''Pediastrum duplex'' tsönoobium Tsönoobium on kindla rakkude arvuga koloonia, mis on tekkinud raku simultaanse jagunemise tulemusena.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tsönoobium · Näe rohkem »

Tselluloos

Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tselluloos · Näe rohkem »

Tsentraalvakuool

Tsentraalvakuool taimerakus Tsentraalvakuool on taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tsentraalvakuool · Näe rohkem »

Tulnuktaim

Tulnuktaim (ehk adventiivtaim) on inimese poolt tahtmatult sisse toodud taimeliik (võõrliik).

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tulnuktaim · Näe rohkem »

Tupplehed

Tokkroosi tupplehed Tupplehed on õiekatte väliskihi enamasti rohelised õielehed.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tupplehed · Näe rohkem »

Turgor

Turgor ehk turgestsents (ka prinkolek) on organismi kudede pingeseisund, hüdrostaatiline rõhk, taimerakkude siserõhk.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Turgor · Näe rohkem »

Tuulepesa

sookasel Tuulepesa (ka: tuuleluud, nõialuud) on nt seenhaigusest tekkinud peente okste põimik puu võras.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tuulepesa · Näe rohkem »

Tuultolmleja

Teravalehise tamme õied Tuultolmleja on tuule abil tolmlev taim.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tuultolmleja · Näe rohkem »

Tuultolmlemine

Tuultolmlemine ehk anemofiilia on tolmendamise vorm, mille käigus taimes olev õietolm levib tuule abil.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Tuultolmlemine · Näe rohkem »

Uinuv pung

Uinuv pung ehk uinupung on mitmeaastasel oksal paiknev puhkeolekusse jäänud külgpung.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Uinuv pung · Näe rohkem »

Ujuleht

Ujulehed on veepinnal ujuvad lehed vee- ja sootaimedel.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Ujuleht · Näe rohkem »

Umbrohi

Eestiski levinud vaatepilt: õitsev naat teeservas Umbrohuks liigitatakse taim, mis kasvab haritud maal lisaks külvatud või istutatud taimedele.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Umbrohi · Näe rohkem »

Urb

Urva skemaatiline joonis Urb (amentum) on õisikutüüp.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Urb · Näe rohkem »

Vahelduv leheseis

Vahelduv leheseis ehk spiraalne leheseis on leheseis, mille korral lehed kinnituvad võrsele eri kõrgusel üksikult.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Vahelduv leheseis · Näe rohkem »

Vaik

Männivaik Vaigu korjamine (enne 1997) Vaik on orgaanilist päritolu, harilikult läbipaistev viskoosne vedelik või tahke amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Vaik · Näe rohkem »

Vakuool

Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeelundi ülesandeid.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Vakuool · Näe rohkem »

Valgushingamine

Valgushingamine ehk fotorespiratsioon on fotosünteesiprotsess, kus hapnik asendab Calvini tsüklis süsihappegaasi.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Valgushingamine · Näe rohkem »

Vars

Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Vars · Näe rohkem »

Vastak leheseis

Suure igihali (''Vinca major'') lehed asetsevad vastakult Vastak leheseis on leheseis, mille puhul lehed asetsevad varrel paarikaupa peegelsümmeetriliselt.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Vastak leheseis · Näe rohkem »

Väetamine

Väetamine on põllumajanduslik tegevus, mille käigus mulda viiakse taimede kasvu soodustamiseks väetist, mis sisaldab taimetoiteelemente.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Väetamine · Näe rohkem »

Võõrpuu

Võõrpuu on nimetus nendele mingis paigas kasvavatele puuliikidele, mis pole pärismaised.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Võõrpuu · Näe rohkem »

Võra

Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Võra · Näe rohkem »

Võrkroodne leht

Võrkroodne leht on leht, mille rood moodustavad võrgustiku.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Võrkroodne leht · Näe rohkem »

Võrse

Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Võrse · Näe rohkem »

Võrsumine

Võrsumine taime harunemise vorm, kus esimese järgu külgharud moodustuvad ainult võrse alusel, tavaliselt maapinna lähedastest või maa-alustest pungadest.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Võrsumine · Näe rohkem »

Võrsumissõlmkond

Võrsumissõlmkond koosneb varre alumisel osal väga lähestikku asetsevatest võrsumissõlmedest.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Võrsumissõlmkond · Näe rohkem »

Võsa

Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Võsa · Näe rohkem »

Võsu (botaanika)

Hariliku männi noor võsu Võsu on taime vars koos sellel leiduvate organitega.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Võsu (botaanika) · Näe rohkem »

Võsund

Aedmaasika 'Pink Panda' võsundid Soo-alss levib ka maa-aluste võsundite abil. Võsund ehk stoolon on varre maapealne või maa-alune pikenenud külgharu, millel tekkivate pungade abil taim levib ning vegetatiivselt paljuneb.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Võsund · Näe rohkem »

Veekoguja-leht

Suure diskiidia veekoguja-lehe illustratsioon Veekoguja-leheks nimetatakse epifüütide muundunud lehti, mis on kohastunud vihmavee kogumiseks või atmosfäärist ammutamiseks.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Veekoguja-leht · Näe rohkem »

Veerpall

Vene ogamalts ''Salsola tragus'' veerpallina Veerpall ehk kõrbekera ehk kõrbepall ehk veere-üle-välja on kõrbes või stepis tuulest kantud veerevad kahara kui ja oksise varrega taimed või taimejäänused.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Veerpall · Näe rohkem »

Veetaimed

Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Veetaimed · Näe rohkem »

Vegetatiivne sigimine

Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Vegetatiivne sigimine · Näe rohkem »

Vegetatsiooniperiood

Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Vegetatsiooniperiood · Näe rohkem »

Vesivõsu

kasel Vesivõsu ehk epikormiline võsu on puittaime oksal, tüvel või juurekaelal uinuvast või lisapungast arenenud pikkade sõlmevahede ja suurte lehtedega püstine võrse.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Vesivõsu · Näe rohkem »

Vili

Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Vili · Näe rohkem »

Vilikond

Vilikond on ühest õisikust kujunenud viljade kogum (näiteks sõstrakobar, maisitõlvik).

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Vilikond · Näe rohkem »

Viljalehed

Viljalehed (megasporofüllid) on lehelise päritoluga elundid, mis kannavad seemnealgmeid.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Viljalehed · Näe rohkem »

Viljaraag

Viljaraag on keskmise pikkusega viljaoks viljapuudel või vilja varretaoline kandja, mis kujuneb õieraost.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Viljaraag · Näe rohkem »

Vivipaaria

Vivipaaria (inglise keeles vivipary) on valdavalt sugulise paljunemise, harvemini ka vegetatiivse paljunemise vorm.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Vivipaaria · Näe rohkem »

Wardi kast

Wardi kast Wardi kast on 1830. aastatel Suurbritannias Nathaniel Bagshaw Wardi leiutatud õhukindel klaaskast, kuhu saab paigutada taimed koos mulla ja veega, et neid kaitsta õhusaaste eest või transportida suurte vahemaade taha.

Uus!!: Botaanika mõisteid ja Wardi kast · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Botaanika mõistete loend.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva