Sisukord
151 suhted: Albrecht Achilles, Albrecht Friedrich, Albrecht II (Brandenburg), Albrecht III (Brandenburg), Albrecht Karu, Albrecht von Hohenzollern, Altmark, Andam, Ansbachi markkrahvkond, Askania dünastia, Ülem-Baieri ringkond, Bayreuthi vürstkond, Berliin, Bornhövedi lahing (1227), Brandenburg, Brandenburg (linn), Brandenburgi mark, Brandenburgi piiskopkond, Drang nach Osten, Elbe, Flaamid, Flandria, Friedrich I (Brandenburg), Friedrich II (Brandenburg), Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Gero, Harz, Heinrich I (Brandenburg), Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich II (Brandenburg), Hermann (Brandenburg), Historiograafia, Hohenzollernid, Hollandlased, Joachim I, Joachim II, Jobst Brandenburgist, Johann (Brandenburg-Kulmbach), Johann Cicero, Johann Georg, Johann I (Brandenburg), Johann II (Brandenburg), Johann III (Brandenburg), Johann V (Brandenburg), Kaliningrad, Karl IV, Katoliku kirik, Konrad I (Brandenburg), Konstanzi kirikukogu, Kristlus, ... Laienda indeks (101 rohkem) »
Albrecht Achilles
St. Gumbertus (1484) Albrecht III (9. november 1414 – 11. märts 1486) oli Brandenburgi kuurvürst 1471.
Vaata Brandenburgi mark ja Albrecht Achilles
Albrecht Friedrich
Albrecht Friedrich (29. aprill 1553 Königsberg – 27. august 1618 Fischhausen) oli Preisimaa hertsog aastatel 1568–1618.
Vaata Brandenburgi mark ja Albrecht Friedrich
Albrecht II (Brandenburg)
Monument Siegesalleel Berliinis, 1898 Albrecht II (u. 1177 – 25. veebruar 1220) oli Askania dünastia liige.
Vaata Brandenburgi mark ja Albrecht II (Brandenburg)
Albrecht III (Brandenburg)
Albrecht III (u.1250 – 19. novembri ja 4. detsembri vahel 1300) oli Brandenburgi markkrahv.
Vaata Brandenburgi mark ja Albrecht III (Brandenburg)
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).
Vaata Brandenburgi mark ja Albrecht Karu
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Vaata Brandenburgi mark ja Albrecht von Hohenzollern
Altmark
Altmark Schernikaus Altmark on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmab Saksi-Anhalti põhjapoolset kolmandikku.
Vaata Brandenburgi mark ja Altmark
Andam
Andam ehk tribuut on alistatud või valitsetavalt rahvalt nõutav maks, eriti talupojalt nõutav naturaalmaks feodalismiajastul.
Vaata Brandenburgi mark ja Andam
Ansbachi markkrahvkond
Ansbachi vürstkond (saksa: Fürstentum Ansbach) või Markgraftum Brandenburg-Ansbach oli otse keisrile alluv vürstkond Saksa-Rooma riigis keskusega Baieri linnas Ansbachis.
Vaata Brandenburgi mark ja Ansbachi markkrahvkond
Askania dünastia
Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.
Vaata Brandenburgi mark ja Askania dünastia
Ülem-Baieri ringkond
Ülem-Baieri ringkond on ringkond Saksamaal Baieri liidumaal.
Vaata Brandenburgi mark ja Ülem-Baieri ringkond
Bayreuthi vürstkond
Bayreuthi vürstkond (saksa Fürstentum Bayreuth) või Brandenburg-Bayreuthi markkrahvkond (Markgraftum Brandenburg-Bayreuth) oli vahetult keisrile alluv Saksa-Rooma riigi territoorium, mida valitses Hohenzollerni dünastia Frangimaa haru.
Vaata Brandenburgi mark ja Bayreuthi vürstkond
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Vaata Brandenburgi mark ja Berliin
Bornhövedi lahing (1227)
Skandinaavia 1219. aastal — Taani poolt okupeeritud alad on helerohelisega (Teine) Bornhövedi lahing toimus 22.
Vaata Brandenburgi mark ja Bornhövedi lahing (1227)
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Vaata Brandenburgi mark ja Brandenburg
Brandenburg (linn)
Brandenburg on kreisivaba linn Saksamaal Brandenburgi liidumaal.
Vaata Brandenburgi mark ja Brandenburg (linn)
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata Brandenburgi mark ja Brandenburgi mark
Brandenburgi piiskopkond
Brandenburgi piiskopkond (ladina: Episcopatus Brandenburgensis või Dioecesis Brandenburgensis) oli katoliku piiskopkond, mille Saksamaa kuningas Otto I rajas aastal 948 Marca Geronis (Saksi Idamark) territooriumil Elbe jõest idas.
Vaata Brandenburgi mark ja Brandenburgi piiskopkond
Drang nach Osten
Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'tung itta') on nimi, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.
Vaata Brandenburgi mark ja Drang nach Osten
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Vaata Brandenburgi mark ja Elbe
Flaamid
Flaamid (hollandi keeles de Vlamingen) on hollandi keelt kõnelev Belgia rahvusrühm, kes kuulub germaani rahvaste hulka.
Vaata Brandenburgi mark ja Flaamid
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Vaata Brandenburgi mark ja Flandria
Friedrich I (Brandenburg)
Friedrich I Friedrich (21. september 1371 – 20. september 1440) oli viimane Nürnbergi linnusekrahv aastatel 1397–1427 (Friedrich VI), Brandenburg-Ansbachi markkrahv aastast 1398, Brandenburg-Kulmbachi markkrahv aastast 1420 ja Brandenburgi kuurvürst (Friedrich I) aastast 1415 kuni oma surmani.
Vaata Brandenburgi mark ja Friedrich I (Brandenburg)
Friedrich II (Brandenburg)
Friedrich II 16. või 17. sajandi kujutluses Friedrich II (19. november 1413 – 10. veebruar 1471), hüüdnimega "Raudne" (der Eiserne) ja mõnikord "Raudhammas" (Eisenzahn), oli Brandenburgi markkrahvkonna kuurvürst 1440.
Vaata Brandenburgi mark ja Friedrich II (Brandenburg)
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Vaata Brandenburgi mark ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Gero
14. sajandi Gerot kujutav seinamaal kirikus, mille ta Gernrodes asutas Gero I (u 900 – 20. mai 965), Suureks kutsutu (ladina: magnus), valitses algselt tagasihoidlikku marki keskusega Merseburgis praeguse Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaa lõunaosas, mille ta laiendas tohutuks omanimeliseks territooriumiks: marca Geronis.
Vaata Brandenburgi mark ja Gero
Harz
Harzi mäestik kaardil Harz on mäestik Euroopas Saksamaa keskosas.
Vaata Brandenburgi mark ja Harz
Heinrich I (Brandenburg)
Heinrich I (hüüdnimega Heinrich Maata; 21. märts 1256 – 14 veebruar 1318) oli Askania dünastia liige ning Brandenburg-Stendali ja Landsbergi markkrahv.
Vaata Brandenburgi mark ja Heinrich I (Brandenburg)
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Vaata Brandenburgi mark ja Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich II (Brandenburg)
Heinrich II, hüüdnimega Heinrich Noorem või Heinrich Laps (Heinrich das Kind; u1308 – juuli 1320) oli viimane Askania dünastiast Brandenburgi markkrahv.
Vaata Brandenburgi mark ja Heinrich II (Brandenburg)
Hermann (Brandenburg)
Hermann, Brandenburg-Salzwedeli markkrahv, Antoni Boys Hermann, ka Hermann Pikk (u 1275 – 1. veebruar 1308), Askania dünastia liige, oli Brandenburgi markkrahv ja Brandenburgi kaasvalitseja koos oma nõo Otto IV-ga.
Vaata Brandenburgi mark ja Hermann (Brandenburg)
Historiograafia
Historiograafia on ajalooteaduse arengut ja meetodeid uuriv teadus või kitsamalt mingi teema (nt valdkonna, piirkonna või perioodi) ajaloolise käsitluse kirjeldus ja analüüs.
Vaata Brandenburgi mark ja Historiograafia
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Vaata Brandenburgi mark ja Hohenzollernid
Hollandlased
Hollandlaste diasporaa Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik.
Vaata Brandenburgi mark ja Hollandlased
Joachim I
Joachim I Nestor Joachim I Nestor (21. veebruar 1484 Cölln – 11. juuli 1535 Stendal) oli aastatel 1499–1535 Brandenburgi kuurvürst.
Vaata Brandenburgi mark ja Joachim I
Joachim II
Joachim II Hector (13. jaanuar 1505 – 3. jaanuar 1571) oli Brandenburgi kuurvürst aastatel 1535–1571.
Vaata Brandenburgi mark ja Joachim II
Jobst Brandenburgist
Jobst Brandenburgist Jobst Brandenburgist ehk Jodokus (1351 – 18. jaanuar 1411) oli Määrimaa markkrahv ja Brandenburgi kuurvürst ning valiti 1410 Saksa kuningaks.
Vaata Brandenburgi mark ja Jobst Brandenburgist
Johann (Brandenburg-Kulmbach)
Johann, hüüdnimega Alkeemik (Johann der Alchimist; 1406 – 16. november 1464), oli Brandenburg-Kulmbachi markkrahv ja rahuarmastav Brandenburgi markkrahv pärast oma isa Friedrich I tagasiastumist, esimene Hohenzollernite dünastia liige Brandenburgi valitsemas.
Vaata Brandenburgi mark ja Johann (Brandenburg-Kulmbach)
Johann Cicero
Johann Cicero Johann II (2. august 1455 – 9. jaanuar 1499) oli Brandenburgi kuurvürst 1486.
Vaata Brandenburgi mark ja Johann Cicero
Johann Georg
Johann Georg, Brandenburgi kuurvürst (õli lõuendil, Lucas Cranach noorem, 1564) Johann Georg ja tema teine naine Sabina von Ansbach Johann Georg (11. september 1525 – 8. jaanuar 1598) oli Brandenburgi kuurvürst (1571–1598) ja Preisimaa hertsog.
Vaata Brandenburgi mark ja Johann Georg
Johann I (Brandenburg)
Johann I (istuv) ja tema venna Otto III monument Siegesalleel Berliinis, Max Baumbach Johann I (u. 1213 – 4. aprill 1266) oli 1220.
Vaata Brandenburgi mark ja Johann I (Brandenburg)
Johann II (Brandenburg)
Chorini kloostrist, 1280/1290 Johann II (1237 – 10. september 1281) oli Brandenburgi kaasvalitseja koos oma venna Otto "Noolega" 1266.
Vaata Brandenburgi mark ja Johann II (Brandenburg)
Johann III (Brandenburg)
Johann III pitser Johann III, hüüdnimega Johann Prahast (1244–1268) oli markkrahv Otto III ja tema naise Božena Česká vanem poeg.
Vaata Brandenburgi mark ja Johann III (Brandenburg)
Johann V (Brandenburg)
Johann V, hüüdnimega "Hiilgav" (ladina keeles: Illustris) (1302 – 26. märts 1317), oli Brandenburgi markkrahv ja kaasvalitseja 1308.
Vaata Brandenburgi mark ja Johann V (Brandenburg)
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Vaata Brandenburgi mark ja Kaliningrad
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Vaata Brandenburgi mark ja Karl IV
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Brandenburgi mark ja Katoliku kirik
Konrad I (Brandenburg)
Konrad I (u.1240–1304) oli Askania dünastia liige ja Brandenburgi kaasvalitseja.
Vaata Brandenburgi mark ja Konrad I (Brandenburg)
Konstanzi kirikukogu
Konstanzi kirikukogu oli 1414–1418 Saksa-Rooma riigi vabas riigilinnas Konstanzis peetud kuueteistkümnes katoliku kiriku oikumeeniline kirikukogu.
Vaata Brandenburgi mark ja Konstanzi kirikukogu
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Brandenburgi mark ja Kristlus
Kulden
Kulden (saksa Gulden) oli Firenze floriini eeskujul löödud kuldmünt, hiljem kasutati sama sõna ka arveldusühiku ning hõbemündi kohta.
Vaata Brandenburgi mark ja Kulden
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Vaata Brandenburgi mark ja Kuurvürst
Lausitz
Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.
Vaata Brandenburgi mark ja Lausitz
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Vaata Brandenburgi mark ja Lään
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Brandenburgi mark ja Läänemeri
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Vaata Brandenburgi mark ja Lääneslaavlased
Linnusekrahv
Regensburgi linnusekrahv juhatamas kohtuistungit, 14. sajandi alguse illustratsioon ''Codex Manesses''. Linnusekrahv (saksa: Burggraf ladina: burgravius, burggravius, burcgravius, burgicomes, ka præfectus) oli keskajast saati Euroopas (peamiselt Saksamaal) ametlik tiitel linnusevalitsejale, eriti kuninga- või piiskopilinnuse, ja selle territooriumi, mida kutsuti linnusekrahvkonnaks (saksa: Burggrafschaft, ka Burggrafthum, ladina praefectura).
Vaata Brandenburgi mark ja Linnusekrahv
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Vaata Brandenburgi mark ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
Vaata Brandenburgi mark ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig V (Baieri)
Ludwig V, hüüdnimega Brandenburglane (mai 1315 – 18. september 1361), Wittelsbachi dünastia liige, valitses kui Brandenburgi markkrahv aastatel 1323–1351 ja kui Baieri hertsog 1347.
Vaata Brandenburgi mark ja Ludwig V (Baieri)
Luksemburgi dünastia
Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.
Vaata Brandenburgi mark ja Luksemburgi dünastia
Mainzi kuurvürstkond
Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad 1500. aasta paiku. Pärast Vestfaali rahu jäi Mainzi peapiiskopkond ikka veel suurimaks Saksamaal, hõlmates 10 abipiiskopkonda. Piiskopkondade ja peapiiskopkondade (vaimulik) territoorium oli tavaliselt palju suurem kui vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade (ilmalik) territoorium, mida valitses sama isik 18.
Vaata Brandenburgi mark ja Mainzi kuurvürstkond
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Vaata Brandenburgi mark ja Mark (territoorium)
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Vaata Brandenburgi mark ja Markkrahv
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Vaata Brandenburgi mark ja Mecklenburg
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Vaata Brandenburgi mark ja Meißeni markkrahvkond
Nürnberg
Nürnberg on linn Saksamaal Baierimaal.
Vaata Brandenburgi mark ja Nürnberg
Neumark
Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.
Vaata Brandenburgi mark ja Neumark
Nordmark
Lausitzi margi) (lõunas) vahel. Põhjamark või Nordmark (saksa: Nordmark) loodi tohutu Marca Geronise jagunemisel 965.
Vaata Brandenburgi mark ja Nordmark
Otto (V) (Brandenburg)
Otto V (u 1246–1298), hüüdnimega Otto Pikk, oli markkrahv Otto III poeg ja Brandenburgi margi kaasvalitseja koos oma nõo markkrahv Otto IV-ga.
Vaata Brandenburgi mark ja Otto (V) (Brandenburg)
Otto I (Brandenburg)
Otto I monument Berliinis Otto I (u. 1128 – 8. juuli 1184) oli teine Brandenburgi markkrahv, aastast 1170 kuni oma surmani.
Vaata Brandenburgi mark ja Otto I (Brandenburg)
Otto II (Brandenburg)
Otto II (pärast 1147 – 4. juuli 1205), hüüdnimega Helde (der Freigiebige), oli kolmas Brandenburgi markkrahv 1184.
Vaata Brandenburgi mark ja Otto II (Brandenburg)
Otto III (Brandenburg)
Otto III hüüdnimega Vaga (1215 – 9. oktoober 1267 Brandenburg an der Havelis) oli Brandenburgi markkrahv üheskoos oma vanema venna Johann I-ga kuni Johanni surmani 1266.
Vaata Brandenburgi mark ja Otto III (Brandenburg)
Otto IV (Brandenburg)
Brandenburgi markkrahv Otto IV, kujutatud ''Codex Manesses'' (u. 1300) Otto IV hüüdnimega Otto Noolega (u. 1238 – 27. november 1308 või 1309) oli Askania dünastiast Brandenburgi markkrahv 1266.
Vaata Brandenburgi mark ja Otto IV (Brandenburg)
Otto VI (Brandenburg)
Otto VI, hüüdnimega Otto Lühike (u.1255–1303) oli Askania dünastia liige ja Brandenburgi kaasvalitseja.
Vaata Brandenburgi mark ja Otto VI (Brandenburg)
Pagan
Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.
Vaata Brandenburgi mark ja Pagan
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Brandenburgi mark ja Personaalunioon
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Vaata Brandenburgi mark ja Piiskopkond
Pomereelia
Pomereelia ja Kulmimaa 19. sajandi lõpus Pomereelia (poola Pomorze Gdańskie, saksa Pommerellen või Pomerellen, inglise Pomerelia) on piirkond endisel Lääne-Preisimaal Pommerist (Pomorze) ida pool, mõnikord on seda loetud ka Pommeri idapoolseimaks osaks.
Vaata Brandenburgi mark ja Pomereelia
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Vaata Brandenburgi mark ja Pommeri
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Vaata Brandenburgi mark ja Poola Kuningriik
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Brandenburgi mark ja Preisimaa
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Vaata Brandenburgi mark ja Preisimaa hertsogiriik
Residents
Eesti presidendi ametlik residents asub Kadrioru administratiivhoones Residents on valitsuse, riigipea, suursaadiku või mõne muu kõrgema aukandja ametlik asukoht või elupaik.
Vaata Brandenburgi mark ja Residents
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Brandenburgi mark ja Saksa keel
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Vaata Brandenburgi mark ja Saksa kuningas
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Brandenburgi mark ja Saksa ordu
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riik
Saksi Idamark
Saksi Idamargi territooriumid (Lausitz, Meißen, Merseburg ja Zeitz) pärast 983. aasta Suurt slaavlaste ülestõusu Saksi Idamark (Sächsische Ostmark) oli Saksa-Rooma riigi mark 10.–12.
Vaata Brandenburgi mark ja Saksi Idamark
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Vaata Brandenburgi mark ja Saksimaa
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Vaata Brandenburgi mark ja Saksimaa hertsogiriik
Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.
Vaata Brandenburgi mark ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Vaata Brandenburgi mark ja Sileesia
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Vaata Brandenburgi mark ja Szczecin
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Brandenburgi mark ja Taani
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Vaata Brandenburgi mark ja Tšehhi kuningriik
Varauusaeg
Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.
Vaata Brandenburgi mark ja Varauusaeg
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Vaata Brandenburgi mark ja Vürst
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Vaata Brandenburgi mark ja Vendi ristisõda
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Vaata Brandenburgi mark ja Vendid
Wałcz
Wałcz (saksa Deutsch Krone) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas, Wałczi maakonna halduskeskus.
Vaata Brandenburgi mark ja Wałcz
Waldemar (Brandenburg)
Max Ungeri poolt, prototüüp varasematele monumentidele Siegesalleel Waldemar Suur (Waldemar der Große; u 1280 – 14. august 1319), Askania dünastia liige, oli Brandenburgi markkrahv 1308.
Vaata Brandenburgi mark ja Waldemar (Brandenburg)
Wenzel (Saksa kuningas)
Wenzel (26. veebruar 1361 – 16. august 1419) oli Luksemburgi dünastiast pärit Saksa kuningas 1378–1400 ja Böömimaa kuningas (Wenceslaus IV või Václav IV, mõnikord hüüti ka "Joodikuks") 1378.
Vaata Brandenburgi mark ja Wenzel (Saksa kuningas)
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Vaata Brandenburgi mark ja Wittelsbachi dünastia
10. sajand
10.
Vaata Brandenburgi mark ja 10. sajand
11. sajand
11.
Vaata Brandenburgi mark ja 11. sajand
1127
1127.
Vaata Brandenburgi mark ja 1127
1134
1134.
Vaata Brandenburgi mark ja 1134
1147
1147.
Vaata Brandenburgi mark ja 1147
1150
1150.
Vaata Brandenburgi mark ja 1150
1157
1157.
Vaata Brandenburgi mark ja 1157
1160. aastad
1160.
Vaata Brandenburgi mark ja 1160. aastad
1170
1170.
Vaata Brandenburgi mark ja 1170
1231
1231.
Vaata Brandenburgi mark ja 1231
1250
1250.
Vaata Brandenburgi mark ja 1250
1320
1320.
Vaata Brandenburgi mark ja 1320
1323
1323.
Vaata Brandenburgi mark ja 1323
1325
1325.
Vaata Brandenburgi mark ja 1325
1328
1328.
Vaata Brandenburgi mark ja 1328
1333
1333.
Vaata Brandenburgi mark ja 1333
1347
1347.
Vaata Brandenburgi mark ja 1347
1348
1348.
Vaata Brandenburgi mark ja 1348
1350
1350.
Vaata Brandenburgi mark ja 1350
1351
1351.
Vaata Brandenburgi mark ja 1351
1356
1356.
Vaata Brandenburgi mark ja 1356
1356. aasta kuldbulla
Karli silla juures 1356.
Vaata Brandenburgi mark ja 1356. aasta kuldbulla
1365
1365.
Vaata Brandenburgi mark ja 1365
1367
1367.
Vaata Brandenburgi mark ja 1367
14. sajand
14.
Vaata Brandenburgi mark ja 14. sajand
1411
1411.
Vaata Brandenburgi mark ja 1411
1414
1414.
Vaata Brandenburgi mark ja 1414
1415
1415.
Vaata Brandenburgi mark ja 1415
1417
1417.
Vaata Brandenburgi mark ja 1417
1425
1425.
Vaata Brandenburgi mark ja 1425
1437
1437.
Vaata Brandenburgi mark ja 1437
1440
1440.
Vaata Brandenburgi mark ja 1440
1472
1472.
Vaata Brandenburgi mark ja 1472
1473
1473.
Vaata Brandenburgi mark ja 1473
1486
1486.
Vaata Brandenburgi mark ja 1486
1560. aastad
1560.
Vaata Brandenburgi mark ja 1560. aastad
1566
1566.
Vaata Brandenburgi mark ja 1566
1577
1577.
Vaata Brandenburgi mark ja 1577
1618
1618.
Vaata Brandenburgi mark ja 1618
1769
1769.
Vaata Brandenburgi mark ja 1769
1791
1791.
Vaata Brandenburgi mark ja 1791
1815
1815.
Vaata Brandenburgi mark ja 1815
8. sajand
8.
Vaata Brandenburgi mark ja 8. sajand
928
928.
Vaata Brandenburgi mark ja 928
929
929.
Vaata Brandenburgi mark ja 929
965
965.
Vaata Brandenburgi mark ja 965
983
983.
Vaata Brandenburgi mark ja 983
Tuntud ka kui Brandenburgi kuurvürst, Brandenburgi kuurvürstiriik, Brandenburgi markkrahv, Brandenburgi markkrahvkond.