Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Britannia (Rooma provints) ja Germaanlased

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Britannia (Rooma provints) ja Germaanlased

Britannia (Rooma provints) vs. Germaanlased

Britannia provints Rooma keisririigis (125 pKr) Rooma Britannia (ladina: Britannia või hiljem Britanniae, "britid") oli Suurbritannia saare ala, mida aastatel 43-410 pKr valitses Rooma keisririik. Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Sarnasusi Britannia (Rooma provints) ja Germaanlased

Britannia (Rooma provints) ja Germaanlased on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Alarich I, Aurelianus, Burgundid, Doonau, Frangid, Gallia, Germaania, Honorius, Julius Caesar, Keldid, Lääne-Rooma keisririik, Lusitaania, Rein, Rooma keisririik, Saksid, Stilicho, Tacitus, Tiberius, Vandaalid, 2. sajand.

Alarich I

Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410.

Alarich I ja Britannia (Rooma provints) · Alarich I ja Germaanlased · Näe rohkem »

Aurelianus

Lucius Domitius Aurelianus (Imperator Caesar Lucius Domitius Aurelianus Augustus); 9. september 214 – september 275) oli Vana-Rooma keiser septembrist 270 kuni surmani (valitses 5 aastat ja suri 61-aastaselt). Lucius Domitius Aurelianus Lisanimed: Germanicus maximus (271), Goticus maximus (272), Dacicus maximus (272), Parthicus (Persicus?) maximus (272), Arabicus maximus (272), Palmyrenicus maximus (272), Armeniacus (?), Adiabenicus (?), Carpicus maximus (273), Restitutor orbis (274). Tapeti oma sekretäri poolt. Aurelianus sündis Möösias, oli rahvuselt illüür ja arvatavasti kolooni poeg. Ta oli elukutseline sõjaväelane ja sai Claudius II ajal ratsaväe ülemaks. Pärast Claudiuse surma kuulutas ta end Sirmiumis keisriks. Võitudega jüütide, sarmaatide, vandaalide ja gootide üle taastas ta Rooma piiri Doonaul, kuid pidi teisel pool jõge oleva Daakia 271 gootidele loovutama. 271 peatas ta Pavia lähedal alamannide sissetungi Itaaliasse. Ta laskis ümbritseda Rooma Aurelianuse müüriga, millest 18,8 km on säilinud. 272 võitis ta Palmyra kuningriigi valitsejanna Zenobia ja tõi ta vangina Rooma. 274 võitis ta Gallia usurpaatori Tetricus I ja liidendas seega kõik sajandi keskel tekkinud separaatriigid, taastades Rooma keisririigi ühtsuse. Siit tuleneb tema aunimetus restitutor orbis ('maailma taastaja'). Ta uskus, et riiki on võimalik ühendada ühtse usuga. Seega kehtestas ta riigis päikese usu. Lisaks käskis ta end nimetada jumalaks.

Aurelianus ja Britannia (Rooma provints) · Aurelianus ja Germaanlased · Näe rohkem »

Burgundid

Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.

Britannia (Rooma provints) ja Burgundid · Burgundid ja Germaanlased · Näe rohkem »

Doonau

Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.

Britannia (Rooma provints) ja Doonau · Doonau ja Germaanlased · Näe rohkem »

Frangid

Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Britannia (Rooma provints) ja Frangid · Frangid ja Germaanlased · Näe rohkem »

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Britannia (Rooma provints) ja Gallia · Gallia ja Germaanlased · Näe rohkem »

Germaania

Rooma impeerium ja Magna Germania. Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis on saanud nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi.

Britannia (Rooma provints) ja Germaania · Germaania ja Germaanlased · Näe rohkem »

Honorius

Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.

Britannia (Rooma provints) ja Honorius · Germaanlased ja Honorius · Näe rohkem »

Julius Caesar

Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.

Britannia (Rooma provints) ja Julius Caesar · Germaanlased ja Julius Caesar · Näe rohkem »

Keldid

Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.

Britannia (Rooma provints) ja Keldid · Germaanlased ja Keldid · Näe rohkem »

Lääne-Rooma keisririik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.

Britannia (Rooma provints) ja Lääne-Rooma keisririik · Germaanlased ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »

Lusitaania

Ibeeria, keiserlik provints ''Lusitaania'' (Portugal ja Extremadura) Lusitaania või Hispania Lusitana oli iidne Rooma provints paigas, kus nüüd on Portugal (Douro jõest lõunas) ja Lääne-Hispaania (praegune autonoomne piirkond Extremadura ja osa Salamanca provintsist).

Britannia (Rooma provints) ja Lusitaania · Germaanlased ja Lusitaania · Näe rohkem »

Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.

Britannia (Rooma provints) ja Rein · Germaanlased ja Rein · Näe rohkem »

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Britannia (Rooma provints) ja Rooma keisririik · Germaanlased ja Rooma keisririik · Näe rohkem »

Saksid

Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).

Britannia (Rooma provints) ja Saksid · Germaanlased ja Saksid · Näe rohkem »

Stilicho

Stilicho (paremal) oma naise Serena ja poja Eucheriusega, u. 395. aasta. Monza katedraal. Flavius Stilicho (Stilico) (u. 359–408) oli Vana-Rooma armee väejuht (magister militum), kellest sai mõjukas Lääne-Rooma keisririik sõjaväelane.

Britannia (Rooma provints) ja Stilicho · Germaanlased ja Stilicho · Näe rohkem »

Tacitus

Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.

Britannia (Rooma provints) ja Tacitus · Germaanlased ja Tacitus · Näe rohkem »

Tiberius

Tiberius Tiberius (Tiberius Caesar Divi Augusti Divi Iulii Augustus; sünninimi Tiberius Claudius Nero; 16. november 42 eKr – 16. märts 37) oli Rooma keisririigi keiser 19. augustist 14 pKr kuni surmani 37.

Britannia (Rooma provints) ja Tiberius · Germaanlased ja Tiberius · Näe rohkem »

Vandaalid

Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.

Britannia (Rooma provints) ja Vandaalid · Germaanlased ja Vandaalid · Näe rohkem »

2. sajand

2.

2. sajand ja Britannia (Rooma provints) · 2. sajand ja Germaanlased · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Britannia (Rooma provints) ja Germaanlased

Britannia (Rooma provints) on 170 suhted, samas Germaanlased 111. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 7.12% = 20 / (170 + 111).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Britannia (Rooma provints) ja Germaanlased. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: