Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Budism ja Siddhārtha Gautama
Budism ja Siddhārtha Gautama on 38 ühist asja (Unioonpeedia): Amitābha, Arhat, Bhikkhu, Bihar, Bodhisattva, Buda, Dharma, Dhyāna, Dukkha, Ida mõtteloo leksikon, India, Mahajaana, Mahajaana suutrad, Majjhima-nikāya, Meditatsioon, Myanmar, Neli õilsat tõde, Nirvaana, Paali keel, Parinirvaana, Pühakiri, Saṃyutta-nikāya, Sangha, Sansaara, Sanskriti keel, Sarvastivaada, Sārnāth, Sõltuvuslik tekkimine, Seadmuseratta käimapanemine, Skandha, ..., Taṇhā, Tantrad, Theravaada, Tiibeti budism, Tipiṭaka, Vadžrajaana, Varanasi, Virgumine. Laienda indeks (8 rohkem) »
Amitābha
Amitābha (sanskriti keeles ‘mõõtmatu valgus’; tiibeti keeles a mi tā bha, ’od dpag med; hiina keeles 阿彌陀佛 amituofo; jaapani keeles amida butsu), tuntud ka nime all Amitājus (sanskriti keeles amitāyus ‘mõõtmatu elu’) on mahajaana ja vadžrajaana mütoloogias buda ning samuti üks viiest dhjaanibudast.
Amitābha ja Budism · Amitābha ja Siddhārtha Gautama ·
Arhat
Arahant või arhat (paali keeles arahant; sanskriti keeles arhat, 'väärikas'; tiibeti keeles dgra bcom pa; hiina keeles 阿羅漢 aluohan; jaapani keeles arakan) on budismis inimene, kes on vabanenud kõigist sansaaras hoidvatest köidikutest ning saavutanud lõpliku ja täieliku virgumise ehk nirvaana.
Arhat ja Budism · Arhat ja Siddhārtha Gautama ·
Bhikkhu
Bhikkhu on budismis almustest elatuv munk, täielikult ordineeritud meessoost Buddha õpetuse pühendunud järgija.
Bhikkhu ja Budism · Bhikkhu ja Siddhārtha Gautama ·
Bihar
Bihar on India osariik.
Bihar ja Budism · Bihar ja Siddhārtha Gautama ·
Bodhisattva
Bodhisattva (sanskriti keeles ‘virgumisolend’; paali keeles bodhisatta; tiibeti keeles byang chub sems dpa’; hiina keeles 菩薩 pusa; jaapani keeles bosatsu) on budismis inimene või mõni muu olend, kes on otsustanud saada budaks, et vabaneda ümbersündidest ehk sansaarast ning vabastada kõik olendid kannatusest.
Bodhisattva ja Budism · Bodhisattva ja Siddhārtha Gautama ·
Buda
Tian Tan Buddha kuju Lantau saarel Hongkongis Buda (sanskriti ja paali keeles buddha 'virgunu'; tiibeti keeles sangs rgyas; hiina keeles 佛 fo; jaapani keeles butsu) on budismis üldmõiste, teadvuse kõrgeimasse seisundisse ehk virgumisse jõudnud inimene, kelle meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid.
Buda ja Budism · Buda ja Siddhārtha Gautama ·
Dharma
Dharma (sanskriti keeles dharma; paali keeles dhamma; tiibeti keeles chos; hiina keeles 法 fa; jaapani keeles hō,, eesti keeles ka seadmus) on mitmetähenduslik mõiste paljudes Indiast pärinevates õpetustes, hinduismis, budismis, jainismis, sikkhismis ehk dharmalikes religioonides.
Budism ja Dharma · Dharma ja Siddhārtha Gautama ·
Dhyāna
Dhyāna või jhāna, ka džhaana (sanskriti keeles dhyāna, ध्यान; paali keeles jhāna; tiibeti keeles bsam gtan; hiina keeles 禪 那 channa, 定 ding; jaapani keeles zenna, jō) on india õpetustes (hinduismis, džainismis ja budismis) vaimne praktika ning teadvuse seisund.
Budism ja Dhyāna · Dhyāna ja Siddhārtha Gautama ·
Dukkha
Dukkha ehk kannatus või rahulolematus (sanskriti keeles duḥkha; paali keeles dukkha; tiibeti keeles sdug bsngal; hiina keeles 苦 ku; jaapani keeles ku) on budismis üks põhimõisteid.
Budism ja Dukkha · Dukkha ja Siddhārtha Gautama ·
Ida mõtteloo leksikon
"Ida mõtteloo leksikon" on Linnart Mälli, Märt Läänemetsa ja Teet Toome koostatud teatmeteos, mis sisaldab andmeid Indias, Hiinas ja Jaapanis tekkinud mõttesuundade kohta.
Budism ja Ida mõtteloo leksikon · Ida mõtteloo leksikon ja Siddhārtha Gautama ·
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Budism ja India · India ja Siddhārtha Gautama ·
Mahajaana
Mahajaana (sanskriti keeles mahāyāna, 'suur sõiduk'; tiibeti keeles theg pa chen po; hiina keeles ⼤乘 dasheng; jaapani keeles daijō) on üks budismi peamistest suundadest theravaada ja vadžrajaana kõrval.
Budism ja Mahajaana · Mahajaana ja Siddhārtha Gautama ·
Mahajaana suutrad
Mahajaana suutrad on mahajaana budismi pühakirjad, mis ei kuulu ''Tipiṭaka'''sse.
Budism ja Mahajaana suutrad · Mahajaana suutrad ja Siddhārtha Gautama ·
Majjhima-nikāya
Majjhima-nikāya (paali keeles ‘keskmiste õpetussõnade kogu’), lühendatult MN, on theravaada traditsioonis paali kaanonisse ehk Tipitakasse kuuluva Sutta Piṭaka teine kogumik, vastab sanskritikeelsele Madhyama-āgama’le.
Budism ja Majjhima-nikāya · Majjhima-nikāya ja Siddhārtha Gautama ·
Meditatsioon
Meditatsioon (ladina keeles meditatio) ehk meeleharjutus (ka mõtisklus, mõlgutus või mõtlus) on vaimne tehnika teadvusseisundi muutmiseks ja rakendamiseks.
Budism ja Meditatsioon · Meditatsioon ja Siddhārtha Gautama ·
Myanmar
Myanmar (ka Birma; riigi ametlik eestikeelne nimi on Myanmari Liidu Vabariik) on maa ja riik Kagu-Aasias.
Budism ja Myanmar · Myanmar ja Siddhārtha Gautama ·
Neli õilsat tõde
Neli õilsat tõde (paali keeles cattāri ariyasaccāni sanskriti keeles catvāri āryasatyāni) või neli tõde õilsatele on üks kesksemaid õpetusi budismis.
Budism ja Neli õilsat tõde · Neli õilsat tõde ja Siddhārtha Gautama ·
Nirvaana
Nirvaana (sanskriti keeles nirvāṇa ‘vaibumine, kustumine’; paali keeles nibbāna; tiibeti keeles mya ngan las ’das pa; hiina keeles 涅槃 niepan; jaapani keeles nehan) on budismis, hinduismis ja teistes india õpetustes täielik rahulolu ja vabanemine, teadvuse kõrgeim seisund, kui ollakse lõplikult lahkunud sündide ringkäigust ehk sansaarast.
Budism ja Nirvaana · Nirvaana ja Siddhārtha Gautama ·
Paali keel
Paali (pāḷi, Pali) ehk Maaghadhi (paali: Māgadhī) keel kuulub indoeuroopa keelkonna indoiraani keelerühma.
Budism ja Paali keel · Paali keel ja Siddhārtha Gautama ·
Parinirvaana
Parinirvaana (sanskriti keeles parinirvāṇa ‘pärisnirvaana ehk lõplik nirvaana’; tiibeti keeles yongs su mya ngan las ’das pa; hiina keeles 滅度 miedu; jaapani keeles metsudo) ehk pärisnirvaana ehk lõplik nirvaana ehk jäägitu nirvaana on budismis seisund, millesse Buddha Šākjamuni jõudis surres.
Budism ja Parinirvaana · Parinirvaana ja Siddhārtha Gautama ·
Pühakiri
Pühakiri ehk kaanon või kanooniline tekst, ka lihtsalt "kiri" (viidates "kirjakohale", "kirjatundjale" vmt), on pühaks peetavate tekstide kogumik, mida säilitatakse muutumatul kujul.
Budism ja Pühakiri · Pühakiri ja Siddhārtha Gautama ·
Saṃyutta-nikāya
Saṃyutta-nikāya (paali keeles ‘ühendatud õpetussõnade kogu’), ka "rühmade kogumik", lühendatult SN, on theravaada traditsioonis paali kaanonisse ehk Tipitakasse kuuluva Sutta Piṭaka kolmas kogumik, milles sisaldub ligi 3000 suutrat.
Budism ja Saṃyutta-nikāya · Saṃyutta-nikāya ja Siddhārtha Gautama ·
Sangha
Sangha (pali k.: सन्घ saṅgha; sanskriti k.: संघ saṃgha; Wylie: 'dus sde) on budismi järgijate kogudus.
Budism ja Sangha · Sangha ja Siddhārtha Gautama ·
Sansaara
Sansaara (sanskriti ja paali keeles saṃsāra ‘ringkäik’, 'rändlemine'; tiibeti keeles ’khor ba; hiina keeles 輪 迴 lunhui; jaapani keeles rinne) on India usundites sündide ja ühest olemisviisist teise üleminekute ahel ning olenditega asustatud maailmad, milles need üleminekud toimuvad.
Budism ja Sansaara · Sansaara ja Siddhārtha Gautama ·
Sanskriti keel
Sõna ''sanskrit'' devanaagari kirjas ja ladina transliteratsioonis Sanskriti keel ehk sanskrit (lühemalt: saṃskṛtam; sõna-sõnalt 'kokku pandu', 'koostatu'; pikemalt: saṃskṛtā vāk) kuulub india vanade keelte hulka, milles on kirjutatud hinduismi, budismi ja džainismi ajaloolised tekstid.
Budism ja Sanskriti keel · Sanskriti keel ja Siddhārtha Gautama ·
Sarvastivaada
Sarvastivaada koolkond (sanskriti keeles sarvāstivāda ‘kõik-on-olemas-õpetus’) oli 3. sajandist e.m.a kuni 7. sajandini mõjukaim budismi koolkond Indias ja Sise-Aasias, eriti Gandhāras.
Budism ja Sarvastivaada · Sarvastivaada ja Siddhārtha Gautama ·
Sārnāth
Sārnāth on üks tähtsamaid budismi pühapaikasid (tšaitja), mis asub tänapäeval Vārānasī eeslinnas.
Budism ja Sārnāth · Siddhārtha Gautama ja Sārnāth ·
Sõltuvuslik tekkimine
Sõltuvuslik tekkimine (sanskriti keeles pratītyasamutpāda; paali keeles paṭiccasamuppāda; tiibeti keeles rten cing ’brel bar ’byung ba; hiina keeles 縁起 yuanqi; jaapani keeles engi) on budismis üks kesksemaid õpetusi, mille kohaselt miski ei ole püsiv ega teki iseenesest, vaid on pidevas põhjuse-tagajärje seoses.
Budism ja Sõltuvuslik tekkimine · Sõltuvuslik tekkimine ja Siddhārtha Gautama ·
Seadmuseratta käimapanemine
"Seadmuseratta käimapanemine", ka “Dharmaratta pöörlemapanek” vmt (sanskriti keeles dharmacakrapravartana; paali keeles dhammacakkappavattana) on budismis üks olulisemaid tekste, mis kuulub Saṃyutta-nikāya koosseisu.
Budism ja Seadmuseratta käimapanemine · Seadmuseratta käimapanemine ja Siddhārtha Gautama ·
Skandha
Skandhad ehk kogumikud (sanskriti keeles स्कन्ध skandha ‘kuhelik, kuhjatis, kogum’, paali keeles khanda; tiibeti keeles phung po; hiina keeles 蘊 yun; jaapani keeles un; inglise keeles aggregates) või klammerdumise ehk kippumise kogumikud (paali keeles upādānakkhandhā) on budismis isiksust moodustavad tegurid ehk isiksuse koostisosad.
Budism ja Skandha · Siddhārtha Gautama ja Skandha ·
Taṇhā
Taṇhā, janu ehk ahnus, ka tahtmine või kiindumus (paali keeles tañhā 'janu',; sanskritis tṛṣṇā 'janu'), ka iha, himu, täitmatus või kirg (sanskritis rāga; paali keeles lobha tiibeti keeles dod chags, sred pa); (hiina keeles 渇仰 keyang, 欲 yu, 愛 ai; jaapani keeles katsugō, yoku, ai) on budismis üks kesksemaid mõisteid, mis tähistab kõige laiemas mõttes inimest sansaaras hoidvaid tegureid.
Budism ja Taṇhā · Siddhārtha Gautama ja Taṇhā ·
Tantrad
''Višva-vadžra''. V. Väärtnõu illustratsioon Tantra (tiibeti keeles rgyd, sanskriti keeles tantra) on hinduismist ja mõningate mittetheravaada budistlike koolkondade poolt kasutusele võetud esoteeriline praktika.
Budism ja Tantrad · Siddhārtha Gautama ja Tantrad ·
Theravaada
Theravaada (paali keeles theravāda, 'vanemate õpetus', sanskriti keeles sthaviravāda) on budismis Buddha järgijate kogukond, mis juhindub Paali kaanonist ehk Tipitakast.
Budism ja Theravaada · Siddhārtha Gautama ja Theravaada ·
Tiibeti budism
Tiibeti budism (varasem nimetus lamaism) on budismi erikuju, mis pärineb Tiibetist.
Budism ja Tiibeti budism · Siddhārtha Gautama ja Tiibeti budism ·
Tipiṭaka
Tipiṭaka või Tripiṭaka (paali keeles tipiṭaka ‘kolm korvi, kolmikkorv’; sanskriti keeles tripiṭaka; tiibeti keeles སྡེ་སྣོད་གསུམ sde snod gsum; hiina keeles 三藏 sanzang; jaapani keeles sanzō) on budismi pühakirjakogu, Buddha õpetuste kogumik, mis koosneb kolmest osast ehk "korvist".
Budism ja Tipiṭaka · Siddhārtha Gautama ja Tipiṭaka ·
Vadžrajaana
Vadžrajaana (ka vajrayana, sanskriti keeles vajrayāna, ‘vadžrasõiduk, teemantsõiduk, teemantvälgu sõiduk’; tiibeti keeles rdo rje theg pa; hiina keeles mizong, ⾦剛頂宗 jingangdingzong; jaapani keeles misshū, kongōchōshū; tuntud ka kui tantristlik budism, mantrajaana, tantrajaana) on budismi esoteeriline suund, mis kujunes Indias I aastatuhande teisel poolel ning sai hiljem valitsevaks suunaks tiibeti budismis ning on esindatud ka hiina budismi zhenyan’i ja jaapani budismi shingon’i koolkondades.
Budism ja Vadžrajaana · Siddhārtha Gautama ja Vadžrajaana ·
Varanasi
Varanasi (Vārānasī (sanskriti keeles vārāṇasī), ka Kāšī või Benares) on linn Indias tänapäeva Uttar Pradeshi osariigis Gangese vasakul kaldal ning asub osariigi pealinnast Lucknow'st 320 km kaugusel kagus.
Budism ja Varanasi · Siddhārtha Gautama ja Varanasi ·
Virgumine
Virgumine (sanskriti ja paali keeles bodhi; tiibeti keeles byang chub; hiina keeles 菩提 puti; jaapani keeles bodai), ka valgustus või valgustumine on budismi keskseid mõisteid, mis tähendab nii teadvuse kõrgeimat seisundit kui ka selleni jõudmise protsessi.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Budism ja Siddhārtha Gautama ühist
- Millised on sarnasused Budism ja Siddhārtha Gautama
Võrdlus Budism ja Siddhārtha Gautama
Budism on 164 suhted, samas Siddhārtha Gautama 71. Kuna neil ühist 38, Jaccard indeks on 16.17% = 38 / (164 + 71).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Budism ja Siddhārtha Gautama. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
