Kiiremini kui brauser!
66 suhted: Alam-Burgundia, Arelaat, Autun, Auvergne, Auxerre, Šveits, Ülem-Burgundia, Belgia, Borgundi püstpalkkirik, Bornholm, Bourgogne-Franche-Comté, Brabanti hertsogkond, Burgundia (täpsustus), Burgundia hertsog, Burgundia hertsogkond, Burgundia krahvkond, Burgundia Madalmaad, Burgundia sõjad, Burgundid, Côte-d'Ori departemang, Champagne-Ardenne, Chardonnay, Charles Südi, Cluny klooster, Dijon, Flandria krahvkond, Franche-Comté, Frangi riik, Frangid, Genfi järv, Germaanlased, Habsburgid, Holland, Hunnid, Itaalia, Jean II (Prantsusmaa), Köppeni kliimaklassifikatsioon, Keldid, Keskaeg, Klooster, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Lõuna-Madalmaad, Madalmaad, Marie (Burgundia), Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Nancy lahing, Nièvre'i departemang, Norra, Põhjameri, Piirkond (Prantsusmaa), ..., Pinot Blanc, Pinot Noir, Rein, Rooma riik, Roomlased, Saône, Saône-et-Loire'i departemang, Saja-aastane sõda, Saksa-Rooma riik, Sauvignon Blanc, Skandinaavia, Vanapõhja keel, Varakeskaeg, Worms, Yonne'i departemang, 1. järgu haldusüksus. Laienda indeks (16 rohkem) »
Alam-Burgundia
Alam-Burgundia oli kuningriik tänapäeva Kagu-Prantsusmaa aladel.
Uus!!: Burgundia ja Alam-Burgundia · Näe rohkem »
Arelaat
hertsogkond Hertsogkonna sõltlased Arles'i kuningriik ehk Arelaat (933–1378) või Teine Burgundia kuningriik (prantsuse keeles Royaume de Bourgogne) kõrgkeskajal oli aastal 933 varasema keskaegse Burgundia kuningriigi maadest Arles'is rajatud frankide dominioon.
Uus!!: Burgundia ja Arelaat · Näe rohkem »
Autun
Autun on asula Ida-Prantsusmaal Bourgogne-Franche-Comté piirkonnas Saône-et-Loire'i departemangus.
Uus!!: Burgundia ja Autun · Näe rohkem »
Auvergne
Auvergne oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Uus!!: Burgundia ja Auvergne · Näe rohkem »
Auxerre
Auxerre on linn Prantsusmaal, Yonne'i departemangu keskus ja suuruselt neljas linn Burgundia piirkonnas.
Uus!!: Burgundia ja Auxerre · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Burgundia ja Šveits · Näe rohkem »
Ülem-Burgundia
Richard Justiciariuse Burgundia hertsogkond Lääne-Frangi riigis hõimuhertsogkond Ülem-Burgundia (ka Transjuraania Burgundia (prantsuse Bourgogne transjurane), ka Transjuraania) on Burgundia osa ida pool Juura mägesid, mis koos läänepoolse Burgundia krahvkonnaga moodustasid aastast 868 Ülem-Burgundia kuningriigi, hõlmates Juura mäeaheliku mõlemad küljed.
Uus!!: Burgundia ja Ülem-Burgundia · Näe rohkem »
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Burgundia ja Belgia · Näe rohkem »
Borgundi püstpalkkirik
Borgundi püstpalkkirik (bokmål Borgund stavkirke, nynorsk Borgund stavkyrkje) on püstpalkkirik Norras Borgundis.
Uus!!: Burgundia ja Borgundi püstpalkkirik · Näe rohkem »
Bornholm
Bornholm on saar Läänemere edelaosas.
Uus!!: Burgundia ja Bornholm · Näe rohkem »
Bourgogne-Franche-Comté
Bourgogne-Franche-Comté on Prantsusmaa lääneosas asuv halduslik piirkond, mis moodustati 2016.
Uus!!: Burgundia ja Bourgogne-Franche-Comté · Näe rohkem »
Brabanti hertsogkond
Brabanti hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1183.
Uus!!: Burgundia ja Brabanti hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia (täpsustus)
Burgundia võib tähendada.
Uus!!: Burgundia ja Burgundia (täpsustus) · Näe rohkem »
Burgundia hertsog
Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.
Uus!!: Burgundia ja Burgundia hertsog · Näe rohkem »
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Uus!!: Burgundia ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia krahvkond
Vapp Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale).
Uus!!: Burgundia ja Burgundia krahvkond · Näe rohkem »
Burgundia Madalmaad
Lipp Vapp Madalmaade ajaloos tähendavad Burgundia Madalmaad (prantsuse keeles Pays-Bas Bourguignons, hollandi keeles Bourgondische Nederlanden, letseburgi keeles Burgundeschen Nidderlanden) mitmeid keiserlikke ja Prantsuse lääne, mida valitsesid personaalunioonis Valois'-Burgundia dünastia ja nende Habsburgidest pärijad aastatel 1384–1482.
Uus!!: Burgundia ja Burgundia Madalmaad · Näe rohkem »
Burgundia sõjad
Burgundia sõjad oli konflikt Burgundia hertsogite ja Prantsusmaa kuningate vahel, hiljem kaasati Vana Šveitsi Konföderatsioon, mis mängis otsustavat rolli.
Uus!!: Burgundia ja Burgundia sõjad · Näe rohkem »
Burgundid
Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.
Uus!!: Burgundia ja Burgundid · Näe rohkem »
Côte-d'Ori departemang
Côte-d'Ori departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Prantsusmaal Bourgogne-Franche-Comté piirkonnas.
Uus!!: Burgundia ja Côte-d'Ori departemang · Näe rohkem »
Champagne-Ardenne
Champagne-Ardenne oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa põhjaosas.
Uus!!: Burgundia ja Champagne-Ardenne · Näe rohkem »
Chardonnay
"Chardonnay" Avizes "Chardonnay" on Burgundiast pärinev viinamarjasort, mida kasutatakse tuntud valgete sordiveinide valmistamiseks.
Uus!!: Burgundia ja Chardonnay · Näe rohkem »
Charles Südi
Charles Südi 1460. aastal Charles Südi (hollandi keeles Karel de Stoute, prantsuse keeles Charles le Téméraire, ristinimega Charles Martin; 10. november 1433 Dijon – 5. jaanuar 1477) oli Burgundia hertsog aastatel 1467–1477, Valois-Burgundia dünastiast.
Uus!!: Burgundia ja Charles Südi · Näe rohkem »
Cluny klooster
Cluny klooster (2004) Cluny klooster oli benediktlaste klooster Prantsusmaal Burgundia piirkonnas Saône-et-Loire'i departemangus Cluny linnas, 11.–12.
Uus!!: Burgundia ja Cluny klooster · Näe rohkem »
Dijon
Dijon on linn Prantsusmaal Bourgogne-Franche-Comté piirkonnas Côte-d'Ori departemangus.
Uus!!: Burgundia ja Dijon · Näe rohkem »
Flandria krahvkond
Flandria krahvkond (hollandi Graafschap Vlaanderen, prantsuse Comté de Flandre) oli ajalooline territoorium Madalmaades.
Uus!!: Burgundia ja Flandria krahvkond · Näe rohkem »
Franche-Comté
Franche-Comté oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa idaosas.
Uus!!: Burgundia ja Franche-Comté · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Burgundia ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Burgundia ja Frangid · Näe rohkem »
Genfi järv
Kindlus Chilloni saarel Genfi järves 2020. aastal Genfi järv (prantsuse keeles Lac Léman või le Léman, saksa keeles Genfersee, itaalia keeles Lago Lemano, romanši keeles Lai da Genevra) on mageveeline järv Euroopas Šveitsi ja Prantsusmaa piiril.
Uus!!: Burgundia ja Genfi järv · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Burgundia ja Germaanlased · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Burgundia ja Habsburgid · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Burgundia ja Holland · Näe rohkem »
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Uus!!: Burgundia ja Hunnid · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Burgundia ja Itaalia · Näe rohkem »
Jean II (Prantsusmaa)
Jean II Hea (le Bon) (26. aprill 1319 Le Mans, Prantsusmaa – 8. aprill 1364 London, Inglismaa) oli Prantsusmaa kuningas 1350–1364 ja Burgundia hertsog Jean I Hea (1361–1363).
Uus!!: Burgundia ja Jean II (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Köppeni kliimaklassifikatsioon
Köppeni kliimaklassifikatsioon on kliimaklassifikatsioon, mille lõi 20. sajandi algul saksa klimatoloog Wladimir Köppen.
Uus!!: Burgundia ja Köppeni kliimaklassifikatsioon · Näe rohkem »
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Uus!!: Burgundia ja Keldid · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Burgundia ja Keskaeg · Näe rohkem »
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Uus!!: Burgundia ja Klooster · Näe rohkem »
Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.
Uus!!: Burgundia ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Lõuna-Madalmaad
pisi Lõuna-Madalmaad (hollandi keeles Zuidelijke Nederlanden, hispaania keeles Países Bajos del Sur, prantsuse keeles Pays-Bas méridionaux) oli ajalooline piirkond Madalmaades.
Uus!!: Burgundia ja Lõuna-Madalmaad · Näe rohkem »
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Uus!!: Burgundia ja Madalmaad · Näe rohkem »
Marie (Burgundia)
pisi pisi Marie Rikas (13. veebruar 1457 Brüssel – 27. märts 1482 Wijnendale loss) oli Burgundia titulaarhertsoginna 5.
Uus!!: Burgundia ja Marie (Burgundia) · Näe rohkem »
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Uus!!: Burgundia ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Nancy lahing
Charles Südi surnukeha leidmine. Charles Houry maal aastast 1862 Nancy lahing 5. jaanuaril 1477 oli viimane ja otsustav lahing Burgundia sõdades.
Uus!!: Burgundia ja Nancy lahing · Näe rohkem »
Nièvre'i departemang
Nièvre'i departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Prantsusmaal Bourgogne-Franche-Comté piirkonnas.
Uus!!: Burgundia ja Nièvre'i departemang · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Burgundia ja Norra · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Burgundia ja Põhjameri · Näe rohkem »
Piirkond (Prantsusmaa)
Prantsusmaa jaguneb 18 administratiivseks piirkonnaks (prantsuse keeles régions), millest 13 on Prantsuse emamaal ja 5 on ülemerepiirkonnad.
Uus!!: Burgundia ja Piirkond (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Pinot Blanc
Pinot Blanc "Pinot Blanc" on neutraalse karakteriga viinamarjasort, mida kasvatatakse Alsace'is, Saksamaal, Põhja-Itaalias ja Kesk-Euroopas.
Uus!!: Burgundia ja Pinot Blanc · Näe rohkem »
Pinot Noir
"Pinot Noiri" viinamarjad "Pinot Noir" on üks tuntumaid Burgundia punaseid viinamarjasorte.
Uus!!: Burgundia ja Pinot Noir · Näe rohkem »
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Burgundia ja Rein · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Burgundia ja Rooma riik · Näe rohkem »
Roomlased
Roomlased on Rooma linna või riigi elanikud.
Uus!!: Burgundia ja Roomlased · Näe rohkem »
Saône
Saône (hääldub son) on jõgi Prantsusmaal, Rhône'i parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Burgundia ja Saône · Näe rohkem »
Saône-et-Loire'i departemang
Saône-et-Loire'i departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Prantsusmaal Bourgogne-Franche-Comté piirkonnas.
Uus!!: Burgundia ja Saône-et-Loire'i departemang · Näe rohkem »
Saja-aastane sõda
Saja-aastane sõda (1337–1453) oli konflikt Prantsusmaa kuningriigi ja Inglismaa kuningriigi vahel.
Uus!!: Burgundia ja Saja-aastane sõda · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Burgundia ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Sauvignon Blanc
"Sauvingon Blanci" marjad Sauvignon Blanc on levinud valge viinamarjasort.
Uus!!: Burgundia ja Sauvignon Blanc · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Burgundia ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Burgundia ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Uus!!: Burgundia ja Varakeskaeg · Näe rohkem »
Worms
Worms on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.
Uus!!: Burgundia ja Worms · Näe rohkem »
Yonne'i departemang
Yonne on 2.
Uus!!: Burgundia ja Yonne'i departemang · Näe rohkem »
1. järgu haldusüksus
1.
Uus!!: Burgundia ja 1. järgu haldusüksus · Näe rohkem »
