Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Burgundia Madalmaad ja Saksa-Rooma riik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Burgundia Madalmaad ja Saksa-Rooma riik

Burgundia Madalmaad vs. Saksa-Rooma riik

Lipp Vapp Madalmaade ajaloos tähendavad Burgundia Madalmaad (prantsuse keeles Pays-Bas Bourguignons, hollandi keeles Bourgondische Nederlanden, letseburgi keeles Burgundeschen Nidderlanden) mitmeid keiserlikke ja Prantsuse lääne, mida valitsesid personaalunioonis Valois'-Burgundia dünastia ja nende Habsburgidest pärijad aastatel 1384–1482. Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Sarnasusi Burgundia Madalmaad ja Saksa-Rooma riik

Burgundia Madalmaad ja Saksa-Rooma riik on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Aadel, Alam-Lotring, Arelaat, Austria ertshertsogkond, Belgia, Burgundia krahvkond, Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Habsburgid, Karl V, Lään, Madalmaad, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Prantsusmaa, Saali tavaõigus, Vasall.

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Aadel ja Burgundia Madalmaad · Aadel ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Alam-Lotring

ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).

Alam-Lotring ja Burgundia Madalmaad · Alam-Lotring ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Arelaat

hertsogkond Hertsogkonna sõltlased Arles'i kuningriik ehk Arelaat (933–1378) või Teine Burgundia kuningriik (prantsuse keeles Royaume de Bourgogne) kõrgkeskajal oli aastal 933 varasema keskaegse Burgundia kuningriigi maadest Arles'is rajatud frankide dominioon.

Arelaat ja Burgundia Madalmaad · Arelaat ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Austria ertshertsogkond

Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.

Austria ertshertsogkond ja Burgundia Madalmaad · Austria ertshertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Belgia

Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.

Belgia ja Burgundia Madalmaad · Belgia ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Burgundia krahvkond

Vapp Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale).

Burgundia Madalmaad ja Burgundia krahvkond · Burgundia krahvkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)

Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.

Burgundia Madalmaad ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) · Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Habsburgid

Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.

Burgundia Madalmaad ja Habsburgid · Habsburgid ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Karl V

Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.

Burgundia Madalmaad ja Karl V · Karl V ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Lään

Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.

Burgundia Madalmaad ja Lään · Lään ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Madalmaad

Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.

Burgundia Madalmaad ja Madalmaad · Madalmaad ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)

Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.

Burgundia Madalmaad ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Burgundia Madalmaad ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saali tavaõigus

Kuningas Chlodowech I dikteerib Saali tavaõigust, ümbritsetuna väepealikest Saali tavaõigus (ladina Lex Salica) oli tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech I valitsemisajal 6.

Burgundia Madalmaad ja Saali tavaõigus · Saali tavaõigus ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Burgundia Madalmaad ja Vasall · Saksa-Rooma riik ja Vasall · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Burgundia Madalmaad ja Saksa-Rooma riik

Burgundia Madalmaad on 61 suhted, samas Saksa-Rooma riik 422. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 3.11% = 15 / (61 + 422).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Burgundia Madalmaad ja Saksa-Rooma riik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »