Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Burgundia kuningriik ja Karl Paks

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Burgundia kuningriik ja Karl Paks

Burgundia kuningriik vs. Karl Paks

Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides. Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).

Sarnasusi Burgundia kuningriik ja Karl Paks

Burgundia kuningriik ja Karl Paks on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Alam-Burgundia, Arnulf (Frangi keiser), Charles II Paljaspea, Frangi keiser, Ida-Frangi kuningas, Ida-Frangi riik, Itaalia, Karl Suur, Ludwig Sakslane, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend.

Alam-Burgundia

Alam-Burgundia oli kuningriik tänapäeva Kagu-Prantsusmaa aladel.

Alam-Burgundia ja Burgundia kuningriik · Alam-Burgundia ja Karl Paks · Näe rohkem »

Arnulf (Frangi keiser)

Arnulf romantismiajastu pildil Arnulf Kärntenist (Arnulf von Kärnten; umbes 850 – 8. detsember 899) oli viimane tugev Karolingidest valitseja.

Arnulf (Frangi keiser) ja Burgundia kuningriik · Arnulf (Frangi keiser) ja Karl Paks · Näe rohkem »

Charles II Paljaspea

Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.

Burgundia kuningriik ja Charles II Paljaspea · Charles II Paljaspea ja Karl Paks · Näe rohkem »

Frangi keiser

Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.

Burgundia kuningriik ja Frangi keiser · Frangi keiser ja Karl Paks · Näe rohkem »

Ida-Frangi kuningas

Ida-Frangi kuningas oli Karl Suure impeeriumi idaosa valitsejate nimetus alates 843.

Burgundia kuningriik ja Ida-Frangi kuningas · Ida-Frangi kuningas ja Karl Paks · Näe rohkem »

Ida-Frangi riik

Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.

Burgundia kuningriik ja Ida-Frangi riik · Ida-Frangi riik ja Karl Paks · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Burgundia kuningriik ja Itaalia · Itaalia ja Karl Paks · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Burgundia kuningriik ja Karl Suur · Karl Paks ja Karl Suur · Näe rohkem »

Ludwig Sakslane

Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.

Burgundia kuningriik ja Ludwig Sakslane · Karl Paks ja Ludwig Sakslane · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend

Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.

Burgundia kuningriik ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Karl Paks ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Burgundia kuningriik ja Karl Paks

Burgundia kuningriik on 110 suhted, samas Karl Paks 26. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 7.35% = 10 / (110 + 26).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Burgundia kuningriik ja Karl Paks. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »