Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Burgundia kuningriik ja Keskaegne Prantsusmaa
Burgundia kuningriik ja Keskaegne Prantsusmaa on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Burgundia hertsogkond, Charles II Paljaspea, Feodalism, Frangid, Karl Suur, Lääne-Frangi riik, Ludwig Vaga, Orléans, Prantsusmaa, Rhône, Valois'd, Verduni leping.
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Burgundia hertsogkond ja Burgundia kuningriik · Burgundia hertsogkond ja Keskaegne Prantsusmaa ·
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Burgundia kuningriik ja Charles II Paljaspea · Charles II Paljaspea ja Keskaegne Prantsusmaa ·
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Burgundia kuningriik ja Feodalism · Feodalism ja Keskaegne Prantsusmaa ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Burgundia kuningriik ja Frangid · Frangid ja Keskaegne Prantsusmaa ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Burgundia kuningriik ja Karl Suur · Karl Suur ja Keskaegne Prantsusmaa ·
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Burgundia kuningriik ja Lääne-Frangi riik · Keskaegne Prantsusmaa ja Lääne-Frangi riik ·
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Burgundia kuningriik ja Ludwig Vaga · Keskaegne Prantsusmaa ja Ludwig Vaga ·
Orléans
Orléans on linn Prantsusmaal, Centre-Val de Loire'i piirkonna ja Loiret' departemangu keskus.
Burgundia kuningriik ja Orléans · Keskaegne Prantsusmaa ja Orléans ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Burgundia kuningriik ja Prantsusmaa · Keskaegne Prantsusmaa ja Prantsusmaa ·
Rhône
Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.
Burgundia kuningriik ja Rhône · Keskaegne Prantsusmaa ja Rhône ·
Valois'd
Valois'd oli Prantsusmaa kuningadünastia, mis valitses aastatel 1328–1589; Kapetingide kõrvalharu.
Burgundia kuningriik ja Valois'd · Keskaegne Prantsusmaa ja Valois'd ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Burgundia kuningriik ja Verduni leping · Keskaegne Prantsusmaa ja Verduni leping ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Burgundia kuningriik ja Keskaegne Prantsusmaa ühist
- Millised on sarnasused Burgundia kuningriik ja Keskaegne Prantsusmaa
Võrdlus Burgundia kuningriik ja Keskaegne Prantsusmaa
Burgundia kuningriik on 110 suhted, samas Keskaegne Prantsusmaa 90. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 6.00% = 12 / (110 + 90).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Burgundia kuningriik ja Keskaegne Prantsusmaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
