Sarnasusi Bütsants ja Lõuna-Itaalia
Bütsants ja Lõuna-Itaalia on 34 ühist asja (Unioonpeedia): Aadria meri, Apenniini poolsaar, Apuulia, Bari, Bütsants, Calabria, Frangid, Genova, Hispaania, Justinianus I, Juudid, Kalifaat, Keskaeg, Kirikuriik, Kristlus, Langobardid, Lääne-Rooma keisririik, Malta, Messina, Must meri, Napoli, Normannid, Osmanite riik, Paavst, Palermo, Reggio Calabria, Rooma, Rooma riik, Sitsiilia, Sitsiilia kuningriik, ..., Vahemeri, Vana-Kreeka, Vasallriik, Veneetsia vabariik. Laienda indeks (4 rohkem) »
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Aadria meri ja Bütsants · Aadria meri ja Lõuna-Itaalia ·
Apenniini poolsaar
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.
Apenniini poolsaar ja Bütsants · Apenniini poolsaar ja Lõuna-Itaalia ·
Apuulia
Apuulia (itaalia Puglia) on maakond Itaalias.
Apuulia ja Bütsants · Apuulia ja Lõuna-Itaalia ·
Bari
Bari on sadamalinn Itaalias, Apuulia maakonna ja Bari suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Bütsants ja Bari · Bari ja Lõuna-Itaalia ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Bütsants · Bütsants ja Lõuna-Itaalia ·
Calabria
Calabria ehk Kalaabria ehk Enotria (tõlkes "veinitegijate maa") on maakond Lõuna-Itaalias, mis moodustab Apenniini poolsaare "kinga" ninaosa Napolist lõuna pool.
Bütsants ja Calabria · Calabria ja Lõuna-Itaalia ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Bütsants ja Frangid · Frangid ja Lõuna-Itaalia ·
Genova
Genova (ka Genua, ladina keeles Genua) on sadamalinn Itaalias Liguuria maakonnas, città metropolitana di Genova halduskeskus.
Bütsants ja Genova · Genova ja Lõuna-Itaalia ·
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Bütsants ja Hispaania · Hispaania ja Lõuna-Itaalia ·
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.
Bütsants ja Justinianus I · Justinianus I ja Lõuna-Itaalia ·
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Bütsants ja Juudid · Juudid ja Lõuna-Itaalia ·
Kalifaat
Kalifaat oli islamiriik (araabia riik) 7.–13.
Bütsants ja Kalifaat · Kalifaat ja Lõuna-Itaalia ·
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Bütsants ja Keskaeg · Keskaeg ja Lõuna-Itaalia ·
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Bütsants ja Kirikuriik · Kirikuriik ja Lõuna-Itaalia ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Bütsants ja Kristlus · Kristlus ja Lõuna-Itaalia ·
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Bütsants ja Langobardid · Lõuna-Itaalia ja Langobardid ·
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Bütsants ja Lääne-Rooma keisririik · Lääne-Rooma keisririik ja Lõuna-Itaalia ·
Malta
Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.
Bütsants ja Malta · Lõuna-Itaalia ja Malta ·
Messina
Messina on linn Itaalias Sitsiilia maakonnas, città metropolitana di Messina halduskeskus.
Bütsants ja Messina · Lõuna-Itaalia ja Messina ·
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Bütsants ja Must meri · Lõuna-Itaalia ja Must meri ·
Napoli
Napoli (.
Bütsants ja Napoli · Lõuna-Itaalia ja Napoli ·
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Bütsants ja Normannid · Lõuna-Itaalia ja Normannid ·
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Bütsants ja Osmanite riik · Lõuna-Itaalia ja Osmanite riik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Bütsants ja Paavst · Lõuna-Itaalia ja Paavst ·
Palermo
Palermo (sitsiilia keeles Palermu) on 630 828 elanikuga linn, mis on oma rahvaarvult Itaalias viies, see asub Sitsiilia maakonnas ja on città metropolitana di Palermo halduskeskus.
Bütsants ja Palermo · Lõuna-Itaalia ja Palermo ·
Reggio Calabria
Reggio Calabria on linn Itaalias Calabria maakonnas, Reggio Calabria metropoli keskus.
Bütsants ja Reggio Calabria · Lõuna-Itaalia ja Reggio Calabria ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Bütsants ja Rooma · Lõuna-Itaalia ja Rooma ·
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Bütsants ja Rooma riik · Lõuna-Itaalia ja Rooma riik ·
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Bütsants ja Sitsiilia · Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ·
Sitsiilia kuningriik
Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.
Bütsants ja Sitsiilia kuningriik · Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia kuningriik ·
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Bütsants ja Vahemeri · Lõuna-Itaalia ja Vahemeri ·
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Bütsants ja Vana-Kreeka · Lõuna-Itaalia ja Vana-Kreeka ·
Vasallriik
Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse.
Bütsants ja Vasallriik · Lõuna-Itaalia ja Vasallriik ·
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Bütsants ja Veneetsia vabariik · Lõuna-Itaalia ja Veneetsia vabariik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bütsants ja Lõuna-Itaalia ühist
- Millised on sarnasused Bütsants ja Lõuna-Itaalia
Võrdlus Bütsants ja Lõuna-Itaalia
Bütsants on 482 suhted, samas Lõuna-Itaalia 144. Kuna neil ühist 34, Jaccard indeks on 5.43% = 34 / (482 + 144).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bütsants ja Lõuna-Itaalia. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: