Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Bütsantsi ajalugu ja Serbia kuningriik (keskaegne)

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Bütsantsi ajalugu ja Serbia kuningriik (keskaegne)

Bütsantsi ajalugu vs. Serbia kuningriik (keskaegne)

Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453. Serbia kuningriik (serbia: краљевина Србија/kraljevina Srbija või Српска краљевина/Srpska kraljevina) valitses keskaegset Serbiat Nemanjićite juhtimisel aastatel 1217–1346.

Sarnasusi Bütsantsi ajalugu ja Serbia kuningriik (keskaegne)

Bütsantsi ajalugu ja Serbia kuningriik (keskaegne) on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Duklja, Durrës, Euroopa, Katoliku kirik, Konstantinoopol, Montenegro, Oikumeenilised kirikukogud, Peloponnesos, Polovetsid, Serbia suurvürstkond, Serbia tsaaririik, Serblased, Skopje, Teine Bulgaaria tsaaririik, Ungari kuningriik.

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Bütsants ja Bütsantsi ajalugu · Bütsants ja Serbia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.

Bütsantsi ajalugu ja Bütsantsi keisrite loend · Bütsantsi keisrite loend ja Serbia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Duklja

Duklja (montenegro keeles Дукља), ka Doclea või Diocleia (kreeka keeles Διοκλεία Diokleia), oli päriliku maaga keskaegne riik, mis hõlmas umbes tänapäeva Kagu-Montenegro territooriumid Kotorist läänes Bojana jõeni idas ning Zeta ja Morača jõgede läteteni põhjas.

Bütsantsi ajalugu ja Duklja · Duklja ja Serbia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Durrës

Vaade Durrësile õhust Durrës on Albaania peamine sadamalinn, Durrësi maakonna halduskeskus.

Bütsantsi ajalugu ja Durrës · Durrës ja Serbia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Bütsantsi ajalugu ja Euroopa · Euroopa ja Serbia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Bütsantsi ajalugu ja Katoliku kirik · Katoliku kirik ja Serbia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Konstantinoopol

Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.

Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopol · Konstantinoopol ja Serbia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Montenegro

Montenegro (montenegro keeles Crna Gora; eesti keeles eriti varasemal ajal on olnud kasutusel ka nimi "Tšernogooria") on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres.

Bütsantsi ajalugu ja Montenegro · Montenegro ja Serbia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Oikumeenilised kirikukogud

Oikumeenilised kirikukogud on esimesed seitse ülemaailmset kirikukogu, mis peeti, kui kirik ei olnud veel lõhenenud katoliku ja õigeusu kirikuks.

Bütsantsi ajalugu ja Oikumeenilised kirikukogud · Oikumeenilised kirikukogud ja Serbia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Peloponnesos

Peloponnesose poolsaar satelliidilt nähtuna Peloponnesos (Πελοπόννησος; ´Pelopsi saar´; peamiselt keskajal ka Morea 'moorpuu') on poolsaar Kreekas poolsaar Joonia ja Egeuse mere vahel, mida ühendab mandriga Kórinthose maakitsus.

Bütsantsi ajalugu ja Peloponnesos · Peloponnesos ja Serbia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Polovetsid

Polovetsid (ka kõptšakid, kiptšakid, kumaanid) oli turgi rahvas.

Bütsantsi ajalugu ja Polovetsid · Polovetsid ja Serbia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Serbia suurvürstkond

Serbia suurvürstkond või Raška (serbia: Велика кнежевина Србија / Velika kneževina Srbija) oli keskaegne riik, mis asutati aastal 1090 ja lõppes aastal 1217 kuningriigiks ülendamisega.

Bütsantsi ajalugu ja Serbia suurvürstkond · Serbia kuningriik (keskaegne) ja Serbia suurvürstkond · Näe rohkem »

Serbia tsaaririik

Serbia tsaaririik (serbia keeles Српско Царство / Srpsko Carstvo) on historiograafiline mõiste riigile Balkani poolsaarel, mis tekkis keskaegsest Serbia kuningriigist.

Bütsantsi ajalugu ja Serbia tsaaririik · Serbia kuningriik (keskaegne) ja Serbia tsaaririik · Näe rohkem »

Serblased

Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.

Bütsantsi ajalugu ja Serblased · Serbia kuningriik (keskaegne) ja Serblased · Näe rohkem »

Skopje

Skopje kindlus ja rahvusteater enne maavärinat 1920. aastatel Linna kohal kõrguv Aastatuhande rist Skopje (makedoonia keeles Скопје) on Põhja-Makedoonia pealinn.

Bütsantsi ajalugu ja Skopje · Serbia kuningriik (keskaegne) ja Skopje · Näe rohkem »

Teine Bulgaaria tsaaririik

Teine Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Второ българско царство) oli keskaegne Bulgaaria riik aastatel 1185–1396 või kuni 1422.

Bütsantsi ajalugu ja Teine Bulgaaria tsaaririik · Serbia kuningriik (keskaegne) ja Teine Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »

Ungari kuningriik

Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.

Bütsantsi ajalugu ja Ungari kuningriik · Serbia kuningriik (keskaegne) ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Bütsantsi ajalugu ja Serbia kuningriik (keskaegne)

Bütsantsi ajalugu on 558 suhted, samas Serbia kuningriik (keskaegne) 45. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 2.82% = 17 / (558 + 45).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Bütsantsi ajalugu ja Serbia kuningriik (keskaegne). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »