Sisukord
556 suhted: Aadria meri, Aafrika eksarhaat, Aasia, Aëtius, Abbassiidide kalifaat, Adrianoopoli lahing (378), Agapetus I, Akko, Akvitaania hertsogkond, Albaania, Aleksandria, Alemannid, Aleppo, Alexandros (Bütsantsi keiser), Alexios I Komnenos, Alexios II Komnenos, Alexios III Angelos, Alexios IV Angelos, Alföld, Alpid, Altkäemaks, Anastasius I (keiser), Anatoolia, Andronikos I Komnenos, Andronikos II Palaiologos, Andronikos III Palaiologos, Antakya, Antiikaeg, Antiookia patriarhaat, Apenniini poolsaar, Apuulia, Apuulia krahvkond, Aquileia, Araablased, Arcadius, Arhitektuur, Armeenia, Armeenlased, Assüüria, Atika piirkond, Attila, Augustus, Augustus (lisanimi), Autonoomia (filosoofia), Autun, Avaari khaaniriik, Şaydā, İzmir, İzmit, İznik, ... Laienda indeks (506 rohkem) »
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Aadria meri
Aafrika eksarhaat
Aafrika eksarhaat aastal 565 Aafrika eksarhaat või (pealinna järgi) Kartaago eksarhaat oli Ida-Rooma keisririigi haldusüksus, mis hõlmas valdusi Vahemere lääneosas ja mida valitses eksarh või asekuningas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Aafrika eksarhaat
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Aasia
Aëtius
Reljeef, millel arvatakse olevat kujutatud Aëtiust Flavius Aëtius (umbes 400 Durostorum (praegu Silistra) – 21. september 454 Ravenna) oli Vana-Rooma väejuht, Katalaunia lahingu võitja.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Aëtius
Abbassiidide kalifaat
Abbassiidide kalifaat ehk Bagdadi kalifaat oli Abbassiidide dünastia poolt valitsetud Kalifaat 750–1258.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Abbassiidide kalifaat
Adrianoopoli lahing (378)
Adrianoopoli lahing peeti 378.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Adrianoopoli lahing (378)
Agapetus I
Agapetus I (ka Agapitus I) oli paavst 535–536.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Agapetus I
Akko
Akko (varem eesti keeles Akka) on linn Iisraeli Põhjaringkonnas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Akko
Akvitaania hertsogkond
Akvitaania hertsogkond (oksitaani Duche d'Aquitània, prantsuse Duché d'Aquitaine) valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal (mitte segi ajada tänapäeva Prantsuse Akvitaania piirkonnaga, mis on palju väiksem).
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Akvitaania hertsogkond
Albaania
Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Albaania
Aleksandria
Aleksandria on Egiptuse linn Vahemere rannikul.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Aleksandria
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Alemannid
Aleppo
Aleppo (varem ka Haleb, ar حلب Ḩalab) on linn Süürias, Ḩalabi provintsi (Muḥāfaẓat Ḥalab) halduskeskus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Aleppo
Alexandros (Bütsantsi keiser)
Alexandros Porphyrogenitus (kreeka keeles: Αλέξανδρος (Alexandros); u 870 – 6. juuni 913) oli Bütsantsi keiser aastatel 912–913.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Alexandros (Bütsantsi keiser)
Alexios I Komnenos
Alexios I Komnenos (kreeka keeles: Ἀλέξιος Κομνηνός, 1057 – 15. august 1118), ladinapäraselt Alexius I Comnenus, oli Bütsantsi keiser aastatel 1081–1118.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Alexios I Komnenos
Alexios II Komnenos
Alexios II Komnenos (kreeka keeles Αλέξιος Β′ Κομνηνός; ladinapäraselt Alexius II Comnenus; 14. september 1169 – september 1183) oli Bütsantsi keiser aastatel 1180–1183. Alexios tõusis troonile alaealisena, mistõttu juhtisid riiki tegelikult tema lühikese valitsusaja jooksul regendid.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Alexios II Komnenos
Alexios III Angelos
Alexios III Angelos (kreeka keeles Ἀλέξιος Κομνηνός Ἄγγελος (Alexios Komnēnos Angelos); umbes 1153 – 1211) oli Bütsantsi keiser 1195.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Alexios III Angelos
Alexios IV Angelos
Alexios IV Angelos või ladinapäraselt Alexius IV Angelus (kreeka keeles Ἀλέξιος Ἄγγελος; u. 1182 – veebruar 1204) oli Bütsantsi keiser 1203.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Alexios IV Angelos
Alföld
Alföld Ungari riigi piirides Hortobágyi rahvuspargis Alföld (ungari Alföld, Nagyalföld, Nagy Alföld või Nagy-Magyar-Alföld, slovaki Veľká dunajská kotlina, rumeenia Câmpia Tisei või Câmpia de Vest, horvaadi Panonska nizina, serbia Panonska nizija, ukraina Тисо-Дунайська низовина) ehk geograafiliselt Kesk-Doonau tasandik või ajalookultuuriliselt Pannoonia tasandik on rohtlatega stepp, mis hõlmab Ungari lõuna- ja idapoolset territooriumi.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Alföld
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Alpid
Altkäemaks
Altkäemaks ÜRO korruptsioonivastane konventsioon Altkäemaks on tasu ebaseadusliku teo toimepanemise eest.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Altkäemaks
Anastasius I (keiser)
Anastasius I (Imperator Caesar Flavius Anastasius Augustus; kreeka keeles: Ἀναστάσιος – Anastásios; umbes 430 – 9. juuli 518) oli Ida-Rooma keiser 11. aprillist 491 kuni 9. juulini 518, valitsedes seega 27 aastat, 2 kuud ja 28 päeva.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Anastasius I (keiser)
Anatoolia
Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Anatoolia
Andronikos I Komnenos
Andronikos I Komnenos (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Κομνηνός; ladinapäraselt Andronicus I Comnenus; umbes 1118 – 12. september 1185) oli Bütsantsi keiser, kes valitses aastatel 1183–1185 (kaks aastat).
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Andronikos I Komnenos
Andronikos II Palaiologos
Andronikos II Palaiologos (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Δούκας Ἄγγελος Κομνηνὸς Παλαιολόγος (Andrónikos Doúkās Ángelos Komnēnós Palaiologos), ladinapäraselt Andronicus II Palaeologus; 25.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Andronikos II Palaiologos
Andronikos III Palaiologos
Andronikos III Palaiologos (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Δούκας Ἄγγελος Κομνηνός Παλαιολόγος (Andrónikos Doúkās Ángelos Komnēnós Palaiológos), ladinapäraselt Andronicus III Palaeologus; 25.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Andronikos III Palaiologos
Antakya
Antakya (araabia انطاكية (Anţākīyah)) on linn Türgis, Hatay provintsi keskus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Antakya
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Antiikaeg
Antiookia patriarhaat
pisi Antiookia patriarhaat (araabia keeles بطريركية أنطاكية وسائر المشرق للرومالأرثوذكس), ametlikult Antiookia Õigeusu Kirik, on üks autokefaalsetest õigeusu kirikutest.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Antiookia patriarhaat
Apenniini poolsaar
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Apenniini poolsaar
Apuulia
Apuulia (itaalia Puglia) on maakond Itaalias.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Apuulia
Apuulia krahvkond
Apuulia ja Calabria krahvkond, hiljem Apuulia ja Calabria hertsogkond, oli Guillaume de Hauteville'i poolt aastal 1042 asutatud normannide riik Gargano, Capitanata, Apuulia, Campania ja Vulture territooriumitel.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Apuulia krahvkond
Aquileia
Aquileia basiilika Aquileia (friuli Olee/Olea/Acuilee/Aquilee/Aquilea; veneetsia Aquiłeja/Aquiłegia) on Vana-Rooma linn Itaalias Aadria mere tipus laguunide servas u. 10 km merest Natiso (nüüd Natisone) jõe ääres, mille säng on Rooma aegadest saati mõnevõrra muutunud.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Aquileia
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Araablased
Arcadius
Arcadius (Imperator Caesar Divi Theodosi Filius Flavius Arcadius Augustus; kreeka keeles: Ἀρκάδιος, Arkadios; umbes 377 – 1. mai 408 Konstantinoopol) oli Ida-Rooma keiser 16. jaanuarist 383 kuni 1. maini 408.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Arcadius
Arhitektuur
Tartu Ülikooli klassitsistlik peahoone Paul Klee, "Värviline arhitektuur" (1917) Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Arhitektuur
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Armeenia
Armeenlased
1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Armeenlased
Assüüria
Assüüria on ajalooline piirkond Mesopotaamia põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul tänapäeva Põhja-Iraagi aladel.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Assüüria
Atika piirkond
Atika piirkond on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Kreeka keskosas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Atika piirkond
Attila
Eugène Delacroix' maal (1843–1847) Attila (gooti keeles tähendab isakest, saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406–453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos vend Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Attila
Augustus
Augustus (Imperator Caesar Divi filius Augustus; sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus; 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Augustus
Augustus (lisanimi)
Augustus (ladina keeles 'suursugune') oli Rooma keisrite lisanimi, hiljem sai sellest imperaatori ehk tseesari sünonüüm, näiteks Otto I puhul.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Augustus (lisanimi)
Autonoomia (filosoofia)
Autonoomia on isiku võime ja võimalus omada võimu oma tegude üle ning kujundada oma elu vastavalt omaenda põhjenditele ja motiividele.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Autonoomia (filosoofia)
Autun
Autun on asula Ida-Prantsusmaal Bourgogne-Franche-Comté piirkonnas Saône-et-Loire'i departemangus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Autun
Avaari khaaniriik
Avaari khaaniriik oli nomaadidest turgi rahvaste konföderatsioon, mis rajati Pannoonia tasandiku piirkonnas aastal 567 avaaride poolt ja kestis aastani 804.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Avaari khaaniriik
Şaydā
Şaydā on linn Liibanonis, Lõuna-Liibanoni kubernerkonna keskus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Şaydā
İzmir
İzmir on linn Türgi lääneosas ja suuruselt kolmas linn Türgis, ta on İzmiri provintsi pealinn.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja İzmir
İzmit
İzmit (türgi keeles ka Kocaeli) on linn Türgi lääneosas Marmara mere İzmiti lahe kaldal, Kocaeli provintsi halduskeskus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja İzmit
İznik
İznik on linn ja ringkond Bursa provintsis Türgis.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja İznik
Bagrationi dünastia
Bagrationi dünastia (ბაგრატიონი) on Gruusia valitsejasugu, maailma üks vanimaid kuninglikke dünastiaid.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bagrationi dünastia
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Balkani poolsaar
Bari
Bari on sadamalinn Itaalias, Apuulia maakonna ja Bari suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bari
Basiilika
Salzburgi toomkirik järgib algse basiilika konstruktsioone Niguliste kirik Tallinnas on hoone tüübilt basiilika Basiilika põhiplaan Basiilika San Piero a Grado Pisa lähedal, 10. saj Basiilika (kreeka stoa basilikē 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotatud hoone tüüp, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehk valgmiku.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Basiilika
Basileios I
Basileios I Makedoonlane (kreeka keeles: Βασίλειος ὁ Μακεδών (Basíleios ō Makedṓn); 811 – 29. august 886) oli Bütsantsi keiser aastatel 867–886.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Basileios I
Basileios II
Basileios II (958 – 15. detsember 1025), hüüdnimega Bulgaarlastetapja, oli Bütsantsi keiser vahemikus 10. jaanuar 976 – 15. detsember 1025.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Basileios II
Basileus
Basileus oli Vana-Kreeka maakonnajuht.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Basileus
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bütsants
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi-Araabia sõjad
Kreeka tuld kasutas Bütsantsi laevastik esmakordselt Bütsantsi-Araabia sõdade ajal Bütsantsi-Araabia sõjad olid Bütsantsi ja peamiselt Araabia muslimite vahel peetud sõjad, mis toimusid 7. sajandi ja 11. sajandi vahel.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bütsantsi-Araabia sõjad
Beirut
Beirut on Liibanoni pealinn.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Beirut
Berberid
Maroko berber Berberid on rahvas Põhja-Aafrikas, lääne pool Niiluse jõge.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Berberid
Beyşehiri järv
Satelliidifoto järvest. Vaade Beyşehiri linnale. Beyşehiri järv (türgi Beyşehir Gölü) on järv Türgis Tauruse lääneosas Isparta ja Konya provintsis.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Beyşehiri järv
Bitüünia
Bitüünia oli vanaaja maakond ja riik Väike-Aasia loodeosas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bitüünia
Bodeni järv
Bodeni järv satelliidifotol Vaade Bodeni järvele Bregenzis Bodeni järv ehk Boden (saksa keeles Bodensee, mitteametlikult ka Schwäbisches Meer) on järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bodeni järv
Bosnia banaat
Bosnia banaat (bosnia keeles Banovina Bosna / Босɖɴскɖ бɖɴоvнɴɖ) oli keskaegne riik, mis hõlmas enamuse sellest, mis nüüd on Bosnia ja Hertsegoviina, samuti Dalmaatsia, Serbia ja Montenegro osi.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bosnia banaat
Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal
Järgnev on Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal, eriti pärast Illüüria ja Rooma perioodi ja enne Osmanite perioodi.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal
Bosporus
Bosporus Bosporus (vanakreeka Βόσπορος Bosporos, sõnadest βοῦς 'härg' ja πόρος 'koolmekoht, väin'; türgi İstanbul Boğazı) on väin, mis eraldab Euroopat Aasiast ja ühendab Marmara merd Musta merega.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bosporus
Britannia
Britannia on muistne ühisnimi Inglismaa, Walesi ja Šotimaa kohta.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Britannia
Bulgaaria
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bulgaaria
Bulgaarid
Bulgaarid olid turgi hõimud.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bulgaarid
Bulgaarlased
Kuulsaid bulgaarlasi Bulgaarlaste diasporaa Bulgaarlased (endanimetus българи) on lõunaslaavi rahvas Balkanil, Bulgaaria põhirahvus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bulgaarlased
Byzantion
Linna asukoht Byzantion oli Bosporuse väina Euroopa-poolsele kaldale rajatud Vana-Kreeka linn, millest hiljem sai Konstantinoopol.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Byzantion
Calabria
Calabria ehk Kalaabria ehk Enotria (tõlkes "veinitegijate maa") on maakond Lõuna-Itaalias, mis moodustab Apenniini poolsaare "kinga" ninaosa Napolist lõuna pool.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Calabria
Cartagena (Hispaania)
Cartagena on sadamalinn Hispaanias Murcia autonoomses piirkonnas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Cartagena (Hispaania)
Clemens III
Clemens III (Paolo Scolari, ka Paolino Scolari; 1130 ? – 27. märts 1191) oli paavst 1187–1191.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Clemens III
Clemens V
Clemens V (Bertrand de Got, ka Bertrand de Gout, Bertrand de Goult, Bertrand de Gouth, Bertrand de Gotto, Bertrand de Goth, Bertrand de Guto või Ramondo del Gotto; 1264 – 20. aprill 1314) oli paavst 1305–1314.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Clemens V
Clermont-Ferrand
Clermont-Ferrand on linn Prantsusmaal, Puy-de-Dôme'i departemangu ja endise Auvergne'i piirkonna keskus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Clermont-Ferrand
Codex Theodosianus
Theodosius II kuju Louvre'is "Codex Theodosianus" (ee "Theodosiuse koodeks") oli esimene ametlik konstitutsioonide kogumik Rooma impeeriumi seadustest alates 312.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Codex Theodosianus
Constans
Keiser Constansi marmorbüst Constans (täisnimega Flavius Julius Constans; 320/323 – veebruar 350) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–350.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Constans
Constans II
Constans II või kreekapäraselt Konstans II (kreeka keeles: Κώνστας; 7. november 630 – 15. juuli 668) oli Bütsantsi keiser 641.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Constans II
Constantinus II
Constantinus II (täisnimega Flavius Claudius Constantinus; 316 Arles – 340 Aquileia) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–340.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Constantinus II
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Constantinus Suur
Constantius II
Constantius II pildiga kuldmünt Constantius II (kreekapäraselt Konstantios; täisnimega Flavius Julius Constantius; 7. august 317 Sirmium – 3. november 361 Tarsuse lähistel) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–361.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Constantius II
Daakia
Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Daakia
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Dalmaatsia
Damaskus
Damaskus on Süüria pealinn.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Damaskus
Despoot
Despoot on rooma tiitel, üldtähendusega isand.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Despoot
Diocletianus
Diolectianuse pea Istanbuli arheoloogiamuuseumis Diocletianus (Imperator Caesar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus); sünninimi Diocles; (22. detsember 245 – 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. novembrist 283 kuni 1. maini 305.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Diocletianus
Dodekaneesid
thumb Dodekaneesid on Kreeka saarestik Lõuna-Sporaadides Egeuse meres.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Dodekaneesid
Dogma
Dogma on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Dogma
Doktriin
Doktriin (ladina keeles doctrina õpetus, juhtmõte) on vaadete, printsiipide, uskumiste, teaduslike, poliitiliste ja filosoofiliste tõekspidamiste süsteem, juhiste kogum, mis väljendab võimul olijate praktilise tegevuse põhisuundi ja pürgimusi.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Doktriin
Dominioon
Victoria krooni alla kuuluva Briti impeeriumi kaart koos motoga "Meie impeerium on ulatuslikum kui eales varem" Dominioon oli osaliselt sõltumatu Briti impeeriumisse kuuluv riik (enamasti emamaa Suurbritannia endine koloonia).
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Dominioon
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Doonau
Drava
Drava (sloveeni, horvaadi; saksa Drau, ungari Dráva) on jõgi Euroopas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Drava
Duklja
Duklja (montenegro keeles Дукља), ka Doclea või Diocleia (kreeka keeles Διοκλεία Diokleia), oli päriliku maaga keskaegne riik, mis hõlmas umbes tänapäeva Kagu-Montenegro territooriumid Kotorist läänes Bojana jõeni idas ning Zeta ja Morača jõgede läteteni põhjas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Duklja
Durrës
Vaade Durrësile õhust Durrës on Albaania peamine sadamalinn, Durrësi maakonna halduskeskus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Durrës
Dyrrhachiumi lahing (1081)
Dyrrhachiumi lahing oli lahing 18.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Dyrrhachiumi lahing (1081)
Edessa
Edessa (kreeka Έδεσσα, аrmeenia Եդեսիա,:Edesija) oli linn Ülem-Mesopotaamias, tänapäeva Lõuna-Türgis, Urfa ehk Şanlıurfa kohal.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Edessa
Edirne
Edirne (varem Adrianoopol) on linn Ida-Traakias (Türgi Euroopa-osas), Kreeka ja Bulgaaria piiri lähedal.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Edirne
Egeuse meri
Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Egeuse meri
Egeuse saared
Egeuse saared (kreeka keeles Νησιά Αιγαίου(Nisiá Aigaíou); türgi keeles Ege Adaları) on Egeuse meres asuvate saarte rühm Kreeka mandriosast idas ja Türgist lääne pool.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Egeuse saared
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Egiptus
Enrico Dandolo
Enrico Dandolo (ladina Henricus Dandulus; umbes 1107 Veneetsia – 21. juuni 1205 Konstantinoopol) oli Veneetsia doodž 1192–1205.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Enrico Dandolo
Ephesos
Celsuse raamatukogu varemed Artemise templi illustratsioon Ephesos ehk Efesos oli Vana-Kreeka linn, mis asus Väike-Aasia poolsaare edelaosas, Egeuse mere idarannikul.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ephesos
Erzurum
Erzurum (armeenia Կարին (Karin)) on linn Türgis Ida-Anatoolia piirkonnas, Erzurumi provintsi keskus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Erzurum
Esimene Bulgaaria tsaaririik
Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Esimene Bulgaaria tsaaririik
Esimene ristisõda
Esimene ristisõda toimus aastatel 1096–1099, eesmärgiga moslemitest seldžukkide väljatõrjumine pühalt maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Esimene ristisõda
Eufrat
Eufrati ja Tigrise jõgi, mis suubuvad Pärsia lahte Eufrat (kurdi Çemê Feratê, türgi Fırat, araabia الفرات (Al-Furāt)) on jõgi Edela-Aasias, kogupikkus umbes 2800 km.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Eufrat
Eunuhh
Eunuhh (kreeka keeles 'voodivalvur') on kohimees, kohitsetud haaremivalvur.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Eunuhh
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Euroopa
Fatimiidid
Fatimiidide kalifaadi suurim ulatus aastal 969 Fatimiidid ehk Fatimiidide dünastia oli Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas aastatel 909–1171 Fatimiidide kalifaati valitsenud dünastia.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Fatimiidid
Fatimiidide kalifaat
Fatimiidide kalifaat oli Fatimiidide dünastia poolt aastatel 909–1171 valitsetud kalifaat Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Fatimiidide kalifaat
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Filosoofia
Finantskriis
Finantskriis ehk rahanduskriis on olukord, milles.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Finantskriis
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Frangi riik
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Frangid
Frankokraatia
Frankokraatia (kreeka Φραγκοκρατία) ehk Latinokraatia (kreeka Λατινοκρατία); Veneetsia võimu all olnud Kreeka alade puhul ka Venetokraatia (Βενετοκρατία (Venetokratia) või Ενετοκρατία (Enetokratia)) on Neljandale ristisõjale järgnenud periood Kreeka ajaloos, mil peamiselt prantsuse ja itaalia päritolu ristisõdijad jagasid Bütsantsi mitmeks väiksemaks riigiks (Partitio terrarum imperii Romaniae).
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Frankokraatia
Früügia
Früügia oli vanaaja maakond ja kuningriik Väike-Aasia loodeosas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Früügia
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Friedrich I Barbarossa
Frigiduse lahing
Frigiduse lahing oli lahing Lääne-Rooma valitseja Eugeniuse ja Ida-Rooma keisri Theodosius I vahel.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Frigiduse lahing
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Gallia
Garnison
Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Garnison
Gelibolu poolsaar
Gallipoli (türgi Gelibolu Yarımadası; kreeka Καλλίπολη ("ilus keel")) on poolsaar Türgi-Traakias, Türgi Euroopa osas, Egeuse merest läänes ja Dardanellidest idas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Gelibolu poolsaar
Genova
Genova (ka Genua, ladina keeles Genua) on sadamalinn Itaalias Liguuria maakonnas, città metropolitana di Genova halduskeskus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Genova
Germaania
Rooma impeerium ja Magna Germania. Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis on saanud nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Germaania
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Germaanlased
Glagoolitsa
Meieisapalve glagoolitsas: ümar-, kandilises ja kursiivkirjaviisis Glagoolitsa kiri (ⰳⰾⰰⰳⱁⰾⰹⱌⰰ glagoolitsa) on vanim teadaolev slaavi tähestik.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Glagoolitsa
Gooti sõda
Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Gooti sõda
Gravitatsiooniline kollaps
Kollaps on kokkulangemine iseenda raskuse all.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Gravitatsiooniline kollaps
Gregorius VII
Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst aastatel 1073–1085.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Gregorius VII
Gregorius X
Gregorius X (Tedaldo Visconti, ka Tebaldo Visconti või Teobaldo Visconti; 1210 – 10. jaanuar 1276) oli paavst 1271–1276.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Gregorius X
Hagia Sophia
Istanbuli Hagia Sophia Istanbuli Hagia Sophia Irene Hagia Sophia on endine õigeusu kirik, vahepeal aastail 1204–1261 katoliku kirik, hiljem aastail 1453–1931 mošee ja alates 1935.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Hagia Sophia
Haldusüksus
Haldusüksus ehk administratiivüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Haldusüksus
Hauteville
Hauteville perekonna vapp Hauteville perekond (prantsuse: Maison de Hauteville, itaalia: Casa d'Altavilla, sitsiilia: Casa d'Autavilla) oli väike suursugune normanni perekond Cotentinist, mis tõusis Euroopas, Aasias ja Aafrikas esile oma vallutuste kaudu Vahemerel, eriti Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Hauteville
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Hellenid
Helleniteks (Έλληνες) nimetati algul üht Põhja-Kreeka hõimu, hiljem kõiki kreeka hõime.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Hellenid
Hellenism
Hellenism on kultuuriperiood Aleksander Suure surmast 323 eKr kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla 30 eKr.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Hellenism
Herakleios I
Herakleios I (ladina Flavius Heraclius Augustus; kreeka keeles Φλάβιος Ἡράκλειος (umbes 575 – 11. veebruar 641) oli Bütsantsi keiser (Ida-Rooma keiser) 5. oktoobrist 610 kuni surmani 11. veebruaril 641, esimene Herakleiose dünastia keisritest.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Herakleios I
Hertsog
Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Hertsog
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Hispaania
Honorius
Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Honorius
Horvaatia ajalugu
Horvaatia 21. sajandil Käesolevas artiklis antakse ülevaade Horvaatia alade ajaloost.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Horvaatia ajalugu
Horvaatia kuningriik (keskaegne)
Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Kraljevina Hrvatska, Hrvatsko Kraljevstvo) oli keskaegne kuningriik Kesk-Euroopas, koosnedes enamasti sellest, mis praegu on Horvaatia (ilma enamuse Istriata ja mõne Dalmaatsia rannikulinnata), samuti tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina osadest.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Horvaatia kuningriik (keskaegne)
Horvaatia liidus Ungariga
Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Hrvatsko kraljevstvo või Kraljevina Hrvatska) astus pärast Trpimirovićite ja Svetoslavićite dünastiatest kuningate valitsemist ja pärimiskriisi pärast kuningas Dmitar Zvonimiri surma aastal 1102 liitu Ungari kuningriigiga.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Horvaatia liidus Ungariga
Hulagiidid
Hulagiidide dünastia ehk Ilkhaniidide dünastia oli mongolite dünastia, mis valitses suurtel aladel Lähis-Idas aastatel 1256–1355 mongolite riigi lagunemisel tekkinud riiki, mille teine nimi oli ka Ilkhanaat.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Hulagiidid
Humanism
Humanism (ladina keeles hūmānitās – 'inimlik') on humaanselt vooruslik inimese ja inimsuse väärtustamine.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Humanism
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Hunnid
Hunnide impeerium
Hunnide impeerium oli hunnide hõimuliidu juhi Attila poolt aastatel 434–453 loodud riik.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Hunnide impeerium
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Idagoodid
Idagootide kuningriik
Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Idagootide kuningriik
Idakirik
Idakirik (ka idakristlus) on üks kahest kristluse põhiharust, koondnimetus kõigile Euroopast ida pool tekkinud ja arenenud kristlikele kirikutele.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Idakirik
Igor
Igor (ukraina keeles Ігор Рюрикович, ka Ingvar ja Inge; enne 879. – 945) oli Kiievi suurvürst alates 912 või 922.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Igor
Ikonioni sultanaat
Ikonioni sultanaat (ka Κοnуа sultanaat) oli riik Väike-Aasias 11.–14. sajandil.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ikonioni sultanaat
Ikonoklasm Bütsantsis
Bütsantsi ikonoklasm (kreeka keeles Εικονομαχία Eikonomachía, sõna-sõnalt 'võitlus piltidega', 'ikoonisõda') ehk pilditüli hõlmab kaks perioodi Bütsantsi keisririigi ajaloos, mil riik ja kirik vaidlustasid ja keelasid religioonis pühaks tunnistatud isikute kujutiste – ikoonide – kasutamise nii kirikus kui ka keiserlikus riigiaparaadis.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ikonoklasm Bütsantsis
Ikoon
Vladimiri Jumalaema ikoon. 12. saj. Tretjakovi galerii, Moskva Andrei Rubljov. Kolmainsus. Umbes 1410. Tretjakovi galerii, Moskva Ikoon (kreeka keeles εἰκών eikōn 'kuju', 'kujutis') on enamasti puidule maalitud pühapilt idakirikus, millel on kujutatud Jeesus Kristust, Maarjat, mõnd pühakut, inglit või püha ajaloo või kirikuloo stseeni.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ikoon
Illüüria
Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Illüüria
Imperaator
Imperaator oli impeeriumi või võimukandja Vana-Roomas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Imperaator
Inflatsioon
Inflatsioon 2019 Inflatsioon on raha väärtuse langemine, millest tulenevalt tõuseb kaupade või teenuste hinnatase.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Inflatsioon
Inglismaa kuningas
Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Inglismaa kuningas
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Innocentius III
Investituuritüli
Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Investituuritüli
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Iraan
Isaak II Angelos
Isaak II Angelos (kreeka keeles Ἰσαάκιος Κομνηνός Ἄγγελος (Isaakios Komnenos Angelos); september 1156 – jaanuar 1204) oli Bütsantsi keiser aastatel 1185–1195 ja uuesti 1203–1204.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Isaak II Angelos
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Itaalia
Itaalia ajalugu
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Itaalia ajalugu
Itaalia katepanikion
Itaalia katepanikion (kreeka keeles κατεπανίκιον Ἰταλίας) oli Bütsantsi provints (965–1071) Lõuna-Itaalias, kuhu kuulus Itaalia mandriosa lõuna pool joont, mis tõmmatud Monte Garganost Salerno laheni.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Itaalia katepanikion
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Itaalia kuningas
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Itaalia kuningriik (keskaegne)
Ivan III
Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ivan III
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Jaroslav Tark
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Jeesus
Jeruusalemm
Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Jeruusalemm
Jeruusalemma kuningas
Jeruusalemma kuningas oli Jeruusalemma kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1100–1291.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Jeruusalemma kuningas
Jeruusalemma kuningriik
Jeruusalemma kuningriik oli 1099.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Jeruusalemma kuningriik
Johannes I Tzimiskes
Johannes I Tzimiskes (kreeka keeles Ἰωάννης ὁ Τζιμισκής (Iōánnēs ho Tzimiskēs); u 925 – 10. jaanuar 976) oli Bütsantsi keiser alates 11. detsembrist 969 kuni 10. jaanuarini 976.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Johannes I Tzimiskes
Johannes II Komnenos
Johannes II Komnenos (kreeka keeles Ίωάννης Βʹ Κομνηνός, Iōannēs II Komnēnos, ladinapäraselt Comnenus; 13. september 1087 – 8. aprill 1143), hüüdnimega Kaunis või Hea (Kaloïōannēs), oli Bütsantsi keiser alates 1118.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Johannes II Komnenos
Johannes Philoponos
Johannes Philoponos (Ἰωάννης ὁ Φιλόπονος; ca 490 – ca 570; ka Johannes Aleksandriast või Johannes Grammaticus) oli Egiptuses Aleksandrias elanud filoloog, Aristotelese kommentaator ja kristlik teoloog, hulga filosoofiliste ja teoloogiliste teoste autor.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Johannes Philoponos
Julianus (keiser)
Flavius Claudius Iulianus Julianus Apostata (ka Julianus Usutaganeja; sünninimi Flavius Claudius Julianus; 332 Konstantinoopol – 26. juuni 363 Ktesiphoni lähedal) oli Rooma keiser aastast 361 kuni surmani.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Julianus (keiser)
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Justinianus I
Justinianus II
Justinianus II, kreeka päraselt Iustinianus (kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianos);668/669 – 4. november 711), hüüdnimega Rhinotmetos, Rhinotmetus või Ninatu (ὁ Ῥινότμητος), oli Bütsantsi keiser aastail 685–695 ja 705–711.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Justinianus II
Justinus I
Justinus I (Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, Ioustînos; u 450 – 1. august 527) oli Ida-Rooma keiser 9. juulist 518 kuni 1. augustini 527, valitsedes seega 9 aastat ja 23 päeva.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Justinus I
Justinus II
Justinus II või Justinus Noorem (ladina keeles: Iustinus Iunior; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, valitsejanimega Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; umbes 520 – 5. oktoober 578) oli Bütsantsi keiser 14. novembrist 565 kuni surmani, valitsedes seega 12 aastat, 11 kuud ja 22 päeva.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Justinus II
Kalchedoni kirikukogu
Kalchedoni kirikukogu (ka Chalkedoni kirikukogu) oli neljas oikumeeniline kirikukogu, mis toimus 8.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kalchedoni kirikukogu
Kalifaat
Kalifaat oli islamiriik (araabia riik) 7.–13.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kalifaat
Kapadookia
Kapadookia oli vanaaja maakond ja riik Väike-Aasia idaosas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kapadookia
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Karl Suur
Kartaago
Kartaago ja mõjuala enne esimest Puunia sõda Kartaago (foiniikia Kart Hadašt ('uus linn'), vanakreeka Καρχηδών (Karchedon), ladina Carthago) oli foiniiklaste rajatud linn Vahemere lõunakaldal, Põhja-Aafrikas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kartaago
Kasaarid
Turgi rahvaste levikukaart Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kasaarid
Katalaunia lahing
Katalaunia lahing ehk lahing Katalaunia väljadel toimus 451.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Katalaunia lahing
Kataloonia
Kataloonia (katalaani: Catalunya, arani: Catalonha, hispaania: Cataluña) on maa Ibeeria poolsaarel, Hispaania autonoomne piirkond.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kataloonia
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Katk
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Katoliiklus
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Katoliku kirik
Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni
Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kaukaasia
Kórinthos
Vaade tänapäevasele Kórinthose linnale Kórinthos (kreeka keeles Κόρινθος, vanakreeka keeles Ϙόρινθος) on Kreeka linn, mis asub Lõuna-Kreekas Peloponnesose piirkonnas Korinthía piirkonnaüksuses.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kórinthos
Küpros
Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Küpros
Küprose kuningriik
Küprose kuningriik oli ristisõdijate kuningriik Küprose saarel kõrg- ja hiliskeskajal, aastatel 1192–1489.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Küprose kuningriik
Küprose saar
Küprose saare satelliidipilt Küprose saar on saar Vahemere idaosas Türgist lõuna pool.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Küprose saar
Kürenaika
Kürenaika (araabia keeles Barqah / برقة; kreeka keeles Kyrinaïkí / Κυρηναϊκή; itaalia keeles Cirenaica) on ajalooline piirkond Liibüa idaosas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kürenaika
Kütahya
Kütahya on linn Türgis, Kütahya provintsi halduskeskus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kütahya
Kefalloniá
Kefalloniá (ka Kefallinía; kreeka Κεφαλονιά, Κεφαλλονιά, Κεφαλληνία) on Kreekale kuuluv saar, suurim Joonia saartest.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kefalloniá
Keiser
Edward von Lõnguse teos "Alasti keiser" Tartus Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Keiser
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kesk-Euroopa
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Keskaeg
Khaan
Khaan (turgi khān, mongoli: Хаан / qāān) on feodaalvalitseja või sõjalise juhi tiitel turgi ja mongoli rahvastel.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Khaan
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kiiev
Kiievi ja kogu Vene metropoliit
Kiievi ja kogu Vene metropoliit (ukraina keeles Митрополит Київський та всієї Русі, vene keeles Митрополит Киевский и всея Руси) oli Kiievi-Vene riigis ja selle järglasriikides Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi alluvuses tegutsenud Kiievi metropoolia eestseisja tiitel aastatel 988–1461.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kiievi ja kogu Vene metropoliit
Kiievi metropoolia
Palvetav Jumalaema (Oranta). 11. saj mosaiik. Kiievi Püha Sofia peakiriku altariapsiid Kiievi metropoolia (ukraina keeles Київська митрополія) oli pärast 988.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kiievi metropoolia
Kiievi suurvürst
Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kiievi suurvürst
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kiievi-Vene
Kiliikia
Kiliikia (Cilicia) Kiliikia oli ajalooline maakond ja riik Väike-Aasias, mis ulatus selle kagurannikust lõunas kuni Tauruse mägedeni põhjas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kiliikia
Kiliikia Armeenia kuningriik
Kiliikia Armeenia kuningriik (keskarmeenia keeles Կիլիկիոյ Հայոց Թագաւորութիւն Kilikioj Hajotsh Thagavoruthjun) oli sõltumatu kuningriik kõrgkeskaegses Väike-Aasias, mille rajasid Armeenia põgenikud pärast seldžukkide sissetungi Armeeniasse.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kiliikia Armeenia kuningriik
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kirikuriik
Kirillitsa
Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kirillitsa
Kleerus
Kleerus on vaimulikkond, sõnaga on tähistatud vaimuliku seisuse liikmeid ehk kleerikuid ühendavat seltskonda; kleerusele vastanduvad ilmikud.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kleerus
Kodusõda
Kodusõda on sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kodusõda
Kogudus
Kogudus (harva ka kirikukogudus) on Eestis ajalooliselt kasutusel olnud sõna eelkõige kristliku usulise ühenduse tähenduses, kuid sõna "kogudus" tarvitavad Eestis oma nimes ka islami, juudi, krišna, bahai ja budismi usuühendused.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kogudus
Kolmas ristisõda
Kolmas ristisõda (1189–1192), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada püha maad Saladini käest.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kolmas ristisõda
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopol
Konstantinoopoli Õigeusu Kirik
Konstantinoopoli Õigeusu Kirik, ametlikult Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat (kreeka keeles Οικουμενικό Πατριαρχείο Κωνσταντινουπόλεως, türgi keeles Rum Ortodoks Patrikhanesi) on üks autokefaalsetest õigeusu kirikutest.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopoli Õigeusu Kirik
Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh
Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh (kreeka keeles Οικουμενικός Πατριάρχης Κωνσταντινουπόλεως) on Konstantinoopoli Õigeusu Kiriku eestseisja, Konstantinoopoli peapiiskopi tiitel.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh
Konstantinoopoli piiramine
Konstantinoopoli piiramine leidis ajaloos aset mitmel korral, ainult kaks neist (1204. ja 1453. aastal) olid edukad.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopoli piiramine
Konstantinoopoli piiramine (1453)
Konstantinoopoli piiramine toimus 1453.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopoli piiramine (1453)
Konstantinos IV
Konstantinos IV (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος (Kōnstantinos), ladinapäraselt Constantinus; umbes 650 – september 685), kutsutud ka kui Noorem (kreeka keeles: ὁ νέος, ho neos) ja hüüdnimega Pogonatos (kreeka keeles: Πωγωνάτος, "Habe"), mis pärineb isalt, oli Bütsantsi keiser septembrist 668 kuni septembrini 685.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Konstantinos IV
Konstantinos V
Konstantinos V (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος, (Kōnstantīnos) ladinapäraselt Constantinus; juuli 718 – 14. september 775) oli Bütsantsi keiser aastatel 741–755.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Konstantinos V
Konstantinos VII
Konstantinos VII Porphyrogennetos (kreeka keeles Κωνσταντῖνος Ζ΄ Πορφυρογέννητος (Kōnstantinos Porphyrogennētos); 905 Konstantinoopol – 9. november 959 Konstantinoopol) oli neljas Makedoonia dünastiast Bütsantsi keiser aastatel 913–959.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Konstantinos VII
Koptid
Egiptuse president Jamāl ‘Abd an-Nāşir kohtub kopti piiskoppide delegatsiooniga (1965) Koptid (ⲟⲩⲢⲉⲙ̀ⲛⲭⲏⲙⲓ ̀ⲛ̀Ⲭⲣⲏⲥⲧⲓ̀ⲁⲛⲟⲥ) on peamiselt Egiptuse linnades elav rahvas, muistsete egiptlaste järeltulijad.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Koptid
Korfu
Korfu (kreeka keeles Κέρκυρα Kérkyra) on Kreekale kuuluv saar Joonia saarestikus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Korfu
Korruptsioon
ÜRO korruptsioonivastane konventsioon Korruptsioon (ladina corruptio, 'rikutus, moraalne laostumus') on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Korruptsioon
Kosovo lahing
Kosovo lahing võib tähendada ühte järgmist.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kosovo lahing
Kreeka tuli
Toomas Slaavlase laevastiku vastu 821. aastal. Madrid Skylitzese illustratsioon 12. sajandist Kreeka tuli oli relv, mida Bütsantsi impeerium kasutas umbes 672.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kreeka tuli
Kreekakatoliku kirik
Kristluse levik 2.–14. sajandini Kreekakatoliku kirik on katoliku kiriku haru, mis järgib Bütsantsi (Konstantinoopoli) liturgilist traditsiooni (Bütsantsi riitust).
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kreekakatoliku kirik
Kreeta
Kreeta on Kreeka suurim saar.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kreeta
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kristlus
Ktesiphon
Ktesiphoni palee varemed 1864. aastal Ktesiphon (pärsia keeles Tīsfūn; araabia keeles Quṭaisifūn) oli Partia ja Sassaniidide riigi pealinn (vastavalt aastatel 247 eKr – 224 pKr ja 224–651).
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ktesiphon
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kuld
Kulminatsioon
Kulminatsioon on pinge haripunkt ajalises kunstiteoses, süžeelise teose puhul süžee arengus, konflikti kõrgpunkt.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kulminatsioon
Kunst
kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kunst
Kunst (kirjastus)
Kunst oli kirjastamisega tegelev Eesti ettevõte, mis loodi 1957.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kunst (kirjastus)
Ladina keisririik
Ladina keisririik oli pärast Neljandat ristisõda Bütsantsi aladele ristisõdijate rajatud feodaalne riik, mis loodi peale Konstantinoopoli vallutamist 1204.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ladina keisririik
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Langobardid
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Langobardide kuningriik
Latakia
thumb Latakia on linn Süürias, riigi tähtsaim sadamalinn ja Latakia provintsi pealinn.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Latakia
Lárisa
Lárisa (kreeka keeles Λάρισα) on linn Kreekas, Tessaalia piirkonna halduskeskus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Lárisa
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Lääne-Euroopa
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Lääne-Rooma keisririik
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Läänegoodid
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Lähis-Ida
Lõuna-Itaalia
Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Lõuna-Itaalia
Lõuna-Kaukaasia
Taga-Kaukaasia Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Lõuna-Kaukaasia
Lõunaslaavlased
Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Lõunaslaavlased
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Legaat
Leo I (paavst)
Leo I (ka Leo Suur) oli paavst 440–461.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Leo I (paavst)
Leo III (keiser)
Leo III Isaurialane või kreekapäraselt Leon III (kreeka keeles Λέων Γ΄ ὁ Ἴσαυρος, Leōn III ho Isauros; umbes 685 – 18. juuni 741), tuntud ka kui Süürlane, oli Bütsantsi keiser 717.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Leo III (keiser)
Leo III (paavst)
Leo III oli paavst 795–816.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Leo III (paavst)
Leo IV (keiser)
Leo IV Kasaar kreekapäraselt Leon (kreeka keeles: Λέων Δ΄ ὁ Χάζαρος (Leōn IV ho Khazaros); 25. jaanuar 750 – 8. september 780) oli Bütsantsi keiser aastatel 775 - 780.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Leo IV (keiser)
Leo V (keiser)
Leo V Armeenlane või kreekapäraselt Leon V (kreeka keeles: Λέων ὁ ἐξ Ἀρμενίας (Leōn ho ex Armenias); umbes 775 – 25. detsember 820) oli Bütsantsi keiser aastatel 813–820.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Leo V (keiser)
Leo VI (keiser)
Leo VI või kreekapäraselt Leon VI, hüüdnimega Tark või Filosoof (kreek keeles: Λέων ὁ Σοφός (Leōn ho Sophos); 19. september 866 – 11. mai 912), oli Bütsantsi keiser aastatel 886–912.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Leo VI (keiser)
Levant
Levant Levant (romaani keeltes '(päikese)tõus') on Levandi merega külgnev piirkond Edela-Aasias, mis suures osas kattus Suur-Süüriaga.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Levant
Limassol
Limassol (kreeka Λεμεσός) on suuruselt teine linn Küprosel Küprose saare lõunarannikul, Limassoli ringkonna halduskeskus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Limassol
Linnastumine
Üha enam laieneva San Francisco kaart aastast 1859 Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Linnastumine
Liturgia
Liturgia (kreeka keeles λειτουργία leiturgía, 'avalik teenistus') on kindla korra järgi peetav jumalateenistus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Liturgia
Loodusfilosoofia
Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Loodusfilosoofia
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Maavärin
Panoraamfoto San Franciscost pärast 1906. aasta maavärinat Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Maavärin
Magnentius
Magnentius (täisnimega Flavius Magnus Magnentius; 303 – 11. august 353) oli Vana-Rooma keiser 18. jaanuarist 350 kuni oma surmani 11. augustil 353.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Magnentius
Majanduskriis
Börsihinnad Majanduskriis on kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise ja rahaliste suhete järsk terav häirumine.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Majanduskriis
Makedoonia (piirkond)
Gora ja Prohor Pčinjski (Serbia) Makedoonia (kreeka keeles Μακεδονία Makedonía; makedoonia ja serbia keeles Македонија Makedonija; bulgaaria keeles Македония Makedonija; türgi keeles Makedonya; albaania keeles Maqedoni/-a) on piirkond Balkani poolsaare keskosas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Makedoonia (piirkond)
Makedoonia dünastia
Mündil on kujutatud dünastia rajaja – Basileios I Makedoonia dünastia oli Bütsantsi keisrite dünastia, mis valitses Bütsantsis perioodil 867–1056.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Makedoonia dünastia
Maksusüsteemid
Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Maksusüsteemid
Malta
Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Malta
Malta ordu
Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta Malta ordu lipp Malta ordu vapp Malta ordu lippMalta ordu vapp deviis: Defensio fidei et obsequium pauperum SuurmeisterMarco Luzzago Liikmeidumbes 13 500 Tekkis1048 Rahaühikscudo Malta ordu on suveräänne katoliiklik ordu (ametlikult Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta 'Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu').
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Malta ordu
Manuel I Komnenos
Manuel I Komnenos (Μανουήλ Α' Κομνηνός; 28. november 1118 – 24. september 1180) oli Bütsantsi keiser alates 1143.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Manuel I Komnenos
Manzikerti lahing
Manzikerti lahing oli lahing 26.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Manzikerti lahing
Marcianus
Marcianus (Imperator Caesar Flavius Marcianus Augustus; kreeka keeles: Μαρκιανός Markianós; umbes 390 - 27. jaanuar 457) oli Ida-Rooma keiser 25. augustist 450 - 27. jaanuarini 457, valitsedes seega 6 aastat, 5 kuud ja 2 päeva.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Marcianus
Marcus Aurelius
Marcus Aurelius (ladina keeles Imperator Caesar Divi Antonini Pii Divi Hadriani Marcus Aurelius Antoninus Augustus; sünninimi Marcus Annius Catilius Severus; 26. aprill 121 – 17. märts 180) oli Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Marcus Aurelius
Maritsa
Maritsa või Marica ehk Évros (Vana-Kreeka kontekstis Hebros; bulgaaria Марица, kreeka Έβρος, vanakreeka ῞Εβρος, türgi Meriç) on jõgi Euroopa lõunaosas Balkani poolsaarel Bulgaaria edelaosas ning Kreeka ja Türgi piiril.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Maritsa
Märts
Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Märts
Möösia
Provintsid ''Moesia Inferior'' (paremal) ja ''Moesia Superior'' (vasakul) esile tõstetud ''Moesia Inferior'' (esile tõstetud) ''Moesia Superior'' (esile tõstetud) hilisantiikajal Olbia Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Möösia
Mehmed II
Mehmed II Suur (ka Mehmed Vallutaja; ka Mehmet II) osmanitürgi keeles: محمدثانى, Meḥmed i sānī; türgi keeles: II.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Mehmed II
Mesopotaamia
Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Mesopotaamia
Messina
Messina on linn Itaalias Sitsiilia maakonnas, città metropolitana di Messina halduskeskus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Messina
Messina väin
Messina väin on väin, mis ühendab Türreeni ja Joonia merd ning eraldab Sitsiilia saart Apenniini poolsaarest.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Messina väin
Michael I
Michael I Rangabe (kreeka keeles Μιχαὴλ Ῥαγγαβέ; umbes 770 – 11. jaanuar 844) oli Bütsantsi keiser aastatel 811–813.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Michael I
Michael III
Michael III (kreeka keeles: Μιχαήλ; jaanuar 840 – 24. september 867) oli Bütsantsi keiser aastatel 842–867.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Michael III
Michael IX Palaiologos
Michael IX Palaiologos (kreeka keeles Μιχαήλ Δούκας Ἄγγελος Κομνηνός Παλαιολόγος (Mikhaēl Doukas Angelos Komnēnos Palaiologos); ladinpäraselt Palaeologus; 17.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Michael IX Palaiologos
Michael VIII Palaiologos
Michael VIII Dukas Angelos Komnenos Palaiologos või Palaeologus (kreeka keeles Μιχαὴλ Δούκας Ἄγγελος Κομνηνὸς Παλαιολόγος (Mikhaēl Doukas Angelos Komnēnos Palaiologos); u 1223 – 11.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Michael VIII Palaiologos
Misjonär
Aleksander Eisenschmidtile, kes töötas Aafrikas Misjonär on kristluse levitaja.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Misjonär
Moldova
Moldova (ametlik nimi Moldova Vabariik, rumeenia keeles Republica Moldova, vanemas kirjapildis ka Moldaavia) on merepiirita riik Ida-Euroopas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Moldova
Monarh
Monarh (kreeka keeles μόναρχος.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Monarh
Mongolite riik
Mongolite riik (mongoli keeles Mongol-yn Ezent Güren ja Монголын эзэнт гүрэн, kasahhi keeles Моңғол қағандығы) eksisteeris 13.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Mongolite riik
Monofüsitism
Monofüsiidid (kreeka k. monos 'üks' ja physis 'olemus, loomus') on Kristuse ühe loomuse õpetuse pooldajad.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Monofüsitism
Montenegro
Montenegro (montenegro keeles Crna Gora; eesti keeles eriti varasemal ajal on olnud kasutusel ka nimi "Tšernogooria") on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Montenegro
Morea
Keskaegse Peloponnesose poolsaare kaart koos peamiste asulatega Morea (kreeka keeles Μορέας või Μωριάς) oli kesk- ja varauusaegne nimetus, mida kasutati Lõuna-Kreekas asuva Peloponnesose poolsaare kohta.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Morea
Morea despootkond
Morea ehk Mystrási despootkond (kreeka Δεσποτᾶτον τοῦ Μορέως, Δεσποτᾶτον τοῦ Μυστρᾶ) oli 14.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Morea despootkond
Mosaiik
Mosaiik 6. sajandist Ravennas Mosaiik on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi- või mõne muu materjali tükkidest.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Mosaiik
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Moskva suurvürstiriik
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Moskva tsaar
Murad I
Murad I Osmanite riik Murad I surma ajal 1389 Murad I ''tuğra'' Murad I (osmanitürgi keeles مراد اول Murad I; türgi keeles I. Murat Hüdavendigâr; hüüdnimi Hüdavendigâr pärsiakeelsest väljendist خداوندگار Khodāvandgār 'jumalale pühendunud'; 29.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Murad I
Murad II
Murad II (ka Murat II; osmanitürgi keeles مراد ثانى Murād-ı sānī, türgi keeles II. Murat; juuni 1404 – 3. veebruar 1451) oli Osmanite sultan 1421–1444 ja 1446 kuni surmani.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Murad II
Muslim
Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Muslim
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Must meri
Napoli
Napoli (.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Napoli
Narses
Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Narses
Neljas ristisõda
Neljas ristisõda oli ristisõda, mis peeti 1202–1204.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Neljas ristisõda
Nestoriaanlus
Nestoriaanlus on Konsantinoopoli peapiiskopist Nestoriosest (suri 450 pKr) alguse saanud kristluse suund, millest arenes välja nestoriaanlik kirik.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Nestoriaanlus
Nikaia
Nikaia on olnud mitme koha nimi.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Nikaia
Nikaia I kirikukogu
Nikaia esimene kirikukogu peeti Nikaias, tänapäeva Türgi aladel, 20. mai kuni 25. juulil 325.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Nikaia I kirikukogu
Nikaia keisririik
Nikaia keisririik oli riik Väike-Aasia kirdeosas aastatel 1204–1261, mis tekkis Neljanda ristisõja ajal pärast Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli vallutamist Lääne-Euroopa ristisõdijate poolt (1204).
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Nikaia keisririik
Nikephoros I
Nikephoros I (kreeka keeles Νικηφόρος; 750 – 26. juuli 811) oli Bütsantsi keiser aastatel 802–811.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Nikephoros I
Nikephoros II Phokas
Nikephoros II Phokas (kreeka keeles: Νικηφόρος Φωκᾶς; umbes 912 – 11. detsember 969), ladinapäraselt Nicephorus II Phocas, oli Bütsantsi keiser aastatel 963–969.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Nikephoros II Phokas
Nikephoros III Botaneiates
Nikephoros III Botaneiates (kreeka keeles: Νικηφόρος Βοτανειάτης, 1002–1081) oli Bütsantsi keiser 7. jaanuarist 1078 kuni 1. aprillini 1081.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Nikephoros III Botaneiates
Nikomeedia
Nikomeedia ehk Nikomedeia (kreeka keeles Νικομήδεια) oli ajalooline linn Väike-Aasias, tänapäeval tuntud kui Türgi linn İzmit.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Nikomeedia
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Normannid
Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse
Sitsiilia kuningriik (roheline) aastal 1154, mis kujutab normannide vallutuste ulatust Itaalias mitme aastakümne jooksul, kui tegutsesid sõltumatud seiklejad Normannide Lõuna-Itaalia vallutus algas 11.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse
Odoaker
Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Odoaker
Oikumeenia
Oikumeenia tähendab kristlikus maailmas koostööd konfessioonide vahel.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Oikumeenia
Oikumeenilised kirikukogud
Oikumeenilised kirikukogud on esimesed seitse ülemaailmset kirikukogu, mis peeti, kui kirik ei olnud veel lõhenenud katoliku ja õigeusu kirikuks.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Oikumeenilised kirikukogud
Oleg
"Oleg jätab hüvasti oma lemmikhobusega", Viktor Vasnetsov Oleg (Ве́щий Оле́г, ka Helge, Helgu või Helgi; enne 862. aastat – 912 või 922) oli Vana-Vene riigi tegelik rajaja.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Oleg
Orhan I
Orhan I ''tuğra'' Orhan Gazi Orhan Gazi (osmanitürgi keeles:اورخان غازی، اورخان بن عثمان بن ارطغرل; türgi keeles: Orhan Gazi; 1281 – märts 1362) oli Osmanite riigi teine bei ja valitses aastatel 1326–1362.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Orhan I
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Orjus
Osman I
Osman I Gazi Osman I Gazi (osmanitürgi keeles عثمان غازى Osmān Gazi, tuntud ka kui Osman Bei ja Osman Alp; 1258 – 1. august 1326) oli Osmanite riigi esimene bei aastatel 1299–1326, Osmanite dünastia ja Osmanite riigi rajaja.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Osman I
Osmanid
Osmanid olid Osmanite riigi rajajad ja valitsejad aastatel 1299–1922.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Osmanid
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Osmanite riik
Otranto väin
Otranto väin ühendab Aadria ja Joonia merd ning eraldab Apenniini ja Balkani poolsaart, on eraldajaks Itaalia ja Albaania vahel.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Otranto väin
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Paavst
Pagulus
Süüria kodusõja põgenikelaager. Jordaania, 18. juuli 2013. Pagulus ehk maapagu ehk eksiil on sunnitud lahkumine elukohast.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Pagulus
Palaiologosed
keiser Konstantinos XI Palaiologosed oli dünastia, mis valitses Bütsantsis 1261–1453 ja mille kõrvalharud valitsesid Montferrat's 1305–1533 ja Moreas (Peloponnesoses) 1383–1460.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Palaiologosed
Palermo
Palermo (sitsiilia keeles Palermu) on 630 828 elanikuga linn, mis on oma rahvaarvult Itaalias viies, see asub Sitsiilia maakonnas ja on città metropolitana di Palermo halduskeskus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Palermo
Palestiina
Palestiina (ametlikult Palestiina Riik, araabia keeles دولة فلسطين 'Dawlat Filasţīn') on osaliselt tunnustatud riik Aasias Lähis-Idas Vahemere idakaldal.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Palestiina
Palestiina (piirkond)
2. sajandil eKr Palestiina on ajalooline piirkond Lääne-Aasias Vahemerest Jordani jõeni.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Palestiina (piirkond)
Palgasõdur
Palgasõdur on sõdur, kellel on tähtajaline palgalepingValimik sõjandustermineid.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Palgasõdur
Palverännak
Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Palverännak
Pandeemia
Pandeemia ehk laustaud on riikide- ja kontinentidevaheline haiguspuhang, mille leviku suunda pole võimalik ette arvata ja mida harilikult seostatakse mitmete kahju toovate teguritega, nagu kahju inimeste (sh meditsiinitöötajate) tervisele ja elule, kahju riikide majandusele ja ravi, vaktsiinide puudumine jpt.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Pandeemia
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Pannoonia
Pantelleria
Pantelleria on saar ja vald (comune) Itaalias Sitsiilia maakonnas Trapani provintsis.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Pantelleria
Paschalis II
Paschalis II (Rainerio, Raniero di Bieda, Rainerio Raineri, Raniero Ranieri di Bleda, Rainerius; 1050 või 1055 – 21. jaanuar 1118) oli paavst 1099–1118.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Paschalis II
Patriarh
Patriarh (kreeka sõnast patriarkhēs 'pereisa, perekonnapea' sõnadest patēr 'isa' ja arkhē 'algus, võim') on suurpere meessoost pea.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Patriarh
Pärsia Impeerium
Pärslaste iidset impeeriumi nimetatakse Pärsia impeeriumiks või Pärsia impeeriumiks, mis ulatus kohati Traakiast India loodeosa ja Egiptuseni.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Pärsia Impeerium
Püha maa
piibli järgi Püha maa (ka Püha Maa); heebrea keeles אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ Eretz HaQodesh, araabia keeles الأرض المقدسة Al-Arḍ Al-Muqaddasah) on Iisraeli nimi judaismis. Traditsiooniliselt nimetavad nii juudid kui ka mittejuudid seda piirkonda Palestiinaks. Muslimid ja kristlased nimetavad nõnda ka piirkonda Jordani jõe ja Vahemere vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Püha maa
Püha Tool
Püha Tool Püha Tool ehk Püha Aujärg (ladina keeles Sancta Sedes (ka Apostellik Tool, Apostellik Aujärg) on kas paavst üksi või koos Rooma kuuria asutustega, mille kaudu katoliku kirikut juhitakse. Kuigi Püha Tooli nimetatakse ka Vatikaniks, on ta erinev Vatikani Linnriigist, mis on riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Püha Tool
Püreneed
Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Püreneed
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Põhja-Aafrika
Põhja-Itaalia
Põhja-Itaalia ISTATi poolt määratud piirid Põhja-Itaalia on kultuuriline ja geograafiline piirkond, millel puudub halduslik staatus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Põhja-Itaalia
Peloponnesos
Peloponnesose poolsaar satelliidilt nähtuna Peloponnesos (Πελοπόννησος; ´Pelopsi saar´; peamiselt keskajal ka Morea 'moorpuu') on poolsaar Kreekas poolsaar Joonia ja Egeuse mere vahel, mida ühendab mandriga Kórinthose maakitsus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Peloponnesos
Petšeneegid
Petšeneegid olid petšeneegi keelt kõnelnud turgi rändhõimud.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Petšeneegid
Philipp (Saksa kuningas)
Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Philipp (Saksa kuningas)
Philippe II
Philippe II. Louis-Félix Amieli maal Philippe II ehk Philippe Auguste (21. august 1165 – 14. juuli 1223) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1180–1223.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Philippe II
Phokas
Phokas (kreeka keeles Φωκᾶς; 547 – 5. oktoober 610) oli Bütsantsi keiser 23. novembrist 602 kuni surmani, valitsedes seega 7 aastat, 10 kuud ja 12 päeva.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Phokas
Piacenza
Piacenza on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Piacenza provintsi halduskeskus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Piacenza
Polovetsid
Polovetsid (ka kõptšakid, kiptšakid, kumaanid) oli turgi rahvas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Polovetsid
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Poola
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Prantsusmaa
Prantsusmaa kuningas
Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Prantsusmaa kuningas
Protektoraat
Protektoraat ehk kaitsevalitsus või kaitsevaldus on riiklik sõltuvuse vorm, mille puhul üks riik on ebavõrdse rahvusvahelise lepingu alusel loovutanud teisele riigile (protektorile) õiguse esindada teda rahvusvahelistes suhetes ning juhtida tema kaitse- ja välispoliitikat.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Protektoraat
Pyrrhose võit
Pyrrhose võit on väljend, mis pärineb Molosside kuningalt Pyrrhoselt, kes ütles 279. aastal eKr peetud võiduka, aga kaotusrohke Ausculumi lahingu järel: "Veel üks selline võit ja ma olen kadunud." Pyrrhose võidu all mõistetakse mingis olukorras edu saavutamist ränga hinnaga.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Pyrrhose võit
Rahandus
Rahandus on rahaasjade ehk rahaliste suhete üldine korraldus majandusüksuses (riigis, korporatsioonis, ettevõttes jm).
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rahandus
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ravenna
Ravenna eksarhaat
Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ravenna eksarhaat
Ravenna San Vitale basiilika
San Vitale ehk San Vitale basiilika on 6. sajandil ehitatud kirik Ravennas Itaalias, mida loetakse Bütsantsi arhitektuuri üheks tähtteoseks.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ravenna San Vitale basiilika
Rüütel
Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rüütel
Reggio Calabria
Reggio Calabria on linn Itaalias Calabria maakonnas, Reggio Calabria metropoli keskus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Reggio Calabria
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rein
Reliikvia
Relikviaaraltar. Kullatud hõbe, läbikumav email, maaling. 25,4 × 40,6 cm (avatult). Prantsusmaa, ''ca'' 1325–1350. The Cloistersi muuseum, New York Reliikvia (ladina keeles reliquiae 'jäänused') on religioosse tähendusega säilmed, mis on tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega ja on religioosse austamise objektiks.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Reliikvia
Rhodose saar
Rhodos (vanakreeka keeles ῾Ρόδος, uuskreeka keeles Ρόδος 'rooside saar') on suur Kreekale kuuluv saar Egeuse meres Väike-Aasia poolsaare edelaranniku lähedal.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rhodose saar
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ristimine
Ristisõdijate riigid
Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega Väike-Aasia ja ristisõdijate riigid u aastal 1140 Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ristisõdijate riigid
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ristisõjad
Romanos I
Romanos I Lakapenos (või Lekapenos) (kreeka keeles Ρωμανός Λεκαπηνός; u 870 – 15. juuni 948) oli Bütsantsi mereväeadmiral, kellest sai Bütsantsi keiser.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Romanos I
Romanos IV Diogenes
Romanos IV Diogenes (kreeka keeles Ρωμανός Δ΄ Διογένης; u 1030 – 1072) oli Bütsantsi keiser aastatel 1068–1071.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Romanos IV Diogenes
Romanos Kauniltlaulja
Romanos Kauniltlaulja, ka Romanos Melodos (kreeka keeles Ῥωμανὸς ὁ Μελωδός; sündinud 5. sajandi lõpul, surnud pärast 555) oli Bütsantsi hümnikirjutaja ja helilooja, üks varase bütsantsi muusika keskseid kujusid.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Romanos Kauniltlaulja
Romulus Augustulus
Romulus Augustus astub troonilt tagasi. Romulus Augustulust kujutav kuldmünt Romulus Augustulust kujutav münt Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Romulus Augustulus
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rooma
Rooma keiser
Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rooma keiser
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rooma keisririik
Rooma provintsid
Rooma provintsid (ladina provincia) olid Rooma riigi haldusüksused väljaspool Itaalia emamaad.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rooma provintsid
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rooma riik
Rooma-Pärsia sõjad
Julianus Apostata ebaõnnestunud sõjakäik 363. aastal. Rooma-Pärsia sõjad olid sõdade seeriad (54 eKr–628), milles Rooma riik (hiljem Bütsants) osales kahe suurriigiga: Seleukiidide ja Partia riigiga.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rooma-Pärsia sõjad
Roomlaste kuningas
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Roomlaste kuningas
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rumeenia
Rumi seldžukkide sultanaat
Rumi seldžukkide sultanaat, ka Rumi sultanaat või Ikoonioni sultanaat oli turgi-pärsia sunniitlik riik (aastatel 1077–1308), mis loodi nendele Anatoolia aladele, mille Seldžukkide riik vallutas Bütsantsilt.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rumi seldžukkide sultanaat
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Saksa kuningas
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Saksa-Rooma riik
Saladin
valitsetud alad (kollasega) 12. sajandil Ṣalāḥ ad-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb (araabia صلاح الدين يوسف بن أيوب, Ṣalāḥ al-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb, kurdi سهلاحهدین ئهیوبی, Selah'edînê Eyubî, pärsia صلاحالدین ایوبی, Salāh-ed-Dīn-e Ayyūbī; u 1138 – 4.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Saladin
Saratseenid
Saratseenid (ladina keeles Saraceni) oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta ning hiljem Euroopa ja Bütsantsi kristlike ajaloolaste kasutatud nimetus kõigi araablaste kohta.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Saratseenid
Sardiinia
Sardiinia saar Sardiinia saar on saar Vahemeres, Itaalia Sardiinia maakonna põhiosa.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sardiinia
Sarmaadid
Sarmaadid (vanairaani keeles sarumatah 'vibukütt') olid iraani keelte hulka kuulunud keelt või keeli kõnelnud rändhõimud, kes liikusid Kesk-Aasiast Uurali mägede piirkonda umbes 5. sajandil eKr ning asustasid alasid Lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Ida-Balkanil kuni nende kultuur hunnide vallutuste mõjul 4.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sarmaadid
Sassaniidid
Sassaniidid oli Iraani valitsejate suguvõsa 3.–7. sajandil Sassaniidide riigis.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sassaniidid
Sassaniidide riik
Sassaniidide riik (pärsia Ērānshahr ja Ērān) oli viimane Iraani suurriik enne moslemite vallutusi.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sassaniidide riik
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Süüria
Süüria ajalugu
See artikkel on ülevaade Süüria alade ajaloost.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Süüria ajalugu
Süürlased
Süürlased (ka: aisoorid) on rahvas Ees-Aasias.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Süürlased
Süleyman bin Kutalmış
right Kutalmışoglu Suleiman (Vana-Anatoolia türgi keeles: سُلَیمان بن قُتَلمِش; pärsia keeles: سلیمان بن قتلمش) asutas iseseisva Seldžukkide dünastia riigi Anatooliasse ning oli Rumi sultan aastatel 1077–1086.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Süleyman bin Kutalmış
Seldžukid
turgi rändhõimude valitsetud alad (''ca'' 900) Seldžukkide riigi suurim ulatus aastal 1092 Euroopa ja Väike-Aasia kaart 11. sajandil Seldžukid olid oguusi-turgi rändhõimude liit ja nende rajatud dünastia, kes valitsesid Lääne-Aasias 11.–14.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Seldžukid
Seldžukkide riik
Seldžukkide riik oli seldžukkide dünastia valitsetud riik Lähis-Idas ja Kesk-Aasias aastatel 1037–1194.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Seldžukkide riik
Senaator
Senaator on isik, kes on valitud valijaskonna poolt senatisse.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Senaator
Serbia kuningriik (keskaegne)
Serbia kuningriik (serbia: краљевина Србија/kraljevina Srbija või Српска краљевина/Srpska kraljevina) valitses keskaegset Serbiat Nemanjićite juhtimisel aastatel 1217–1346.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Serbia kuningriik (keskaegne)
Serbia suurvürstkond
Serbia suurvürstkond või Raška (serbia: Велика кнежевина Србија / Velika kneževina Srbija) oli keskaegne riik, mis asutati aastal 1090 ja lõppes aastal 1217 kuningriigiks ülendamisega.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Serbia suurvürstkond
Serbia tsaaririik
Serbia tsaaririik (serbia keeles Српско Царство / Srpsko Carstvo) on historiograafiline mõiste riigile Balkani poolsaarel, mis tekkis keskaegsest Serbia kuningriigist.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Serbia tsaaririik
Serbia vürstkond (keskaegne)
* Õigusjärglase (1000–1101) kohta vaata Duklja.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Serbia vürstkond (keskaegne)
Serblased
Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Serblased
Sevani järv
Vaade järvele Sevanavanki kloostrist Sevan (armeenia Սևան (Sevan), Սևանա լիճ (Sevana litš; 'Sevani järv')) on järv Aasias Armeenia mägismaal 1896 m kõrgusel merepinnast.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sevani järv
Siid
Siidist valmistatud lips Siid on looduslik valguline kiud, mida saadakse siidiliblika (Bombyx mori) vastse kookoni lahtikerimisel ja millest kedratakse niiti siidkangaste kudumiseks.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Siid
Siracusa
''Duomo di Siracusa'', Via Minerva, Sürakuusa katedraal (toomkirik), mis toetub antiiksele templile Siracusa (itaalia keeles Siracusa, sitsiilia keeles Saracusa; antiigi kontekstis Sürakuusa, vanakreeka keeles Συρακοῦσαι) on ajalooline linn Sitsiilias.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Siracusa
Sirmium
Keisripalee varemed Sirmiumis Sirmium oli linn Pannoonias, Rooma keisririigi iidses provintsis.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sirmium
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia
Sitsiilia ajalugu
Sitsiilia ajalugu on ülevaade Vahemeres asuva Itaalia suurima saare ajaloost.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia ajalugu
Sitsiilia emiraat
Sitsiilia emiraat oli islamiriik Sitsiilia saarel (Lõuna-Itaalias), mis eksisteeris aastatel 965–1072.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia emiraat
Sitsiilia krahvkond
Sitsiilia krahvkond oli normanni riik, mis koosnes Sitsiilia ja Malta saarest aastatel 1071–1130.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia krahvkond
Sitsiilia kuningriik
Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia kuningriik
Skisma
Skisma (kreeka keeles σχισμα (σχιζω) – jagunema) tähendab kiriku lõhenemist.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Skisma
Skopje
Skopje kindlus ja rahvusteater enne maavärinat 1920. aastatel Linna kohal kõrguv Aastatuhande rist Skopje (makedoonia keeles Скопје) on Põhja-Makedoonia pealinn.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Skopje
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Slaavlased
Sofia
Sofia on Bulgaaria pealinn.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sofia
Solidus
Solidus oli Rooma keisririigi hilisema perioodi kuldmünt.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Solidus
Sueebid
Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sueebid
Sultan
Sultan on valitseja tiitel islamimaades (araabia keeles سلطان Sulṭān).
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sultan
Suur kirikulõhe
accessdate.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Suur kirikulõhe
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Suur rahvasterändamine
Svjatoslav I
Svjatoslav I või Svjatoslav Vapper (ukraina keeles Святосла́в І́горович või Святосла́в Хоро́брий, u. 938–972) oli Kiievi-Vene suurvürstiriigi valitseja aastatel 945–972, tegelikult valitses riiki alles aastast 960, kui sai täisealiseks, enne seda valitses riiki regendina tema ema Olga.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Svjatoslav I
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Taani
Taranto vürstkond
Taranto vürstkond oli aastal 1088 Lõuna-Itaalias loodud riik Hauteville Robert Guiscardi vanemale pojale Bohemondile osana rahust tema ja ta noorema venna Roger Borsa vahel pärast vaidlust Apuulia hertsogkonna järgluse üle.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Taranto vürstkond
Türann
Türann (kreeka sõnast τύραννος týrannos) on valitseja, kes kasutab hirmu oma ainuvalitsemise abinõuna.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Türann
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Türgi
Türgi sultan
Türgi sultaniteks nimetatakse Osmanite riigi valitsejaid, kes kandsid 1382.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Türgi sultan
Teema (haldusüksus)
Teemad Anatoolias aastal 950 Teema oli Bütsantsi haldusüksus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Teema (haldusüksus)
Teine Bulgaaria tsaaririik
Teine Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Второ българско царство) oli keskaegne Bulgaaria riik aastatel 1185–1396 või kuni 1422.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Teine Bulgaaria tsaaririik
Teine ristisõda
Teine ristisõda toimus Väike-Aasias aastatel 1147–1149 ning selles osalesid seldžukid, Prantsuse ja Saksa väed.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Teine ristisõda
Templiordu
Templiordu pitsat Jacques de Molay ja Geoffrey de Charney põletamine tuleriidal 1314 Templiordu ehk templirüütlite ordu (ladina keeles Pauperes commilitones Christi Templique Solomonici) oli usulis-sõjaline rüütliordu, mis faktiliselt eksisteeris 1118.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Templiordu
Teokraatia
Teokraatia (kreeka keeles θεοκρατία theokratia.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Teokraatia
Teravili
Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Teravili
Tessaalia
Tessaalia kaart Vanaaja Tessaalia jaotus Tessaalia (vanakreeka keeles Θεσσαλία) on ajalooline piirkond Kreeka keskosas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Tessaalia
Tessaalia piirkond
Tessaalia piirkond (kreeka keeles Περιφέρεια Θεσσαλίας) on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Kreekas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Tessaalia piirkond
Tetrarhia
Tetrarhia on riigikorraldus, kus võim kuulub neljale isikule.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Tetrarhia
Thbilisi
Thbilisi (gruusia omaladinas Tbilisi, ajaloosündmuste kontekstis ka Tiflis) on Gruusia pealinn.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Thbilisi
Theoderich Suur
Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Theoderich Suur
Theodora Porphyrogennete
Theodora Porphyrogennete (kreeka keeles: Θεοδώρα Πορφυρογενίτη (Theodōra Porphyrogenítē); umbes 980 – 31. august 1056) oli Bütsantsi keisrinna 21. aprillist 1042 kuni 31. augustini 1056.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Theodora Porphyrogennete
Theodosius I
Theodosius I, keisrinimi Dominus Noster Flavius Theodosius Augustus (Flavius Theodosius I Suur; arvatavasti 11. jaanuar 347 Cauca (Hispaania) – 17. jaanuar 395 Mediolanum (praegu Milano)) oli Vana-Rooma keiser alates 19. jaanuarist 379 kuni surmani 395.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Theodosius I
Theodosius II
Theodosius II või Theodosius Noorem (Imperator Caesar Divii Arcadii Divi Theodosii Flavius Theodosius Augustus; 10. aprill 401 – 28. juuli 450) oli Ida-Rooma keiser 408–450, valitsedes seega 42 aastat, 1 kuu ja 28 päeva (koos isaga 48 aastat).
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Theodosius II
Theophilos
Theophilos (kreeka keeles: Θεόφιλος; ladinapäraselt Theophilus või Theophilo; umbes 812 – 20. jaanuar 842) oli Bütsantsi keiser aastatel 829-842, valitsedes 12 aastat, 3 kuud ja 18 päeva.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Theophilos
Thessaloníki
Thessaloníki on Kreeka suuruselt teine linn, Kesk-Makedoonia piirkonna halduskeskus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Thessaloníki
Tiberius II
Tiberius II Konstantinos (kreeka keeles: Τιβέριος Κωνσταντῖνος; umbes 520 – 14. august 582) oli Bütsantsi keiser 578.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Tiberius II
Tonn
Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Tonn
Traakia
Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Traakia
Trabzon
Trabzon (varasemad eestikeelsed nimed Trapesund, Trapezund; vanakreeka kontekstis Trapezus (Τραπεζοῦς)) on linn praegusel Türgi territooriumil, Musta mere lõunakaldal.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Trabzon
Trapezundi keisririik
Trapezundi Keisririik oli aastatel 1204–1461 Väike-Aasia kirdeosas, Musta mere lõunarannikul ja Krimmi poolsaare lõunarannikul asunud riik, pealinn Trapezund (nüüd Trabzon).
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Trapezundi keisririik
Tripoli
Tripoli (Foto: Patrick-André Perron) Tripoli (kreeka Trípolis/Τρίπολις 'kolm linna', araabia Ţarābulus/طرابلس) on Liibüa pealinn ja suurim linn.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Tripoli
Tsaar
Tsaar (ladina sõnast caesar) on kuningale vastav valitsejatiitel, mida kasutati.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Tsaar
Tuneesia
Tuneesia on riik Põhja-Aafrikas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Tuneesia
Ungari ajalugu
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ungari ajalugu
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ungari kuningriik
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ungarlased
Urbanus II
Urbanus II (Eudes de Châtillon, Eudes de Lagery, Odon de Lagery, Odon de Châtillon, ka Odo, Ostia piiskop Otto; 1035 või 1042 – 29. juuli 1099) oli paavst aastatel 1088–1099.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Urbanus II
Usund
Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Usund
Vahemere maad
Vahemere maad Antibesi linnavaade (Prantsusmaa). Tänu soojale kliimale, merele, mägedele ja kultuuripärandile on Vahemere maad populaarne turismipiirkond Porto linnavaade (Portugal). Kuigi linn asub Atlandi ookeani ääres, käib ta Vahemeremaade alla Vaade Pietra di Bismantovale Apenniinides (Itaalia) Vahemere maad (varem Vahemeremaad) on ajalooline piirkond Vahemere ääres.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Vahemere maad
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Vahemeri
Valahhia
Valahhia on ajalooline piirkond Rumeenia lõunaosas Karpaatide ja Doonau vahel.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Valahhia
Valens
Valens (täisnimi Flavius Julius Valens Augustus; 328 Cibalae – 9. august 378 Adrianoopol) oli Ida-Rooma keiser aastatel 364–378.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Valens
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Vana-Kreeka
Vana-Makedoonia
Vana-Makedoonia (vanakreeka keeles Μακεδονία) oli antiikaja Kreeka ajalooline maa Egeuse merest põhjas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Vana-Makedoonia
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Vanakreeka keel
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Vandaalid
Vandenõu
Vandenõu on salajane kokkulepe ebaseadusliku või kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks (riigipööre, atentaat vmt).
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Vandenõu
Varrak (kirjastus)
Varrak on Tallinnas tegutsev raamatukirjastus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Varrak (kirjastus)
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Vasall
Vasallriik
Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Vasallriik
Vastupaavst
Vastupaavst (ladina keeles antipapa) on isik, kes on kas valitud või seatud parajasti ametis oleva paavsti vastu kui konkureeriv kirikupea.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Vastupaavst
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Väike-Aasia
Veneetsia
Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Veneetsia
Veneetsia doodž
Veneetsia vabariigi vapp Viimane Veneetsia doodž Lodovico Manin Veneetsia doodž (veneetsia keeles Doxe de Venexia, itaalia keeles Doge di Venezia), mida mõnikord tõlgitakse ka kui "hertsog" (itaalia keeles Duca), oli Veneetsia vabariigi kõrgeim võimukandja ja juht rohkem kui tuhande aasta jooksul.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Veneetsia doodž
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Veneetsia vabariik
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Viikingid
Vladimir Püha
Vladimir Püha (ka Vladimir Suur ja Vladimir Svjatoslavitš, Vladimir Särav Päikene; ukraina keeles Володимир Святославич Volodõmõr Svjatoslavõtš; vene keeles Владимир Святославич Vladimir Svjatoslavitš; umbes 956 – 15.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Vladimir Püha
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Volga
Yarmūk
Purustatud sild Yarmūki jõel. Yarmūk (araabia Nahr al-Yarmūk نهر اليرموك) on jõgi Edela-Aasias.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Yarmūk
Zadar
Zadar (itaalia Zara) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias, Zadari maakonna keskus.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Zadar
Zeno
Flavius Zeno, kreekapäraselt Zenon (Imperator Caesar Flavius Zeno Augustus; kreeka keeles:Ζήνων; umbes 425 – 9. aprill 491), oli Ida-Rooma keiser 29. jaanuarist 474 kuni 9. jaanuarini 475 ja teist korda augustist 476 kuni 9. aprillini 491.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Zeno
Zoe Karbonopsina
Zoe Karbonopsina (Söesilm) (kreeka keeles: Ζωὴ Καρβωνοψίνα (Zōē Karbōnopsina)) oli Bütsantsi keisri konsort-keisrinna aastatel 906–912 ja Bütsantsi asevalitseja aastatel 914–919.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja Zoe Karbonopsina
10. sajand
10.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 10. sajand
1036
1036.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1036
1054
1054.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1054
1081
1081.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1081
1084
1084.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1084
1092
1092.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1092
11. sajand
11.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 11. sajand
1105
1105.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1105
1112
1112.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1112
1183
1183.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1183
1187
1187.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1187
1299
1299.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1299
1302
1302.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1302
1309
1309.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1309
1312
1312.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1312
1329
1329.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1329
1397
1397.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1397
1399
1399.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1399
1453
1453.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1453
1557
1557.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1557
1917. aasta revolutsioonid Venemaal
1917.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1917. aasta revolutsioonid Venemaal
20. august
20.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 20. august
3. sajand
3.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 3. sajand
324
324.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 324
330
330.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 330
337
337.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 337
340
340.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 340
349
349.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 349
350
350.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 350
350. aastad
350.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 350. aastad
351
351.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 351
352
352.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 352
353
353.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 353
354
354.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 354
355
355.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 355
356
356.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 356
357
357.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 357
358
358.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 358
359
359.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 359
361
361.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 361
375
375.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 375
378
378.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 378
395
395.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 395
4. sajand
4.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 4. sajand
400
400.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 400
406
406.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 406
409
409.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 409
451
451.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 451
452
452.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 452
474
474.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 474
491
491.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 491
534
534.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 534
537
537.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 537
541
541.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 541
542
542.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 542
550
550.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 550
6. sajand
6.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 6. sajand
622
622.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 622
625
625.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 625
632
632.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 632
636
636.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 636
637
637.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 637
639
Sajandid: 6. sajand - 7. sajand - 8. sajand Kümnendid: 580. aastad 590. aastad 600. aastad 610. aastad 620. aastad - 630. aastad - 640. aastad 650. aastad 660. aastad 670. aastad 680. aastad Aastad: 634 635 636 637 638 - 639 - 640 641 642 643 644.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 639
646
646.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 646
649
649.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 649
661
661.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 661
7. sajand
7.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 7. sajand
750
750.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 750
812
812.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 812
863
863.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 863
9. sajand
9.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 9. sajand
907
907.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 907
941
941.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 941
965
965.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 965
968
968.
Vaata Bütsantsi ajalugu ja 968
, Bagrationi dünastia, Balkani poolsaar, Bari, Basiilika, Basileios I, Basileios II, Basileus, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Bütsantsi-Araabia sõjad, Beirut, Berberid, Beyşehiri järv, Bitüünia, Bodeni järv, Bosnia banaat, Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal, Bosporus, Britannia, Bulgaaria, Bulgaarid, Bulgaarlased, Byzantion, Calabria, Cartagena (Hispaania), Clemens III, Clemens V, Clermont-Ferrand, Codex Theodosianus, Constans, Constans II, Constantinus II, Constantinus Suur, Constantius II, Daakia, Dalmaatsia, Damaskus, Despoot, Diocletianus, Dodekaneesid, Dogma, Doktriin, Dominioon, Doonau, Drava, Duklja, Durrës, Dyrrhachiumi lahing (1081), Edessa, Edirne, Egeuse meri, Egeuse saared, Egiptus, Enrico Dandolo, Ephesos, Erzurum, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Esimene ristisõda, Eufrat, Eunuhh, Euroopa, Fatimiidid, Fatimiidide kalifaat, Filosoofia, Finantskriis, Frangi riik, Frangid, Frankokraatia, Früügia, Friedrich I Barbarossa, Frigiduse lahing, Gallia, Garnison, Gelibolu poolsaar, Genova, Germaania, Germaanlased, Glagoolitsa, Gooti sõda, Gravitatsiooniline kollaps, Gregorius VII, Gregorius X, Hagia Sophia, Haldusüksus, Hauteville, Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Hellenid, Hellenism, Herakleios I, Hertsog, Hispaania, Honorius, Horvaatia ajalugu, Horvaatia kuningriik (keskaegne), Horvaatia liidus Ungariga, Hulagiidid, Humanism, Hunnid, Hunnide impeerium, Idagoodid, Idagootide kuningriik, Idakirik, Igor, Ikonioni sultanaat, Ikonoklasm Bütsantsis, Ikoon, Illüüria, Imperaator, Inflatsioon, Inglismaa kuningas, Innocentius III, Investituuritüli, Iraan, Isaak II Angelos, Itaalia, Itaalia ajalugu, Itaalia katepanikion, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (keskaegne), Ivan III, Jaroslav Tark, Jeesus, Jeruusalemm, Jeruusalemma kuningas, Jeruusalemma kuningriik, Johannes I Tzimiskes, Johannes II Komnenos, Johannes Philoponos, Julianus (keiser), Justinianus I, Justinianus II, Justinus I, Justinus II, Kalchedoni kirikukogu, Kalifaat, Kapadookia, Karl Suur, Kartaago, Kasaarid, Katalaunia lahing, Kataloonia, Katk, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kaukaasia, Kórinthos, Küpros, Küprose kuningriik, Küprose saar, Kürenaika, Kütahya, Kefalloniá, Keiser, Kesk-Euroopa, Keskaeg, Khaan, Kiiev, Kiievi ja kogu Vene metropoliit, Kiievi metropoolia, Kiievi suurvürst, Kiievi-Vene, Kiliikia, Kiliikia Armeenia kuningriik, Kirikuriik, Kirillitsa, Kleerus, Kodusõda, Kogudus, Kolmas ristisõda, Konstantinoopol, Konstantinoopoli Õigeusu Kirik, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh, Konstantinoopoli piiramine, Konstantinoopoli piiramine (1453), Konstantinos IV, Konstantinos V, Konstantinos VII, Koptid, Korfu, Korruptsioon, Kosovo lahing, Kreeka tuli, Kreekakatoliku kirik, Kreeta, Kristlus, Ktesiphon, Kuld, Kulminatsioon, Kunst, Kunst (kirjastus), Ladina keisririik, Langobardid, Langobardide kuningriik, Latakia, Lárisa, Lääne-Euroopa, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Lähis-Ida, Lõuna-Itaalia, Lõuna-Kaukaasia, Lõunaslaavlased, Legaat, Leo I (paavst), Leo III (keiser), Leo III (paavst), Leo IV (keiser), Leo V (keiser), Leo VI (keiser), Levant, Limassol, Linnastumine, Liturgia, Loodusfilosoofia, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Maavärin, Magnentius, Majanduskriis, Makedoonia (piirkond), Makedoonia dünastia, Maksusüsteemid, Malta, Malta ordu, Manuel I Komnenos, Manzikerti lahing, Marcianus, Marcus Aurelius, Maritsa, Märts, Möösia, Mehmed II, Mesopotaamia, Messina, Messina väin, Michael I, Michael III, Michael IX Palaiologos, Michael VIII Palaiologos, Misjonär, Moldova, Monarh, Mongolite riik, Monofüsitism, Montenegro, Morea, Morea despootkond, Mosaiik, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaar, Murad I, Murad II, Muslim, Must meri, Napoli, Narses, Neljas ristisõda, Nestoriaanlus, Nikaia, Nikaia I kirikukogu, Nikaia keisririik, Nikephoros I, Nikephoros II Phokas, Nikephoros III Botaneiates, Nikomeedia, Normannid, Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse, Odoaker, Oikumeenia, Oikumeenilised kirikukogud, Oleg, Orhan I, Orjus, Osman I, Osmanid, Osmanite riik, Otranto väin, Paavst, Pagulus, Palaiologosed, Palermo, Palestiina, Palestiina (piirkond), Palgasõdur, Palverännak, Pandeemia, Pannoonia, Pantelleria, Paschalis II, Patriarh, Pärsia Impeerium, Püha maa, Püha Tool, Püreneed, Põhja-Aafrika, Põhja-Itaalia, Peloponnesos, Petšeneegid, Philipp (Saksa kuningas), Philippe II, Phokas, Piacenza, Polovetsid, Poola, Prantsusmaa, Prantsusmaa kuningas, Protektoraat, Pyrrhose võit, Rahandus, Ravenna, Ravenna eksarhaat, Ravenna San Vitale basiilika, Rüütel, Reggio Calabria, Rein, Reliikvia, Rhodose saar, Ristimine, Ristisõdijate riigid, Ristisõjad, Romanos I, Romanos IV Diogenes, Romanos Kauniltlaulja, Romulus Augustulus, Rooma, Rooma keiser, Rooma keisririik, Rooma provintsid, Rooma riik, Rooma-Pärsia sõjad, Roomlaste kuningas, Rumeenia, Rumi seldžukkide sultanaat, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saladin, Saratseenid, Sardiinia, Sarmaadid, Sassaniidid, Sassaniidide riik, Süüria, Süüria ajalugu, Süürlased, Süleyman bin Kutalmış, Seldžukid, Seldžukkide riik, Senaator, Serbia kuningriik (keskaegne), Serbia suurvürstkond, Serbia tsaaririik, Serbia vürstkond (keskaegne), Serblased, Sevani järv, Siid, Siracusa, Sirmium, Sitsiilia, Sitsiilia ajalugu, Sitsiilia emiraat, Sitsiilia krahvkond, Sitsiilia kuningriik, Skisma, Skopje, Slaavlased, Sofia, Solidus, Sueebid, Sultan, Suur kirikulõhe, Suur rahvasterändamine, Svjatoslav I, Taani, Taranto vürstkond, Türann, Türgi, Türgi sultan, Teema (haldusüksus), Teine Bulgaaria tsaaririik, Teine ristisõda, Templiordu, Teokraatia, Teravili, Tessaalia, Tessaalia piirkond, Tetrarhia, Thbilisi, Theoderich Suur, Theodora Porphyrogennete, Theodosius I, Theodosius II, Theophilos, Thessaloníki, Tiberius II, Tonn, Traakia, Trabzon, Trapezundi keisririik, Tripoli, Tsaar, Tuneesia, Ungari ajalugu, Ungari kuningriik, Ungarlased, Urbanus II, Usund, Vahemere maad, Vahemeri, Valahhia, Valens, Vana-Kreeka, Vana-Makedoonia, Vanakreeka keel, Vandaalid, Vandenõu, Varrak (kirjastus), Vasall, Vasallriik, Vastupaavst, Väike-Aasia, Veneetsia, Veneetsia doodž, Veneetsia vabariik, Viikingid, Vladimir Püha, Volga, Yarmūk, Zadar, Zeno, Zoe Karbonopsina, 10. sajand, 1036, 1054, 1081, 1084, 1092, 11. sajand, 1105, 1112, 1183, 1187, 1299, 1302, 1309, 1312, 1329, 1397, 1399, 1453, 1557, 1917. aasta revolutsioonid Venemaal, 20. august, 3. sajand, 324, 330, 337, 340, 349, 350, 350. aastad, 351, 352, 353, 354, 355, 356, 357, 358, 359, 361, 375, 378, 395, 4. sajand, 400, 406, 409, 451, 452, 474, 491, 534, 537, 541, 542, 550, 6. sajand, 622, 625, 632, 636, 637, 639, 646, 649, 661, 7. sajand, 750, 812, 863, 9. sajand, 907, 941, 965, 968.