Carnot' tsükkel ja Universaalne gaasikonstant

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Carnot' tsükkel ja Universaalne gaasikonstant

Carnot' tsükkel vs. Universaalne gaasikonstant

Carnot' ringprotsessi kujutav rõhu ''p'' ja ruumala ''V'' diagramm: '''1-2''' gaas paisub isotermiliselt (muutumatul temperatuuril) ja soojeneb; '''2-3''' gaas paisub adiabaatiliselt (gaasi siseenergia ei muutu) ja jahtub; '''3-4''' isotermilisel kokkusurumisel annab gaas soojust ära; '''4-1''' adiabaatilisel kokkusurumisel gaasi temperatuur tõuseb Carnot' tsükkel ehk Carnot' ringprotsess on pöörduv termodünaamiline protsess, mis koosneb kahest isotermilisest protsessist ja kahest adiabaatilisest protsessist: 1) isotermilisel paisumisel on töökeha (nt ideaalne gaas) kokkupuutes soojusallikaga, mille absoluutne temperatuur on T1, ja saab sellelt soojushulga Q1; 2) adiabaatilisel paisumisel teeb töökeha oma siseenergia arvel tööd ning jahtub jahutaja temperatuurini T2; 3) isotermilisel kokkusurumisel annab töökeha temperatuuril T2 jahutajale soojushulga Q2; 4) adiabaatilisel kokkusurumisel keha temperatuur tõuseb uuesti soojusallika temperatuurini. Carnot' tsükkel on termodünaamiline ringprotsess, mida kirjeldas soojusmasina tööd analüüsides Nicolas Léonard Sadi Carnot' aastal 1824 ning laiendas Émile Clapeyron aastatel 1830 ja 1840. Carnot' ringprotsessi kasutegur \eta ei sõltu töökeha omadustest, vaid ainult soojusallika temperatuurist T_1 ja jahutaja temperatuurist T_2: See Carnot’ teoreemina tuntud seos määrab soojusjõumasina kasuteguri suurima teoreetiliselt võimaliku väärtuse. Mida suurem on erinevus soojusallika temperatuuri ja jahutaja temperatuuri vahel, seda kõrgem on kasutegur – seda suurem osa protsessi juhitud soojushulgast muudetakse ringprotsessis mehaaniliseks tööks ning seda väiksem soojushulk antakse üle jahutajale. Ringprotsessi juhitav soojushulk muutuks täielikult mehaaniliseks tööks ainult juhul, kui jahutaja temperatuur T_2 oleks 0 K, mis pole aga võimalik. Kui vaadeldav protsess toimub vastassuunas, nimetatakse seda pöördringprotsessiks. Sellel protsessil rajaneb mitmesuguste jahutus- ja külmutusseadmete ning soojuspumpade töö. Universaalne gaasikonstant ehk gaasikonstant (tähis R) on füüsikaline konstant, mis väljendab ühe mooli ideaalse gaasi tehtavat paisumistööd tema temperatuuri tõstmisel ühe kelvini võrra muutumatu rõhu juures.

Ideaalne gaas

Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on gaas, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte.

Carnot' tsükkel ja Ideaalne gaas · Ideaalne gaas ja Universaalne gaasikonstant · Näe rohkem »

Kelvin

Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Carnot' tsükkel ja Kelvin · Kelvin ja Universaalne gaasikonstant · Näe rohkem »