Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Charles II Paljaspea ja Lotringi hertsogkond

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Charles II Paljaspea ja Lotringi hertsogkond

Charles II Paljaspea vs. Lotringi hertsogkond

Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani. Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.

Sarnasusi Charles II Paljaspea ja Lotringi hertsogkond

Charles II Paljaspea ja Lotringi hertsogkond on 8 ühist asja (Unioonpeedia): Ida-Frangi riik, Karolingid, Kesk-Frangi riik, Lääne-Frangi riik, Lothar II (Lotring), Lotharingia, Ludwig Vaga, Verduni leping.

Ida-Frangi riik

Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.

Charles II Paljaspea ja Ida-Frangi riik · Ida-Frangi riik ja Lotringi hertsogkond · Näe rohkem »

Karolingid

Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.

Charles II Paljaspea ja Karolingid · Karolingid ja Lotringi hertsogkond · Näe rohkem »

Kesk-Frangi riik

Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.

Charles II Paljaspea ja Kesk-Frangi riik · Kesk-Frangi riik ja Lotringi hertsogkond · Näe rohkem »

Lääne-Frangi riik

Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.

Charles II Paljaspea ja Lääne-Frangi riik · Lääne-Frangi riik ja Lotringi hertsogkond · Näe rohkem »

Lothar II (Lotring)

Lothar II Lothar II (u. 835 – 8. august 869) oli Frangi keisri Lothar I poeg ja Lotharingia ehk Lotringi kuningas aastatel 855–869.

Charles II Paljaspea ja Lothar II (Lotring) · Lothar II (Lotring) ja Lotringi hertsogkond · Näe rohkem »

Lotharingia

Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.

Charles II Paljaspea ja Lotharingia · Lotharingia ja Lotringi hertsogkond · Näe rohkem »

Ludwig Vaga

Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.

Charles II Paljaspea ja Ludwig Vaga · Lotringi hertsogkond ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »

Verduni leping

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.

Charles II Paljaspea ja Verduni leping · Lotringi hertsogkond ja Verduni leping · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Charles II Paljaspea ja Lotringi hertsogkond

Charles II Paljaspea on 56 suhted, samas Lotringi hertsogkond 80. Kuna neil ühist 8, Jaccard indeks on 5.88% = 8 / (56 + 80).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Charles II Paljaspea ja Lotringi hertsogkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »