Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Charles Südi ja Flandria krahvkond
Charles Südi ja Flandria krahvkond on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Arras, Artois' krahvkond, Brabanti hertsogkond, Burgundia hertsog, Burgundia hertsogkond, Burgundia Madalmaad, Hainaut' krahvkond, Hollandi keel, Hollandi krahvkond, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Philippe Hea, Prantsuse keel, Prantsusmaa kuningas, Prantsusmaa kuningriik, Saja-aastane sõda, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Valois-Burgundia dünastia.
Arras
Arras on linn ja omavalitsusüksus (vald) Põhja-Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas Arrasi jõe ääres, Artois' ajalooline keskus ning Pas-de-Calais' departemangu, Arrasi ringkonna, Arras-Nordi kantoni, Arras-Ouesti kantoni, Arras-Sudi kantoni ja Arrasi linnakogukonna keskus.
Arras ja Charles Südi · Arras ja Flandria krahvkond ·
Artois' krahvkond
Artois' krahvkond (prantsuse Comté d'Artois, hollandi graafschap Artesië) oli ajalooline Prantsusmaa kuningriigi provints, mida aastatel 1384–1477/82 valdasid Burgundia hertsogid ja mis aastatel 1493–1659 oli Saksa-Rooma riigi osastisriik.
Artois' krahvkond ja Charles Südi · Artois' krahvkond ja Flandria krahvkond ·
Brabanti hertsogkond
Brabanti hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1183.
Brabanti hertsogkond ja Charles Südi · Brabanti hertsogkond ja Flandria krahvkond ·
Burgundia hertsog
Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.
Burgundia hertsog ja Charles Südi · Burgundia hertsog ja Flandria krahvkond ·
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Burgundia hertsogkond ja Charles Südi · Burgundia hertsogkond ja Flandria krahvkond ·
Burgundia Madalmaad
Lipp Vapp Madalmaade ajaloos tähendavad Burgundia Madalmaad (prantsuse keeles Pays-Bas Bourguignons, hollandi keeles Bourgondische Nederlanden, letseburgi keeles Burgundeschen Nidderlanden) mitmeid keiserlikke ja Prantsuse lääne, mida valitsesid personaalunioonis Valois'-Burgundia dünastia ja nende Habsburgidest pärijad aastatel 1384–1482.
Burgundia Madalmaad ja Charles Südi · Burgundia Madalmaad ja Flandria krahvkond ·
Hainaut' krahvkond
Hainaut' krahvkond (prantsuse Comté de Hainaut, hollandi Graafschap Henegouwen) oli ajalooline isandkond keskaegses Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Mons (hollandi: Bergen).
Charles Südi ja Hainaut' krahvkond · Flandria krahvkond ja Hainaut' krahvkond ·
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Charles Südi ja Hollandi keel · Flandria krahvkond ja Hollandi keel ·
Hollandi krahvkond
Hollandi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik ja aastatel 1482–1581 Habsburgide Madalmaade osa, kus nüüd on Madalmaad.
Charles Südi ja Hollandi krahvkond · Flandria krahvkond ja Hollandi krahvkond ·
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Charles Südi ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Flandria krahvkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ·
Philippe Hea
'''Philippe Hea''' Philippe Hea ehk Philippe III (prantsuse keeles Philippe le Bon; 31. juuli 1396 – 15. juuni 1467) oli Burgundia hertsog 1419–1467.
Charles Südi ja Philippe Hea · Flandria krahvkond ja Philippe Hea ·
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Charles Südi ja Prantsuse keel · Flandria krahvkond ja Prantsuse keel ·
Prantsusmaa kuningas
Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.
Charles Südi ja Prantsusmaa kuningas · Flandria krahvkond ja Prantsusmaa kuningas ·
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Charles Südi ja Prantsusmaa kuningriik · Flandria krahvkond ja Prantsusmaa kuningriik ·
Saja-aastane sõda
Saja-aastane sõda (1337–1453) oli konflikt Prantsusmaa kuningriigi ja Inglismaa kuningriigi vahel.
Charles Südi ja Saja-aastane sõda · Flandria krahvkond ja Saja-aastane sõda ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Charles Südi ja Saksa-Rooma keiser · Flandria krahvkond ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Charles Südi ja Saksa-Rooma riik · Flandria krahvkond ja Saksa-Rooma riik ·
Valois-Burgundia dünastia
Mõiste "Valois Burgundia hertsogid" tekkis dünastia jaoks, mis algas pärast seda, kui Valois'de Prantsusmaa kuningas Jean II (ka Burgundia hertsog Jean I) andis Burgundia hertsogkonna oma nooremale pojale Philippe Julgele.
Charles Südi ja Valois-Burgundia dünastia · Flandria krahvkond ja Valois-Burgundia dünastia ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Charles Südi ja Flandria krahvkond ühist
- Millised on sarnasused Charles Südi ja Flandria krahvkond
Võrdlus Charles Südi ja Flandria krahvkond
Charles Südi on 44 suhted, samas Flandria krahvkond 146. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 9.47% = 18 / (44 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Charles Südi ja Flandria krahvkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
