Kiiremini kui brauser!
85 suhted: Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog), Albrecht von Hohenzollern, Augsburg, Caspar von Oldenbockum, Dorothea Taanist, Erik XIV, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Frederik I, Friedrich Kettler, Gotthard Kettler, Gustav I Vasa, Heinrich von Galen, Hertsogkond, Jasper von Münster, Johann Albrecht I, Karl V, Katoliiklus, Koadjuutor, Koadjuutorivaenus, Koknese, Krimulda, Kuramaa hertsog, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Lublini unioon, Magnus, Mecklenburg, Mecklenburg-Güstrow, Mecklenburgi valitsejate loend, Moskva tsaaririik, Pärnu, Põhjamaade seitsmeaastane sõda, Połack, Poola kuningas, Posvoli leping, Prantsusmaa kuningas, Preisimaa hertsog, Ratzeburg, Ratzeburgi piiskopkond, Rõngu vasallilinnus, Riia, Riia loss, Riia peapiiskop, Rootsi kuningas, Ropp, Rosen (punane), Saksamaa, Salomon Henning, Sigismund August (Mecklenburg), Smiltene, ..., Taani kuningas, Tartu piiskopkond, Turaida, Turaida piiskopilinnus, Valmiera, Vecpiebalga, Wilhelm Kettler, Wilhelm von Fürstenberg, Wilhelm von Hohenzollern, Zygmunt II August, 1537, 1546, 1552, 1553, 1554, 1555, 1556, 1557, 1558, 1559, 1560, 1561, 1562, 1563, 1566, 1569, 1573, 1577, 1592, 1608, 1898, 28. juuni, 30. juuli, 4. märts, 5. märts. Laienda indeks (35 rohkem) »
Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog)
Albrecht VII Albrecht VII, ka Albrecht Ilus (Albrecht der Schöne; 25. juuli 1486 – 7. jaanuar 1547) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1503–1547.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog) · Näe rohkem »
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »
Augsburg
Augsburg Augsburg on linn Saksamaal Baierimaal, Švaabimaa keskus.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Augsburg · Näe rohkem »
Caspar von Oldenbockum
Caspar von Oldenbockum (ka Jasper von Altenbockum või Oldenbokkum; umbes 1535 – 30. august 1565) oli Liivi ordu rüütel, Paide ordulinnuse komandant aastatel 1558–1562, Järva foogti kohusetäitja 1560–1562 ja Tallinna komtuuri kohusetäitja 1560–1561.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Caspar von Oldenbockum · Näe rohkem »
Dorothea Taanist
Hertsoginna Dorothea 16. sajandi miniatuuril Dorothea Taanist (saksa keeles ka Dorothea von Preußen või Dorothea von Brandenburg-Ansbach; taani keeles Dorothea af Danmark; 1. august 1504 Gottorf – 11. aprill 1547 Königsberg) oli esimene Preisimaa hertsoginna.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Dorothea Taanist · Näe rohkem »
Erik XIV
Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Erik XIV · Näe rohkem »
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Frederik I
Frederik I Frederik I (7. oktoober 1471 Haderslevhus – 10. aprill 1533 Gottorp) oli Taani ja Norra kuningas aastatel 1523–1533.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Frederik I · Näe rohkem »
Friedrich Kettler
Friedrich Kettler (25. november 1569 Miitavi – 17. august 1642) oli Kuramaa hertsog aastatel 1587–1642.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Friedrich Kettler · Näe rohkem »
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »
Gustav I Vasa
Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Gustav I Vasa · Näe rohkem »
Heinrich von Galen
Heinrich von Galen (1480. aastad – 30. mai 1557 Tarvastus) oli Liivi ordu maameister aastatel 1551–1557.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Heinrich von Galen · Näe rohkem »
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Hertsogkond · Näe rohkem »
Jasper von Münster
Jasper von Münster (ka Caspar von Munster; umbes 1500, Friisimaa – 1577, Aizkraukle) oli Liivi ordu maamarssal koadjuutorivaenuse ajal.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Jasper von Münster · Näe rohkem »
Johann Albrecht I
Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Johann Albrecht I · Näe rohkem »
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Karl V · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Koadjuutor
Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor 'kaas-abistaja') on katoliku kiriku kõrgemate ametiisikute (nt piiskopi, ordumeistri või abti) abiline ja vajadusel asendaja.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Koadjuutor · Näe rohkem »
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Koadjuutorivaenus · Näe rohkem »
Koknese
Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Koknese · Näe rohkem »
Krimulda
Krimulda (saksa keeles Kremon või Cremon) on endine küla Sigulda linna piires Koiva paremal kaldal.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Krimulda · Näe rohkem »
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Lublini unioon · Näe rohkem »
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Magnus · Näe rohkem »
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Mecklenburg · Näe rohkem »
Mecklenburg-Güstrow
Lipp Vapp Güstrow' loss Mecklenburg-Güstrow (saksa keeles Hertzogtum Mecklenburg-Güstrow, alamsaksa keeles Hertogdom Mekelenborch-Güstrow) oli Saksa-Rooma riigi osastisriik Põhja-Saksamaal, mis eksisteeris kolmel erineval ajal ja mida valitsesid Mecklenburgid Güstrow's.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Mecklenburg-Güstrow · Näe rohkem »
Mecklenburgi valitsejate loend
Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused. See Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend pärineb Saksa vürstliku Mecklenburgide riigi juurtest, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Mecklenburgi valitsejate loend · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Pärnu · Näe rohkem »
Põhjamaade seitsmeaastane sõda
Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi keeles Nordiska sjuårskriget, taani keeles Den Nordiske Syvårskrig, poola keeles I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Połack · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Posvoli leping
Posvoli leping ehk Pozwoli leping (ka Pozvoli, Poswoli või Pasvalysi leping), ka Posvoli rahu sõlmiti Vana-Liivimaa (eestkätt Liivi ordu) ja Poola-Leedu vahel 14. septembril 1557.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Posvoli leping · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningas
Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Prantsusmaa kuningas · Näe rohkem »
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »
Ratzeburg
Ratzeburg on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Ratzeburg · Näe rohkem »
Ratzeburgi piiskopkond
Ratzeburgi piiskopkond (saksa: Bistum Ratzeburg) keskusega Ratzeburgis Põhja-Saksamaal oli algselt abipiiskopkond Hamburgi peapiiskopkonnas (mis 1072. aastal muudeti Bremeni peapiiskopkonnaks).
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Ratzeburgi piiskopkond · Näe rohkem »
Rõngu vasallilinnus
Säilinud linnusemüürid 2010. aastal Rõngu vasallilinnus (saksa keeles Ringen) oli Tartu piiskopi vasalli linnus, mille varemed asuvad Rõngu lähedal Lossimäe külas.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Rõngu vasallilinnus · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Riia · Näe rohkem »
Riia loss
Riia loss on ajalooline hoone Lätis Riia vanalinnas Daugava jõe ääres.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Riia loss · Näe rohkem »
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Ropp
Roppide vapp Ropp (saksa keeles von der Ropp; ka Roop) oli baltisaksa aadlisuguvõsa, kuhu kuulus ka paruneid.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Ropp · Näe rohkem »
Rosen (punane)
Roseni suguvõsa aadlivapp Rosen on Eestimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Rosen (punane) · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Saksamaa · Näe rohkem »
Salomon Henning
Salomon Henning (läti keeles Zalomons Hennings; 1528 Weimar – ukj 29. november 1589 Kuramaa) oli Liivimaa ja Kuramaa hertsogiriigi ametnik ning kroonik.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Salomon Henning · Näe rohkem »
Sigismund August (Mecklenburg)
Sigismund August von Mecklenburg (11. november 1560 – 5. september 1600) oli Mecklenburgi (mitte valitsev) hertsog, Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I noorim poeg.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Sigismund August (Mecklenburg) · Näe rohkem »
Smiltene
Smiltene (eestipäraselt Miltina, saksa keeles Smilten) on linn Lätis Vidzemes, Smiltene piirkonna keskus.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Smiltene · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Turaida
Turaida (liivi Toreida, Toraid, oletatavalt 'Taara aed', saksa Treyden või Treiden) on endine asula Sigulda linna territooriumil (Koiva paremal kaldal) Lätis.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Turaida · Näe rohkem »
Turaida piiskopilinnus
Turaida piiskopilinnus Vaade linnusele tornist Turaida linnus on Siguldast paari kilomeetri kaugusel Koiva jõe (läti keeles Gauja) kaldal endise Turaida asula territooriumil olev piiskopilinnus.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Turaida piiskopilinnus · Näe rohkem »
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Valmiera · Näe rohkem »
Vecpiebalga
Vecpiebalga on küla (mazciems) Lätis Cēsise piirkonnas, Vecpiebalga valla halduskeskus.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Vecpiebalga · Näe rohkem »
Wilhelm Kettler
Wilhelm Kettler (20. juuli 1574 Miitavi – 17. august 1640 Kukułowo, Pommeri) oli Kuramaa hertsog aastatel 1595–1616.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Wilhelm Kettler · Näe rohkem »
Wilhelm von Fürstenberg
Wilhelm von Fürstenberg (ka Wilhelm Fürstenberg; umbes 1498 Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Saksa ordu Liivimaa haru maameister aastatel 1557–1559.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Wilhelm von Fürstenberg · Näe rohkem »
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja Zygmunt II August · Näe rohkem »
1537
1537.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 1537 · Näe rohkem »
1546
1546.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 1546 · Näe rohkem »
1552
1552.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 1552 · Näe rohkem »
1553
1553.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 1553 · Näe rohkem »
1554
1554.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 1554 · Näe rohkem »
1555
1555.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 1555 · Näe rohkem »
1556
1556.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 1556 · Näe rohkem »
1557
1557.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 1557 · Näe rohkem »
1558
1558.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 1558 · Näe rohkem »
1559
1559.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 1559 · Näe rohkem »
1560
1560.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 1560 · Näe rohkem »
1561
1561.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 1561 · Näe rohkem »
1562
1562.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 1562 · Näe rohkem »
1563
1563.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 1563 · Näe rohkem »
1566
1566.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 1566 · Näe rohkem »
1569
1569.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 1569 · Näe rohkem »
1573
1573.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 1573 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 1577 · Näe rohkem »
1592
1592.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 1592 · Näe rohkem »
1608
1608.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 1608 · Näe rohkem »
1898
1898.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 1898 · Näe rohkem »
28. juuni
28.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 28. juuni · Näe rohkem »
30. juuli
30.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 30. juuli · Näe rohkem »
4. märts
4.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 4. märts · Näe rohkem »
5. märts
5.
Uus!!: Christoph von Mecklenburg ja 5. märts · Näe rohkem »
