Kiiremini kui brauser!
87 suhted: Aaspere mõis, Ambla kihelkond, Andja mõis, Anijala mõis, Anseküla kihelkond, Arbavere mõis, Baltisakslased, Behr, Eduard von Dellingshausen, Eestimaa, Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Essu mõis, Georg Adelheim, Haljala kihelkond, Haljala kirikumõis, Hanila kihelkond, Hõbeda mõis, Hulja mõis, Kadrina kihelkond, Kalju mõis, Käesla mõis, Kihelkonnakohus, Kiideva mõis, Koltse mõis, Krusenstern, Kruusimäe mõis, Kudjape mõis, Kullamaa kihelkond, Kuressaare kreis, Kuressaare raad, Laimjala mõis, Lääne-Nigula kihelkond, Lõo mõis, Leila mõis, Liiva-Nõmpa mõis, Linnakodanik, Linnape mõis, Loobu mõis, Loode mõis, Mäe mõis (Valjala), Märjamaa kihelkond, Mõis, Mõisaküla mõis, Mõntu mõis, Meeskohus, Nikolai I, Nurme mõis, Pamma mõis, ..., Päädeva mõis, Põriki mõis, Pihtla mõis, Pruuna mõis, Raehärra, Rägavere mõis, Rägavere mõis (Ambla), Räsna mõis, Ridala kihelkond, Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend, Rootsi rüütelkond, Saaremaa, Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Saksimaa, Sauste mõis, Sündik, Seljaküla mõis, Sipelga kalmistu, Sootaguse mõis, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna rae liikmete loend, Terakjärve mõis, Tiinuse mõis, Toomla mõis, Undla mõis, Undla vald (Kadrina kihelkond), Vabahärra, Vana-Nõmpa mõis, Vatku mõis, Väike-Maarja kihelkond, Vene keel, Viru kreis, Viru-Nigula kihelkond, Virumaa Teataja, Württembergi kuningriik, 1786, 1812. Laienda indeks (37 rohkem) »
Aaspere mõis
Aaspere mõisa peahoone Peahoone Aaspere mõis (saksa keeles Kattentack või Kattentaken) oli Virumaal Haljala kihelkonnas asunud rüütlimõis.
Uus!!: Dellingshausen ja Aaspere mõis · Näe rohkem »
Ambla kihelkond
Ambla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ampel, lühend Amb) oli ajalooline haldusüksus Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Dellingshausen ja Ambla kihelkond · Näe rohkem »
Andja mõis
Andja mõis (1894) Andja mõis (saksa keeles Addinal) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal (vaadatud 18.05.2015).
Uus!!: Dellingshausen ja Andja mõis · Näe rohkem »
Anijala mõis
Anijala mõis (saksa keeles Hannijall) oli eramõis Kaarma kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Anijala mõis · Näe rohkem »
Anseküla kihelkond
Anseküla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Anseküll) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Uus!!: Dellingshausen ja Anseküla kihelkond · Näe rohkem »
Arbavere mõis
Arbavere mõisa peahoone (2009) Arbavere mõis oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Arbavere mõis · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Dellingshausen ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Behr
Behr on Alam-Saksist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Dellingshausen ja Behr · Näe rohkem »
Eduard von Dellingshausen
Eduard von Dellingshausen Eduard Julius Alexander von Dellingshausen (31. märts 1863 Tallinn – 9. juuli 1939 Potsdam) oli Eestimaa poliitik, Eestimaa rüütelkonna peamees aastatel 1902–1918.
Uus!!: Dellingshausen ja Eduard von Dellingshausen · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Dellingshausen ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Dellingshausen ja Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Uus!!: Dellingshausen ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Uus!!: Dellingshausen ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend · Näe rohkem »
Essu mõis
Essu mõisa peahoone Essu mõis (saksa keeles Jess) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Essu mõis · Näe rohkem »
Georg Adelheim
Georg Adelheim (14. oktoober 1884 Tallinn – 20. september 1952 Göttingen) oli Eesti advokaat.
Uus!!: Dellingshausen ja Georg Adelheim · Näe rohkem »
Haljala kihelkond
Haljala kirik Eestimaa kubermangu Rakvere kreis. Liivimaa atlas (1798) Haljala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Haljall, lühend Hlj) oli kihelkond Eestimaa kubermangu Rakvere ja Viru kreisis ning Virumaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Haljala kihelkond · Näe rohkem »
Haljala kirikumõis
Haljala kirikumõis (saksa keeles Pastorat Haljall) oli kirikumõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Haljala kirikumõis · Näe rohkem »
Hanila kihelkond
Hanila kirik Hanila kihelkond (lühend Han; saksa keeles Kirchspiel Hannehl) on kihelkond Läänemaal ja oli Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Dellingshausen ja Hanila kihelkond · Näe rohkem »
Hõbeda mõis
Hõbeda mõis (saksa keeles Hoebbet, Hof Hoeppede) oli mõis Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Kadrina valla, Hõbeda küla territooriumil.
Uus!!: Dellingshausen ja Hõbeda mõis · Näe rohkem »
Hulja mõis
Hulja mõis (saksa keeles Huljel) oli rüütlimõis Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Uus!!: Dellingshausen ja Hulja mõis · Näe rohkem »
Kadrina kihelkond
Kadrina kirik Eestimaa kubermangu Rakvere kreis Mellini atlases (1798) Kadrina kihelkond (lühend Kad; ka Torvastvere kihelkond, saksa keeles Kirchspiel St. Katharinen) oli ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Dellingshausen ja Kadrina kihelkond · Näe rohkem »
Kalju mõis
Kalju mõis (saksa keeles Kaljo, Groß-Kaljo) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Dellingshausen ja Kalju mõis · Näe rohkem »
Käesla mõis
Käesla mõis (saksa keeles Kaesel) oli rüütlimõis Kärla kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Käesla mõis · Näe rohkem »
Kihelkonnakohus
Kihelkonnakohus (saksa keeles Gemeindegericht, Kirchspielgericht) oli 19. sajandil Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud kohus, mis tegeles talurahva kaebustega ja oli talurahvakohtu üks osa.
Uus!!: Dellingshausen ja Kihelkonnakohus · Näe rohkem »
Kiideva mõis
Kiideva mõis (saksa keeles Kiwidepäh) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 31.10.2015).
Uus!!: Dellingshausen ja Kiideva mõis · Näe rohkem »
Koltse mõis
Koltse mõis (saksa keeles Koltz) oli Olbrüki mõisa kõrvalmõis Jämaja kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Dellingshausen ja Koltse mõis · Näe rohkem »
Krusenstern
Krusenstern (harvemini Krusenstiern, Krusenstierna) on Alam-Saksimaalt Rotenburgist pärit Eestimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Dellingshausen ja Krusenstern · Näe rohkem »
Kruusimäe mõis
Kruusimäe mõis (saksa keeles Klingenberg, Payonal) oli eramõis Kadrina kihelkonnas Virumaal (vaadatud 13.08.2016), tänapäeva Kadapiku küla lähedal Kadrina vallas Lääne-Virumaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Kruusimäe mõis · Näe rohkem »
Kudjape mõis
Kudjape mõis ehk Kudjapäe mõis (saksa keeles Kudjapäh) oli rüütlimõis Saaremaal Kaarma kihelkonnas.
Uus!!: Dellingshausen ja Kudjape mõis · Näe rohkem »
Kullamaa kihelkond
Kullamaa kirik Kullamaa kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Goldenbeck, lühend Kul) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Dellingshausen ja Kullamaa kihelkond · Näe rohkem »
Kuressaare kreis
Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Uus!!: Dellingshausen ja Kuressaare kreis · Näe rohkem »
Kuressaare raad
Kuressaare raad (saksa keeles Magistrat in Arensburg) oli Kuressaare linna valitsemis- ja kohtuorgan kuni 1889.
Uus!!: Dellingshausen ja Kuressaare raad · Näe rohkem »
Laimjala mõis
Laimjala mõis (saksa keeles Laimjall, varem Gustavstahl) oli riigimõis, a-st 1793 rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Laimjala mõis · Näe rohkem »
Lääne-Nigula kihelkond
Lääne-Nigula kirik Lääne-Nigula kihelkond (lühend LNg; saksa keeles Kirchspiel Poenal) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Dellingshausen ja Lääne-Nigula kihelkond · Näe rohkem »
Lõo mõis
Lõo mõis (saksa keeles Leo) oli rüütlimõis Anseküla kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Dellingshausen ja Lõo mõis · Näe rohkem »
Leila mõis
Leila mõis (saksa keeles Leilis) oli Kalju mõisa kõrvalmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Dellingshausen ja Leila mõis · Näe rohkem »
Liiva-Nõmpa mõis
Liiva-Nõmpa mõis (saksa keeles Neu-Nempa) oli eramõis Kärla kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Liiva-Nõmpa mõis · Näe rohkem »
Linnakodanik
Linnakodanik (ka pürjel, bürger, saksa keeles Stadtbürger) oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba.
Uus!!: Dellingshausen ja Linnakodanik · Näe rohkem »
Linnape mõis
Linnape mõis (saksa keeles Linnapäh) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Dellingshausen ja Linnape mõis · Näe rohkem »
Loobu mõis
Loobu mõis (saksa keeles Loop) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Loobu mõis · Näe rohkem »
Loode mõis
Loode mõis (saksa keeles Lodenhof) oli eramõis Püha kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Loode mõis · Näe rohkem »
Mäe mõis (Valjala)
Mäe mõis (saksa keeles Mäemois) oli Lööne mõisa kõrvalmõis Valjala kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Mäe mõis (Valjala) · Näe rohkem »
Märjamaa kihelkond
Märjamaa kihelkond (lühend Mär; saksa keeles Kirchspiel Merjama) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Dellingshausen ja Märjamaa kihelkond · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Dellingshausen ja Mõis · Näe rohkem »
Mõisaküla mõis
Mõisaküla mõis (saksa keeles Moisaküll) oli Massu mõisa kõrvalmõis Hanila kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016).
Uus!!: Dellingshausen ja Mõisaküla mõis · Näe rohkem »
Mõntu mõis
Mõntu mõis (saksa keeles Mento) oli mõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Mõntu mõis · Näe rohkem »
Meeskohus
Meeskohus (saksa keeles Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.
Uus!!: Dellingshausen ja Meeskohus · Näe rohkem »
Nikolai I
thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 Gattšina palee – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Uus!!: Dellingshausen ja Nikolai I · Näe rohkem »
Nurme mõis
Nurme mõisa väravaehitus Nurme mõis (saksa keeles Nurms) oli rüütlimõis Nissi kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).
Uus!!: Dellingshausen ja Nurme mõis · Näe rohkem »
Pamma mõis
Pamma mõis (saksa keeles Herrenhof) oli rüütlimõis Karja kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Pamma mõis · Näe rohkem »
Päädeva mõis
Päädeva mõis (saksa keeles Pedua, Bedewa) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Dellingshausen ja Päädeva mõis · Näe rohkem »
Põriki mõis
Põriki mõis (saksa keeles Porrik) oli Pruuna mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Dellingshausen ja Põriki mõis · Näe rohkem »
Pihtla mõis
Vaade Pihtla mõisale teerajalt. (2014) Pihtla mõisa keskmine kiviosa eestvaates. (2014) Pihtla mõis tagant (2014) Pihtla mõisa kõrvalhoone, I (2014) Pihtla mõisa kõrvalhoone, II (2014) Pihtla mõisa sisevaade (2014) Pihtla mõis (saksa keeles Pichtendahl, ka Brakelshof) oli mõis Saaremaal Püha kihelkonnas, mis jääb tänapäeval Saaremaa valla territooriumile.
Uus!!: Dellingshausen ja Pihtla mõis · Näe rohkem »
Pruuna mõis
Pruuna mõis (saksa keeles Tois, ka Corbenorm, Tois und Porrick) oli mõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Pruuna mõis · Näe rohkem »
Raehärra
Raehärra oli ajaloolises linnavalitsemises eluks ajaks valitud rae liige, kes enamasti juhtis üht linnaomavalitsuse valdkonda või ametkonda.
Uus!!: Dellingshausen ja Raehärra · Näe rohkem »
Rägavere mõis
Rägavere mõisa peahoone (vaadatud 01.11.2022) Rägavere mõisa valitsejamaja Rägavere mõisa tuuleveski varemed Rägavere mõisa ait Rägavere mõisa park.
Uus!!: Dellingshausen ja Rägavere mõis · Näe rohkem »
Rägavere mõis (Ambla)
Rägavere mõis (saksa keeles Reggafer) oli Linnape mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Dellingshausen ja Rägavere mõis (Ambla) · Näe rohkem »
Räsna mõis
Räsna mõis (saksa keeles Resna) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Dellingshausen ja Räsna mõis · Näe rohkem »
Ridala kihelkond
Ridala kirik Ridala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rötel, ladina keeles Rotalia; Rotelewic, lühend Rid) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Dellingshausen ja Ridala kihelkond · Näe rohkem »
Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend
Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend on Rootsi rüütelkonda introdutseeritud aadlisuguvõsade loend.
Uus!!: Dellingshausen ja Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend · Näe rohkem »
Rootsi rüütelkond
Rootsi rüütelkond on Rootsi aadelkonna seisuslik ühendus.
Uus!!: Dellingshausen ja Rootsi rüütelkond · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Dellingshausen ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli seisuliku omavalitsuse Saaremaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Dellingshausen ja Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Uus!!: Dellingshausen ja Saksimaa · Näe rohkem »
Sauste mõis
Sauste mõis (saksa keeles Sauß) oli rüütlimõis Virumaal Haljala kihelkonnas.
Uus!!: Dellingshausen ja Sauste mõis · Näe rohkem »
Sündik
Sündik on Eestis kõrgem ametnik, kes tegeleb õigusalaste küsimustega.
Uus!!: Dellingshausen ja Sündik · Näe rohkem »
Seljaküla mõis
Seljaküla mõis (saksa keeles Sellenküll) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Seljaküla mõis · Näe rohkem »
Sipelga kalmistu
Sipelga kalmistu on ajalooline Ambla Maarja koguduse Ambla kihelkonna kalmistu Järva vallas Märjandi küla juures, Amblast umbes nelja kilomeetri kaugusel.
Uus!!: Dellingshausen ja Sipelga kalmistu · Näe rohkem »
Sootaguse mõis
Sootaguse mõis (saksa keeles Soentagk) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Sootaguse mõis · Näe rohkem »
Tallinna Linnaarhiiv
Tallinna Linnaarhiiv Tallinna Linnaarhiiv on Tallinna linna ametiasutus (arhiiv), mille ülesandeks on koguda ja säilitada linna ja selle asutuste tegevuse tulemusena loodud või saadud arhiiviväärtusega arhivaale.
Uus!!: Dellingshausen ja Tallinna Linnaarhiiv · Näe rohkem »
Tallinna rae liikmete loend
Tallinna rae liikmete loendis loetletakse ajaloolise Tallinna rae liikmeid.
Uus!!: Dellingshausen ja Tallinna rae liikmete loend · Näe rohkem »
Terakjärve mõis
Terakjärve mõis (saksa keeles Annenhof) oli Pruuna mõisa karjamõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Terakjärve mõis · Näe rohkem »
Tiinuse mõis
Tiinuse mõis (saksa keeles Ficht) oli rüütlimõis Anseküla kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Tiinuse mõis · Näe rohkem »
Toomla mõis
Toomla mõis (saksa keeles Thomel) oli poolmõis Rakvere kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Toomla mõis · Näe rohkem »
Undla mõis
Undla mõisa peahoone (vaadatud 07.05.2022) Undla mõisa viinavabrik Undla mõis (saksa keeles Undel, vene keeles Унделъ) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Undla mõis · Näe rohkem »
Undla vald (Kadrina kihelkond)
Undla vald (saksa keeles Undel) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas ja Viru maakonnas.
Uus!!: Dellingshausen ja Undla vald (Kadrina kihelkond) · Näe rohkem »
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Uus!!: Dellingshausen ja Vabahärra · Näe rohkem »
Vana-Nõmpa mõis
Vana-Nõmpa mõis (saksa keeles Alt-Nempa) oli mõis Kärla kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Vana-Nõmpa mõis · Näe rohkem »
Vatku mõis
Vatku mõis (saksa keeles Wattküll) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Vatku mõis · Näe rohkem »
Väike-Maarja kihelkond
Väike-Maarja kihelkond (lühend VMr, saksa keeles Kirchspiel Klein-St. Marien) on ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Dellingshausen ja Väike-Maarja kihelkond · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Dellingshausen ja Vene keel · Näe rohkem »
Viru kreis
Viru kreis Mellini Liivimaa atlases (1798). Viru kreis (saksa keeles Die Wierlandische Kreis, vene keeles Вирляндский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Viru kreis · Näe rohkem »
Viru-Nigula kihelkond
Viru-Nigula kirik Viru-Nigula kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Maholm, lühend VNg) on ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Dellingshausen ja Viru-Nigula kihelkond · Näe rohkem »
Virumaa Teataja
Virumaa Teataja on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Virumaal.
Uus!!: Dellingshausen ja Virumaa Teataja · Näe rohkem »
Württembergi kuningriik
Württembergi kuningriik (saksa Königreich Württemberg) oli riik Saksamaal, mis eksisteeris aastatel 1806–1918, paiknedes tänapäeva Baden-Württembergi territooriumil.
Uus!!: Dellingshausen ja Württembergi kuningriik · Näe rohkem »
1786
1786.
Uus!!: Dellingshausen ja 1786 · Näe rohkem »
1812
1812.
Uus!!: Dellingshausen ja 1812 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Dellingshausenid, Von Dellingshausen.
