Side

9 suhted: Fütoplankton, Kivim, Kriit, Narva jõgi, Opaal, Ränivetikad, Settekivim, Tõrvala, Veekogu.

Fütoplankton

Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.

Uus!!: Diatomiit ja Fütoplankton · Näe rohkem »

Kivim

Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).

Uus!!: Diatomiit ja Kivim · Näe rohkem »

Kriit

Doveri kriidipaljand koosneb planktoni ''Coccolithus pelagicus'' kivististest See artikkel on kivimist; geokronoloogilise üksuse kohta vaata artiklit Kriit (ajastu); kirjutusvahendi kohta vaata artiklit Kriit (kirjutusvahend), perekonnanime kohta vaata artiklit Kriit (perekonnanimi). ---- Tõenäolisemalt maailma kuulsaim kriidipaljand – Doveri valged kaljud Kriit on peeneteraline poorne pehme lubjakivi.

Uus!!: Diatomiit ja Kriit · Näe rohkem »

Narva jõgi

Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.

Uus!!: Diatomiit ja Narva jõgi · Näe rohkem »

Opaal

Tuliopaal Opaal on kristallstruktuurita hüdraatunud ränidioksiid.

Uus!!: Diatomiit ja Opaal · Näe rohkem »

Ränivetikad

Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.

Uus!!: Diatomiit ja Ränivetikad · Näe rohkem »

Settekivim

Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.

Uus!!: Diatomiit ja Settekivim · Näe rohkem »

Tõrvala

Tõrvala (vene Смолка (Smolka), soome Tervola või Tervala) on Narva jõe paremal kaldal Kudruküla ja Riigiküla vastas olev paikkond.

Uus!!: Diatomiit ja Tõrvala · Näe rohkem »

Veekogu

Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.

Uus!!: Diatomiit ja Veekogu · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Kiiselguur.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva