45 suhted: Agregaatolek, Aineosake, Bioloogia, Browni liikumine, Difusioonlimiteeritud reaktsioon, Dispersioon, Eesti entsüklopeedia, Elektriväli, Ensüüm, Entroopia, Ficki difusiooniseadused, Gaas, Gradient, Hapnik, Hüdrofiilsus, Hüdrofoobsus, Ioon, Isotoop, Keemiline element, Keemiline potentsiaal, Kontsentratsioon, Kopsualveool, Kristallivõre, Kristallstruktuur, Ladina keel, Magnetväli, Molekul, Osake, Osmoos, Plasma, Potentsiaal (füüsika), Rakk, Rakumembraan, Rõhk, Süsihappegaas, Soojusliikumine, Substraat, Tahkis, Temperatuur, Termodünaamika, Tsütoplasma, Universaalne gaasikonstant, Valgud, Vedelik, Veri.
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Uus!!: Difusioon ja Agregaatolek · Näe rohkem »
Aineosake
Aineosake on aine väike osa, millel on mass, ruumala ja muud iseloomulikud omadused.
Uus!!: Difusioon ja Aineosake · Näe rohkem »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Uus!!: Difusioon ja Bioloogia · Näe rohkem »
Browni liikumine
soojusliikumises Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (nn Browni osakeste) pidevat korrapäratut liikumist.
Uus!!: Difusioon ja Browni liikumine · Näe rohkem »
Difusioonlimiteeritud reaktsioon
Difusioonlimiteeritud reaktsiooni korral määrab protsessi üldise kiiruse ainete liikumine (transport) reaktsiooni keskkonnas (tavaliselt lahuses).
Uus!!: Difusioon ja Difusioonlimiteeritud reaktsioon · Näe rohkem »
Dispersioon
Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub.
Uus!!: Difusioon ja Dispersioon · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Difusioon ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Uus!!: Difusioon ja Elektriväli · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Difusioon ja Ensüüm · Näe rohkem »
Entroopia
Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.
Uus!!: Difusioon ja Entroopia · Näe rohkem »
Ficki difusiooniseadused
soojusliikumise tõttu laiali valguma, et täita kogu ruun võimalikult ühtlaselt (mikroskoopiline difusioon)All: aineosakesed liiguvad süstemaatiliselt kõrgema kontsentratsiooniga ruumiosast madalama poole (makroskoopiline difusioon). Seda sujuvat aineosakeste liikumist kirjeldavadki Ficki seadused Ficki difusiooniseadused kirjeldavad difusiooni ja need avaldas Adolf Fick 1855.
Uus!!: Difusioon ja Ficki difusiooniseadused · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Difusioon ja Gaas · Näe rohkem »
Gradient
Neil kahel joonisel on skalaarväli hall ning gradient on tähistatud siniste nooltega. Tumedad alad on seotud suuremate ja valged alad väiksemate välja väärtustega Gradient (ladina sõnast gradiens 'sammuv') on ruumilise muutumise kiirus, s.t see väljendab suuruse muutust pikkusühiku kohta.
Uus!!: Difusioon ja Gradient · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Difusioon ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüdrofiilsus
Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega.
Uus!!: Difusioon ja Hüdrofiilsus · Näe rohkem »
Hüdrofoobsus
Veetilga poolitamine superhüdrofoobse noaga Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.
Uus!!: Difusioon ja Hüdrofoobsus · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Difusioon ja Ioon · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Difusioon ja Isotoop · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Difusioon ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline potentsiaal
Keemiline potentsiaal on termodünaamiline funktsioon, mis iseloomustab püsivate välistingimuste korral komponendi i aktiivsust keemilises reaktsioonis või aine ülekandeprotsessis.
Uus!!: Difusioon ja Keemiline potentsiaal · Näe rohkem »
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Uus!!: Difusioon ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »
Kopsualveool
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsualveoolid ehk kopsusombid (ka õhutaskud; ladina keeles ainsus alveolus pulmonis, mitmus alveoli) on paljudel selgroogsetel loomadel kopsude koes talitlevad sopised, mille seina läbi toimub gaasivahetus.
Uus!!: Difusioon ja Kopsualveool · Näe rohkem »
Kristallivõre
Kuubikujuliste elementaarrakkudega kristallivõre Kristallivõre on kristalli koosseisu kuuluvate aatomite, ioonide või molekulide tasakaalulisele asetusele vastavate ruumipunktide kogum, mida iseloomustab perioodiline korduvus ruumis.
Uus!!: Difusioon ja Kristallivõre · Näe rohkem »
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Uus!!: Difusioon ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Difusioon ja Ladina keel · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Difusioon ja Magnetväli · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Difusioon ja Molekul · Näe rohkem »
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Uus!!: Difusioon ja Osake · Näe rohkem »
Osmoos
Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).
Uus!!: Difusioon ja Osmoos · Näe rohkem »
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Uus!!: Difusioon ja Plasma · Näe rohkem »
Potentsiaal (füüsika)
Potentsiaal (ladina keeles potentia, jõud, võime) on füüsikas konservatiivse jõu võime teha tööd.
Uus!!: Difusioon ja Potentsiaal (füüsika) · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Difusioon ja Rakk · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Difusioon ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Difusioon ja Rõhk · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Difusioon ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Soojusliikumine
Soojusliikumine on aineosakeste korrapäratu liikumine.
Uus!!: Difusioon ja Soojusliikumine · Näe rohkem »
Substraat
Substraat on mitme nähtuse ühine alus; aluseks olev aine, aineline alus.
Uus!!: Difusioon ja Substraat · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Difusioon ja Tahkis · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Difusioon ja Temperatuur · Näe rohkem »
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Uus!!: Difusioon ja Termodünaamika · Näe rohkem »
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Uus!!: Difusioon ja Tsütoplasma · Näe rohkem »
Universaalne gaasikonstant
Universaalne gaasikonstant ehk gaasikonstant (tähis R) on füüsikaline konstant, mis väljendab ühe mooli ideaalse gaasi tehtavat paisumistööd tema temperatuuri tõstmisel ühe kelvini võrra muutumatu rõhu juures.
Uus!!: Difusioon ja Universaalne gaasikonstant · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Difusioon ja Valgud · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Difusioon ja Vedelik · Näe rohkem »
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Uus!!: Difusioon ja Veri · Näe rohkem »