Sisukord
30 suhted: Annetamine, Budism, Budism Tais, Dhammapada, Hiina keel, Ida mõtteloo leksikon, Jaapani keel, Kerjakauss, Mungarüü, Munk, Myanmar, Nunn, Paali keel, Pindapata, Pratimokša, Sangha, Sanskriti keel, Siddhārtha Gautama, Sri Lanka, Tai, Thera (munk), Theravaada, Tiibeti budism, Tiibeti keel, Tsölibaat, Upāsaka, Vassa, Vihaara, Viis tõotust, Vinayapiṭaka.
- Buda mungad
Annetamine
Annetamine (sanskriti ja paali keeles dāna; tiibeti keeles sbyin pa; hiina keeles 布施 bushi; jaapani keeles fuse), ka heldus, almus või almuste andmine, (inglise keeles alms või almsgiving, vana-inglise keeles ælmesse, ælmes, hilisladina keeles eleemosyna, kreeka keeles eleēmosynē ("kaastunne, haletsus, annetus"), ka kinkimine või kingituse tegemine on millegi loovutamine või võimaldamine ilma vastutasuta või ilma tasu peale mõtlemata.
Vaata Bhikkhu ja Annetamine
Budism
Nepalis 2022. aastal Budism on laialdane ja mitmekülgne nähtus, mis avaldub paljude Ida- ja Kagu-Aasia rahvaste ja kultuuride religioonides ja folklooris, pärimustes ja kombestikus, keeles ja kirjanduses, kunstis, muusikas, arhitektuuris ja mujal, mis sai alguse 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhārtha Gautama õpetustest.
Vaata Bhikkhu ja Budism
Budism Tais
Budism Tais on valdavalt theravaada budism, mida järgib u 95% Tai elanikkonnast ehk u 64 miljonit inimest, olles budistide arvu poolest Hiina järel teisel kohal maailmas.
Vaata Bhikkhu ja Budism Tais
Dhammapada
Mandalays asuvas Kuthodaw Pagoda stuupas "Dhammapada" (paali keeles 'seadmuse jada'), ka “Dhammavärsid”, on Buddha mõttesalmidest koosnev vanaindia kirjandusteos.
Vaata Bhikkhu ja Dhammapada
Hiina keel
hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.
Vaata Bhikkhu ja Hiina keel
Ida mõtteloo leksikon
"Ida mõtteloo leksikon" on Linnart Mälli, Märt Läänemetsa ja Teet Toome koostatud teatmeteos, mis sisaldab andmeid Indias, Hiinas ja Jaapanis tekkinud mõttesuundade kohta.
Vaata Bhikkhu ja Ida mõtteloo leksikon
Jaapani keel
Jaapani dialektide kaart Jaapani keel (jaapani keeles 日本語) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtluskeel.
Vaata Bhikkhu ja Jaapani keel
Kerjakauss
Kerjakauss on theravaada budistliku munga kauss pindapatal toidu-annetuste kogumiseks ja söömiseks.
Vaata Bhikkhu ja Kerjakauss
Mungarüü
Mungarüü on munkade ja nunnade rüü, riietus ja tunnusmärk kuuluvusest religioossesse kongregatsiooni või ordusse.
Vaata Bhikkhu ja Mungarüü
Munk
Sofonisba Anguissola. Munga portree (1556) Munk (kreeka keelest μοναχός monachos 'üksik, üksildane') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või koos teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki.
Vaata Bhikkhu ja Munk
Myanmar
Myanmar (ka Birma; riigi ametlik eestikeelne nimi on Myanmari Liidu Vabariik) on maa ja riik Kagu-Aasias.
Vaata Bhikkhu ja Myanmar
Nunn
Nunn on vaimsele elule pühendunud naisisik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi (katoliku kirikus) vaimuliku ordu (organisatsiooni) liige.
Vaata Bhikkhu ja Nunn
Paali keel
Paali (pāḷi, Pali) ehk Maaghadhi (paali: Māgadhī) keel kuulub indoeuroopa keelkonna indoiraani keelerühma.
Vaata Bhikkhu ja Paali keel
Pindapata
Piṇḍapāta on munkade toidu-almuste kogumine theravaada budismi maades.
Vaata Bhikkhu ja Pindapata
Pratimokša
Pratimokša (sanskriti keeles prātimokṣa; paali keeles pāṭimokkha ‘täielik vabanemine’; tiibeti keeles so sor thar pa; hiina keeles 波羅提⽊叉 poluotimucha; jaapani keeles haradaimokusha) on budistliku koguduse (sangha) käitumisjuhiste kogu, mis sisaldub Prātimokṣa-sūtra’s.
Vaata Bhikkhu ja Pratimokša
Sangha
Sangha (pali k.: सन्घ saṅgha; sanskriti k.: संघ saṃgha; Wylie: 'dus sde) on budismi järgijate kogudus.
Vaata Bhikkhu ja Sangha
Sanskriti keel
Sõna ''sanskrit'' devanaagari kirjas ja ladina transliteratsioonis Sanskriti keel ehk sanskrit (lühemalt: saṃskṛtam; sõna-sõnalt 'kokku pandu', 'koostatu'; pikemalt: saṃskṛtā vāk) kuulub india vanade keelte hulka, milles on kirjutatud hinduismi, budismi ja džainismi ajaloolised tekstid.
Vaata Bhikkhu ja Sanskriti keel
Siddhārtha Gautama
Siddhārtha Gautama (paali keeles Siddhattha Gotama); ka Gautama Buddha, Šakjamuni Buddha või ka lihtsalt Buddha oli vaimne õpetaja muistses Indias u 5.-4.
Vaata Bhikkhu ja Siddhārtha Gautama
Sri Lanka
Sri Lanka (ametlikult Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik) on saareriik Lõuna-Aasias, India ookeanis, edelas Benegali lahest ja kagus Araabia merest.
Vaata Bhikkhu ja Sri Lanka
Tai
Kuninglik paviljon Phraya Naktoni koopas, mis asub Khao Sam Roi Yoti rahvuspargis, Prachuap Khiri Khani provintsis Tai kuningliku mereväe endine õppelaev HTMS Maeklong Tai on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel.
Vaata Bhikkhu ja Tai
Thera (munk)
Thera (paali keeles 'vanem') on Buddha munga (bhikkhu) austav nimetus, mis viitab targale, kes on mõistnud dhammat ja nelja tõde, on vägivallatu, kõlbeline ja tajusid ohjav, tark ja ebapuhtusest loobunud.
Vaata Bhikkhu ja Thera (munk)
Theravaada
Theravaada (paali keeles theravāda, 'vanemate õpetus', sanskriti keeles sthaviravāda) on budismis Buddha järgijate kogukond, mis juhindub Paali kaanonist ehk Tipitakast.
Vaata Bhikkhu ja Theravaada
Tiibeti budism
Tiibeti budism (varasem nimetus lamaism) on budismi erikuju, mis pärineb Tiibetist.
Vaata Bhikkhu ja Tiibeti budism
Tiibeti keel
Tiibeti keel on üldnimetus, mida kasutatakse vastastikku arusaadamatute kesktiibeti, khami ja amdo keele murrete kohta, mida ajalooliselt kõneldakse Hiina Rahvavabariigi poliitilise kontrolli all olevatel Tiibeti aladel.
Vaata Bhikkhu ja Tiibeti keel
Tsölibaat
Tsölibaat (ladinakeelsest sõnast caelibatus.
Vaata Bhikkhu ja Tsölibaat
Upāsaka
Upāsaka (sanskriti ja paali keeles upāsaka ‘lähedal istuja’; tiibeti keeles dge bsnyen; hiina keeles 優婆塞 youpose; jaapani keeles ubasoku) või upāsikā (naissoost) on budismi (Gautama Buddha õpetuse) järgija, kes ei ole pühitsetud mungaks, nunnaks ega soovi selleks ka saada, kuid kes juhindub "Viiest tõotusest" (paali keeles pañcasīla).
Vaata Bhikkhu ja Upāsaka
Vassa
Vassa (paali keeles: vassā "vihm") ehk vihmaperiood kestab juulikuu täiskuu päevast kuni oktoobrikuu täiskuu päevani (paali k. Āsāḷha-Kattika).
Vaata Bhikkhu ja Vassa
Vihaara
alt.
Vaata Bhikkhu ja Vihaara
Viis tõotust
Viis tõotust või viis käitumisjuhist (paali ja sanskriti keeles pañcaśīla; tiibeti keeles rtsa don lnga po; hiina keeles 五 戒 wujie; jaapani keeles gokai) on kõikides budismi suundades ja koolkondades põhilised kõlblusnormid.
Vaata Bhikkhu ja Viis tõotust
Vinayapiṭaka
Vinaya Pitaka või Vinayapiṭaka (sanskriti ja paali keeles ‘juhiste' ehk 'reeglite korv’; tiibeti keeles ’dul ba’i sde snod) on budismi pühakirja Tipiṭaka esimene osa, mis sisaldab kõiki käitumisreegleid munkadele ja nunnadele ning mungaelu korralduslikke juhised.
Vaata Bhikkhu ja Vinayapiṭaka
Vaata ka
Buda mungad
- Bhikkhu
- Friedrich Lustig
Tuntud ka kui Bhikkhunī, Bhikšu.