Kiiremini kui brauser!
14 suhted: Auļi mõis, Dzērbene, Dzērbene kirikumõis, Dzērbene mõis, Gusti mõis, Johann Friedrich Hartknoch, Kihelkonnakirik, Kirikumõis, Läti keel, Liivimaa, Rüütlimõis, Saksa keel, Võnnu kreis, Võnnu vojevoodkond.
Auļi mõis
Auļi mõis (saksa keeles Aula, läti keeles Auļu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Dzērbene kihelkonnas.
Uus!!: Dzērbene kihelkond ja Auļi mõis · Näe rohkem »
Dzērbene
Dzērbene luteriusu kirik. Dzērbene (eesti keeles varem ka Serbeni, varasem nimetus Dzērbenes muiža) on küla (lielciems) Lätis Cēsise piirkonnas, Dzērbene valla halduskeskus.
Uus!!: Dzērbene kihelkond ja Dzērbene · Näe rohkem »
Dzērbene kirikumõis
Dzērbene kirikumõis (saksa keeles Serben Pastorat, läti keeles Dzērbenes mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Võnnu kreisis Dzērbene kihelkonnas.
Uus!!: Dzērbene kihelkond ja Dzērbene kirikumõis · Näe rohkem »
Dzērbene mõis
Dzērbene mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Dzērbene mõisa peahoone (2000) Dzērbene mõis (saksa keeles Schloß Serben, läti keeles Dzērbenes muiža, ka Dzērbenes pilsmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Dzērbene kihelkonnas.
Uus!!: Dzērbene kihelkond ja Dzērbene mõis · Näe rohkem »
Gusti mõis
Gusti mõis (saksa keeles Gränhof, läti keeles Gusta muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Dzērbene kihelkonnas.
Uus!!: Dzērbene kihelkond ja Gusti mõis · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: Dzērbene kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Uus!!: Dzērbene kihelkond ja Kihelkonnakirik · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Dzērbene kihelkond ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Dzērbene kihelkond ja Läti keel · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Dzērbene kihelkond ja Liivimaa · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Dzērbene kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Dzērbene kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Dzērbene kihelkond ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Uus!!: Dzērbene kihelkond ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »
