Sisukord
27 suhted: Akvitaania, Edward II, Henry III, Iirimaa, Inglise keel, Inglismaa, Inglismaa kuningas, Inglismaa kuningriik, Ladina keel, Nunn, Wales, Walesi prints, Westminster, 1. november, 10. september, 1239, 1254, 1272, 1282, 1284, 1299, 1301, 1307, 14. veebruar, 17. juuni, 20. november, 7. juuli.
- Plantagenetid
- Sündinud 1239
- Surnud 1307
Akvitaania
Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.
Vaata Edward I ja Akvitaania
Edward II
Edward II (25. aprill 1284 Caernarvonshire, Wales – 21. september, 1327 Gloucestershire) oli Inglismaa kuningas (1307–1327), Iirimaa lord ja Akvitaania hertsog.
Vaata Edward I ja Edward II
Henry III
Henry III (1. oktoober 1207 Winchesteri loss – 16. november 1272 Westminster) oli Inglismaa kuningas, Iirimaa isand ja Akvitaania hertsog 1216–1272.
Vaata Edward I ja Henry III
Iirimaa
Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.
Vaata Edward I ja Iirimaa
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Edward I ja Inglise keel
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Edward I ja Inglismaa
Inglismaa kuningas
Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.
Vaata Edward I ja Inglismaa kuningas
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Vaata Edward I ja Inglismaa kuningriik
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Edward I ja Ladina keel
Nunn
Nunn on vaimsele elule pühendunud naisisik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi (katoliku kirikus) vaimuliku ordu (organisatsiooni) liige.
Vaata Edward I ja Nunn
Wales
Wales (inglise keeles; kõmri keeles Cymru; ladina keeles Cambria; eesti keeles harva ka Kõmrimaa) on ajaloolis-geograafiline piirkond Suurbritannias.
Vaata Edward I ja Wales
Walesi prints
Kuni kuningaks saamiseni 8. septembril 2022 kandis Walesi printsi tiitlit Charles III Walesi prints, mis algselt tähendas Walesi vürsti ehk valitsejat (kõmri keeles Tywysog Cymru), on tiitel, mille saab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (enne seda ka Suurbritannia kuningriigi ja enne seda Inglismaa kuningriigi) troonipärimisjärjekorras esimene troonipärija.
Vaata Edward I ja Walesi prints
Westminster
Westminsteri palee Westminster on Londoni linnaosa.
Vaata Edward I ja Westminster
1. november
1.
Vaata Edward I ja 1. november
10. september
10.
Vaata Edward I ja 10. september
1239
1239.
Vaata Edward I ja 1239
1254
1254.
Vaata Edward I ja 1254
1272
1272.
Vaata Edward I ja 1272
1282
1282.
Vaata Edward I ja 1282
1284
1284.
Vaata Edward I ja 1284
1299
1299.
Vaata Edward I ja 1299
1301
1301.
Vaata Edward I ja 1301
1307
1307.
Vaata Edward I ja 1307
14. veebruar
14.
Vaata Edward I ja 14. veebruar
17. juuni
17.
Vaata Edward I ja 17. juuni
20. november
20.
Vaata Edward I ja 20. november
7. juuli
7.
Vaata Edward I ja 7. juuli
Vaata ka
Plantagenetid
- Edmund Küürselg
- Edward I
- Edward II
- Edward III
- Elthami John
- Genti John
- Geoffroy V
- Henry II
- Henry III
- Inglise Beatrice
- Inglise Margaret
- John Maata
- Must Prints Edward
- Plantagenetide suurriik
- Richard Cornwallist
- Richard I
- Richard II
- William (Poitiers' krahv)
Sündinud 1239
- Edward I
- Valdemar Birgersson
Surnud 1307
- Edward I
- Rudolf I (Böömimaa)
Tuntud ka kui Edward I (Suurbritannia), Edward Longshanks.