Kiiremini kui brauser!
32 suhted: Algkeel, Altai keeled, Arheoloogiline kultuur, EKr, Euroopa, Indoeuroopa algkeel, Indoeuroopa keeled, Jenissei, Jukagiiri keeled, Kammkeraamika kultuur, Keeletüpoloogia, Keelkond, Läänemeri, Leena, Mandžuuria, Mesoliitikum, Mongoolia, Morfoloogia, Must meri, Oka, Poola, Refuugium, Saami keeled, Sajaanid, Siber, Soome keel, Substraat (lingvistika), Uural, Uurali algkeel, Uurali keeled, Volga, Weichseli jäätumine.
Algkeel
Algkeeleks nimetatakse võrdlev-ajaloolises keeleteaduses vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel suguluses oleva keele rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat.
Uus!!: Eeluurali keel ja Algkeel · Näe rohkem »
Altai keeled
Altai keeled on keelte rühm, kuhu arvatakse turgi, mongoli ja tunguusi-mandžu keeled.
Uus!!: Eeluurali keel ja Altai keeled · Näe rohkem »
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Uus!!: Eeluurali keel ja Arheoloogiline kultuur · Näe rohkem »
EKr
eKr (varem e. Kr.) ehk e.m.a (varem e. m. a.) on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning ajastusse enne selle ajaarvamise alguspunkti.
Uus!!: Eeluurali keel ja EKr · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Eeluurali keel ja Euroopa · Näe rohkem »
Indoeuroopa algkeel
Indoeuroopa keelepuu. Valged kastid on hüpoteetilised/konstrueeritud algkeeled, punased väljasurnud keeled, rohelised elus keeled Indoeuroopa algkeel on indoeuroopa keelte hüpoteetiline esivanem.
Uus!!: Eeluurali keel ja Indoeuroopa algkeel · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Eeluurali keel ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Jenissei
Jenissei hüdrograaf Jenissei (vene Енисей) on jõgi Venemaal Lääne- ja Ida-Siberi piiril, pikkus 3487 km, koos Väike-Jenisseiga 4102 km, valgla 2,58 miljonit km², vooluhulk 17,8 tuhat m³/s, suudmes 19,8 tuhat m³/s.
Uus!!: Eeluurali keel ja Jenissei · Näe rohkem »
Jukagiiri keeled
Jukagiiri keelte leviala 17. sajandil (vöödiline) ja 19. sajandil (punane) Jukagiiri keeled on väike keelkond kahe lähedase liikmega: lõunajukagiiri keel ja põhjajukagiiri keel.
Uus!!: Eeluurali keel ja Jukagiiri keeled · Näe rohkem »
Kammkeraamika kultuur
Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.
Uus!!: Eeluurali keel ja Kammkeraamika kultuur · Näe rohkem »
Keeletüpoloogia
Keeletüpoloogia on keeleteaduse haru, mis tegeleb keelte liigitamisega nende ehituse alusel.
Uus!!: Eeluurali keel ja Keeletüpoloogia · Näe rohkem »
Keelkond
Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk.
Uus!!: Eeluurali keel ja Keelkond · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Eeluurali keel ja Läänemeri · Näe rohkem »
Leena
postmargil (1959) Jäätee mööda Leenat Leena (vene keeles Лена, jakuudi keeles Өлүөнэ (Ölüöne)) on jõgi Venemaal Siberis Irkutski oblastis ja Jakuutias.
Uus!!: Eeluurali keel ja Leena · Näe rohkem »
Mandžuuria
Mandžuuria (mandžu keeles Manju, lihtsustatud hiina kirjas 满洲, traditsioonilises hiina kirjas 滿洲, pinyin'is Manzhou (Mǎnzhōu)) on ala Kirde-Aasias, mis hõlmab Kirde-Hiinat.
Uus!!: Eeluurali keel ja Mandžuuria · Näe rohkem »
Mesoliitikum
Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood.
Uus!!: Eeluurali keel ja Mesoliitikum · Näe rohkem »
Mongoolia
Mongoolia on merepiirita riik Ida-Aasias.
Uus!!: Eeluurali keel ja Mongoolia · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Eeluurali keel ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Uus!!: Eeluurali keel ja Must meri · Näe rohkem »
Oka
Oka (varasem kirjaviis: Okaa) on jõgi Euroopas Venemaal.
Uus!!: Eeluurali keel ja Oka · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Eeluurali keel ja Poola · Näe rohkem »
Refuugium
Refuugium ehk pelgupaik on pärit ladinakeelsest sõnast refugium, mille kasutuselevõtjaks võib pidada Calvin J. Heusserit 1955.
Uus!!: Eeluurali keel ja Refuugium · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Eeluurali keel ja Saami keeled · Näe rohkem »
Sajaanid
Munku-Sardõk, Sajaanide kõrgeim tipp Sajaanid (vene Саяны) on mäestik Aasias Siberi lõunaosas.
Uus!!: Eeluurali keel ja Sajaanid · Näe rohkem »
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Uus!!: Eeluurali keel ja Siber · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Eeluurali keel ja Soome keel · Näe rohkem »
Substraat (lingvistika)
Substraat (inglise substrate, substratum) on mõjuvõimsamas (inglise higher power) ja prestiižsemas keeles olevad sugemed, mis pärinevad põliskeelest "Why Don't the English Speak Welsh?" Hildegard Tristram, in The Britons in Anglo-Saxon England, N. J. Higham (ed.), The Boydell Press, pp.
Uus!!: Eeluurali keel ja Substraat (lingvistika) · Näe rohkem »
Uural
Uurali mäestiku satelliidipilt Uurali mäestik paikneb Ida-Euroopa lauskmaa ja Lääne-Siberi lauskmaa vahel Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kasahstanis Euroopa ja Aasia piirialal.
Uus!!: Eeluurali keel ja Uural · Näe rohkem »
Uurali algkeel
Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.
Uus!!: Eeluurali keel ja Uurali algkeel · Näe rohkem »
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Uus!!: Eeluurali keel ja Uurali keeled · Näe rohkem »
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Uus!!: Eeluurali keel ja Volga · Näe rohkem »
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Uus!!: Eeluurali keel ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »
