VäljuvSaabuva

🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!

Sisukord

1. 807 suhted: A. H. Tammsaare, Aarne Männik, Aasta sportlane, Aastakümned, ACTA, Aero L-39, Aestid, Ain Kallis, Aitab valelikust poliitikast, Aivar Kriiska, Ajateenistus, Alamsaksa keel, Alar Karis, Alaska, Albert (Riia piiskop), Aleksander Kunileid, Alepõllundus, Alutaguse rahvuspark, Amandus Adamson, Ameerika Ühendriigid, Andorra, Andres Adamson, Andres Tvauri, Andrus Ansip, Andrus Kivirähk, Anneksioon, Anti Selart, Ants Laikmaa, Aprill 2007, Arheoloogiline kultuur, Arno Tali, Arst, Artur Kapp, Artur Toom, Arved Viirlaid, Arvo Kruusement, Arvo Pärt, AS Postimees Grupp, Asustus, Asutav Kogu, August Annist, August Gailit, Auguste ja Louis Lumière, Auvere lahing, Avaldus, Šotimaa, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Ülemiste järv, Ülo Tedre, Ööpartei, ... Laienda indeks (757 rohkem) » « Kahaneb indeks

2. Euroopa Liidu riigid

A. H. Tammsaare

A.

Vaata Eesti ja A. H. Tammsaare

Aarne Männik

Aarne Männik (sündinud 18. veebruaril 1947 Tallinnas) on eesti helilooja.

Vaata Eesti ja Aarne Männik

Aasta sportlane

Aasta sportlane on aunimetus, mida antakse alates 1955.

Vaata Eesti ja Aasta sportlane

Aastakümned

Aastakümme ehk kümnend on 10 aasta pikkune ajavahemik.

Vaata Eesti ja Aastakümned

ACTA

ACTA-ga liitunud riigid: roosa – allakirjutanud riigid; oranž – allakirjutanud riigid, keda katab ka Euroopa Liidu allkiri; roheline – alla kirjutamata jätnud riigid, keda katab ka Euroopa Liidu allkiri; sinine – teised riigid, kes võivad lepingule alla kirjutada ACTA-vastane meeleavaldus Tartus ACTA (inglise keeles The Anti-Counterfeiting Trade Agreement ehk võltsimisvastane kaubandusleping) on mitmepoolne riikidevaheline kokkulepe, mis püüab määratleda rahvusvahelisi norme intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks.

Vaata Eesti ja ACTA

Aero L-39

Aero L-39 Albatros on Tšehhoslovakkias 1960.

Vaata Eesti ja Aero L-39

Aestid

Rooma riik keiser Hadrianuse valitsemisajal. Tacituse piltidel põhinev kaart piirkonna hõimudest. Aestit on kaardil praeguse Kaliningradi ümbruses Willem ja Joan Blaeu, 1645 Euroopa Sarmatia (Leedus), Alain Manesson Mallet, 1685 Aestid oli Läänemere kagu- ja võib-olla ka idakaldal elanud rahvas või rahvad, keda on mainitud 1.–10.

Vaata Eesti ja Aestid

Ain Kallis

burromeetri tööpõhimõtet Ain Kallis (sündinud 27. märtsil 1942 Paides) on eesti meteoroloog, klimatoloog ja teaduse populariseerija.

Vaata Eesti ja Ain Kallis

Aitab valelikust poliitikast

"Aitab valelikust poliitikast" meeleavaldus Tartus 13. novembril 2012 13. novembril 2012 toimunud meeleavalduseks valmistatud plakatid kirjadega "Meil on kõrini" ja "Aitab valedest!" 13. novembri meeleavalduseks valmistatud plakat viitas irooniliselt peaminister Andrus Ansipi väitele, et Reformierakonna rahastamisskandaali algatanud Silver Meikar heideti parteist välja, kuna rahva kannatus oli katkenud "Aitab valelikust poliitikast" oli 2012.

Vaata Eesti ja Aitab valelikust poliitikast

Aivar Kriiska

Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.

Vaata Eesti ja Aivar Kriiska

Ajateenistus

'''Ajateenistus maailma riikides''' Roheline – relvajõude ei ole Punane – ajateenistus Sinine – täiskutseline sõjavägi ja/või vabatahtlik ajateenistus Lilla – väeteenistusse sunnitakse astuma alla 20% kogu eagrupist või alla 40% vastava eagrupi meestest (kui ajateenistuskohustus kehtib vaid meestele) Oranž – plaanid ajateenistusest loobumiseks lähima kolme aasta jooksul Hall – info puudub Ajateenistus (ajateenistuskohustus, kohustuslik riigikaitseteenistus, varem ka sundaeg) on piiratud kestusega riigikaitseline või sisekaitseline tegevteenistus kindlaks määratud ja nõuetele vastavale inimrühmale kindlas vanusegrupis.

Vaata Eesti ja Ajateenistus

Alamsaksa keel

Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.

Vaata Eesti ja Alamsaksa keel

Alar Karis

Alar Karis (sündinud 26. märtsil 1958 Tartus) on eesti molekulaargeneetik ja arengubioloog, alates 11.

Vaata Eesti ja Alar Karis

Alaska

Alaska (hääldus inglise keeles) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas.

Vaata Eesti ja Alaska

Albert (Riia piiskop)

Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.

Vaata Eesti ja Albert (Riia piiskop)

Aleksander Kunileid

Aleksander Kunileid (kodanikunimega Aleksander Saebelmann; 22. november 1845 Audru vald – 27. juuli 1875 Poltava) oli eesti helilooja.

Vaata Eesti ja Aleksander Kunileid

Alepõllundus

Alepõletamine Alepõllundus ehk aleviljelus (inglise keeles slash-and-burn, slash-and-burn cultivation, shifting cultivation) on algeline põllundusviis; maa väetamine seal kasvanud puude ja võsa tuhaga.

Vaata Eesti ja Alepõllundus

Alutaguse rahvuspark

Alutaguse rahvuspark on rahvuspark Ida-Viru maakonnas.

Vaata Eesti ja Alutaguse rahvuspark

Amandus Adamson

Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Uuga-Rätsepa talu, Pakri poolsaar – 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti skulptor, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid.

Vaata Eesti ja Amandus Adamson

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Vaata Eesti ja Ameerika Ühendriigid

Andorra

Andorra (Andorra Vürstiriik) on merepiirita riik Lääne-Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Pürenee mägedes.

Vaata Eesti ja Andorra

Andres Adamson

Andres Adamson 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Andres Adamson 3. aprillil 2014 Eesti Rahvusraamatukogus toimunud Tallinna raamatumessil Andres Adamson (sündinud 4. märtsil 1964 Kärdlas) on eesti ajaloolane, haridustegelane ja kirjastaja.

Vaata Eesti ja Andres Adamson

Andres Tvauri

Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.

Vaata Eesti ja Andres Tvauri

Andrus Ansip

Andrus Ansip 2022. aasta Arvamusfestivalil Andrus Ansip (sündinud 1. oktoobril 1956 Tartus) on Eesti poliitik, Euroopa Parlamendi liige.

Vaata Eesti ja Andrus Ansip

Andrus Kivirähk

Eesti Draamateatri maalisaalis Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik ja ajakirjanik.

Vaata Eesti ja Andrus Kivirähk

Anneksioon

Hawaii kuningriigi lipu langetamine 12. augustil 1898 Hawaii annekteerimise tseremoonial Anneksioon ehk annekteerimine (ladina keeles annexio, 'liitmine') on teise riigi territooriumi või selle osa liidendamine oma riigi külge, ilma selle teise riigi nõusolekuta.

Vaata Eesti ja Anneksioon

Anti Selart

Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.

Vaata Eesti ja Anti Selart

Ants Laikmaa

"Vaade Caprilt", 1911–1912, pastell, Enn Kunila kunstikollektsioon "Mutti. Marie Underi portree", 1904, pastell, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus "Itaalia poisike", 1912, pastell, Tartu Kunstimuuseum Ants Laikmaa (kuni 24. aprillini 1935 Hans Laipmann; 5. mai 1866 Araste – 19.

Vaata Eesti ja Ants Laikmaa

Aprill 2007

Aprill 2007, kroonika.

Vaata Eesti ja Aprill 2007

Arheoloogiline kultuur

Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.

Vaata Eesti ja Arheoloogiline kultuur

Arno Tali

Arno Tali on Oskar Lutsu Tootsi-lugude sarja tegelane, romaanisarja esimese osa "Kevade" peategelane ning hilisemate osade kõrvaltegelane.

Vaata Eesti ja Arno Tali

Arst

Arst (ka doktor; vanemas kõnekeeles tohter) on tänapäeval spetsiifilise akadeemilise haridusega spetsialist (Eestis tervishoiutöötaja), kelle tegevus on suunatud tervise edendamisele ja taastamisele ning haiguste diagnoosimisele ja ravile.

Vaata Eesti ja Arst

Artur Kapp

Artur Kapp Maja Tallinnas, kus aastatel 1934–1944 elas Artur Kapp Artur Kapi haud Artur Kapp (28. veebruar 1878 Suure-Jaani – 14. jaanuar 1952 Suure-Jaani) oli eesti helilooja, dirigent ja pedagoog, keda loetakse koos Rudolf Tobiasega eesti sümfonismi rajajaks.

Vaata Eesti ja Artur Kapp

Artur Toom

Artur Toom sõidutamas külastajaid Vilsandi saarele aastal 1939 Artur Eduard Johannes Toom (aastani 1936 Artur Eduard Johannes Thom; 6. jaanuar 1884 Pihtla vald, Saaremaa – 29. märts 1942 Ussollagi vangilaager, Solikamsk, Venemaa) oli eesti ornitoloog ja looduskaitsja.

Vaata Eesti ja Artur Toom

Arved Viirlaid

Arved Viirlaid (Arved Neumann; 11. aprill 1922 Padise vald, Harjumaa – 21. juuni 2015 Mount Forest, Ontario, Kanada) oli eesti kirjanik.

Vaata Eesti ja Arved Viirlaid

Arvo Kruusement

Arvo Kruusement (sündinud 20. aprillil 1928 Lääne-Virumaal Undla külas) on eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja.

Vaata Eesti ja Arvo Kruusement

Arvo Pärt

Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat.

Vaata Eesti ja Arvo Pärt

AS Postimees Grupp

Eesti Meedia logo AS Postimees Grupp (varasemate nimedega AS Postimees ja AS Eesti Meedia) on aastal 1991 asutatud Baltikumi suurim meediakontsern, mis peamiselt toodab trüki- ja veebimeediat, tele- ja raadiosaateid, haldab kuulutusteportaale ja pakub trükiteenust.

Vaata Eesti ja AS Postimees Grupp

Asustus

Asustuseks ehk inimasustuseks nimetatakse mingi maa-ala rahvastikku koos asulastiku ehk asulavõrguga või viisi, kuidas maa-ala on asulastikuga kaetud.

Vaata Eesti ja Asustus

Asutav Kogu

Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.

Vaata Eesti ja Asutav Kogu

August Annist

Ülo Tedre, August Annist ning Matti Kuusi Helsingis 1965. aastal August Annist (aastani 1936 August Anni; 28. jaanuar 1899 Võisiku vald – 6. aprill 1972 Tallinn) oli eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane ning kirjanik ja tõlkija.

Vaata Eesti ja August Annist

August Gailit

August Gailit August Georg Gailit (9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel – 5. november 1960 Örebro, Rootsi) oli eesti kirjanik, kes kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone.

Vaata Eesti ja August Gailit

Auguste ja Louis Lumière

Auguste Lumière ja Louis Lumière Auguste Marie Louis Nicolas Lumière (19. oktoober 1862 Besançon – 10. aprill 1954 Lyon) ja Louis Jean Lumière (5. oktoober 1864 Besançon – 6. juuni 1948 Bandol), ka vennad Lumiere'd, olid prantsuse filmipioneerid.

Vaata Eesti ja Auguste ja Louis Lumière

Auvere lahing

Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8.

Vaata Eesti ja Auvere lahing

Avaldus

Avaldus on dokument, millega isik pöördub tavaliselt isiklikus asjus asutuse või ametiisiku poole.

Vaata Eesti ja Avaldus

Šotimaa

Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.

Vaata Eesti ja Šotimaa

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

ÜRO 193 liikmesriiki Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgid on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarset laadi rahvusvaheliste probleemide lahendamine.

Vaata Eesti ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

Ülemiste järv

Ülemiste järv 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil Ülemiste järv (ka Obersee, Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas.

Vaata Eesti ja Ülemiste järv

Ülo Tedre

Ülo Tedre, August Annist ja Matti Kuusi Helsingis 1965. aastal Ülo Tedre (12. veebruar 1928 Tallinn – 9. märts 2015) oli eesti rahvaluuleteadlane.

Vaata Eesti ja Ülo Tedre

Ööpartei

Eestimaa Kommunistlik Partei (NLKP) (lühendina EKP; vene keeles Kommunistitšeskaja partija Estonii), mitteametlikult ka Ööpartei, oli 1990–1991 tegutsenud Eesti partei, mis tekkis senise Eestimaa Kommunistliku Partei lõhenemisel.

Vaata Eesti ja Ööpartei

Ärkamisaeg

Ärkamisaeg (ka rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine, rahvuslik liikumine) oli 19.

Vaata Eesti ja Ärkamisaeg

Õpetatud Eesti Selts

Õpetatud Eesti Selts (lühend ÕES; saksa keeles Gelehrte Estnische Gesellschaft, lühend GEG) on vanim Eesti teadusselts.

Vaata Eesti ja Õpetatud Eesti Selts

Balti erikord

Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.

Vaata Eesti ja Balti erikord

Balti Kaitsekolledž

Balti Kaitsekolledž (inglise keeles Baltic Defence College, ametlik lühend BALTDEFCOL) on Balti riikide ühine kõrgem sõjaline õppeasutus, mis asutati 1999.

Vaata Eesti ja Balti Kaitsekolledž

Balti kett

Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk Balti ketist osavõtjad Eestis Balti kett Leedus Balti kett (läti Baltijas ceļš 'Balti tee', leedu Baltijos kelias 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade iseseisvustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.

Vaata Eesti ja Balti kett

Baltlased

Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.

Vaata Eesti ja Baltlased

BBC

BBC (British Broadcasting Corporation) on Suurbritannia avalik-õiguslik televisiooni- ja ringhäälingukontsern, mis edastab saateid üle maailma.

Vaata Eesti ja BBC

Belgia

Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.

Vaata Eesti ja Belgia

Bengt Gottfried Forselius

Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel Plaat mälestuskivil Bengt Gottfried Forselius (1660? – 16. november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees.

Vaata Eesti ja Bengt Gottfried Forselius

Bensiin

Bensiin purgis Bensiin (Briti inglise keeles petrol, Ameerika inglise keeles gasoline, saksa keeles Benzin) on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30–200 °C), kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik.

Vaata Eesti ja Bensiin

Biomass

Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.

Vaata Eesti ja Biomass

Carl Ernst Heinrich Schmidt

Carl Ernst Heinrich Schmidt Carl Ernst Heinrich Schmidt (1. juuni 1822 Jelgava – 27. veebruar 1894 Tartu) oli baltisaksa keemik ja arstiteadlane.

Vaata Eesti ja Carl Ernst Heinrich Schmidt

Carl Robert Jakobson

Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu – 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik, muusik ja pedagoog.

Vaata Eesti ja Carl Robert Jakobson

Cassiodorus

Flavius Magnus Aurelius Cassiodorus Senator (u 485 – u 585), tavaliselt Cassiodorus, oli hilisantiigi riigimees ja kirjanik, kes töötas ametnikuna idagootide kuninga Theoderich Suure administratsioonis.

Vaata Eesti ja Cassiodorus

Cimze seminar

Maja, kus kunagi asus Cimze seminar, praegune Valka koduloomuuseumi hoone (2010) Cimze seminar (ka Valga seminar, Valmiera seminar) oli läti pedagoogi ja muusiku Jānis Cimze (1814–1881) juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar, mis tegutses aastatel 1839–1849 Volmaris ja 1849–1890 Valgas.

Vaata Eesti ja Cimze seminar

CV90

Combat Vehicle 90 (CV90) ehk Stridsfordon 90 (Strf 90) on Rootsi päritolu jalaväe lahingumasin.

Vaata Eesti ja CV90

De iure

De iure ehk de jure (ladina keeles 'kehtiva õigusega', 'õiguslikult, juriidiliselt', 'seaduste kohaselt', 'ametlikult') on mõiste, mis vastandub väljendile de facto ('tegelikult', 'faktiliselt', 'praktikas').

Vaata Eesti ja De iure

Deklaratsioon

Deklaratsioon on ametlik või pidulik avaldus.

Vaata Eesti ja Deklaratsioon

Demokraatia

Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.

Vaata Eesti ja Demokraatia

Diiselrong

Edelaraudtee diiselrongid DR1 Tallinnas Balti jaamas Diiselrong on mitmevaguniline rong, mis sõidab vagunis või vagunites paikneva ühe või mitme diiselmootori jõul.

Vaata Eesti ja Diiselrong

Dissident

Dissident ehk teisitimõtleja on laiemas tähenduses keegi, kes aktiivselt vastandab ennast valitsevale poliitikale, ideoloogiale või institutsioonile.

Vaata Eesti ja Dissident

E-Eesti

E-Eesti (ka e-Eesti, inglise keeles e-Estonia) on Eesti valitsuse juhitav liikumine, mis keskendub Eesti infotehnoloogia ja Eesti kui e-riigi arengule, millega kaasneb ka Eesti kodanikele elektroonsete teenuste (e-teenuste) võimaldamine.

Vaata Eesti ja E-Eesti

E-riik

E-riik (vt ka e-valitsus) ehk elektrooniline riik tähendab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) ulatuslikku kasutamist riigi tasandil, pakkumaks riigiasutuste teenuseid elektroonsete kanalite kaudu ning muutmaks valitsemist läbipaistvamaks ja tõhusamaks. Samuti tähistab see uut tüüpi riiki, mis põhineb selliste tehnoloogiate rakendamisel.

Vaata Eesti ja E-riik

E20

right Maantee E20 E20 on maantee, mis kulgeb läänest itta Iirimaalt läbi Suurbritannia, Taani, Rootsi ja Eesti Venemaale.

Vaata Eesti ja E20

E264

300px E264 on Euroopa tee, mis kulgeb põhjast lõunasse läbi Eesti ja Läti.

Vaata Eesti ja E264

E265

300px Paldiski maantee Tallinnas Haaberstis. Maantee Valkse külas. E265 on 60,4 km pikkune (maismaaosa) Euroopa tee, mis kulgeb läbi Eesti ja Rootsi.

Vaata Eesti ja E265

E67

Euroopa tee E67, Tallinnast Varssavini tuntud ka kui Via Baltica, on tee, mis kulgeb põhjast lõunasse (Helsingist Prahasse) läbi Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Tšehhi.

Vaata Eesti ja E67

E77

pisi Euroopa tee E77 on rahvusvahelisse E-teede võrku kuuluv maantee, mis kulgeb Pihkvast Budapesti läbi Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia ja Ungari.

Vaata Eesti ja E77

Edgar Krahn

Edgar Krahn Edgar Krahn (19. september/1. oktoober 1894 Laiuse vald, Tartumaa – 6. märts 1961 Kensington, USA) oli baltisaksa päritolu eesti matemaatik.

Vaata Eesti ja Edgar Krahn

Eduard Tubin

Eduard Tubin (18. juuni 1905 Torila küla, Kokora vald – 17. november 1982 Stockholm) oli eesti helilooja.

Vaata Eesti ja Eduard Tubin

Edward von Lõngus

Edward von Lõnguse teos "Kannahabe ja nõiakütt" Edward von Lõngus (pseudonüüm; lühendi ja allkirjana EvL) on üks Eesti tuntumaid tänavakunstnikke.

Vaata Eesti ja Edward von Lõngus

Eesti (täpsustus)

Eesti on riik Euroopas.

Vaata Eesti ja Eesti (täpsustus)

Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis

Reaal-SKP kasv Eestis aastate lõikes, kust on näha järsku langust 2008. ja 2009. aastal Eesti 2008.–2010.

Vaata Eesti ja Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis

Eesti 2011. aasta rahvaloendus

Eesti 2011.

Vaata Eesti ja Eesti 2011. aasta rahvaloendus

Eesti alevike loend

Eesti alevike loend loetleb Eesti alevikud.

Vaata Eesti ja Eesti alevike loend

Eesti alevite loend

Eesti alevite loend loetleb Eesti alevid.

Vaata Eesti ja Eesti alevite loend

Eesti Üliõpilaste Selts

Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp Eesti Üliõpilaste Seltsi vapp Eesti Üliõpilaste Selts (lühend EÜS) on akadeemiline meesorganisatsioon.

Vaata Eesti ja Eesti Üliõpilaste Selts

Eesti õhuvägi

Eesti õhuvägi on Eesti kaitseväe üks põhiväeliikidest, mille ülesandeks on riigi õhuruumi kontroll ning strateegiliste objektide kaitsmine õhust.

Vaata Eesti ja Eesti õhuvägi

Eesti õigeusu koguduste loend

Eesti õigeusu koguduste loend esitab alfabeetilise nimekirja Eesti aladel nii tänapäeval eksisteerivatest kui ka minevikus eksisteerinud õigeusu kogudustest, sõltumata nende kanoonilisest kuuluvusest.

Vaata Eesti ja Eesti õigeusu koguduste loend

Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus

Eesti eesistumise aegne eriesindaja Matti Maasikas (vasakult esimene) Saksamaa ja Baltimaade välisministrite kohtumisel 2016. aastal Eesti peaminister Jüri Ratas kõnelemas eesistumisega seotud pressikonverentsil Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus kestis 2017.

Vaata Eesti ja Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus

Eesti filosoofia

Filosoofia ajalugu Eestis sai alguse mitte-eestlastest, kelle seas on Gottlob Benjamin Jäsche (1762–1842). Nende looming ei ole küll ''eesti'' (rahvuslik) filosoofia, kuid kuulub siiski ''Eesti'' filosoofiasse. Üks tuntumaid eesti teadusfilosoofe oli Rein Vihalemm (1938-2015).

Vaata Eesti ja Eesti filosoofia

Eesti haridus

Tallinna Tehnikakõrgkool Õuesõpe Eestis Eesti hariduse ajalugu sai alguse 13.–14. sajandil, kui rajati esimesed koolid kloostrite ja peakirikute juurde.

Vaata Eesti ja Eesti haridus

Eesti Ingeri

Eesti-Ingeri põhjaosa 1934. aastal Eesti Ingeri oli Eesti Vabariigi Virumaa koosseisu kuuluva Narva-taguse osa – ajaloolise Ingerimaa äärmine lääneosa.

Vaata Eesti ja Eesti Ingeri

Eesti jalgpall

Eesti kohalikke jalgpallimeistrivõistlusi reguleerib Eesti Jalgpalli Liit.

Vaata Eesti ja Eesti jalgpall

Eesti jalgpalliklubide loend

Eesti jalgpalliklubide loend on Eesti jalgpalliliigades mänginud mees- ja naiskondade nimekiri.

Vaata Eesti ja Eesti jalgpalliklubide loend

Eesti jalgpallikoondis

Eesti jalgpallikoondis on Eesti esindusmeeskond jalgpallis.

Vaata Eesti ja Eesti jalgpallikoondis

Eesti jalgpallikoondislaste loend

Eesti jalgpallikoondislaste loend on nimekiri Eesti koondises mänginud jalgpalluritest, nende tegevusaastatest, osaletud kohtumistest ja löödud väravatest.

Vaata Eesti ja Eesti jalgpallikoondislaste loend

Eesti jäähokikoondis

Eesti jäähokikoondis on Eesti koondvõistkond jäähokis.

Vaata Eesti ja Eesti jäähokikoondis

Eesti järvede loend

Siin on loetletud Eesti järvi (looduslikud järved, paisjärved, tehisjärved, basseinid, tiigid) ja järvestikke.

Vaata Eesti ja Eesti järvede loend

Eesti kaitsejõud

Eesti kaitsejõud on Eesti riigikaitset teostavate organisatsioonide kogum.

Vaata Eesti ja Eesti kaitsejõud

Eesti kaitseväe juhataja

Kaitseväe juhataja Martin Herem Kaitseväe juhataja on Eesti kaitseväe kõrgeim juht.

Vaata Eesti ja Eesti kaitseväe juhataja

Eesti kaitsevägi

Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Vaata Eesti ja Eesti kaitsevägi

Eesti külade loend

Siin on loetletud Eesti praegusi ja endisi külasid.

Vaata Eesti ja Eesti külade loend

Eesti kõrgeimad puud

Eesti kõrgeimad puud on loodusrekordid Eesti puude kõrguskasvu osas.

Vaata Eesti ja Eesti kõrgeimad puud

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Vaata Eesti ja Eesti keel

Eesti keskmine palk

Eesti keskmine palk on Statistikaameti poolt ametlikult deklareeritud andmete alusel arvutatav Eesti maksumaksjate saadav keskmine brutokuupalk, millest ei ole arvestatud maha riigimakse (neto).

Vaata Eesti ja Eesti keskmine palk

Eesti kirjakeel

Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded.

Vaata Eesti ja Eesti kirjakeel

Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti kirjandusmuuseum (2017) Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.

Vaata Eesti ja Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti kloostrid

Eesti alal on tegutsenud paljude ordude kloostrid: tsistertslaste, frantsisklaste, dominiiklaste, birgitiinide ja augustiinide kloostrid.

Vaata Eesti ja Eesti kloostrid

Eesti kodakondsus

Eesti kodakondsus on riigiõiguslik termin, millega määratletakse isiku suhe Eesti Vabariigiga.

Vaata Eesti ja Eesti kodakondsus

Eesti korvpalliklubide loend

See on mittetäielik loend Eesti korvpalliklubidest 2021/2022.

Vaata Eesti ja Eesti korvpalliklubide loend

Eesti kroon

Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 1924–1941 ning 1992–2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.

Vaata Eesti ja Eesti kroon

Eesti kuritegevus

Eesti kuritegevus hõlmab nii Eesti era- kui ka avaliku ja kolmanda sektori kuritegevust.

Vaata Eesti ja Eesti kuritegevus

Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend

See artikkel loetleb Eesti lennujaamu sorteerituna asukoha järgi.

Vaata Eesti ja Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend

Eesti linnad

Eestis on 47 linna, mis on asustusüksused.

Vaata Eesti ja Eesti linnad

Eesti lipp

20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.

Vaata Eesti ja Eesti lipp

Eesti looduslike pühapaikade loend

Eesti looduslike pühapaikade loend loetleb Eesti looduslikke pühapaiku tähestikulises järjekorras.

Vaata Eesti ja Eesti looduslike pühapaikade loend

Eesti luureajalugu

Käesolevas artiklis käsitletakse Eesti luureasutuste ja Eestiga seotud luure ajalugu.

Vaata Eesti ja Eesti luureajalugu

Eesti maavägi

Eesti maavägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal kooskõlas kaitseplaanidele ja kaitseväe juhtimisorganite korraldustele.

Vaata Eesti ja Eesti maavägi

Eesti maksusüsteem

Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.

Vaata Eesti ja Eesti maksusüsteem

Eesti mark

1000 marka Eesti mark oli Eesti rahaühik aastail 1918–1927.

Vaata Eesti ja Eesti mark

Eesti meedia

Eesti meediasüsteemi on mõjutanud nii Nõukogude okupatsiooni aegne tsensuur aastatel 1944–1991 kui ka 1990ndate alguses Eesti meediatööstuse ameerikaliku liberaalse infoturu mudeli omaks võtmine.

Vaata Eesti ja Eesti meedia

Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses

Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses on võistlused Kreeka-Rooma maadluses, mida korraldatakse Eestis 1921.

Vaata Eesti ja Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses

Eesti merevägi

Eesti merevägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik ja struktuuriüksus, mis vastutab mereoperatsioonide eest.

Vaata Eesti ja Eesti merevägi

Eesti metsad

Alutaguse metsad Mets talvel Eesti metsad on Eesti alal läbi aegade kasvanud metsad.

Vaata Eesti ja Eesti metsad

Eesti ministeeriumid

Eesti Vabariigi ministeeriumid on Eesti Vabariigi avaliku halduse asutused, valitsuse poliitika väljatöötamist toetavad ja täidesaatmist koordineerivad institutsioonid.

Vaata Eesti ja Eesti ministeeriumid

Eesti mitmekeelne kohanimede loend

Siin on esitatud Eesti mitmekeelne kohanimede loend, kus on saksa-, vene-, rootsi- poola- ja lätikeelseid nimesid.

Vaata Eesti ja Eesti mitmekeelne kohanimede loend

Eesti mullastik

Eesti mullastik on Eesti alal kujunenud ja talle omapärased mullad.

Vaata Eesti ja Eesti mullastik

Eesti naiste jalgpallikoondis

Eesti naiste jalgpallikoondis on Eesti jalgpalluritest koosnev riigi esindusnaiskond, mille liikmed valib välja koondise peatreener ning mida haldab Eesti Jalgpalli Liit (EJL).

Vaata Eesti ja Eesti naiste jalgpallikoondis

Eesti Noorsooteater

Eesti Noorsooteatri fuajee Eesti Noorsooteater Laia ja Nunne tänava nurgal (2018) Eesti Noorsooteater (varasemate nimedega ENSV Riiklik Nukuteater, Eesti Nukuteater, Eesti Nuku- ja Noorsooteater, NUKU teater) on Eesti ainus riiklik kutseline nuku- ja visuaalteatrikallakuga teater.

Vaata Eesti ja Eesti Noorsooteater

Eesti olümpiamängudel

1918.

Vaata Eesti ja Eesti olümpiamängudel

Eesti omavalitsuste haldusreform

Eesti omavalitsuste haldusreform oli haldusreform, mille käigus toimusid Eestis 2017.

Vaata Eesti ja Eesti omavalitsuste haldusreform

Eesti Pank

Eesti panga logo Eesti Panga peahoone aadressil Estonia puiestee 13. Hoone valmis aastal 1935, arhitektid on Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Eesti Panga kasutuses aastast 1992 Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank.

Vaata Eesti ja Eesti Pank

Eesti peaminister

Peaminister on Vabariigi Valitsuse liige, kelle peamine ülesanne on valitsuse esindamine ja selle tegevuse nii formaalne kui sisuline juhtimine.

Vaata Eesti ja Eesti peaminister

Eesti planeerimissüsteem

Ruumilise planeerimise tasemed Eestis Eesti planeerimissüsteem koosneb neljast erineva detailsusastega planeeringust ja on üldjoontes määratud p'''laneerimisseadusega''' (RT I 2002, 99, 579).

Vaata Eesti ja Eesti planeerimissüsteem

Eesti president

Eesti president (institutsiooni ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea.

Vaata Eesti ja Eesti president

Eesti rahapoliitika

Eesti rahapoliitika on 2011.

Vaata Eesti ja Eesti rahapoliitika

Eesti Rahva Muuseum

2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.

Vaata Eesti ja Eesti Rahva Muuseum

Eesti rahvalaul

Nimetus "rahvalaul" (saksa keeles Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt.

Vaata Eesti ja Eesti rahvalaul

Eesti rahvuskala

Eesti rahvuskala – räim 2007.

Vaata Eesti ja Eesti rahvuskala

Eesti rahvuskivi

Eesti rahvuskivi on üks Eesti sümbolitest rahvuslinnu ja rahvuslille kõrval.

Vaata Eesti ja Eesti rahvuskivi

Eesti rahvusliblikas

Pääsusaba Eesti rahvusliblikas on Eesti Lepidopteroloogide Seltsi ettevõtmisel valitav liblikaliik, täiendamaks Eesti sümboolikat.

Vaata Eesti ja Eesti rahvusliblikas

Eesti rahvuslill

1969.

Vaata Eesti ja Eesti rahvuslill

Eesti rahvuslind

Suitsupääsuke 26. novembril 1962 valiti Tartus Eesti NSV Teaduste Akadeemia loodusuurijate seltsi ornitoloogiasektsiooni koosolekul Eesti rahvuslinnuks suitsupääsuke.

Vaata Eesti ja Eesti rahvuslind

Eesti rahvusloom

Hallhunt (''Canis lupus lupus'') Eesti rahvusloom on hunt.

Vaata Eesti ja Eesti rahvusloom

Eesti Raudtee

Aktsiaselts Eesti Raudtee on Eesti ettevõte.

Vaata Eesti ja Eesti Raudtee

Eesti raudteetransport

Eesti raudteede kaart Eesti raudteetransport on Eesti raudteedel toimiv raudteetransport.

Vaata Eesti ja Eesti raudteetransport

Eesti regionaalarengu strateegia

Eesti maakonnad Eesti regionaalarengu strateegia määrab regionaalarengu tulevikuvisiooni, regionaalarengu strateegilised eesmärgid ning regionaalpoliitika põhimõtted.

Vaata Eesti ja Eesti regionaalarengu strateegia

Eesti regionaalpoliitika

Eesti haldusjaotus Eesti regionaalpoliitika on Eesti riigi regionaalpoliitika.

Vaata Eesti ja Eesti regionaalpoliitika

Eesti riigiametite loend

Eesti riigiametid on Eestis Eesti Vabariigi ministeeriumist madalama staatusega riiklikud keskasutused.

Vaata Eesti ja Eesti riigiametite loend

Eesti riigieelarve

Eesti riigieelarve on Eesti keskvalitsuse eelarve.

Vaata Eesti ja Eesti riigieelarve

Eesti riigipeade loend

Siin on nimistu isikutest, sõltumata nende ametinimetusest, kes on täitnud riigipea ülesandeid iseseisvas Eestis või edasi kandes Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust okupatsiooniaastatel.

Vaata Eesti ja Eesti riigipeade loend

Eesti riiklik e-tervise projekt

Eesti riiklikud e-tervise projektid on Eesti E-tervise Sihtasutuse projektid kaasaegsete tehnoloogiate rakendamiseks tervishoiusüsteemis.

Vaata Eesti ja Eesti riiklik e-tervise projekt

Eesti riiklik julgeolek

Eesti riiklik julgeolek on Eesti riigi kaitse ja püsivuse tagamisele suunatud tegevus, mille eesmärgiks on riigi ja rahva kaitse tagamine riigisisesel ja välismaisel tasandil.

Vaata Eesti ja Eesti riiklik julgeolek

Eesti riiklikud tähtpäevad

Eesti riiklikud tähtpäevad on Eesti vabariigis tähistatavad riiklikud tähtpäevad.

Vaata Eesti ja Eesti riiklikud tähtpäevad

Eesti saared

Suur-Pakri, Eesti saartest suuruselt kaheksas saar Eesti saared on Eesti alal asuvad saared.

Vaata Eesti ja Eesti saared

Eesti sadamate loend

Eesti sadamate loend loetleb Eesti sadamaid.

Vaata Eesti ja Eesti sadamate loend

Eesti saja-aastased

Rahvastikuregistri andmetel elas Eestis 1.

Vaata Eesti ja Eesti saja-aastased

Eesti samblad

Eestis on kindlaks tehtud 560 liiki sammaltaimi (seisuga 2006).

Vaata Eesti ja Eesti samblad

Eesti seente loend

Aluseks on Eesti loodusvaatluse andmebaasi loend (https://lva.keskkonnainfo.ee/?state.

Vaata Eesti ja Eesti seente loend

Eesti skaudiliikumine

Skautliku liikumise alguseks Euroopas loetakse aastat 1907, mil Inglise ratsaväe kindralinspektor Robert Baden-Powell korraldas Londoni lähedal Brownsea saarel esimese laagri tema enda poolt organiseeritud noorteüksusele, keda ta nimetas Boy Scoutideks.

Vaata Eesti ja Eesti skaudiliikumine

Eesti soojumikas

Õied koonduvad õisikutesse Eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) on korvõieliste sugukonda kuuluv õistaim, mida enamasti käsitletakse alpi soojumika alamliigina.

Vaata Eesti ja Eesti soojumikas

Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud

Eesti ja Eestist pärit sportlased on olümpiamängudelt võitnud 81 medalit (27 kuldmedalit, 23 hõbemedalit ja 31 pronksmedalit).

Vaata Eesti ja Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud

Eesti SS-leegion

Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.

Vaata Eesti ja Eesti SS-leegion

Eesti tähestik

Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt.

Vaata Eesti ja Eesti tähestik

Eesti Töörahva Kommuun

Eesti Töörahva Kommuun (ka Eesti Töörahwa Kommuna (lühend ETK); ka Eestimaa Töörahva Kommuun; vene keeles Эстляндская трудовая коммуна, ЭТК) oli Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919 eksisteerinud administratiivüksus, omanimetusega nõukogude vabariik ja tegelikult Nõukogude Venemaa "ripatsriik" (enamik riigile omaseid tunnuseid puudus).

Vaata Eesti ja Eesti Töörahva Kommuun

Eesti teedevõrk

rahvusvahelisse E-teede võrku kuuluvad Eesti maanteed Eesti tugimaanteed Eesti teedevõrku kuuluvad riigiteed, kohalikud teed, erateed ja metsateed.

Vaata Eesti ja Eesti teedevõrk

Eesti teenetemärgid

Teenetemärk on autasu, mida antakse teenete eest.

Vaata Eesti ja Eesti teenetemärgid

Eesti Televisioon

Ave Maria Mõistlik, 8. november 2008 Eesti Televisioon (ETV) on Eesti Rahvusringhäälingu peamine telekanal, mis toodab ja näitab uudiste-, kultuuri-, meelelahutus- ja haridussaateid.

Vaata Eesti ja Eesti Televisioon

Eesti trükitoodang

Eesti trükitoodangu statistika Eestis trükitud raamatud, brošüürid, perioodilised väljaanded Kategooria:Eesti trükindus.

Vaata Eesti ja Eesti trükitoodang

Eesti Vabadussõjalaste Liit

Eesti Vabadussõjalaste Liidu liikmemärk Eesti Vabadussõjalaste Liit (lühend EVL) oli Eestis aastail 1933–1934 tegutsenud organisatsioon, mille põhikirjaliseks eesmärgiks oli "organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatia ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu".

Vaata Eesti ja Eesti Vabadussõjalaste Liit

Eesti Vabariigi aastapäev

Pika Hermanni tornis Vabariigi aastapäeva paraad Tallinnas, 24. veebruar 2011 Tartu üliõpilaskorporatsioonid oma lippudega Eesti lipu tervitamisel Tartu tähetorni juures, 24. veebruar 2013 Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril, millega tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.

Vaata Eesti ja Eesti Vabariigi aastapäev

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu (kuni 8. maini 1990 Eesti NSV XII Ülemnõukogu) oli viimane valitud Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan ning pärast Eesti NSV suveräänsuse deklaratsiooni teine NSV Liidu poolt okupeeritud Eesti territooriumil faktilist võimu omanud kohalik võimuorgan.

Vaata Eesti ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk niinimetatud baaside leping (ja selle juurde kuuluv salajane protokoll) oli 1939.

Vaata Eesti ja Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt

Eesti Vabariigi põhiseadus

Eesti Vabariigi põhiseadus (lühend PS) on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument.

Vaata Eesti ja Eesti Vabariigi põhiseadus

Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)

Eesti Vabariigi 1938.

Vaata Eesti ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)

Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)

Eesti Vabariigi 1992.

Vaata Eesti ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)

Eesti Vabariik 100

"Eesti Vabariik 100" (lühemalt EV 100) oli kultuuriprogramm, millega tähistati Eesti iseseisvumise ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva aprillist 2017 kuni veebruarini 2020.

Vaata Eesti ja Eesti Vabariik 100

Eesti valitsejad

See lehekülg koondab teabe Eesti riigi, samuti Eesti ala või selle osi võimu all hoidnud riikide või riigitaoliste moodustiste monarhidest ja riigipeadest, samuti Eesti alale määratud asevalitsejatest ning Eesti riigipea staatusele pretendeerinud või pretendeerivatest isikutest.

Vaata Eesti ja Eesti valitsejad

Eesti valitsus

Stenbocki maja Eesti valitsus (ametlikult Vabariigi Valitsus) on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan, mis tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel.

Vaata Eesti ja Eesti valitsus

Eesti valitsusjuhtide loend

Siin loetletakse Eesti peaministreid ja teisi valitsusjuhte.

Vaata Eesti ja Eesti valitsusjuhtide loend

Eesti vapp

Suur riigivapp Väike riigivapp Günther Reindorffi Eesti Vabariigi vapi kavand, 1922. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp.

Vaata Eesti ja Eesti vapp

Eesti välispoliitika

Eesti välispoliitika on väikeriigile iseloomulikult geograafiliselt piiratud, samal ajal kui suurriigid tegutsevad globaalselt ja kaugemale ulatuvaid eesmärke silmas pidades.

Vaata Eesti ja Eesti välispoliitika

Eesti võrkpallikoondis

Eesti võrkpallikoondis on Eesti esindusmeeskond võrkpallis.

Vaata Eesti ja Eesti võrkpallikoondis

Eesti venelased

Venelaste osakaal maakonniti (2010) Eesti venelased on Eestis alaliselt elavad inimesed, kes peavad end venelasteks.

Vaata Eesti ja Eesti venelased

Eesti-Läti piir

Eesti kaart, kust on näha Eesti-Läti piir Piiripost Heinaste (läti Ainaži) juures Eesti-Läti piir on Eesti ja Läti vaheline riigipiir, mille pikkus on 339 km.

Vaata Eesti ja Eesti-Läti piir

Eesti-Rootsi piir

Eesti-Rootsi piir on Eesti ja Rootsi vaheline riigipiir.

Vaata Eesti ja Eesti-Rootsi piir

Eesti-Rootsi suhted

Eesti ja Rootsi asukohad Eesti-Rootsi suhted on kahepoolsed diplomaatilised suhted Eesti ja Rootsi vahel.

Vaata Eesti ja Eesti-Rootsi suhted

Eesti-Soome piir

Eesti-Soome piir on Eesti ja Soome vaheline riigipiir.

Vaata Eesti ja Eesti-Soome piir

Eesti-Venemaa piir

Eesti-Venemaa piir (ka Eesti-Vene piir) on Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon.

Vaata Eesti ja Eesti-Venemaa piir

Eesti-Venemaa piirileping

Eesti-Venemaa piirileping on rahvusvaheline leping, mis sätestab Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri.

Vaata Eesti ja Eesti-Venemaa piirileping

Eesti-Venemaa suhted

480x480px Eesti-Venemaa suhted on Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni kahepoolsed rahvusvahelised suhted.

Vaata Eesti ja Eesti-Venemaa suhted

Eestimaa hertsogkond

Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).

Vaata Eesti ja Eestimaa hertsogkond

Eestimaa Kommunistlik Partei

Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.

Vaata Eesti ja Eestimaa Kommunistlik Partei

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Vaata Eesti ja Eestimaa kubermang

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.

Vaata Eesti ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

Eestimaa Päästekomitee

Eestimaa Päästekomitee (ka Eestimaa Päästmise Komitee) oli 19.

Vaata Eesti ja Eestimaa Päästekomitee

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Vaata Eesti ja Eestimaa rüütelkond

Eestimaa talurahvaseadused

Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis reguleerisid talurahva õigusi ja kohustusi.

Vaata Eesti ja Eestimaa talurahvaseadused

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Vaata Eesti ja Eestlased

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.

Vaata Eesti ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Einhard

Einhard kirjatoimetajana Einhard (u 770 – 14. märts 840) oli frangi ajaloolane, Karl Suure abiline ja biograaf.

Vaata Eesti ja Einhard

Eino Tamberg

Eino Tamberg (27. mai 1930 Tallinn – 24. detsember 2010 Tallinn) oli eesti helilooja.

Vaata Eesti ja Eino Tamberg

Elektrirong

Elektrirong Saksamaal Elektrirong PESA Varssavi ja Łódźi vahel Elektrirong on elektri jõul sõitev rong.

Vaata Eesti ja Elektrirong

Elle Kull

Elle Kull Elle Kull (sündinud 5. jaanuaril 1952 Haapsalus) on eesti näitleja ja poliitik.

Vaata Eesti ja Elle Kull

Elurikkus

Vihmametsad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid Laelatu puisniit Eestis on üks maailma suurima elurikkusega paiku, arvestades soontaimeliikide absoluutset arvu 1 m² kohta Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonite mitmekesisus.

Vaata Eesti ja Elurikkus

Emakeele Sihtasutus

Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.

Vaata Eesti ja Emakeele Sihtasutus

Endeem

Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal.

Vaata Eesti ja Endeem

Endel Tulving

Endel Tulving (kuni 19.08.1938 Endel Tulff; 26. mai 1927 Petseri – 11. september 2023) oli eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog ja kognitiivneuroteadlane.

Vaata Eesti ja Endel Tulving

Endla (teater)

Keskväljak 1 Endla on kutseline teater Pärnu linnas.

Vaata Eesti ja Endla (teater)

Enn Tarvel

Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.

Vaata Eesti ja Enn Tarvel

Eraomand

Eraomand (harvem kasutatud sõna eraomandus) on eraisikute ja eraettevõtete õigus omandada, omada, kontrollida, kasutada, likvideerida, loovutada ja pärandada maad, kapitali ja muid omandivorme.

Vaata Eesti ja Eraomand

Erkki-Sven Tüür

Erkki-Sven Tüür Estonia maja 100. aastapäeva puhul korraldatud autogrammitunnis 16. septembril 2013 Erkki-Sven Tüür Hiiumaal 2012. aastal Pühalepa kirikus Erkki-Sven Tüür (sündinud 16. oktoobril 1959 Kärdlas) on eesti helilooja.

Vaata Eesti ja Erkki-Sven Tüür

Ernst Öpik

Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda – 10. september 1985 Bangor, Põhja-Iirimaa) oli eesti astronoom, üks Eesti astronoomiakoolkonna rajajaid.

Vaata Eesti ja Ernst Öpik

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Vaata Eesti ja Esimene maailmasõda

ESTCube-1

ESTCube-1 on Eesti tudengisatelliidi programmi raames ehitatud ja 7. mail 2013 Guajaana kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas Kourous Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga Vega Maa orbiidile viidud tehiskaaslane, Eesti esimene satelliit.

Vaata Eesti ja ESTCube-1

Ester Mägi

Ester Mägi (10. jaanuar 1922 Tallinn – 14. mai 2021) oli eesti helilooja.

Vaata Eesti ja Ester Mägi

Estofiil

Estofiil on eesti keelt ja/või kultuuri harrastav mitte-eestlane.

Vaata Eesti ja Estofiil

Estonia katastroof

Estonia katastroof oli parvlaev Estonia hukk Läänemerel 28.

Vaata Eesti ja Estonia katastroof

Etümoloogia

Etümoloogia (tuleneb vanakreeka sõnadest ἔτυμον ’tõde’, sõna algtähendus ning λόγος ’õpetus, sõna’) on keeleteaduse haru, milles uuritakse sõnade algupära, sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega.

Vaata Eesti ja Etümoloogia

Euro

Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.

Vaata Eesti ja Euro

Euroala

ELi riigid, mis on Maastrichti lepinguga lubanud ühineda euroalaga Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro.

Vaata Eesti ja Euroala

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ehk OSCE (inglise keeles Organization for Security and Co-operation in Europe) on organisatsioon, mille asutasid 1975.

Vaata Eesti ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon

Euroopa Liidu kodakondsus

Euroopa Liidu kodakondsus hõlmab isiku ehk Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku ja institutsiooni ehk Euroopa Liidu vahelist kodakondsust.

Vaata Eesti ja Euroopa Liidu kodakondsus

Euroopa Liit

Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.

Vaata Eesti ja Euroopa Liit

Eurostat

Eurostat ehk Euroopa Komisjoni statistikaamet on Euroopa Komisjoni peadirektoraat, mille põhiülesanne on varustada Euroopa Liitu statistilise informatsiooniga Euroopa kohta ning aidata kaasa Euroopa Liidu liikmesriikides, kandidaatriikides ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikides kasutatava statistilise metoodika ühtlustamisele.

Vaata Eesti ja Eurostat

Ewert and The Two Dragons

Ewert and The Two Dragons on akustilist indie rock'i viljelev Eesti ansambel Tallinnas.

Vaata Eesti ja Ewert and The Two Dragons

Fosforiidisõda

pisi Fosforiidisõjaks nimetatakse Eestis 1987.

Vaata Eesti ja Fosforiidisõda

Freedom House

Freedom House on Ameerika Ühendriikides paiknev ja Ühendriikide valitsuse rahastatud valitsusväline organisatsioon, mis propageerib demokraatiat, poliitilist vabadust ja inimõigusi ning teeb vastavasisulist teadustööd.

Vaata Eesti ja Freedom House

Friedebert Tuglas

Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedebert Mihkelson või Michelson; vkj 18. veebruar / ukj 2. märts 1886 Ahja, Võnnu kihelkond, Tartumaa (praegu Põlvamaa) – 15. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).

Vaata Eesti ja Friedebert Tuglas

Friedrich Georg Wilhelm Struve

Meridiaanikaare Simuna-Võivere baasijoone Simuna otspunkt aastast 1827 Simunas Hammerfesti vallas Norras Friedrich Georg Wilhelm von Struve (vene keeles Василий Яковлевич Струве; 15. aprill 1793 Altona – 23. november 1864 Pulkovo) oli saksa päritolu vene astronoom ja geodeet.

Vaata Eesti ja Friedrich Georg Wilhelm Struve

Friedrich Pacius

Friedrich Pacius (rootsipäraselt Fredrik Pacius) (19. märts 1809 Hamburg – 8. jaanuar 1891 Helsingi) oli saksa päritolu muusik (eelkõige viiuldaja), helilooja ja dirigent.

Vaata Eesti ja Friedrich Pacius

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwald, ka (kuni 1817 Friedrich Reinhold Reinholdsohn (vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.

Vaata Eesti ja Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru)

F. R. Kreutzwaldi mälestussammas Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument on Friedrich Reinhold Kreutzwaldile pühendatud mälestusmärk Võrus Kreutzwaldi pargis Tamula järve kaldal.

Vaata Eesti ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru)

Friedrich Robert Faehlmann

Friedrich Robert Faehlmann (Eduard Hau, 1839) Friedrich Robert Faehlmann (August Georg Wilhelm Pezold, 1832) Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31. detsember (vkj 20. detsember) 1798 Ao mõis – 22. aprill (vkj 10. aprill) 1850 Tartu) oli Eesti kirjamees ja arst.

Vaata Eesti ja Friedrich Robert Faehlmann

Garlieb Merkel

Garlieb Merkel Garlieb Helwig Merkel (31. oktoober 1769, Lēdurga, Läti – 9. mai 1850, Riia) oli valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil.

Vaata Eesti ja Garlieb Merkel

Georg Julius von Schultz

Georg Julius von Schultz Georg Julius von Schultz Georg Julius von Schultz (tuntud ka Schultz-Bertrami nime all tema pseudonüümi Dr. Bertram järgi; 22. september/4. oktoober 1808 Tallinn – 4. mai 1875 Viin) oli baltisaksa arst, kirjanik, publitsist, folklorist ja silmapaistev estofiil.

Vaata Eesti ja Georg Julius von Schultz

Georg Ots

Georg Ots (21. märts 1920 Petrograd – 5. september 1975 Tallinn) oli eesti laulja, näitleja ja ujuja.

Vaata Eesti ja Georg Ots

Germaani keeled

Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.

Vaata Eesti ja Germaani keeled

Germania (raamat)

1645. aastast pärit kaart, mis on valminud raamatust "Germania" saadud informatsiooni põhjal "Germania" ehk "De origine et situ Germanorum" on Vana-Rooma ajaloolase Tacituse umbes 98.

Vaata Eesti ja Germania (raamat)

Globaalne soojenemine

Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2020 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.

Vaata Eesti ja Globaalne soojenemine

Golfi hoovus

Golfi hoovuse süsteem Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas.

Vaata Eesti ja Golfi hoovus

Gregoriuse kalender

paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.

Vaata Eesti ja Gregoriuse kalender

Gustav Ernesaks

Gustav Ernesaksa kuju Tallinna lauluväljakul Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Perila, Raasiku vald – 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht.

Vaata Eesti ja Gustav Ernesaks

Gustav II Adolf

Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Vaata Eesti ja Gustav II Adolf

Haapsalu

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.

Vaata Eesti ja Haapsalu

Hambaarst

Hambaravi. Hambaarsti kabinet USA-s Louisianas 2020. aasta märtsis. Hambaarst ehk stomatoloog on arst, kes ravib hambaid.

Vaata Eesti ja Hambaarst

Haritav maa

Haritav maa on põllumajandusmaa, mida intensiivselt kasutatakse.

Vaata Eesti ja Haritav maa

Harju maakond

Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.

Vaata Eesti ja Harju maakond

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Vaata Eesti ja Harjumaa

Harkader

Harkader on künnitööriist, millel on suur kaheharuline künnipuu koos mulda pöörava lusikaga.

Vaata Eesti ja Harkader

Harta 12

"Harta 12" oli kodanikualgatuslik pöördumine, mis koostati ja avaldati 2012.

Vaata Eesti ja Harta 12

Häbbi sellel', kes petta tahhab!

"Häbbi sellel', kes petta tahhab!" (saksa keeles "Schande über den, der betrügen will") on 1819 Peter Andreas Johann Steinsbergi kirjutatud eestikeelne näidend.

Vaata Eesti ja Häbbi sellel', kes petta tahhab!

Härgmäe lahing

Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.

Vaata Eesti ja Härgmäe lahing

Hõbe

Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.

Vaata Eesti ja Hõbe

Heiki Valk

Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.

Vaata Eesti ja Heiki Valk

Heino Eller

Georg Otsa nimelise Muusikakooli ees. Skulptor Aime Kuulbusch, 1987 Heino Eller (7. märts 1887 Tartu – 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid.

Vaata Eesti ja Heino Eller

Helilooja

Helilooja (saksa keeles Tonsetzer, Tondichter, Tonschöpfer) ehk komponist (ladina keeles componere 'kokku panema') on inimene, kes loob heliteoseid ehk tegeleb heliloomingu ehk komponeerimisega.

Vaata Eesti ja Helilooja

Heltermaa sadam

Heltermaa sadama panoraam Heltermaa sadam (sadama kood: EE HLT) on sadam Eestis, mis asub Hiiumaa idaosas Hiiumaa vallas Heltermaal, 25 km kaugusel Kärdlast.

Vaata Eesti ja Heltermaa sadam

Henriku Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13.

Vaata Eesti ja Henriku Liivimaa kroonika

Hierarhia

Hierarhia (kreeka keeles hieros püha + archē valitsus, võim) on astmeline allumise süsteem erinevate asjade organiseerimiseks ja hindamiseks.

Vaata Eesti ja Hierarhia

Hiiu maakond

Hiiu maakond ehk Hiiumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Eesti ja Hiiu maakond

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Vaata Eesti ja Hiiumaa

Hilisrauaaeg

Hilisrauaaeg on Eesti ala ajaloo periodiseeringus rauaaja ja ühtlasi kogu muinasaja viimane periood, mis dateeritakse tavaliselt aastatesse 1050–1200/1227/1250.

Vaata Eesti ja Hilisrauaaeg

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Vaata Eesti ja Hispaania

Hjalmar Mäe

Hjalmar Johann Mäe (24. oktoober, vkj 11. oktoober 1901 Tuhala, Vladimiri vald, Harjumaa – 10. aprill 1978 Graz, Austria) oli Eesti poliitik, Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944.

Vaata Eesti ja Hjalmar Mäe

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.

Vaata Eesti ja Holland

Holokaust Eestis

''Höhere SS- und Polizeiführer'' Walter Stahleckeri kaart See artikkel käsitleb juutide vastu toime pandud genotsiidi (holokausti) okupeeritud Eestis Teise maailmasõja ajal.

Vaata Eesti ja Holokaust Eestis

Huno Rätsep

Huno Rätsep kõnet pidamas Rektor Arnold Koop õnnitlemas 60-aastast Huno Rätsepat. Taustal Ants Kallikorm Sõbrad omavahel Sophokleses: Huno Rätsep, Juhan Peegel, Heino Ahven Huno Rätsep (sündinud 28. detsembril 1927 Tartus) on eesti keeleteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1981).

Vaata Eesti ja Huno Rätsep

Hunt

Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.

Vaata Eesti ja Hunt

I üldlaulupidu

I üldlaulupidu toimus 30. juunil–2. juulil (vkj 18.–20. juunil) 1869.

Vaata Eesti ja I üldlaulupidu

Ida-Euroopa aeg

Ida-Euroopa aeg (inglise keeles Eastern European Time, lühend EET) on üks vööndiaja UTC+2:00 nimetustest.

Vaata Eesti ja Ida-Euroopa aeg

Ida-Tallinna Keskhaigla

Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla (lühend ITK) on haigla Tallinnas.

Vaata Eesti ja Ida-Tallinna Keskhaigla

Ida-Viru Keskhaigla

SA Ida-Viru Keskhaigla on Haigekassa suurim lepingupartner Virumaal.

Vaata Eesti ja Ida-Viru Keskhaigla

Ida-Viru maakond

Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas, Ida-Eesti piirkonnas.

Vaata Eesti ja Ida-Viru maakond

Iirimaa

Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.

Vaata Eesti ja Iirimaa

Illusion (kino)

Illusion (ka elektriteater Illusion, hiljem MetropolLauri Kärk. Teater. Muusika. Kino, 4/2012, lk 102.Lauri Kärk. Sirp, 24. august 2012.) oli kino Tartus, mille hoone oli ühtlasi esimene spetsiaalselt kinoks ehitatud hoone Eestis.

Vaata Eesti ja Illusion (kino)

Illusioon (kino)

Illusioon oli kino Tartus, Raatuse tänaval.

Vaata Eesti ja Illusioon (kino)

Ilves

Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.

Vaata Eesti ja Ilves

Indoeurooplased

Indoeurooplased on indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad ja hõimud tänapäeval ja minevikus.

Vaata Eesti ja Indoeurooplased

Infoühiskond

Infoühiskond (inglise keeles information society) ehk teabeühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades enim kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond.

Vaata Eesti ja Infoühiskond

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Vaata Eesti ja Inglise keel

Inimarengu indeks

Inimarengu indeks (inglise keeles Human Development Index, HDI) on statistiline näitaja, mida kasutatakse riikide võrdlemisel ja mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridust ja elatustaset.

Vaata Eesti ja Inimarengu indeks

Iraagi sõda

Apache'i helikopteri tegevus Iraagis Iraagi sõjaks nimetatakse mitteametlikult Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia vägede 2003.

Vaata Eesti ja Iraagi sõda

Islam Eestis

Moslemid Matkamajas 2005. aastal Islam on Eestis vähe levinud, islamiusuliste arv riigis on üks väiksemaid Euroopas.

Vaata Eesti ja Islam Eestis

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Vaata Eesti ja Itaalia

Ivar Leimus

Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.

Vaata Eesti ja Ivar Leimus

Ivo Schenkenberg

Ivo Schenkenberg (ka Iwan, Iwen, Iven või Ifen; umbes 1549 – 1579) oli saksa päritolu Tallinna käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka.

Vaata Eesti ja Ivo Schenkenberg

Jaan Einasto

Jaan Einasto (kuni 1935 Jaan Eisenschmidt; sündinud 23. veebruaril 1929 Tartus) on eesti astrofüüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige alates 1981.

Vaata Eesti ja Jaan Einasto

Jaan Kaplinski

Jaan Kaplinski (22. jaanuar 1941 Tartu – 8. august 2021) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, tõlkija ja filosoof.

Vaata Eesti ja Jaan Kaplinski

Jaan Kross

Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007 Tallinn) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija.

Vaata Eesti ja Jaan Kross

Jaan Tõnisson

Jaan Tõnisson (10.vkj / 22. detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – ? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.

Vaata Eesti ja Jaan Tõnisson

Jakob Hurt

Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli (vkj 10. juuli) 1839 Himmaste küla – 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.

Vaata Eesti ja Jakob Hurt

Jakob von Uexküll

Jakob Johann von Uexküll 1903. aastal Jakob Johann von Uexküll (8. september 1864 Keblaste mõis, Läänemaa – 25. juuli 1944 Capri, Itaalia) oli baltisaksa päritolu bioloog, filosoof ja krüptosemiootik, selgrootute võrdleva füsioloogia ja biosemiootika rajajaid.

Vaata Eesti ja Jakob von Uexküll

James Macpherson

James Macpherson kunstnik George Romney maalitud portreel. James Macpherson (gaeli keeles Seumas MacMhuirich või Seumas Mac a' Phearsain; 27. oktoober 1736 – 17. veebruar 1796) oli šoti kirjanik ja poliitik, keda tuntakse peamiselt tema kirjutatud "Ossiani laulude" järgi.

Vaata Eesti ja James Macpherson

Jaroslav Tark

Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst.

Vaata Eesti ja Jaroslav Tark

Järva maakond

Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Eesti ja Järva maakond

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.

Vaata Eesti ja Järvamaa

Jüri Uluots

Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Jaanse talu, Uluste küla, Kirbla vald, Läänemaa – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.

Vaata Eesti ja Jüri Uluots

Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.

Vaata Eesti ja Jüriöö ülestõus

Jõgeva

Droonivideo Jõgeva põhikooli kohalt 2021. aasta suvel Jõgeva on linn Jõgeva maakonnas, maakonna ja Jõgeva valla halduskeskus.

Vaata Eesti ja Jõgeva

Jõgeva maakond

Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Eesti ja Jõgeva maakond

Jõhvi

Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.

Vaata Eesti ja Jõhvi

Johan Laidoner

Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.

Vaata Eesti ja Johan Laidoner

Johann Voldemar Jannsen

Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai (vkj 4.mai) 1819 Vana-Vändra vald – 13. juuli (vkj 1. juuli) 1890 Tartu) oli eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte.

Vaata Eesti ja Johann Voldemar Jannsen

Johannes Paulus II

Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522).

Vaata Eesti ja Johannes Paulus II

Johannes Pääsuke

Johannes Pääsuke (vkj 18. märts / ukj 30. märts 1892 Tartu – vkj 26. detsember 1917 / ukj 8. jaanuar 1918 Orša, Valgevene) oli eesti fotograaf, filmioperaator ja Eesti esimene filmitegija.

Vaata Eesti ja Johannes Pääsuke

Jordanes

Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost.

Vaata Eesti ja Jordanes

Juri Lotman

Juri Lotman (28. veebruar 1922 Petrograd – 28. oktoober 1993 Tartu) oli vene päritolu Eesti semiootik, kirjandusteadlane ja kulturoloog, üks Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajajaid, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1990).

Vaata Eesti ja Juri Lotman

Justiitsministeerium

Justiitsministeerium (JUM) on Eesti valitsusasutus, mille valitsemisalas on riigi õigus- ja kriminaalpoliitika kavandamine ning elluviimine.

Vaata Eesti ja Justiitsministeerium

Juuniküüditamine

Juuniküüditamine oli 14.

Vaata Eesti ja Juuniküüditamine

Kaheväljasüsteem

Kaheväljasüsteem on põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäetakse kesana puhkama.

Vaata Eesti ja Kaheväljasüsteem

Kaitseliit

Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.

Vaata Eesti ja Kaitseliit

Kaitseministeerium

Kaitseministeerium (KAM) on Eesti valitsusasutus, mis vastutab riigikaitse korraldamise eest.

Vaata Eesti ja Kaitseministeerium

Kaitseväe Akadeemia

Kaitseväe Akadeemia (lühend KVA, kuni 2019. aastani Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) on riigikaitseline rakenduskõrgkool.

Vaata Eesti ja Kaitseväe Akadeemia

Kaitseväe peastaap

Kaitseväe peastaabi hoone Juhkentali tänaval Tallinnas Kaitseväe peastaap on Eesti kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev strateegilise tasandi kaitseväe struktuuriüksus, mis tegeleb kaitseväe operatiivjuhtimise, väljaõppe ja arendusega.

Vaata Eesti ja Kaitseväe peastaap

Kaja Kallas

Kaja Kallas (aastatel 2002–2006 Kaja Leiger; sündinud 18. juunil 1977 Tallinnas) on Eesti poliitik ja jurist, Eesti Reformierakonna esimees ja alates 26. jaanuarist 2021 Eesti peaminister.

Vaata Eesti ja Kaja Kallas

Kalevipoeg

"Kalevipoeg" on 19.

Vaata Eesti ja Kalevipoeg

Kaliningradi oblast

Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.

Vaata Eesti ja Kaliningradi oblast

Kaljukotkas

Kaljukotkas ehk maakotkas (Aquila chrysaetos) on suur haugaslane.

Vaata Eesti ja Kaljukotkas

Kammkeraamika kultuur

Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.

Vaata Eesti ja Kammkeraamika kultuur

Kammkeraamika teooria

Kammkeraamika teooria on ajaloo- ja keeleteaduse teooria, mille kohaselt rääkisid kammkeraamika kultuuri kandjad varast soome-ugri keelekuju ning tüüpilise kammkeraamika levik Läänemere äärde tähendab läänemeresoome algkeelt kõnelenud inimeste rännet.

Vaata Eesti ja Kammkeraamika teooria

Kanada

Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.

Vaata Eesti ja Kanada

Karjäär (mäendus)

Harku karjäär Karjääriks nimetatakse kohta maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive, liiva ja mineraale.

Vaata Eesti ja Karjäär (mäendus)

Karl Ernst von Baer

Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.

Vaata Eesti ja Karl Ernst von Baer

Karl Pajusalu

Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.

Vaata Eesti ja Karl Pajusalu

Karl Ristikivi

Ristikivi bareljeef endise Karl Ristikivi muuseumi ukse kõrval Tartus.Foto: 3. juuli 2014 K.A. Hermanni 18, Tartu. Karl Ristikivi viimane elukoht Eestis.Foto: 4. juuni 2014 Loone Otsa näidendi "Üksainus araabia öö. Salme Niilendi näidend" ettelugemine Karl Ristikivi Seltsi korteris.Foto: Janno Loide, 15.

Vaata Eesti ja Karl Ristikivi

Karl XI

Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.

Vaata Eesti ja Karl XI

Kärdla

Kärdla (rootsi keeles Kärrdal; saksa keeles Kertel) on linn Lääne-Eestis, Hiiu maakonna ja Hiiumaa valla keskus.

Vaata Eesti ja Kärdla

Küla

Ungari küla Hollókő Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.

Vaata Eesti ja Küla

Küpros

Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa.

Vaata Eesti ja Küpros

Kõlvik

Kõlvik on loodusolude ja kasutusotstarbe poolest temaga külgnevatest aladest erinev maatükk.

Vaata Eesti ja Kõlvik

Kõrgharidus

Kõrgharidus on keskhariduse baasil omandatav teaduslikul käsitlusel rajanev haridus, mille omandamist tõendab vastav lõpudokument.

Vaata Eesti ja Kõrgharidus

Keel ja Kirjandus

Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.

Vaata Eesti ja Keel ja Kirjandus

Keila

Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.

Vaata Eesti ja Keila

Keila jõgi

Droonivideo Keila jõest Keila-Joal 2022. aasta juunis Kohilast 2022. aasta juunis Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi, voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil.

Vaata Eesti ja Keila jõgi

Keila raudteejaam

Keila raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Keila linnas.

Vaata Eesti ja Keila raudteejaam

Kerli Kõiv

Kerli Kõiv (esinejanimi Kerli; sündinud 7. veebruaril 1987) on eesti laulja.

Vaata Eesti ja Kerli Kõiv

Keskkonnainspektsioon

Keskkonnainspektsioon (lühend KKI) oli aastatel 1988–2020 Keskkonnaministeeriumi haldusalas tegutsenud valitsusasutus.

Vaata Eesti ja Keskkonnainspektsioon

Keskkonnakaitse

Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks.

Vaata Eesti ja Keskkonnakaitse

Keskmine rauaaeg

Keskmine rauaaeg on rauaaja periood vanema ja noorema rauaaja vahel, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 450–800.

Vaata Eesti ja Keskmine rauaaeg

Keskpank

Keskpank on avalik-õiguslik põhiseaduslik institutsioon, mille ülesanne on hoida hinnastabiilsust ehk tagada raha ja raharingluse stabiilsus.

Vaata Eesti ja Keskpank

Kevade (film)

"Kevade" on 1969.

Vaata Eesti ja Kevade (film)

Kihelkond

Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.

Vaata Eesti ja Kihelkond

Kiievi suurvürst

Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.

Vaata Eesti ja Kiievi suurvürst

Kiievi-Vene

Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.

Vaata Eesti ja Kiievi-Vene

Kilp (heraldika)

Kilpide kujud: ''FR old – prantsuse vana, FR modern – prantsuse kaasaegne, IT – itaalia, CH – šveitsi, EN – inglise, DE – saksa, PL – poola, ES, PT – hispaania, portugal'' Kilp on iga vapi peamine osa.

Vaata Eesti ja Kilp (heraldika)

Kindlustatud asula

Kindlustatud asula oli Euroopa varase metalliaja asulatüüp, mis paiknes looduslikult kaitstud kohas (nt künkal) ja oli sageli tugevdatud kunstlike kindlustustega, eriti kui looduslik kaitse jäi nõrgaks.

Vaata Eesti ja Kindlustatud asula

Kino

Kino Sõprus Tallinnas Kino on filmide näitamisega tegelev asutus, samuti selleks otstarbeks ehitatud või kasutatav hoone või mingi muu hoone (kultuurimaja vms) osa.

Vaata Eesti ja Kino

Kirderanniku murded

Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).

Vaata Eesti ja Kirderanniku murded

Kivikalme

Mäla kivikalmed Muhu saarel Kivikalme (Saaremaal rahvapäraselt ka raun) on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.

Vaata Eesti ja Kivikalme

Kliimaministeerium

Kliimaministeerium on Eesti ministeerium, mille tegevus on suunatud looduskasutuse ja keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule, selle saavutamiseks vajaliku hästitoimiva süsteemi tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele.

Vaata Eesti ja Kliimaministeerium

Kohaliku omavalitsuse volikogu

Kohaliku omavalitsuse volikogu on kohaliku omavalitsuse üksuse (valla või linna esinduskogu (vastavalt vallavolikogu või linnavolikogu)).

Vaata Eesti ja Kohaliku omavalitsuse volikogu

Kohtla-Järve

Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.

Vaata Eesti ja Kohtla-Järve

Kohus

Toomemäel Kohus on riigi loodud organ (ka vastutav asutus), mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi.

Vaata Eesti ja Kohus

Kolhoos

Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.

Vaata Eesti ja Kolhoos

Koluvere piiskopilinnus

Koluvere linnus ja vallikraavid Koluvere linnus ja vallikraav Koluvere linnuse sild üle Liivi jõe Koluvere linnuse kivisild Koluvere piiskopilinnus (saksa keeles Lode, Schloß Lode; soome keeles on kasutatud ka Lukkolinna) on Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti-Virtsu maantee ääres asuv endine Saare-Lääne piiskopilinnus.

Vaata Eesti ja Koluvere piiskopilinnus

Konrad Mägi

Konrad Vilhelm Mägi (1. november 1878 Hellenurme mõis, Tartumaa – 15. august 1925 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog.

Vaata Eesti ja Konrad Mägi

Konstantin Päts

Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).

Vaata Eesti ja Konstantin Päts

Koroonapandeemia Eestis

Koroonapandeemia Eestis on osa 2019.

Vaata Eesti ja Koroonapandeemia Eestis

Korraldus

Korraldus on igapäevase töö korraldamiseks või üksikjuhtumi lahendamiseks alluvatele suuliselt või kirjalikult antav nõue või käsk.

Vaata Eesti ja Korraldus

Kosovo

Kosovo on osaliselt tunnustatud riik Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.

Vaata Eesti ja Kosovo

Kreeka

Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.

Vaata Eesti ja Kreeka

Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson (Franz Burchard Dörbecki akvatinta, 19. saj) Toomemäel, autorid Jaak Soans ja Allan Murdmaa Kristjan Jaak Peterson, ka Kristian Jaak Peterson; õieti Christian Jakob Petersohn (14. märts (vkj 2. märts) 1801 Riia – 4. august (vkj 23. juuli) 1822 Riia) oli eesti kirjanik, üks Eesti rahvuskirjanduse loojaid.

Vaata Eesti ja Kristjan Jaak Peterson

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Vaata Eesti ja Kristlus

Krivasoo lahing

Krivasoo lahing toimus 16. novembrist kuni 30. detsembrini 1919.

Vaata Eesti ja Krivasoo lahing

Kuldar Sink

Kuldar Sink (14. september 1942 Tallinn – 29. jaanuar 1995 Kõrve küla, Võru maakond) oli eesti helilooja ja flöödimängija.

Vaata Eesti ja Kuldar Sink

Kunda kultuur

Kunda kultuur ehk Kunda etapp oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur aastatel umbes 8500–7000 eKr.

Vaata Eesti ja Kunda kultuur

Kunda Lammasmägi

Kunda Lammasmägi Kunda Lammasmägi on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Linnuse külas.

Vaata Eesti ja Kunda Lammasmägi

Kunda sadam

Kunda sadam Kunda sadama aerofoto Kunda sadam (sadama kood: EE KND; nimetatud ka Lontova sadam) on sadam Kundas, Kunda lahe lõunakaldal.

Vaata Eesti ja Kunda sadam

Kuressaare

Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.

Vaata Eesti ja Kuressaare

Kyōto protokoll

Ei osale Kyōto protokoll on rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990.

Vaata Eesti ja Kyōto protokoll

Labradori poolsaar

Labradori poolsaar, Kanada Labradori poolsaar on suur poolsaar Kanada idaosas.

Vaata Eesti ja Labradori poolsaar

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Vaata Eesti ja Ladina keel

Laelatu puisniit

Laelatu puisniit septembris Laelatu puisniit oktoobris Laelatu puisniit on puisniit Virtsu lähedal Laelatul.

Vaata Eesti ja Laelatu puisniit

Laenatud naene

"Laenatud naene" on 1913.

Vaata Eesti ja Laenatud naene

Lahemaa rahvuspark

Lahemaa rahvuspark on rahvuspark Põhja-Eestis.

Vaata Eesti ja Lahemaa rahvuspark

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Vaata Eesti ja Latgalid

Laulev revolutsioon

Pika Hermanni torni 24. veebruaril 1989. Jaan Künnapi foto Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987–1991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud ühiskondlik-poliitilisi sündmusi, mis kaasnesid NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi algatatud uuenduspoliitika (perestroika) ja avalikustamisega (glasnost) Nõukogude Liidus.

Vaata Eesti ja Laulev revolutsioon

Lauri Kärk

Lauri Kärk 1999. aastal Lauri Kärk (sündinud 14. septembril 1954 Tartus) on eesti filmiajaloolane ja -kriitik.

Vaata Eesti ja Lauri Kärk

Lauri Vahtre

Lauri Vahtre oma "Eesti ajaloo õpiku vene õppekeelega gümnaasiumile" esitlusel TEA Kirjastuses, 22.10.2010 Lauri Vahtre (sündinud 22. märtsil 1960) on Eesti poliitik, ajaloolane, kirjanik, stsenarist ja tõlkija.

Vaata Eesti ja Lauri Vahtre

Lääne maakond

Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eesti lääneosas.

Vaata Eesti ja Lääne maakond

Lääne-Tallinna Keskhaigla

Lääne-Tallinna Keskhaigla on haigla Tallinnas.

Vaata Eesti ja Lääne-Tallinna Keskhaigla

Lääne-Viru maakond

Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Eesti ja Lääne-Viru maakond

Läänemaa

Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Vaata Eesti ja Läänemaa

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Vaata Eesti ja Läänemeri

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Vaata Eesti ja Läti

Lõunaeesti keeled

Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad.

Vaata Eesti ja Lõunaeesti keeled

Lõvi (heraldika)

lõvi Lõvi on heraldikas tagajalgadele või vasakpoolsele tagajalale tõusnud lõvi, kes vaatab enda ette.

Vaata Eesti ja Lõvi (heraldika)

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Vaata Eesti ja Leedu

Leetopiss

Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.

Vaata Eesti ja Leetopiss

Lembit Ulfsak

Lembit Ulfsak (4. juuli 1947 Koeru – 22. märts 2017) oli eesti näitleja ja lavastaja, väljaspool Eestit tuntud peamiselt filminäitlejana.

Vaata Eesti ja Lembit Ulfsak

Lennart Meri

Lennart Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2001), Eesti president 1992–2001.

Vaata Eesti ja Lennart Meri

Leopard (heraldika)

Eesti vapp kolme leopardiga Leopard ehk lion passant guardant on heraldikas kasutatav tavaskujund.

Vaata Eesti ja Leopard (heraldika)

Let's Do It! World

"Let's Do It! World" (eesti keeles "Teeme ära! Maailmakoristus") on ülemaailmne kodanike keskkonna-aktsioon, mis sai alguse Eestist.

Vaata Eesti ja Let's Do It! World

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Vaata Eesti ja Liik (bioloogia)

Liivi laht

Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².

Vaata Eesti ja Liivi laht

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Vaata Eesti ja Liivi sõda

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Vaata Eesti ja Liivimaa ordu

Liivimaa ristisõda

Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.

Vaata Eesti ja Liivimaa ristisõda

Liivlased

Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Vaata Eesti ja Liivlased

Linda Kaljundi

Linda Kaljundi 2022. aasta Arvamusfestivalil Linda Kaljundi (sündinud 6. juunil 1979) on eesti ajaloolane ja kuraator.

Vaata Eesti ja Linda Kaljundi

Linn

Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.

Vaata Eesti ja Linn

Linnavalitsus

Linnavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse (linna) võimuorgan, mis teostab oma haldusalas olevas linnas täitevvõimu.

Vaata Eesti ja Linnavalitsus

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Vaata Eesti ja Linnus

Linnusepiirkond

Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.

Vaata Eesti ja Linnusepiirkond

Loodusajakiri

MTÜ Loodusajakiri logo MTÜ Loodusajakiri on Eesti kirjastus (mittetulundusühing), mis annab välja Eestis ilmuvaid loodus- ja teadusteemalisi ajakirju.

Vaata Eesti ja Loodusajakiri

Looduslik rohumaa

Rohumaa Looduslik rohumaa on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega.

Vaata Eesti ja Looduslik rohumaa

Loomulik iive

Loomulik iive on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) sünni- ja surmajuhtude arvu vahe, st elussündide arvu ja surmajuhtude arvu vahe.

Vaata Eesti ja Loomulik iive

Loopealne

Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.

Vaata Eesti ja Loopealne

Lotte

Koeratüdruk Lotte on Janno Põldma ja Heiki Ernitsa loodud punapäine tegelaskuju, kes elab Leiutajatekülas, ning ka kaubamärk.

Vaata Eesti ja Lotte

Ludvig Puusepp

Ludvig Puusepp (3. detsember (vkj 21. november) 1875 Kiiev – 19. oktoober 1942 Tartu) oli eesti arst ja arstiteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia tegevliige (1938–1940).

Vaata Eesti ja Ludvig Puusepp

Luksemburg

Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.

Vaata Eesti ja Luksemburg

Lumikate

Lumikate Achensee järvel Tiroolis Lumikate Ida-Virumaal 2015. aasta algul Lumikate on lumekiht maapinnal, mis tekib lumesaju ja lumetormide tagajärjel.

Vaata Eesti ja Lumikate

Lydia Koidula

Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen, kodanikunimi 1873. aastast Lydia Emilie Florentine Michelson; Vana-Vändra vald – Kroonlinn (vaadatud 26.03.2016)) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar.

Vaata Eesti ja Lydia Koidula

Maagaas

Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.

Vaata Eesti ja Maagaas

Maailma Kaubandusorganisatsioon

Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigid (tume- ja heleroheline) ning vaatlejaliikmed (sinine) Maailma Kaubandusorganisatsioon (inglise keeles World Trade Organization, WTO) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust.

Vaata Eesti ja Maailma Kaubandusorganisatsioon

Maailmarevolutsioon

Maailmarevolutsioon on marksistlikus teoorias kogu maailma riikides ahelreaktsioonina toimuv kapitalismi kukutamine töölisklassi organiseeritud riigikukutamise teel, mille käigus asendatakse kodanlaste omandus ja võim tööliste riigiga, mille aluseks on tootmisvahendite ühiskondlik omandus.

Vaata Eesti ja Maailmarevolutsioon

Maak

Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.

Vaata Eesti ja Maak

Maakond

Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.

Vaata Eesti ja Maakond

Maameeste lipkond

Maameeste lipkond oli 1576.

Vaata Eesti ja Maameeste lipkond

Maardu

Maardu on linn Harjumaal Muuga lahe kaldal.

Vaata Eesti ja Maardu

Maaturism

Kakerdaja rabas Maaturism (ingl rural tourism) on turismi liik, mille korral külastavad turistid puhkamiseks ja reisimiseks maapiirkondi.

Vaata Eesti ja Maaturism

Maavald

Maavald on Eesti ajalooline maakeelne nimi, mis hääbus laiemast kasutusest 19. sajandil, asendudes alamsaksa laenuga "Eesti".

Vaata Eesti ja Maavald

Maavalitsus

Maavalitsus on maakonna haldusorgan.

Vaata Eesti ja Maavalitsus

Maavanem

Maavanem on riigi esindaja 1. järgu haldusüksuses mitmes riigis.

Vaata Eesti ja Maavanem

Mahepõllumajandus

Maheköögiviljad Mahepõllumajandus on looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu arvestav ja seda säästev põllumajandussaaduste tootmistehnoloogia.

Vaata Eesti ja Mahepõllumajandus

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

OECD liikmesriigid OECD (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline majandusorganisatsioon.

Vaata Eesti ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

Majandusvöönd

Majandusvöönd on territoriaalmerega piirnev rannariigile kuuluv merevöönd, mille laius võib olla kuni 200 meremiili territoriaalmere lähtejoonest.

Vaata Eesti ja Majandusvöönd

Malta

Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.

Vaata Eesti ja Malta

Mandri-Eesti

Mandri-Eesti keskpunkt Adaveres Mandri-Eesti on Eesti mandriosa, st kogu Eesti peale meresaarte lääne- ja põhjarannikul.

Vaata Eesti ja Mandri-Eesti

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele

Manifest Eestimaa rahvastele algses sõnastuses, kuupäevaga 21. veebruar 1918, nagu seda levitati enne 24. veebruari 1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus Manifest kõigile Eestimaa rahvastele ehk Eesti iseseisvuse manifest on dokument, mille alusel loodi 1918.

Vaata Eesti ja Manifest kõigile Eestimaa rahvastele

Marika Mägi

Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.

Vaata Eesti ja Marika Mägi

Mart Saar

Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare – 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja pianist.

Vaata Eesti ja Mart Saar

Matsalu rahvuspark

Luiged Matsalu lahel Kasari jõe suudme poole Matsalu roostik Kasari vanalt sillalt Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis, mis on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks.

Vaata Eesti ja Matsalu rahvuspark

Määrus

Määrus ehk adverbiaal on lauseliige, mis on.

Vaata Eesti ja Määrus

Märtsiküüditamine

Märtsiküüditamine oli 1949.

Vaata Eesti ja Märtsiküüditamine

Märtsirevolutsioon

Märtsirevolutsioon oli liberaalne revolutsioon Eestimaal 14.–17. märtsil (vkj. 1.–4. märtsil) 1917.

Vaata Eesti ja Märtsirevolutsioon

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.

Vaata Eesti ja Mõõgavendade ordu

Mõis

Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.

Vaata Eesti ja Mõis

Mõniste vald

Mõniste vald on endine vald Võru maakonnas.

Vaata Eesti ja Mõniste vald

Meetrika

Meetrika võib tähendada.

Vaata Eesti ja Meetrika

Mesoliitikum

Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood.

Vaata Eesti ja Mesoliitikum

Metsa inventeerimine

Metsa inventeerimine on süstemaatiline andmete kogumine metsa kohta sellele hinnangu andmiseks ja analüüsi tegemiseks.

Vaata Eesti ja Metsa inventeerimine

Metsamaa

Metsamaa on metsamajanduslikuks tegevuseks kasutatav maa-ala.

Vaata Eesti ja Metsamaa

Metsandus

Tänapäevases metsamajanduses kasutatakse arvukalt digilahendusi, mis lihtsustavad ja kiirendavad tööd. Metsameister Margus Paesalu 2014. aastal tahvelarvutiga langil. Metsandus on esmassektori haru, mis tegeleb metsade ja selle ressursside jätkusuutliku tootmisega, kasutamise, säilitamisega ja uuendamisega.

Vaata Eesti ja Metsandus

Metsatöll

Metsatöll on Eesti folk metal'i ansambel.

Vaata Eesti ja Metsatöll

Metsavennad

Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.

Vaata Eesti ja Metsavennad

Metssiga

Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom.

Vaata Eesti ja Metssiga

Michael C. Polt

Michael C. Polt Michael Christian Polt (sündinud 1954 Austrias) on Ameerika Ühendriikide diplomaat.

Vaata Eesti ja Michael C. Polt

Michel Sittow

Michel Sittowi kodumaja Tallinnas aadressil Rataskaevu 22 Jaak Soansi kujundatud mälestustahvel Michel Sittowi kodumaja seinal Tallinnas aadressil Rataskaevu 22 Michel Sittow (arvatavasti 1469 Tallinn – 1525 Tallinn) oli Tallinnast pärit maalikunstnik.

Vaata Eesti ja Michel Sittow

Mihkel Lüdig

Mihkel Lüdig (9. mai 1880 Vaskrääma, Reiu vald – 7. mai 1958 Vändra) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist, üks konservatooriumi asutajaid.

Vaata Eesti ja Mihkel Lüdig

Miina Härma

Miina Härma (Kroonlinnas 1903–1915) Miina Härma (aastani 1935 Miina Hermann; 9. veebruar (vkj 28. jaanuar) 1864 Kõrveküla, Raadi vald – 16. november 1941 Tartu) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist.

Vaata Eesti ja Miina Härma

Misjon

rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.

Vaata Eesti ja Misjon

Missa

Vatikani II kirikukogu juhendite alusel pühitsetav katoliiklik missa Missa on roomakatoliku ja anglikaani kiriku armulauaga jumalateenistus.

Vaata Eesti ja Missa

Mobilisatsioon

Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.

Vaata Eesti ja Mobilisatsioon

Montenegro

Montenegro (montenegro keeles Crna Gora; eesti keeles eriti varasemal ajal on olnud kasutusel ka nimi "Tšernogooria") on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres.

Vaata Eesti ja Montenegro

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Vaata Eesti ja Moskva tsaaririik

Mu isamaa on minu arm

"Mu isamaa on minu arm" on Lydia Koidula luuletus, mis avaldati luulekogus "Emajõe ööbik" 1867.

Vaata Eesti ja Mu isamaa on minu arm

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm

"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on Eesti Vabariigi riigihümn.

Vaata Eesti ja Mu isamaa, mu õnn ja rõõm

Muḩammad al-Idrīsī

Maailmakaart "Tabula Rogeriana" (pööratud), koostatud al-Idrīsī 1154. aasta atlase järgi Abū ‘Abdullāh Muḩammad al-Idrīsī (araabia keeles أبو عبد الله محمد الإدريسي; umbes 1100 – 1165 või 1166) oli Araabia kartograaf, geograaf, egüptoloog.

Vaata Eesti ja Muḩammad al-Idrīsī

Muinaskihelkond

Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.

Vaata Eesti ja Muinaskihelkond

Muinasmaakond

Maakonnaks ehk muinasmaakonnaks nimetatakse sageli muinasaegset (kuni 13. sajand) kihelkonnast ja linnusepiirkonnast suuremat mitteriiklikku territoriaalset üksust tänapäeva Baltikumi alal.

Vaata Eesti ja Muinasmaakond

Mukri raba

Mukri raba Mukri raba on soo Lõuna-Raplamaal Kehtna vallas, selle lähim alevik on Eidapere.

Vaata Eesti ja Mukri raba

Mullutu-Suurlaht

Mullutu-Suurlaht (ka Mullutu Suurlaht) on endine järv Saaremaal.

Vaata Eesti ja Mullutu-Suurlaht

Must teemant

"Must teemant" on Eesti draamafilm aastast 1923.

Vaata Eesti ja Must teemant

Naha (Mõniste)

Naha oli küla Võrumaal Hargla kihelkonnas Mõniste mõisa alal.

Vaata Eesti ja Naha (Mõniste)

Naha talu

Naha talu on Karisöödi küla koosseisu kuuluv talu Võru maakonna Rõuge valla edelapiiril.

Vaata Eesti ja Naha talu

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Vaata Eesti ja Narva

Narva kultuur

Narva kultuur ehk Narva etapp oli esimene keraamikat kasutav kiviaja kultuur Eesti alal Eesti esiajaloos.

Vaata Eesti ja Narva kultuur

Narva lahing (1919)

Narva lahing oli lahing 18.–19.

Vaata Eesti ja Narva lahing (1919)

Narva lahing (1944)

Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.

Vaata Eesti ja Narva lahing (1944)

Narva Teater

Teater tegutses aastatel 1946–1950 Paide vanas rahvamajas, mis oli püstitatud Vabadussõja mälestusmärgina Narva Teater oli Narvas ja Paides tegutsenud teater.

Vaata Eesti ja Narva Teater

Narva veehoidla

Narva veehoidla on tehisveekogu Eesti ja Venemaa piiril Narva jõel Narvast lõunas.

Vaata Eesti ja Narva veehoidla

NATO

NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.

Vaata Eesti ja NATO

Nöörkeraamika kultuur

Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.

Vaata Eesti ja Nöörkeraamika kultuur

Nõukogude Eesti

Nõukogude Eesti oli de facto Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee võimu aluse maa-ala endises Eestimaa kubermangus mitteametlik nimetus (ametlikku ei olnud).

Vaata Eesti ja Nõukogude Eesti

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Vaata Eesti ja Nõukogude Liit

Nõukogude okupatsioon

Nõukogude okupatsioon oli Nõukogude Venemaa või Nõukogude Liidu poolt sõjalise jõu kasutamise või sellega ähvardamise tulemusel teostatud teiste riikide okupeerimine 20. sajandil.

Vaata Eesti ja Nõukogude okupatsioon

Nõukogude okupatsioon Eestis

Nõukogude okupatsioon Eestis ehk Vene okupatsioon oli aastatel 1918–1919, 1940–1941 ja 1944–1991 toimunud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimine Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liidu poolt.

Vaata Eesti ja Nõukogude okupatsioon Eestis

Nõukogude rubla

Nõukogude rubla oli Nõukogude Liidu valuuta aastatel 1922-1991 ning seejärel juulini 1993 Venemaal.

Vaata Eesti ja Nõukogude rubla

Nõukogude väeosad Eestis

Siin on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil aastatel 1944–1994 paiknenud NSV Liidu relvajõudude (mille hulka kuulusid Nõukogude armee, NSV Liidu merevägi, NSV Liidu Piirivalve ja NSV Liidu Siseministeeriumi siseväed) väeosade ja nende asukohtade kohta. Nõukogude Eestis oli ligi 800 paigas 1565 sõjaväeobjekti kogupindalaga 87 147 hektarit, mis moodustas ligikaudu 1,9% kogu Eesti territooriumist.

Vaata Eesti ja Nõukogude väeosad Eestis

Neeme Järvi

Estonia talveaias (2013) XXV üldlaulupeol (juuli 2009) Neeme Järvi (kuni aastani 1940 Neeme Jööts; sündinud 7. juunil 1937) on eesti dirigent.

Vaata Eesti ja Neeme Järvi

Neoliitikum

Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.

Vaata Eesti ja Neoliitikum

Newsweek

Esimene Newsweeki number 17. veebruarist 1933. Newsweek on alates 1933.

Vaata Eesti ja Newsweek

Nikolai Pirogov

Nikolai Pirogov (vene keeles Николай Иванович Пирогов); 25. november 1810 Moskva – 5. detsember 1881 Višnja (hiljem Pirogovo; praegu Vinnõtsja, Ukraina) oli vene kirurg, anatoom ja pedagoog.

Vaata Eesti ja Nikolai Pirogov

Nikolai Thamm noorem

Nikolai Ludwig Jakob Thamm, (ka Nikolai Tamm; 31. mai/13. juuni 1867 Peterburi – 21. detsember 1948 Aschersleben, Saksi-Anhalt) oli Eesti arhitekt.

Vaata Eesti ja Nikolai Thamm noorem

Nils Niitra

Nils Niitra (sündinud 20. detsembril 1975) on eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja.

Vaata Eesti ja Nils Niitra

Noorem pronksiaeg

Noorem pronksiaeg on pronksiaja hilisem osa.

Vaata Eesti ja Noorem pronksiaeg

Noorem rauaaeg

Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.

Vaata Eesti ja Noorem rauaaeg

Nootamaa

Nootamaa on 4,98 hektari suurune saar Saare maakonnas Saaremaa vallas Atla küla alal.

Vaata Eesti ja Nootamaa

Novgorodi vabariik

Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Vaata Eesti ja Novgorodi vabariik

Omavalitsusüksus

Omavalitsusüksus ehk kohaliku omavalitsuse üksus (ka: kohalik omavalitsusüksus) on territoriaalüksus, mille piires teostatakse kohalikku omavalitsust.

Vaata Eesti ja Omavalitsusüksus

Organiseeritud kuritegevus Eestis

Organiseeritud kuritegevus Eestis on lühiülevaade ajakirjanduses avaldatud organiseeritud kuritegevuse ilmingutest ja seotud isikutest Eestis.

Vaata Eesti ja Organiseeritud kuritegevus Eestis

Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest võeti vastu 20. augustil 1991.

Vaata Eesti ja Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest

Otto Tiefi valitsus

Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis andis 18.09.1944 käskkirja, millega nimetas ametisse valitsuse Otto Tiefi valitsus (18. september 1944 – 12. jaanuar 1953) oli Eesti Vabariigi 28.

Vaata Eesti ja Otto Tiefi valitsus

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Vaata Eesti ja Paavst

Paekivi

Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.

Vaata Eesti ja Paekivi

Pagan

Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.

Vaata Eesti ja Pagan

Paide

Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.

Vaata Eesti ja Paide

Paju lahing

Paju lahing oli Eesti Vabadussõja ajal 31.

Vaata Eesti ja Paju lahing

Palve

Palve on soovi avaldamine.

Vaata Eesti ja Palve

Parasvööde

Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.

Vaata Eesti ja Parasvööde

Pariisi kliimakokkulepe

Pariisi kliimakokkulepe on rahvusvaheline leping, mille võtsid 2015.

Vaata Eesti ja Pariisi kliimakokkulepe

Parlament

Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.

Vaata Eesti ja Parlament

Parlamentaarne vabariik

'''Valitsussüsteemide kaart''' Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub.

Vaata Eesti ja Parlamentaarne vabariik

Patria Pasi

Sisu Pasi on Soomes Oy Sisu Auto Ab toodetav amfiibne soomustransportöör.

Vaata Eesti ja Patria Pasi

Paul-Eerik Rummo

Paul-Eerik Rummo Paul-Eerik Rummo esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 29. mail 2011 Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik.

Vaata Eesti ja Paul-Eerik Rummo

Pääsusaba

Pääsusaba (Papilio machaon) on liblikaliik ratsulibliklaste sugukonnast.

Vaata Eesti ja Pääsusaba

Päikeseenergia

Päikeseenergia on päikesekiirguse energia.

Vaata Eesti ja Päikeseenergia

Pärandkooslus

Alates 1990ndaist kasutatakse Eestis pärandkoosluste hooldamisel järjest sagedamini šoti mägiveiseid Pärandkooslus (ka poollooduslik kooslus) on niisugune biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel.

Vaata Eesti ja Pärandkooslus

Päris-Eesti

Päris-Eesti oli trükis, mille esimene number ilmus 1943.

Vaata Eesti ja Päris-Eesti

Pärismaine elustik

Pärismaine elustik on mingi ala kohalik ehk põline ehk indigeenne elustik.

Vaata Eesti ja Pärismaine elustik

Pärisorjus

Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.

Vaata Eesti ja Pärisorjus

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Vaata Eesti ja Pärnu

Pärnu jõgi

Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.

Vaata Eesti ja Pärnu jõgi

Pärnu maakond

Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.

Vaata Eesti ja Pärnu maakond

Põder

Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.

Vaata Eesti ja Põder

Põhimaantee

Põhimaantee on Eesti riigimaantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid omavahel ja tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega.

Vaata Eesti ja Põhimaantee

Põhja-Ameerika

Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.

Vaata Eesti ja Põhja-Ameerika

Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (lühend: PERH) on kujunenud pärast liitmist Eesti suurimaks aktiivravi asutuseks, pakub raviteenust kõigil arstlikel erialadel, v.a sünnitusabi.

Vaata Eesti ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Vaata Eesti ja Põhja-Euroopa

Põhjaeesti murded

Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.

Vaata Eesti ja Põhjaeesti murded

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Vaata Eesti ja Põhjasõda

Põlevkivi

Eesti põlevkivi ehk kukersiit Jordaania põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.

Vaata Eesti ja Põlevkivi

Põllumajandusmaa

Põllumajandusmaa (ka põllumajanduslik maa) on maa, kus kasvatatakse põllumajandussaadusi või kus on head põllumajanduslikud ja keskkonnatingimused millegi kasvatamiseksEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.

Vaata Eesti ja Põllumajandusmaa

Põltsamaa jõgi

Põltsamaa jõgi (ka Paala jõgi, lõiguti Mustjõgi, Vakkjõgi, Vorstijõgi; saksa keeles Pahle) on jõgi Eestis, Pedja jõe parempoolne lisajõgi.

Vaata Eesti ja Põltsamaa jõgi

Põlva

Põlva on linn Lõuna-Eestis, Põlva maakonna ja Põlva valla keskus.

Vaata Eesti ja Põlva

Põlva maakond

Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Eesti ja Põlva maakond

Pedja jõgi

Droonivideo Pedja jõe lättest Simunas 2022. aasta juulis Droonivideo Pedja jõest ja Jõgeva alevikust 2022. aasta juunis Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi.

Vaata Eesti ja Pedja jõgi

Peeter Päll

Peeter Päll (2022, foto: Jake Farra) Peeter Päll (sündinud 15. märtsil 1961 Tallinnas).

Vaata Eesti ja Peeter Päll

Peipsi-Pihkva järv

Peipsi-Pihkva järv (vene Псковско-Чудское озеро, Чудско-Псковское озеро) on Eesti suurim järv, mis koosneb kolmest osast: Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest.

Vaata Eesti ja Peipsi-Pihkva järv

Peterburi konservatoorium

Peterburi konservatoorium 2013. aastal Peterburi konservatoorium 1913. aastal Peterburi Rimski-Korsakovi-nimeline Riiklik Konservatoorium (vene keeles Санкт-Петербургская государственная консерватория имени Н. А. Римского-Корсакова) on Peterburis asuv kõrgem muusikaõppeasutus, Venemaa vanim konservatoorium.

Vaata Eesti ja Peterburi konservatoorium

Petserimaa

Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.

Vaata Eesti ja Petserimaa

Pihkva vürstiriik

Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.

Vaata Eesti ja Pihkva vürstiriik

Pikk Hermann

Pikk Hermann, vaade loodest, 2013. Pikk Hermann on Tallinnas Toompeal asuva Toompea linnuse edelatorn.

Vaata Eesti ja Pikk Hermann

Pildirüüste

Pildirüüste (hollandi keeles Beeldenstorm, saksa keeles Bildersturm) on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti, eelkõige kirikutes, katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne).

Vaata Eesti ja Pildirüüste

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Vaata Eesti ja Poola

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Vaata Eesti ja Poola Kuningriik

Portugal

Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.

Vaata Eesti ja Portugal

Postimees

Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.

Vaata Eesti ja Postimees

Praha

Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.

Vaata Eesti ja Praha

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Vaata Eesti ja Prantsusmaa

Preislased

Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.

Vaata Eesti ja Preislased

Priit Narusk

Priit Narusk (sündinud 8. detsembril 1977 Võrus) on Eesti endine murdmaasuusataja ja laskesuusataja.

Vaata Eesti ja Priit Narusk

Primaarenergia

Primaarenergia (Primary energy) on energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata ehk mida leidub looduses ja saab kohe kasutada.

Vaata Eesti ja Primaarenergia

Pronks

Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.

Vaata Eesti ja Pronks

Pronksiaeg

Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.

Vaata Eesti ja Pronksiaeg

Pronksiöö

Pronksiöö kino Kosmos juures. Pronksiööna tuntakse 2007.

Vaata Eesti ja Pronksiöö

Pronkssõdur

Pronkssõdur Kaitseväe kalmistul juunis 2007 Pronkssõdur (algne ametlik nimi Tallinna vabastajate monument; vene keeles Монумент освободителям Таллинна; kasutatud ka hüüdnime Aljoša) on monument Tallinnas Kaitseväe kalmistul.

Vaata Eesti ja Pronkssõdur

Pruunkaru

Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.

Vaata Eesti ja Pruunkaru

Puidutööstus

Puidutööstusettevõte Hulja külas Lääne-Viru maakonnas Puidutööstuse ettevõtete müügitulu ja kaupade eksport perioodil 2010 - 2021 Puidutööstus on töötleva majanduse haru, mis tegeleb puidu töötlemisega.

Vaata Eesti ja Puidutööstus

Pulli asula

Pulli küla asukoht Pärnumaal Pulli asula (2010) Pulli asula oli Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula.

Vaata Eesti ja Pulli asula

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Vaata Eesti ja Punaarmee

Purekkari neem

Purekkari neem (2007) Purekkari neem Purekkari neem augustis Purekkari neem on Pärispea poolsaarest eenduv neem.

Vaata Eesti ja Purekkari neem

Ragnar Nurkse

Ragnar Wilhelm Nurkse (5. oktoober 1907 Käru mõis, Pärnumaa – 6. mai 1959 Mont Pèlerin, Šveits) oli eesti päritolu USA majandusteadlane.

Vaata Eesti ja Ragnar Nurkse

Rahandusministeerium

Rahandusministeerium on Eesti riigi valitsusasutus.

Vaata Eesti ja Rahandusministeerium

Rahapoliitika

Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust.

Vaata Eesti ja Rahapoliitika

Rahvakogu

Rahvakogu arutelupäev 6. aprillil 2013 Rahvakogu on ühisloome meetodit kasutanud algatus, mis kutsuti ellu valmistamaks ette muudatusettepanekuid valimisseaduste, erakonnaseaduse ja teiste küsimuste lahendamiseks Eestis, mida seostati riigi demokraatia tulevikuga.

Vaata Eesti ja Rahvakogu

Rahvasteliit

Rahvasteliit (inglise keeles League of Nations; prantsuse keeles Société des Nations; lühend RL) oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel.

Vaata Eesti ja Rahvasteliit

Rahvastikuregister

Rahvastikuregister on Eesti riigi põhiregister, mis sisaldab Eesti kodanike ja Eestis elamisloa saanud välismaalaste peamisi isikuandmeid.

Vaata Eesti ja Rahvastikuregister

Rahvuseepos

Rahvuseepos on ühe rahva ajalugu, identiteeti või aateid kajastav eepos.

Vaata Eesti ja Rahvuseepos

Rahvuslus

Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.

Vaata Eesti ja Rahvuslus

Rahvusooper Estonia

Estonia teater Estonia teatrisaal Rahvusooper Estonia on Tallinnas asuv muusikateater.

Vaata Eesti ja Rahvusooper Estonia

Rahvusvaheline E-teede võrk

Rahvusvaheline E-teede võrk Euroopa tee märk Rahvusvaheline E-teede võrk on Euroopa maanteede võrk, nummerdatud E01 ja nii edasi.

Vaata Eesti ja Rahvusvaheline E-teede võrk

Rail Baltic

Rail Baltic (teistes riikides kasutatakse rahvusvahelist nimekuju Rail Baltica) on ehitusjärgus Poolat, Leedut, Lätit, Eestit ja Soomet ühendav standardrööpmeline (1435 mm laiuse rööpavahega) 870 km pikkune kiirraudtee.

Vaata Eesti ja Rail Baltic

Raivo Palmaru

Raivo Palmaru (2018) Raivo Palmaru (sündinud 27. novembril 1951 Pärnus) on eesti sotsiaalteadlane, ajakirjanik ja endine kultuuriminister.

Vaata Eesti ja Raivo Palmaru

Raja Teele

Raja Teele on üks Oskar Lutsu Tootsi-lugude sarja peategelastest, Lutsu silmapaistvaim naistegelane.

Vaata Eesti ja Raja Teele

Rakvere

Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.

Vaata Eesti ja Rakvere

Rakvere teater

281x281px 277x277px Rakvere teater on kutseline teater Rakveres.

Vaata Eesti ja Rakvere teater

Ramsi neem

Ramsi neem on neem Eesti loodeosas Noarootsi poolsaarel, Mandri-Eesti kõige läänepoolsem punkt (23°24,29' ip, 59°01,54' pl).

Vaata Eesti ja Ramsi neem

Rangid

Rangid (Meierhof-Museum Herberstein, Austria) Rangid (Lõuna-Eesti murretes taosed, taose) on rakendi osa, mis paigaldatakse veolooma (harilikult hobuse) kaela ning mis aiste abil kannab looma veojõu üle veovahendile.

Vaata Eesti ja Rangid

Rannajoon

Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir.

Vaata Eesti ja Rannajoon

Rapla

Droonivideo Raplast (oktoober 2021) Rapla (vene keeles Рапла, kuni 1935. aastani saksa keeles Rappel ja vene keeles Раппель) on linn Kesk-Eestis, Rapla maakonna ja Rapla valla halduskeskus.

Vaata Eesti ja Rapla

Rapla maakond

Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Eesti ja Rapla maakond

Rauaaeg

Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.

Vaata Eesti ja Rauaaeg

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Vaata Eesti ja Raud

Ravikindlustus

Ravikindlustus on kindlustus ravikulude katmiseks.

Vaata Eesti ja Ravikindlustus

Ravimiamet

Ravimiamet (RA) on valitsusasutus, mille tegevuse on tagada, et Eestis inimeste ja loomade haiguste ennetamisel, ravis ja diagnostikas kasutamiseks lubatud ravimid on tõestatult efektiivsed, kvaliteetsed ja ohutud, soodustada ravimite otstarbekohast kasutamist ning tagada, et Eestis läbiviidavate ravimite kliiniliste uuringute puhul on tagatud uuringus osalejate ohutus ja nende õiguste kaitse.

Vaata Eesti ja Ravimiamet

Räim

Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.

Vaata Eesti ja Räim

Referendum

Referendum (ka rahvahääletus, rahvaküsitlus, plebistsiit) on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele.

Vaata Eesti ja Referendum

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Vaata Eesti ja Reformatsioon

Reformierakonna rahastamisskandaal

Silver Meikar Reformierakonna rahastamisskandaal ehk Silvergate on 2012.

Vaata Eesti ja Reformierakonna rahastamisskandaal

Regilaul

Põlva kihelkonnast kogutud regilaule Regilaul ehk regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul on vanemat tüüpi eesti rahvalaul.

Vaata Eesti ja Regilaul

Regivärss

Regivärss on läänemeresoomlaste vanemale rahvalaulule ehk regilaulule omane värsivorm.

Vaata Eesti ja Regivärss

Rein Taagepera

Rein Taagepera, 2009 Rein Taagepera räägib statistikaprobleemidest sotsiaalteadustes (Tartu, 2018) Rein Taagepera (sündinud 28. veebruaril 1933 Tartus) on eesti päritolu ameerika politoloog ja Eesti poliitik.

Vaata Eesti ja Rein Taagepera

Religioon Eestis

Ajalooliselt protestantlik Eesti on maailma kõige uskmatum riik, kus usku peab elutähtsaks vaid 14% elanikest.

Vaata Eesti ja Religioon Eestis

Relva-SS

Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.

Vaata Eesti ja Relva-SS

Revala

Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.

Vaata Eesti ja Revala

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Vaata Eesti ja Riia

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Vaata Eesti ja Riia peapiiskopkond

Riigihümn

Riigihümn (ehk lihtsalt hümn) on kodumaad ülistav pidulik muusikapala, mis kuulub riigi ametlike sümbolite hulka.

Vaata Eesti ja Riigihümn

Riigikeel

Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.

Vaata Eesti ja Riigikeel

Riigikogu

Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.

Vaata Eesti ja Riigikogu

Riigikohus

Riigikohtu hoone Tartus, Lossi 17 Riigikohtu hoone Tartus Toomemäel Riigikohus on Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus.

Vaata Eesti ja Riigikohus

Riigipööre

Riigipööre (prantsuse keeles coup d'état) on äkiline võimuhaaramine, tavaliselt (endiste) sõjaväelaste poolt; massilist vägivalda tavaliselt välditakse, sest väikese rühma eesmärk on likvideerida vana poliitiline juhtkond.

Vaata Eesti ja Riigipööre

Ristimine

Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.

Vaata Eesti ja Ristimine

Risto Näätänen

Risto Näätänen Risto Kalervo Näätänen (14. juuni 1939 Helsingi – 5. oktoober 2023 Helsingi) oli soome psühholoogiateadlane.

Vaata Eesti ja Risto Näätänen

Rooma rauaaeg

Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.

Vaata Eesti ja Rooma rauaaeg

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Vaata Eesti ja Rooma riik

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Vaata Eesti ja Rootsi

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Vaata Eesti ja Rootsi kuningas

Rudolf Tobias

Rudolf Tobias Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa – 29. oktoober 1918 Berliin) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena akadeemilise muusikalise erihariduse helilooja erialal.

Vaata Eesti ja Rudolf Tobias

Rukis

''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.

Vaata Eesti ja Rukis

Rukkilill

Õienupp Rukkilill (Centaurea cyanus) on rohttaim korvõieliste sugukonnast jumika perekonnast.

Vaata Eesti ja Rukkilill

Russalka (monument)

Russalka mälestussammas Kadriorus Russalka mälestussammas on Venemaa keisririigi soomuslaeva Russalka hukkumist meenutav mälestusmärk Kadriorus Tallinnas aadressil Pirita tee 1.

Vaata Eesti ja Russalka (monument)

Ruunikivi

Ruunikivi Rootsis Ruunikivi (Kolunda, Stenkvista, Södermanland, Rootsi) kirjaga ''': þaiR: situ: stin: suniR: þurkitils: auk: fulku hiar: faþur: auk: muþur: iftiR ' kiarþu ' trikila:''' "Nad paigutasid selle kivi siia, Þorketill ja Folka pojad, et mälestada isa ja ema.

Vaata Eesti ja Ruunikivi

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Vaata Eesti ja Rzeczpospolita

Saaga

Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.

Vaata Eesti ja Saaga

Saare maakond

Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis.

Vaata Eesti ja Saare maakond

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

Vaata Eesti ja Saare-Lääne piiskopkond

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Vaata Eesti ja Saaremaa

Saaremaa onupoeg

"Saaremaa onupoeg" (originaalpealkirjaga "Saaremaa Onupoeg") on 1870 Tartus ilmunud Lydia Koidula näidend.

Vaata Eesti ja Saaremaa onupoeg

Saaremaa robirohi

Saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis) on mailaseliste sugukonda ja robirohu perekonda kuuluv taimeliik.

Vaata Eesti ja Saaremaa robirohi

Sakala

Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.

Vaata Eesti ja Sakala

Saksa mark

1 DEM kuldmünt 2001. aastast Saksa mark (saksa keeles Deutsche Mark) oli Saksamaa rahaühik, tähis olenevalt situatsioonist kas DM või DEM.

Vaata Eesti ja Saksa mark

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.

Vaata Eesti ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Vaata Eesti ja Saksa ordu

Saksa ordu riik

Saksa ordu riik 1410. aastal Saksa Ordu riik ka Saksa orduriik (saksa keeles Staat des Deutschen Ordens; ladina keeles Civitas Ordinis Theutonici), saksa keeles nimetatud ka Deutschordensstaat'iks (saksa keeles) või Ordensstaat oli ristisõdijate riik, mille rajasid Saksa ordu rüütlid 13.

Vaata Eesti ja Saksa ordu riik

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Vaata Eesti ja Saksamaa

Sakslased

Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Vaata Eesti ja Sakslased

Saxo Grammaticus

Saxo kujutatuna Taani-Norra illustraatori Louis Moe (1857–1945) poolt Saxo Grammaticus (u 1150 – u 1220), tuntud ka nimega Saxo cognomine Longus, oli Taani ajaloolane ja kirjanik.

Vaata Eesti ja Saxo Grammaticus

Süsihappegaasi emissioon

Süsihappegaasi emissioon Mõõtmistulemuste põhjal loodud animatsioon aastasest (september 2014–august 2015) CO2 koguse muutusest atmosfääris. Põhjapoolkeral gaasi kogus suureneb talveperioodil ja väheneb suvisel taimekasvu perioodil. Süsihappegaas on atmosfäärigaas, mis koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist.

Vaata Eesti ja Süsihappegaasi emissioon

Schengeni viisaruum

Schengeni viisaruum (ka Schengeni tsoon või Schengeni ala) on 27 Euroopa riigi kokkuleppel loodud sisepiirikontrollita ala, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll.

Vaata Eesti ja Schengeni viisaruum

Seadlus

Seadlus on riigipea, valitsuse või riigi muu juhtorgani välja antav seaduse jõuga normatiivne õigusakt või seadusest madalama jõuga rakendusakt.

Vaata Eesti ja Seadlus

Seadus

Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.

Vaata Eesti ja Seadus

Seadusandlik võim

Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta.

Vaata Eesti ja Seadusandlik võim

Setomaa

Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.

Vaata Eesti ja Setomaa

Siber

       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.

Vaata Eesti ja Siber

Sigtuna hävitamine

Sigtuna tänapäeval Sigtuna hävitamine oli kirjalikes ajalooallikates mainitud Rootsi linna Sigtuna põletamine "paganate" (eri versioonides karjalaste, eestlaste või kuralaste) poolt 1187.

Vaata Eesti ja Sigtuna hävitamine

Sillamäe

Vaade Mere puiesteele ja Sillamäe rannapromenaadile Sillamäe on linn Ida-Viru maakonnas.

Vaata Eesti ja Sillamäe

Sind surmani

"Sind surmani" on Lydia Koidula luuletus, mille viisistas Aleksander Kunileid.

Vaata Eesti ja Sind surmani

Sindi-Lodja asulakohad

Kammkeraamika killud Sindi-Lodja III asulakohalt Sindi-Lodja asulakohad on kolm kiviaegset asulakohta Pärnu jõe vasakkaldal Reiu jõe suudme lähistel Pärnu maakonnas Eestis.

Vaata Eesti ja Sindi-Lodja asulakohad

Sinimägede lahing

Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel.

Vaata Eesti ja Sinimägede lahing

Sisemeri

Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega.

Vaata Eesti ja Sisemeri

Siseränne Eestis

Siserändeks loetakse inimese elukohavahetust erinevate haldusüksuste vahel või juhul, kui toimub ümberpaiknemine valla sees oleva linnalise asula (linn, alev) ja valla vahel.

Vaata Eesti ja Siseränne Eestis

Siseveed

Siseveed on maismaal paiknevad veed: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi, mandrijää ja liustike vesi.

Vaata Eesti ja Siseveed

Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Vaata Eesti ja Skandinaavia

Slovakkia

Slovakkia on merepiirita riik Euroopas.

Vaata Eesti ja Slovakkia

Sloveenia

Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.

Vaata Eesti ja Sloveenia

Soomaa rahvuspark

Droonivideo Soomaa üleujutusest ja kanuumatkajatest Tõramaa küla juures 2023. aasta aprillis Soomaa Suurvesi Soomaal Soomaa rahvuspark on asutatud 8. detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks.

Vaata Eesti ja Soomaa rahvuspark

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Vaata Eesti ja Soome

Soome laht

Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.

Vaata Eesti ja Soome laht

Soome-ugri rahvad

Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.

Vaata Eesti ja Soome-ugri rahvad

Soomets

Soometsad on üks kahest Eesti metsatüübiklassist (teine on arumetsad).

Vaata Eesti ja Soomets

Soontaimed

Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.

Vaata Eesti ja Soontaimed

Sossolid

Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.

Vaata Eesti ja Sossolid

Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium on Eesti valitsusasutus.

Vaata Eesti ja Sotsiaalministeerium

Sovhoos

Sovhoos (vene keeles: совхоз, lühend sõnadest советское хозяйство, sõna-sõnalt nõukogude majand, tavakasutuses riigimajand; lühendatult sv või svh või sh) oli Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte.

Vaata Eesti ja Sovhoos

Statsionaarne kiiruskaamera

Kiiruskaamerast teavitav märk Kiiruskaamera Eestis Kiiruskaamera Rootsis Kiiruskaamera Suurbritannias Kiiruskaamera Itaalias Statsionaarne kiiruskaamera on seade, millega mõõdetakse liiklusvahendite kiirust ja tuvastatakse lubatud sõidukiiruse ületajaid.

Vaata Eesti ja Statsionaarne kiiruskaamera

Suitsupääsuke

Suitsupääsuke Suitsupääsuke (Hirundo rustica) on pääsulaste sugukonda kuuluv väike rändlind.

Vaata Eesti ja Suitsupääsuke

Sulev Vahtre

Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.

Vaata Eesti ja Sulev Vahtre

Suur majandussurutis

Maailma riikide reaal-SKP kasv 2009. aastal. Pruunides piirkondades valitses majandussurutis Suur majandussurutis* also known as *.

Vaata Eesti ja Suur majandussurutis

Suur Munamägi

Suur Munamägi on kõrgendik (küngas) Võrumaal Haanja kõrgustikul Haanja külas.

Vaata Eesti ja Suur Munamägi

Suur põgenemine

Eesti rootslased Nõukogude okupatsiooni eest põgenemas Saaremaa muuseumi väljapanekus Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944.

Vaata Eesti ja Suur põgenemine

Suursaadik

Suursaadik on diplomaatiline ametiaste (ametikoht), ka erakorralise ja täievolilise suursaadiku laialt kasutatav mitteametlik vaste.

Vaata Eesti ja Suursaadik

Suvesõda

Suvesõda oli Eestis Teises maailmasõjas 1941.

Vaata Eesti ja Suvesõda

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Vaata Eesti ja Taani

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Vaata Eesti ja Taani kuningas

Taastumatu ressurss

Taastumatu ressurss ehk taastumatu loodusvara on aine või energiaallikas, mis kasutamise tõttu väheneb ja võib ka otsa saada, kuivõrd seda ökosüsteemi ringeprotsessides ei taaslooda.

Vaata Eesti ja Taastumatu ressurss

Taastuv energiaressurss

Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas ehk taastuv energiavaru on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia) või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul väheneks.

Vaata Eesti ja Taastuv energiaressurss

Tacitus

Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.

Vaata Eesti ja Tacitus

Taimestik

Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.

Vaata Eesti ja Taimestik

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata Eesti ja Tallinn

Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel

Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel on Soome lahe alla kavandatav raudteetunnel, mis ühendaks Soome pealinna Helsingi Eesti pealinna Tallinnaga ning Soome raudteevõrgu tulevase Rail Balticu kaudu Baltimaade ja Kesk-Euroopa raudteevõrguga.

Vaata Eesti ja Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel

Tallinna Lastehaigla

Sihtasutus Tallinna Lastehaigla (lühendid: SA TLH ja TLH) on ainuke kõrgema etapi spetsialiseeritud lastehaigla Eestis, osutades statsionaarset ja ambulatoorset eriarstiabi Tallinna ja Põhja-Eesti lastele vanuses kuni 18 aastat (kaasaarvatud).

Vaata Eesti ja Tallinna Lastehaigla

Tallinna lennujaam

Lennart Meri Tallinna lennujaam (ka Tallinna lennujaam, varem Ülemiste lennujaam; ICAO: EETN, IATA: TLL) on Eesti suurim lennujaam.

Vaata Eesti ja Tallinna lennujaam

Tallinna Linnateater

Tallinna Linnateater on teater Tallinnas, mis asutati 1965.

Vaata Eesti ja Tallinna Linnateater

Tallinna Sadam

AS Tallinna Sadam (ingliskeelse nimega Port of Tallinn) on Eesti ja ühtlasi ka Baltimaade suurim sadamaettevõte, millel on neli sadamat.

Vaata Eesti ja Tallinna Sadam

Tallinna saksa teater

Jaani tänaval (saksa keeles Johannisstrasse) Tallinnas Tallinna saksa teater (saksa keeles Revaler Deutsches Theater) oli aastatel 1795–1939 Tallinnas vaheaegadega tegutsenud teater, ühtlasi esimene kutseline teater Eestis.

Vaata Eesti ja Tallinna saksa teater

Tallinna–Narva maantee

Tallinna–Narva maantee (põhimaantee nr 1) on üks Eesti põhimaanteid.

Vaata Eesti ja Tallinna–Narva maantee

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee VõrumaalKiiruskaamera Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (põhimaantee nr 2, rahvusvahelise E-tee (Tallinna–Tartu–Luhamaa maantee) tähis E263) on Eesti pikim maantee pikkusega 284,555 km.

Vaata Eesti ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Vaata Eesti ja Tartu

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Vaata Eesti ja Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli arstiteaduskond

Tartu Ülikooli arstiteaduskond kuulub Tartu Ülikooli koosseisu alates ülikooli asutamisest 1632.

Vaata Eesti ja Tartu Ülikooli arstiteaduskond

Tartu Ülikooli Kliinikum

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum on Tartu Ülikooli kliinikuid ühendav sihtasutus Tartus.

Vaata Eesti ja Tartu Ülikooli Kliinikum

Tartu maakond

Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Eesti ja Tartu maakond

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Vaata Eesti ja Tartu piiskopkond

Tartu rahu

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Vaata Eesti ja Tartu rahu

Tartu–Valga raudteelõik

Tartu–Valga raudteelõik on raudtee Eestis.

Vaata Eesti ja Tartu–Valga raudteelõik

Tarvasjõgi

Tarvasjõgi (ka Mõnuvere jõgi) on Jägala jõgikonda kuuluv jõgi, Jänijõe vasakpoolne lisajõgi.

Vaata Eesti ja Tarvasjõgi

Tālava

Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.

Vaata Eesti ja Tālava

Tšuudid

Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.

Vaata Eesti ja Tšuudid

Täidesaatev võim

Täidesaatev võim on võimude lahususes seadusandliku ja kohtuvõimu kõrval üks kolmest võimust.

Vaata Eesti ja Täidesaatev võim

Tööinspektsioon

Tööinspektsioon (TI) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teeb järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.

Vaata Eesti ja Tööinspektsioon

Tööpuudus

Tööpuudus ehk töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia endale sobivat tööd.

Vaata Eesti ja Tööpuudus

Tõravere

Tõravere on alevik Tartu maakonnas Nõo vallas.

Vaata Eesti ja Tõravere

Teater NO99

Teater NO99 oli teater Tallinnas aadressil Sakala 3.

Vaata Eesti ja Teater NO99

Tee

Kasaritsa küla läbiv Kose-Käbli tee sügisesel Võrumaal Maantee E20 Taanis Kruusatee Osmussaarel Tee on erinevaid kohti või paiku, näiteks külad, asulad, linnad jne, ühendav ning inimeste ja sõidukite liikumiseks kasutatav maariba või maismaarajatis, veesõidukite liikumiseks sobiv veekogu osa ehk veetee ning lennukite ja muude õhusõidukite lendamiseks sobiv taevaala osa ehk õhutee.

Vaata Eesti ja Tee

Teeme ära!

"Teeme ära!" oli 3. mail 2008 alguse saanud üle-eestiline koristusaktsioon, mille käigus koristasid ligikaudu 50 000 vabatahtlikku kogu Eesti territooriumilt ära ligi 10 000 tonni prügi.

Vaata Eesti ja Teeme ära!

Tehiskaaslane

Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).

Vaata Eesti ja Tehiskaaslane

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Vaata Eesti ja Teine maailmasõda

Territoriaalmeri

Territoriaalmeri ehk territoriaalveed on mingi riigi või leppe järgi kindlaks määratud, rannaga rööbiti kulgev merevööndi riba, mis kuulub leppealusele rannariigile, see tähendab, et riigil on sellele veeterritooriumile suveräänne õigus.

Vaata Eesti ja Territoriaalmeri

Tervise Arengu Instituut

Tervise Arengu Instituut (TAI) on valitsuse asutatud teadus- ja arendusasutus, mis kogub, ühendab ja pakub eri allikatest pärit usaldusväärset teavet Eesti rahvastiku tervise kohta.

Vaata Eesti ja Tervise Arengu Instituut

Terviseamet

Terviseamet (TEA) on Sotsiaalministeeriumi haldusalas tegutsev Eesti riigiamet.

Vaata Eesti ja Terviseamet

Tervisekaitseinspektsioon

Tervisekaitseinspektsioon oli Eesti Sotsiaalministeeriumi haldusalas tegutsenud valitsusasutus, mis tegutses 2009.

Vaata Eesti ja Tervisekaitseinspektsioon

Tervisekassa

Tervisekassa on avalik-õiguslik organisatsioon, mille tähtsaim ülesanne on korraldada riiklikku ravikindlustust ja võimaldada kindlustatud inimestele seeläbi hüvitisi, arstiabi ning haiguste ennetustegevusi.

Vaata Eesti ja Tervisekassa

Tervishoiuamet

Tervishoiuamet oli aastatel 2002–2009https://www.riigiteataja.ee/akt/13225575 (vaadatud 28.02.2013) Sotsiaalministeeriumi haldusalas tegutsenud valitsusasutus mis teostas riiklikku järelevalvet ning sundi.

Vaata Eesti ja Tervishoiuamet

The Economist

The Economist, 16. mai 1846. The Economist on ingliskeelne nädalakiri, mis vahendab majandus- ja rahvusvahelise poliitika uudiseid.

Vaata Eesti ja The Economist

The Moscow Times

The Moscow Times on inglise- ja venekeelne sõltumatu online-ajaleht.

Vaata Eesti ja The Moscow Times

Thomas Johann Seebeck

Thomas Johann Seebeck Thomas Johann Seebecki monument Tallinna Tehnikaülikooli kampuses Thomas Johann Seebeck (29. märts (vkj)/9. aprill 1770 Tallinn – 10. detsember 1831 Berliin) oli baltisaksa füüsik, kes uuris termoelektrilisi nähtusi, magnetismi ja optikat.

Vaata Eesti ja Thomas Johann Seebeck

Tiigrihüpe

Arvutiklass Eestis 1996. aastal "Tiigrihüpe" oli Eesti riiklik projekt, mille raames suunati suured investeeringud arvutusvõimsuste suurendamisele ja andmesideühenduste arendamisele, rõhuga hariduse infrastruktuuri parandamisel.

Vaata Eesti ja Tiigrihüpe

Tiit Hennoste

Tiit Hennoste (sündinud 12. augustil 1953) on eesti filoloog, keele- ja kirjandusteadlane, kirjandusõppejõud ja meediaasjatundja.

Vaata Eesti ja Tiit Hennoste

Tiit Kuusik

Tiit Kuusik (õieti Dietrich Kuusik; 11. september 1911 Pärnu – 15. august 1990 Tallinn) oli eesti ooperilaulja (bariton), Nõukogude Liidu rahvakunstnik.

Vaata Eesti ja Tiit Kuusik

Toomas Hendrik Ilves

Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on Eesti poliitik ja diplomaat, endine ajakirjanik, Eesti Vabariigi president aastatel 2006–2016.

Vaata Eesti ja Toomas Hendrik Ilves

Toomas Jüriado

Toomas Jüriado, 2010 Toomas Jüriado ajakirja Loodus aastapäeval 2001. aastal Toomas Jüriado (sündinud 13. juulil 1947 Tartus) on eesti loodusajakirjanik.

Vaata Eesti ja Toomas Jüriado

Tour de Ski

Tour de Ski on aastavahetuse paiku korraldatav murdmaasuusatamise rahvusvaheline võistlussari, mis kuulub osana maailmakarikavõistluste arvestusse.

Vaata Eesti ja Tour de Ski

Trass

Trass (saksa Traß) on tee, kanali, torustiku, sideliini vm pika rajatise kulgemist tähistav joon või maariba.

Vaata Eesti ja Trass

Turumajandus

Turumajanduse tunnuseks on üksikisikute spetsialiseerumine, konkurents ja majandusvabadus.

Vaata Eesti ja Turumajandus

Tuuleenergia

Aseriaru tuulepark Aseri vallas Tuulegeneraator Tuuleenergia on taastuvenergia liik, mille puhul tuule kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks.

Vaata Eesti ja Tuuleenergia

Ugala

Ugala teatrihoone (2018) Viljandi Draamateater Ugala on teater Viljandis Vaksali tänav 7.

Vaata Eesti ja Ugala

Ugandi

Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.

Vaata Eesti ja Ugandi

Uno Naissoo

Uno Naissoo (25. märts 1928 Viljandi – 5. jaanuar 1980 Tallinn) oli eesti helilooja ja muusik.

Vaata Eesti ja Uno Naissoo

Uurali algkeel

Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.

Vaata Eesti ja Uurali algkeel

Uus testament

Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.

Vaata Eesti ja Uus testament

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Vaata Eesti ja Vabadussõda

Vabariigi Valitsus eksiilis

Vabariigi Valitsus eksiilis eksisteeris 1944–1992.

Vaata Eesti ja Vabariigi Valitsus eksiilis

Vaika saared

Vaika saared Maa-ameti kaldaerofotol Vaika saared kaardil Rand Alumisel Vaikal, taustal Vilsandi Vaika saared ehk Vaikad on umbes 5 hektari suurune saarestik Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes.

Vaata Eesti ja Vaika saared

Vaikiv ajastu

Vaikivaks ajastuks nimetatakse Eesti ajalooperioodi 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940.

Vaata Eesti ja Vaikiv ajastu

Vaindloo saar

Vaindloo saar (rts, sks Stenskär; 1933. aastast Vaindlo; vn Стеншер) on saar Soome lahes, Eesti põhjapoolseim saar Lääne-Virumaal Haljala vallas Vainupea küla territooriumil.

Vaata Eesti ja Vaindloo saar

Vald

Eestis on vald 2. järgu haldusüksuse ja ühtlasi madalaimat järku haldusüksuse tüüp.

Vaata Eesti ja Vald

Valdemar II

Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.

Vaata Eesti ja Valdemar II

Valga

Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.

Vaata Eesti ja Valga

Valga maakond

Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Eesti ja Valga maakond

Valgamaa

Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.

Vaata Eesti ja Valgamaa

Valge-toonekurg

Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg. Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias.

Vaata Eesti ja Valge-toonekurg

Valged ööd

Valge öö Peterburis Valged ööd tekivad suvel, kui Päike käib kõrgel ja kaob silmapiiri taha vaid mõneks tunniks, mistõttu võib juhtuda, et Päike ei laskugi ülaltoodud kõrgusteni.

Vaata Eesti ja Valged ööd

Vallavalitsus

vallavalitsuse hoone Vallavalitsus on valla täidesaatev organ, kelle moodustab vallavanem pärast seda kui vallavolikogu on ta valinud.

Vaata Eesti ja Vallavalitsus

Valter Lang

Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).

Vaata Eesti ja Valter Lang

Vanemuine (teater)

Vanemuise teatrimaja 2014 Vanemuine on teater Tartus, mis asub aadressil Vanemuise tänav 6.

Vaata Eesti ja Vanemuine (teater)

Väimela Alajärv

pisi Väimela Alajärv on eutroofne paisjärv Turgi ürgorus Eestis Võru maakonnas Võru vallas.

Vaata Eesti ja Väimela Alajärv

Väinameri

Väinamere asend Jää Väinamerel päikesetõusu ajal Väinameri (varasema nimega Muhu väin) on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.

Vaata Eesti ja Väinameri

Võhandu jõgi

Võhandu jõgi on pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi.

Vaata Eesti ja Võhandu jõgi

Võimude lahusus

Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte.

Vaata Eesti ja Võimude lahusus

Võrtsjärv

Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.

Vaata Eesti ja Võrtsjärv

Võru

Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.

Vaata Eesti ja Võru

Võru keel

Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.

Vaata Eesti ja Võru keel

Võru maakond

Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.

Vaata Eesti ja Võru maakond

Võsa

Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.

Vaata Eesti ja Võsa

Vedelkütus

Kütuseproovi võtmine Vedelkütus on vedel, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes.

Vaata Eesti ja Vedelkütus

Veekogu

Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.

Vaata Eesti ja Veekogu

Veljo Tormis

Veljo Tormis (7. august 1930 Kõrveaia koht, Aru küla, Kuusalu vald, Harjumaa – 21. jaanuar 2017 Tallinn) oli eesti helilooja.

Vaata Eesti ja Veljo Tormis

Vello Paatsi

Vello Paatsi (30. september 1948 Tartu – 28. detsember 2015) oli eesti geograaf, kultuuri- ja teadusloolane.

Vaata Eesti ja Vello Paatsi

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Vaata Eesti ja Vene keel

Vene NFSV

Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1.

Vaata Eesti ja Vene NFSV

Vene Teater

Vene Teater on Eesti ainus kutseline venekeelne teater.

Vaata Eesti ja Vene Teater

Venelased

Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.

Vaata Eesti ja Venelased

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Vaata Eesti ja Venemaa

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Vaata Eesti ja Venemaa Keisririik

Venemaa sissetung Ukrainasse

Venemaa sissetung Ukrainasse on 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõjaline sissetung ja rünnak Ukraina iseseisvuse vastu.

Vaata Eesti ja Venemaa sissetung Ukrainasse

Viikingid

Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Vaata Eesti ja Viikingid

Viimne reliikvia

"Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969.

Vaata Eesti ja Viimne reliikvia

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.

Vaata Eesti ja Viljandi

Viljandi maakond

Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas.

Vaata Eesti ja Viljandi maakond

Viljandi pärimusmuusika festival

Puuluup esinemas 2019. aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil. Maarja Nuut esinemas 2016. aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil. Viljandi pärimusmuusika festival, tuntud ka kui Viljandi folk, on iga-aastane pärimusmuusikaüritus, mis toimub alates 1993.

Vaata Eesti ja Viljandi pärimusmuusika festival

Virtsu

Virtsu on alevik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu poolsaarel.

Vaata Eesti ja Virtsu

Viru Folk

Viru Folk on alates 2008.

Vaata Eesti ja Viru Folk

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Vaata Eesti ja Virumaa

Wanradti ja Koelli katekismus

Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti.

Vaata Eesti ja Wanradti ja Koelli katekismus

Wehrmacht

Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe).

Vaata Eesti ja Wehrmacht

Weichseli jäätumine

Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.

Vaata Eesti ja Weichseli jäätumine

Wilhelm Ostwald

Wilhelm Friedrich Ostwald (kutsutud lihtsalt Wilhelm Ostwald, läti: Vilhelms Ostvalds) (2. september (vkj 21. august) 1853 Riia – 4. aprill 1932 Grossbothen Leipzigi lähedal) oli baltisaksa keemik, füüsik ja filosoof, füüsikalise keemia rajajaid.

Vaata Eesti ja Wilhelm Ostwald

World Summit Award

World Summit Award on ülemaailmne algatus, mille eesmärk on välja valida ja tutvustada maailma parimaid e-valdkonna sisuteenuseid ja innovaatilisi IKT-lahendusi.

Vaata Eesti ja World Summit Award

Wulfstan

Hedeby Wulfstan (tegutses 9. sajandi lõpus) oli anglosaksi reisija ja kaupmees.

Vaata Eesti ja Wulfstan

.ee

.ee on Eesti maatunnusega tippdomeen.

Vaata Eesti ja .ee

1. detsembri riigipöördekatse

1.

Vaata Eesti ja 1. detsembri riigipöördekatse

12. sajand

12.

Vaata Eesti ja 12. sajand

1271

1271.

Vaata Eesti ja 1271

13. sajand

13.

Vaata Eesti ja 13. sajand

1343

1343.

Vaata Eesti ja 1343

1346

1346.

Vaata Eesti ja 1346

14. juuni

14.

Vaata Eesti ja 14. juuni

1535

1535.

Vaata Eesti ja 1535

1558

1558.

Vaata Eesti ja 1558

1560. aasta Läänemaa ülestõus

1560.

Vaata Eesti ja 1560. aasta Läänemaa ülestõus

1583

1583.

Vaata Eesti ja 1583

1686

1686.

Vaata Eesti ja 1686

17. aprill

17.

Vaata Eesti ja 17. aprill

1809

1809.

Vaata Eesti ja 1809

1819

1819.

Vaata Eesti ja 1819

1848

1848.

Vaata Eesti ja 1848

1869

1869.

Vaata Eesti ja 1869

1870

1870.

Vaata Eesti ja 1870

1884

1884.

Vaata Eesti ja 1884

1908

1908.

Vaata Eesti ja 1908

1910

1910.

Vaata Eesti ja 1910

1911

1911.

Vaata Eesti ja 1911

1918

1918.

Vaata Eesti ja 1918

1919. aasta maareform

1919.

Vaata Eesti ja 1919. aasta maareform

1921

1921.

Vaata Eesti ja 1921

1928. aasta Eesti rahareform

1928.

Vaata Eesti ja 1928. aasta Eesti rahareform

1933

1933.

Vaata Eesti ja 1933

1934

1934.

Vaata Eesti ja 1934

1940

1940.

Vaata Eesti ja 1940

1941

1941.

Vaata Eesti ja 1941

1991

1991.

Vaata Eesti ja 1991

1992. aasta Eesti rahareform

Ühekroonine pangatäht Üherublane pangatäht 1992.

Vaata Eesti ja 1992. aasta Eesti rahareform

20. august

20.

Vaata Eesti ja 20. august

20. eesti diviis

20.

Vaata Eesti ja 20. eesti diviis

2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu

2007.

Vaata Eesti ja 2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu

2011

2011.

Vaata Eesti ja 2011

2011. aasta Eesti rahareform

2011.

Vaata Eesti ja 2011. aasta Eesti rahareform

22. juuni

22.

Vaata Eesti ja 22. juuni

24. veebruar

24.

Vaata Eesti ja 24. veebruar

4. juuni

4.

Vaata Eesti ja 4. juuni

40 kiri

"Avalik kiri Eesti NSV-st" on 28. oktoobriga 1980 dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta venestamise ajal eesti keelt ja mõni nädal varem massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori Nõukogude okupatsioonivõimude omavoli eest.

Vaata Eesti ja 40 kiri

6. august

6.

Vaata Eesti ja 6. august

Vaata ka

Euroopa Liidu riigid

• Austria
• Belgia
• Bulgaaria
• Eesti
• Euroopa Liidu liikmesriik
• Hispaania
• Holland
• Horvaatia
• Iirimaa
• Itaalia
• Küpros
• Kreeka
• Läti
• Leedu
• Luksemburg
• Madalmaade Kuningriik
• Malta
• Poola
• Portugal
• Prantsusmaa
• Rootsi
• Rumeenia
• Saksamaa
• Slovakkia
• Sloveenia
• Soome
• Tšehhi
• Taani
• Ungari

Tuntud ka kui Eesti Vabariik, Eesti Wabariik, Eesti riik.

, Ärkamisaeg, Õpetatud Eesti Selts, Balti erikord, Balti Kaitsekolledž, Balti kett, Baltlased, BBC, Belgia, Bengt Gottfried Forselius, Bensiin, Biomass, Carl Ernst Heinrich Schmidt, Carl Robert Jakobson, Cassiodorus, Cimze seminar, CV90, De iure, Deklaratsioon, Demokraatia, Diiselrong, Dissident, E-Eesti, E-riik, E20, E264, E265, E67, E77, Edgar Krahn, Eduard Tubin, Edward von Lõngus, Eesti (täpsustus), Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis, Eesti 2011. aasta rahvaloendus, Eesti alevike loend, Eesti alevite loend, Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti õhuvägi, Eesti õigeusu koguduste loend, Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus, Eesti filosoofia, Eesti haridus, Eesti Ingeri, Eesti jalgpall, Eesti jalgpalliklubide loend, Eesti jalgpallikoondis, Eesti jalgpallikoondislaste loend, Eesti jäähokikoondis, Eesti järvede loend, Eesti kaitsejõud, Eesti kaitseväe juhataja, Eesti kaitsevägi, Eesti külade loend, Eesti kõrgeimad puud, Eesti keel, Eesti keskmine palk, Eesti kirjakeel, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti kloostrid, Eesti kodakondsus, Eesti korvpalliklubide loend, Eesti kroon, Eesti kuritegevus, Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend, Eesti linnad, Eesti lipp, Eesti looduslike pühapaikade loend, Eesti luureajalugu, Eesti maavägi, Eesti maksusüsteem, Eesti mark, Eesti meedia, Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, Eesti merevägi, Eesti metsad, Eesti ministeeriumid, Eesti mitmekeelne kohanimede loend, Eesti mullastik, Eesti naiste jalgpallikoondis, Eesti Noorsooteater, Eesti olümpiamängudel, Eesti omavalitsuste haldusreform, Eesti Pank, Eesti peaminister, Eesti planeerimissüsteem, Eesti president, Eesti rahapoliitika, Eesti Rahva Muuseum, Eesti rahvalaul, Eesti rahvuskala, Eesti rahvuskivi, Eesti rahvusliblikas, Eesti rahvuslill, Eesti rahvuslind, Eesti rahvusloom, Eesti Raudtee, Eesti raudteetransport, Eesti regionaalarengu strateegia, Eesti regionaalpoliitika, Eesti riigiametite loend, Eesti riigieelarve, Eesti riigipeade loend, Eesti riiklik e-tervise projekt, Eesti riiklik julgeolek, Eesti riiklikud tähtpäevad, Eesti saared, Eesti sadamate loend, Eesti saja-aastased, Eesti samblad, Eesti seente loend, Eesti skaudiliikumine, Eesti soojumikas, Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud, Eesti SS-leegion, Eesti tähestik, Eesti Töörahva Kommuun, Eesti teedevõrk, Eesti teenetemärgid, Eesti Televisioon, Eesti trükitoodang, Eesti Vabadussõjalaste Liit, Eesti Vabariigi aastapäev, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, Eesti Vabariigi põhiseadus, Eesti Vabariigi põhiseadus (1938), Eesti Vabariigi põhiseadus (1992), Eesti Vabariik 100, Eesti valitsejad, Eesti valitsus, Eesti valitsusjuhtide loend, Eesti vapp, Eesti välispoliitika, Eesti võrkpallikoondis, Eesti venelased, Eesti-Läti piir, Eesti-Rootsi piir, Eesti-Rootsi suhted, Eesti-Soome piir, Eesti-Venemaa piir, Eesti-Venemaa piirileping, Eesti-Venemaa suhted, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestimaa kubermang, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eestimaa Päästekomitee, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa talurahvaseadused, Eestlased, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Einhard, Eino Tamberg, Elektrirong, Elle Kull, Elurikkus, Emakeele Sihtasutus, Endeem, Endel Tulving, Endla (teater), Enn Tarvel, Eraomand, Erkki-Sven Tüür, Ernst Öpik, Esimene maailmasõda, ESTCube-1, Ester Mägi, Estofiil, Estonia katastroof, Etümoloogia, Euro, Euroala, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, Euroopa Liidu kodakondsus, Euroopa Liit, Eurostat, Ewert and The Two Dragons, Fosforiidisõda, Freedom House, Friedebert Tuglas, Friedrich Georg Wilhelm Struve, Friedrich Pacius, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru), Friedrich Robert Faehlmann, Garlieb Merkel, Georg Julius von Schultz, Georg Ots, Germaani keeled, Germania (raamat), Globaalne soojenemine, Golfi hoovus, Gregoriuse kalender, Gustav Ernesaks, Gustav II Adolf, Haapsalu, Hambaarst, Haritav maa, Harju maakond, Harjumaa, Harkader, Harta 12, Häbbi sellel', kes petta tahhab!, Härgmäe lahing, Hõbe, Heiki Valk, Heino Eller, Helilooja, Heltermaa sadam, Henriku Liivimaa kroonika, Hierarhia, Hiiu maakond, Hiiumaa, Hilisrauaaeg, Hispaania, Hjalmar Mäe, Holland, Holokaust Eestis, Huno Rätsep, Hunt, I üldlaulupidu, Ida-Euroopa aeg, Ida-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Ida-Viru maakond, Iirimaa, Illusion (kino), Illusioon (kino), Ilves, Indoeurooplased, Infoühiskond, Inglise keel, Inimarengu indeks, Iraagi sõda, Islam Eestis, Itaalia, Ivar Leimus, Ivo Schenkenberg, Jaan Einasto, Jaan Kaplinski, Jaan Kross, Jaan Tõnisson, Jakob Hurt, Jakob von Uexküll, James Macpherson, Jaroslav Tark, Järva maakond, Järvamaa, Jüri Uluots, Jüriöö ülestõus, Jõgeva, Jõgeva maakond, Jõhvi, Johan Laidoner, Johann Voldemar Jannsen, Johannes Paulus II, Johannes Pääsuke, Jordanes, Juri Lotman, Justiitsministeerium, Juuniküüditamine, Kaheväljasüsteem, Kaitseliit, Kaitseministeerium, Kaitseväe Akadeemia, Kaitseväe peastaap, Kaja Kallas, Kalevipoeg, Kaliningradi oblast, Kaljukotkas, Kammkeraamika kultuur, Kammkeraamika teooria, Kanada, Karjäär (mäendus), Karl Ernst von Baer, Karl Pajusalu, Karl Ristikivi, Karl XI, Kärdla, Küla, Küpros, Kõlvik, Kõrgharidus, Keel ja Kirjandus, Keila, Keila jõgi, Keila raudteejaam, Kerli Kõiv, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnakaitse, Keskmine rauaaeg, Keskpank, Kevade (film), Kihelkond, Kiievi suurvürst, Kiievi-Vene, Kilp (heraldika), Kindlustatud asula, Kino, Kirderanniku murded, Kivikalme, Kliimaministeerium, Kohaliku omavalitsuse volikogu, Kohtla-Järve, Kohus, Kolhoos, Koluvere piiskopilinnus, Konrad Mägi, Konstantin Päts, Koroonapandeemia Eestis, Korraldus, Kosovo, Kreeka, Kristjan Jaak Peterson, Kristlus, Krivasoo lahing, Kuldar Sink, Kunda kultuur, Kunda Lammasmägi, Kunda sadam, Kuressaare, Kyōto protokoll, Labradori poolsaar, Ladina keel, Laelatu puisniit, Laenatud naene, Lahemaa rahvuspark, Latgalid, Laulev revolutsioon, Lauri Kärk, Lauri Vahtre, Lääne maakond, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Viru maakond, Läänemaa, Läänemeri, Läti, Lõunaeesti keeled, Lõvi (heraldika), Leedu, Leetopiss, Lembit Ulfsak, Lennart Meri, Leopard (heraldika), Let's Do It! World, Liik (bioloogia), Liivi laht, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Liivimaa ristisõda, Liivlased, Linda Kaljundi, Linn, Linnavalitsus, Linnus, Linnusepiirkond, Loodusajakiri, Looduslik rohumaa, Loomulik iive, Loopealne, Lotte, Ludvig Puusepp, Luksemburg, Lumikate, Lydia Koidula, Maagaas, Maailma Kaubandusorganisatsioon, Maailmarevolutsioon, Maak, Maakond, Maameeste lipkond, Maardu, Maaturism, Maavald, Maavalitsus, Maavanem, Mahepõllumajandus, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, Majandusvöönd, Malta, Mandri-Eesti, Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, Marika Mägi, Mart Saar, Matsalu rahvuspark, Määrus, Märtsiküüditamine, Märtsirevolutsioon, Mõõgavendade ordu, Mõis, Mõniste vald, Meetrika, Mesoliitikum, Metsa inventeerimine, Metsamaa, Metsandus, Metsatöll, Metsavennad, Metssiga, Michael C. Polt, Michel Sittow, Mihkel Lüdig, Miina Härma, Misjon, Missa, Mobilisatsioon, Montenegro, Moskva tsaaririik, Mu isamaa on minu arm, Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, Muḩammad al-Idrīsī, Muinaskihelkond, Muinasmaakond, Mukri raba, Mullutu-Suurlaht, Must teemant, Naha (Mõniste), Naha talu, Narva, Narva kultuur, Narva lahing (1919), Narva lahing (1944), Narva Teater, Narva veehoidla, NATO, Nöörkeraamika kultuur, Nõukogude Eesti, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon, Nõukogude okupatsioon Eestis, Nõukogude rubla, Nõukogude väeosad Eestis, Neeme Järvi, Neoliitikum, Newsweek, Nikolai Pirogov, Nikolai Thamm noorem, Nils Niitra, Noorem pronksiaeg, Noorem rauaaeg, Nootamaa, Novgorodi vabariik, Omavalitsusüksus, Organiseeritud kuritegevus Eestis, Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest, Otto Tiefi valitsus, Paavst, Paekivi, Pagan, Paide, Paju lahing, Palve, Parasvööde, Pariisi kliimakokkulepe, Parlament, Parlamentaarne vabariik, Patria Pasi, Paul-Eerik Rummo, Pääsusaba, Päikeseenergia, Pärandkooslus, Päris-Eesti, Pärismaine elustik, Pärisorjus, Pärnu, Pärnu jõgi, Pärnu maakond, Põder, Põhimaantee, Põhja-Ameerika, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Põhja-Euroopa, Põhjaeesti murded, Põhjasõda, Põlevkivi, Põllumajandusmaa, Põltsamaa jõgi, Põlva, Põlva maakond, Pedja jõgi, Peeter Päll, Peipsi-Pihkva järv, Peterburi konservatoorium, Petserimaa, Pihkva vürstiriik, Pikk Hermann, Pildirüüste, Poola, Poola Kuningriik, Portugal, Postimees, Praha, Prantsusmaa, Preislased, Priit Narusk, Primaarenergia, Pronks, Pronksiaeg, Pronksiöö, Pronkssõdur, Pruunkaru, Puidutööstus, Pulli asula, Punaarmee, Purekkari neem, Ragnar Nurkse, Rahandusministeerium, Rahapoliitika, Rahvakogu, Rahvasteliit, Rahvastikuregister, Rahvuseepos, Rahvuslus, Rahvusooper Estonia, Rahvusvaheline E-teede võrk, Rail Baltic, Raivo Palmaru, Raja Teele, Rakvere, Rakvere teater, Ramsi neem, Rangid, Rannajoon, Rapla, Rapla maakond, Rauaaeg, Raud, Ravikindlustus, Ravimiamet, Räim, Referendum, Reformatsioon, Reformierakonna rahastamisskandaal, Regilaul, Regivärss, Rein Taagepera, Religioon Eestis, Relva-SS, Revala, Riia, Riia peapiiskopkond, Riigihümn, Riigikeel, Riigikogu, Riigikohus, Riigipööre, Ristimine, Risto Näätänen, Rooma rauaaeg, Rooma riik, Rootsi, Rootsi kuningas, Rudolf Tobias, Rukis, Rukkilill, Russalka (monument), Ruunikivi, Rzeczpospolita, Saaga, Saare maakond, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Saaremaa onupoeg, Saaremaa robirohi, Sakala, Saksa mark, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Saksa ordu, Saksa ordu riik, Saksamaa, Sakslased, Saxo Grammaticus, Süsihappegaasi emissioon, Schengeni viisaruum, Seadlus, Seadus, Seadusandlik võim, Setomaa, Siber, Sigtuna hävitamine, Sillamäe, Sind surmani, Sindi-Lodja asulakohad, Sinimägede lahing, Sisemeri, Siseränne Eestis, Siseveed, Skandinaavia, Slovakkia, Sloveenia, Soomaa rahvuspark, Soome, Soome laht, Soome-ugri rahvad, Soomets, Soontaimed, Sossolid, Sotsiaalministeerium, Sovhoos, Statsionaarne kiiruskaamera, Suitsupääsuke, Sulev Vahtre, Suur majandussurutis, Suur Munamägi, Suur põgenemine, Suursaadik, Suvesõda, Taani, Taani kuningas, Taastumatu ressurss, Taastuv energiaressurss, Tacitus, Taimestik, Tallinn, Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel, Tallinna Lastehaigla, Tallinna lennujaam, Tallinna Linnateater, Tallinna Sadam, Tallinna saksa teater, Tallinna–Narva maantee, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli arstiteaduskond, Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu maakond, Tartu piiskopkond, Tartu rahu, Tartu–Valga raudteelõik, Tarvasjõgi, Tālava, Tšuudid, Täidesaatev võim, Tööinspektsioon, Tööpuudus, Tõravere, Teater NO99, Tee, Teeme ära!, Tehiskaaslane, Teine maailmasõda, Territoriaalmeri, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet, Tervisekaitseinspektsioon, Tervisekassa, Tervishoiuamet, The Economist, The Moscow Times, Thomas Johann Seebeck, Tiigrihüpe, Tiit Hennoste, Tiit Kuusik, Toomas Hendrik Ilves, Toomas Jüriado, Tour de Ski, Trass, Turumajandus, Tuuleenergia, Ugala, Ugandi, Uno Naissoo, Uurali algkeel, Uus testament, Vabadussõda, Vabariigi Valitsus eksiilis, Vaika saared, Vaikiv ajastu, Vaindloo saar, Vald, Valdemar II, Valga, Valga maakond, Valgamaa, Valge-toonekurg, Valged ööd, Vallavalitsus, Valter Lang, Vanemuine (teater), Väimela Alajärv, Väinameri, Võhandu jõgi, Võimude lahusus, Võrtsjärv, Võru, Võru keel, Võru maakond, Võsa, Vedelkütus, Veekogu, Veljo Tormis, Vello Paatsi, Vene keel, Vene NFSV, Vene Teater, Venelased, Venemaa, Venemaa Keisririik, Venemaa sissetung Ukrainasse, Viikingid, Viimne reliikvia, Viljandi, Viljandi maakond, Viljandi pärimusmuusika festival, Virtsu, Viru Folk, Virumaa, Wanradti ja Koelli katekismus, Wehrmacht, Weichseli jäätumine, Wilhelm Ostwald, World Summit Award, Wulfstan, .ee, 1. detsembri riigipöördekatse, 12. sajand, 1271, 13. sajand, 1343, 1346, 14. juuni, 1535, 1558, 1560. aasta Läänemaa ülestõus, 1583, 1686, 17. aprill, 1809, 1819, 1848, 1869, 1870, 1884, 1908, 1910, 1911, 1918, 1919. aasta maareform, 1921, 1928. aasta Eesti rahareform, 1933, 1934, 1940, 1941, 1991, 1992. aasta Eesti rahareform, 20. august, 20. eesti diviis, 2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu, 2011, 2011. aasta Eesti rahareform, 22. juuni, 24. veebruar, 4. juuni, 40 kiri, 6. august.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika