Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Eesti Aleksandrikooli liikumine ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Eesti Aleksandrikooli liikumine ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee

Eesti Aleksandrikooli liikumine vs. Eesti Aleksandrikooli peakomitee

Eesti Aleksandrikooli Peakomitee president Jakob Hurt 1866. aastal Eesti Aleksandrikooli liikumine (ka Aleksandrikooli liikumine) oli eestlaste ärkamisaja olulisemaid rahvaaktsioone, mille eesmärgiks oli rajada eestikeelne kõrgem õppeasutus, mille kursus vastaks ligilähedaselt kreiskoolile. Eesti Aleksandrikooli peakomitee oli aastail 1870–1884 tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli Eesti Aleksandrikooli heaks raha kogumise juhtimine ja abikomiteede tegevuse koordineerimine.

Sarnasusi Eesti Aleksandrikooli liikumine ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee

Eesti Aleksandrikooli liikumine ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee on 8 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti Aleksandrikool, Hans Kruus, Hans Wühner, Jaan Adamson, Jakob Hurt, Johann Köler, Põltsamaa, Tallinna Kaarli kirik.

Eesti Aleksandrikool

Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 1888–1906 Põltsamaa kihelkonnas Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus.

Eesti Aleksandrikool ja Eesti Aleksandrikooli liikumine · Eesti Aleksandrikool ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee · Näe rohkem »

Hans Kruus

Hans Kruus Hans Johannes Kruus (22. oktoober 1891 Tartu – 30. juuni 1976 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja Nõukogude riigi-, haridus- ja kultuuritegelane.

Eesti Aleksandrikooli liikumine ja Hans Kruus · Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Hans Kruus · Näe rohkem »

Hans Wühner

Hans Wühner (sünninimi Hans Vanakubja; 13. november (30. oktoober) 1836 Aidu vald (Paistu kihelkond) – 13. august (30. juuli) 1911 Karula vald) oli kihelkonnakooliõpetaja ja eesti rahvusliku liikumise tegelane.

Eesti Aleksandrikooli liikumine ja Hans Wühner · Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Hans Wühner · Näe rohkem »

Jaan Adamson

Jaan Adamson Jaan Adamson (7. november (vkj järgi 26. oktoober) 1824 Kurnuvere küla, Vastemõisa vald (Suure-Jaani kihelkond) – 27. aprill (15. aprill) 1879 Holstre vald) oli eesti koolmeister ja organist, eesti rahvusliku liikumise tegelane, Eesti Aleksandrikooli mõtte peamisi algatajaid.

Eesti Aleksandrikooli liikumine ja Jaan Adamson · Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Jaan Adamson · Näe rohkem »

Jakob Hurt

Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli (vkj 10. juuli) 1839 Himmaste küla – 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.

Eesti Aleksandrikooli liikumine ja Jakob Hurt · Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Jakob Hurt · Näe rohkem »

Johann Köler

Johann Köler (8. märts 1826 Ivaski Vastemõisa vald Viljandi kreis Liivimaa kubermang – 22. aprill 1899 Peterburi) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik.

Eesti Aleksandrikooli liikumine ja Johann Köler · Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Johann Köler · Näe rohkem »

Põltsamaa

Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.

Eesti Aleksandrikooli liikumine ja Põltsamaa · Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Põltsamaa · Näe rohkem »

Tallinna Kaarli kirik

Kaarli kirik on uusromaani stiilis kirik Tallinna kesklinnas Kaarlimäel.

Eesti Aleksandrikooli liikumine ja Tallinna Kaarli kirik · Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Tallinna Kaarli kirik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Eesti Aleksandrikooli liikumine ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee

Eesti Aleksandrikooli liikumine on 29 suhted, samas Eesti Aleksandrikooli peakomitee 36. Kuna neil ühist 8, Jaccard indeks on 12.31% = 8 / (29 + 36).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Eesti Aleksandrikooli liikumine ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »