Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti NSV ja Eesti Teises maailmasõjas
Eesti NSV ja Eesti Teises maailmasõjas on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Ameerika Ühendriigid, Arnold Veimer, Eesti, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, Harju maakond, Hävituspataljonid, Järva maakond, Juuniküüditamine, Läti, Leningradi oblast, Metsavennad, Narva jõgi, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), NKVD, Pärnu, Pihkva oblast, Punaarmee, Rootsi, Soome laht, Suurbritannia, Tartu maakond, Teine maailmasõda, Viru maakond, Wehrmacht, 20. august, 22. september, 8. Eesti Laskurkorpus.
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Ameerika Ühendriigid ja Eesti NSV · Ameerika Ühendriigid ja Eesti Teises maailmasõjas ·
Arnold Veimer
Arnold Veimer Arnold Veimer (vene keeles Арнольд Тынувич Веймер; Nehatu vald – 3. märts 1977 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane ja majandusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1957), president 1968–1973.
Arnold Veimer ja Eesti NSV · Arnold Veimer ja Eesti Teises maailmasõjas ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti NSV · Eesti ja Eesti Teises maailmasõjas ·
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ehk lühendatult Eesti NSV RJRK (venekeelne lühend НКГБ Эстонской ССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku süsteemis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi struktuuriüksus aastatel 1941 ja 1943–1946, mille ülesandeks oli Eesti territooriumil Nõukogude Liidus valitseva kommunistliku partei juhtkonna ning ühiskondliku korra poliitiliste vastaste jälgimine ja represseerimine.
Eesti NSV ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja Eesti Teises maailmasõjas ·
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Eesti NSV ja Harju maakond · Eesti Teises maailmasõjas ja Harju maakond ·
Hävituspataljonid
Hävituspataljonid (vene keeles истребительные батальоны) olid Teise maailmasõja ajal ja pärast seda Nõukogude Liidu juhtkonna otsusel loodud paramilitaarsed üksused.
Eesti NSV ja Hävituspataljonid · Eesti Teises maailmasõjas ja Hävituspataljonid ·
Järva maakond
Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Eesti NSV ja Järva maakond · Eesti Teises maailmasõjas ja Järva maakond ·
Juuniküüditamine
Juuniküüditamine oli 14.
Eesti NSV ja Juuniküüditamine · Eesti Teises maailmasõjas ja Juuniküüditamine ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eesti NSV ja Läti · Eesti Teises maailmasõjas ja Läti ·
Leningradi oblast
Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.
Eesti NSV ja Leningradi oblast · Eesti Teises maailmasõjas ja Leningradi oblast ·
Metsavennad
Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.
Eesti NSV ja Metsavennad · Eesti Teises maailmasõjas ja Metsavennad ·
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Eesti NSV ja Narva jõgi · Eesti Teises maailmasõjas ja Narva jõgi ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Eesti NSV ja Nõukogude Liit · Eesti Teises maailmasõjas ja Nõukogude Liit ·
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Eesti NSV ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Eesti Teises maailmasõjas ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
NKVD
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.
Eesti NSV ja NKVD · Eesti Teises maailmasõjas ja NKVD ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Eesti NSV ja Pärnu · Eesti Teises maailmasõjas ja Pärnu ·
Pihkva oblast
Pihkva oblast on oblast Venemaa loodeosas.
Eesti NSV ja Pihkva oblast · Eesti Teises maailmasõjas ja Pihkva oblast ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Eesti NSV ja Punaarmee · Eesti Teises maailmasõjas ja Punaarmee ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eesti NSV ja Rootsi · Eesti Teises maailmasõjas ja Rootsi ·
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Eesti NSV ja Soome laht · Eesti Teises maailmasõjas ja Soome laht ·
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Eesti NSV ja Suurbritannia · Eesti Teises maailmasõjas ja Suurbritannia ·
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Eesti NSV ja Tartu maakond · Eesti Teises maailmasõjas ja Tartu maakond ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Eesti NSV ja Teine maailmasõda · Eesti Teises maailmasõjas ja Teine maailmasõda ·
Viru maakond
Viru maakond oli Eesti Vabariigi ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Eesti NSV ja Viru maakond · Eesti Teises maailmasõjas ja Viru maakond ·
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Eesti NSV ja Wehrmacht · Eesti Teises maailmasõjas ja Wehrmacht ·
20. august
20.
20. august ja Eesti NSV · 20. august ja Eesti Teises maailmasõjas ·
22. september
22.
22. september ja Eesti NSV · 22. september ja Eesti Teises maailmasõjas ·
8. Eesti Laskurkorpus
8.
8. Eesti Laskurkorpus ja Eesti NSV · 8. Eesti Laskurkorpus ja Eesti Teises maailmasõjas ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti NSV ja Eesti Teises maailmasõjas ühist
- Millised on sarnasused Eesti NSV ja Eesti Teises maailmasõjas
Võrdlus Eesti NSV ja Eesti Teises maailmasõjas
Eesti NSV on 242 suhted, samas Eesti Teises maailmasõjas 261. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 5.57% = 28 / (242 + 261).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti NSV ja Eesti Teises maailmasõjas. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
