VäljuvSaabuva

🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!

Sisukord

1. 843 suhted: A. H. Tammsaare, Adam Bremenist, Ado Grenzstein, Adolf Friedrich, Adolf Hitler, Ago Pajur, Agraarühiskond, Ain Mäesalu, Aivar Kriiska, Ajalooline aeg, Ajalooline Ajakiri, Ajalugu, Alamsaksa keel, Alūksne, Albert (Riia piiskop), Aleksander I, Aleksander II, Aleksander III, Aleksander Tõnisson, Alempois, Altmargi vaherahu, Ameerika Ühendriigid, Ameerika Ühendriikide kodusõda, Amnestiaseadus (1938), Andrei Ždanov, Andres Adamson, Andres Larka, Andres Tarandi valitsus, Andres Tvauri, Andrus Ansip, Antant, Anti Selart, Arnold Rüütel, Arnold Veimer, AS Franz Krull, Asti järv, Asutav Kogu, Asva linnusasula, August II, August Lubi, Augustiputš, Autokraatia, Autonoomia, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Ülevenemaaline Asutav Kogu, Ümera lahing, Õpetatud Eesti Selts, Balthasar Russow, Balti erikord, Balti Hertsogiriik, ... Laienda indeks (793 rohkem) » « Kahaneb indeks

A. H. Tammsaare

A.

Vaata Eesti ajalugu ja A. H. Tammsaare

Adam Bremenist

Adam Bremenist ehk Bremeni Adam (saksapäraselt Adam von Bremen; enne aastat 1050 – 12. oktoober 1081/1085) oli saksa vaimulik, kes sai tuntuks ajaloolase ja kroonikuna.

Vaata Eesti ajalugu ja Adam Bremenist

Ado Grenzstein

Ado Grenzstein Ado Grenzstein (pseudonüüm A. Piirikivi; 5. veebruar 1849 Kõksi küla, Tarvastu kihelkond, Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 20. aprill 1916 Menton, Lõuna-Prantsusmaa) oli eesti ajakirjanik ja pedagoog, Tõnis Grenzsteini vend.

Vaata Eesti ajalugu ja Ado Grenzstein

Adolf Friedrich

Adolf Friedrich, Mecklenburgi hertsog (foto 1962) Adolf Friedrich, Mecklenburgi hertsog (10. oktoober 1873 – 5. august 1969) oli Saksamaa maadeuurija ning spordi- ja riigitegelane, 1918.

Vaata Eesti ajalugu ja Adolf Friedrich

Adolf Hitler

Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945).

Vaata Eesti ajalugu ja Adolf Hitler

Ago Pajur

Ago Pajur (sündinud 24. märtsil 1962 Türil) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 1999.

Vaata Eesti ajalugu ja Ago Pajur

Agraarühiskond

Agraarühiskond (inglise keeles agrarian society või agricultural society) on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks.

Vaata Eesti ajalugu ja Agraarühiskond

Ain Mäesalu

Ain Mäesalu aastal 2010 Ain Mäesalu (sündinud 23. veebruaril 1955 Pärnumaal Emmu-Arukülas Mäe-Jüri talus) on Eesti arheoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud.

Vaata Eesti ajalugu ja Ain Mäesalu

Aivar Kriiska

Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.

Vaata Eesti ajalugu ja Aivar Kriiska

Ajalooline aeg

Ajalooline aeg on ajalooperiood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi.

Vaata Eesti ajalugu ja Ajalooline aeg

Ajalooline Ajakiri

Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.

Vaata Eesti ajalugu ja Ajalooline Ajakiri

Ajalugu

Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.

Vaata Eesti ajalugu ja Ajalugu

Alamsaksa keel

Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.

Vaata Eesti ajalugu ja Alamsaksa keel

Alūksne

Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.

Vaata Eesti ajalugu ja Alūksne

Albert (Riia piiskop)

Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.

Vaata Eesti ajalugu ja Albert (Riia piiskop)

Aleksander I

Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Vaata Eesti ajalugu ja Aleksander I

Aleksander II

Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.

Vaata Eesti ajalugu ja Aleksander II

Aleksander III

Aleksander III, Ivan Kramskoi portree Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, pärines Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Vaata Eesti ajalugu ja Aleksander III

Aleksander Tõnisson

Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.

Vaata Eesti ajalugu ja Aleksander Tõnisson

Alempois

Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.

Vaata Eesti ajalugu ja Alempois

Altmargi vaherahu

Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.

Vaata Eesti ajalugu ja Altmargi vaherahu

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Vaata Eesti ajalugu ja Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriikide kodusõda

Konföderatsiooni osariigid; varjutamata alad ei olnud enne kodusõda ega selle ajal osariigid Ameerika Ühendriikide kodusõda ehk setsessioonisõda (ingliskeelses ajalookirjutuses tuntud kui American Civil War ja War Between the States) oli aastatel 1861–1865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel.

Vaata Eesti ajalugu ja Ameerika Ühendriikide kodusõda

Amnestiaseadus (1938)

Amnestiaseadus võeti vastu I Riigivolikogu poolt 29.

Vaata Eesti ajalugu ja Amnestiaseadus (1938)

Andrei Ždanov

Andrei Ždanov 267x267px Andrei Aleksandrovitš Ždanov (Андрей Александрович Жданов; 14. (vkj) / 26. veebruar 1896 Mariupol, Venemaa Keisririik (praegune Ukraina) – 31. august 1948 Valdai lähedal, Novgorodi oblast, Nõukogude Liit) oli Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane, kindralmajor.

Vaata Eesti ajalugu ja Andrei Ždanov

Andres Adamson

Andres Adamson 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Andres Adamson 3. aprillil 2014 Eesti Rahvusraamatukogus toimunud Tallinna raamatumessil Andres Adamson (sündinud 4. märtsil 1964 Kärdlas) on eesti ajaloolane, haridustegelane ja kirjastaja.

Vaata Eesti ajalugu ja Andres Adamson

Andres Larka

Andres Larka VR I/1 (5. märts 1879 Pilistvere, Kabala vald, Viljandimaa – 8. jaanuar 1943 Malmõž, Kirovi oblast, Nõukogude Liit) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees ja riigivanema kandidaat 1934.

Vaata Eesti ajalugu ja Andres Larka

Andres Tarandi valitsus

Andres Tarandi valitsus oli Eesti Vabariigi 37.

Vaata Eesti ajalugu ja Andres Tarandi valitsus

Andres Tvauri

Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.

Vaata Eesti ajalugu ja Andres Tvauri

Andrus Ansip

Andrus Ansip 2022. aasta Arvamusfestivalil Andrus Ansip (sündinud 1. oktoobril 1956 Tartus) on Eesti poliitik, Euroopa Parlamendi liige.

Vaata Eesti ajalugu ja Andrus Ansip

Antant

Sõjalised liidud 1914. aastal Antant (inglise keeles Triple Entente, prantsuse keeles Triple-Entente, vene keeles Антанта) oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel.

Vaata Eesti ajalugu ja Antant

Anti Selart

Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.

Vaata Eesti ajalugu ja Anti Selart

Arnold Rüütel

Arnold Rüütel (sündinud 10. mail 1928 Laimjala vallas Pahavalla külas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti president aastatel 2001–2006.

Vaata Eesti ajalugu ja Arnold Rüütel

Arnold Veimer

Arnold Veimer Arnold Veimer (vene keeles Арнольд Тынувич Веймер; Nehatu vald –­ 3. märts 1977 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane ja majandusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1957), president 1968–1973.

Vaata Eesti ajalugu ja Arnold Veimer

AS Franz Krull

AS Franz Krull (saksa keeles Aktien-Gesellschaft der Maschinenfabrik "Franz Krull"; vene keeles Акционерное общество машиностроительного завода "Франц Крулль") oli Venemaa Keisririigi ajal ning Eesti esimesel iseseisvusajal tegutsenud metalli- ja masinatööstusettevõte, mille asutas vasksepp Franz Krull aastal 1865 Narvas.

Vaata Eesti ajalugu ja AS Franz Krull

Asti järv

Asti järv (ka Burtnieki järv; läti keeles Burtnieks, Burtnieka ezers, Burtnieku ezers) on järv Lätis Valmiera piirkonnas.

Vaata Eesti ajalugu ja Asti järv

Asutav Kogu

Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.

Vaata Eesti ajalugu ja Asutav Kogu

Asva linnusasula

Siseõu Linnuse vall Asva linnusasula avastati 1930.

Vaata Eesti ajalugu ja Asva linnusasula

August II

August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).

Vaata Eesti ajalugu ja August II

August Lubi

August Lubi (17. november 1877 Ambla vald (Ambla kihelkond), Järvamaa – 19. aprill 1944 Ambla) oli eesti õpetaja ja poliitik.

Vaata Eesti ajalugu ja August Lubi

Augustiputš

Punase väljaku läheduses Augustiputš oli 18.–21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse.

Vaata Eesti ajalugu ja Augustiputš

Autokraatia

Autokraatia (kreeka keeles αὐτοκρατία, mis tuleb sõnadest αυτός 'ise' ja κρατεῖν 'valitsema) ehk isevalitsus on valitsemise vorm, kus kogu võimutäius on ühe inimese käes.

Vaata Eesti ajalugu ja Autokraatia

Autonoomia

Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.

Vaata Eesti ajalugu ja Autonoomia

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

ÜRO 193 liikmesriiki Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgid on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarset laadi rahvusvaheliste probleemide lahendamine.

Vaata Eesti ajalugu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

Ülevenemaaline Asutav Kogu

Ülevenemaaline Asutav Kogu (vene keeles Всероссийское Учредительное собрание) oli 1917.

Vaata Eesti ajalugu ja Ülevenemaaline Asutav Kogu

Ümera lahing

Ümera lahing oli Liivimaa ristisõja ja selle osa, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste (eelkõige ugalaste) väe vahel 1210.

Vaata Eesti ajalugu ja Ümera lahing

Õpetatud Eesti Selts

Õpetatud Eesti Selts (lühend ÕES; saksa keeles Gelehrte Estnische Gesellschaft, lühend GEG) on vanim Eesti teadusselts.

Vaata Eesti ajalugu ja Õpetatud Eesti Selts

Balthasar Russow

Balthasar Rüssow (ka Russow, Rissowe või Ryssaw; umbes 1536 – 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.

Vaata Eesti ajalugu ja Balthasar Russow

Balti erikord

Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.

Vaata Eesti ajalugu ja Balti erikord

Balti Hertsogiriik

Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.

Vaata Eesti ajalugu ja Balti Hertsogiriik

Balti kett

Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk Balti ketist osavõtjad Eestis Balti kett Leedus Balti kett (läti Baltijas ceļš 'Balti tee', leedu Baltijos kelias 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade iseseisvustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.

Vaata Eesti ajalugu ja Balti kett

Balti kubermangud

Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18.

Vaata Eesti ajalugu ja Balti kubermangud

Balti laevastik

Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.

Vaata Eesti ajalugu ja Balti laevastik

Baltimaad

Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.

Vaata Eesti ajalugu ja Baltimaad

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Vaata Eesti ajalugu ja Baltisakslased

Bartholomäus Hoeneke

Bartholomäus Hoeneke (vahel ka Bartholomeus Hoeneke) oli 14. sajandil elanud preester ja Liivimaa noorema riimkroonika autor.

Vaata Eesti ajalugu ja Bartholomäus Hoeneke

Bekkeri laevatehas

Bekkeri laevatehas (ka Bekkeri tehas, Boeckeri laevatehas, Böckeri laevatehas, Metallurgia-, mehaanika- ja laevatehaste AS Bekker ja Ko.) "Böcker ja Ko." (vene keeles Ревельский судостроительный завод Русско-балтийского судостроительного и механического акционерного общества "Бекеръ и Ко") rajati aastatel 1912–1914 Tallinnas Kopli poolsaare edelaranniku keskossa Venemaa Keisririigi sõjaliste tellimuste – hävitajate ja teisted keskmiste sõjalaevade ehitamise – täitmiseks.

Vaata Eesti ajalugu ja Bekkeri laevatehas

Bengt Gottfried Forselius

Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel Plaat mälestuskivil Bengt Gottfried Forselius (1660? – 16. november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees.

Vaata Eesti ajalugu ja Bengt Gottfried Forselius

Bolševikud

Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.

Vaata Eesti ajalugu ja Bolševikud

Boris Kumm

Boris Kumm (1. september 1897 Pärnu – 21. november 1958 Tallinn) oli Eesti poliitik, stalinliku terroripoliitika peamisi teostajaid Eesti NSV-s, 1941.

Vaata Eesti ajalugu ja Boris Kumm

Boriss Jeltsin

Boriss Jeltsin Boriss Nikolajevitš Jeltsin (Борис Николаевич Ельцин) (1. veebruar 1931 Butka küla, Sverdlovski oblast – 23. aprill 2007 Moskva) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president (1991–1999).

Vaata Eesti ajalugu ja Boriss Jeltsin

Brömsebro rahu

Brömsebro rahuga Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega) Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645.

Vaata Eesti ajalugu ja Brömsebro rahu

Brest-Litovski rahuleping

Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.

Vaata Eesti ajalugu ja Brest-Litovski rahuleping

Carl Robert Jakobson

Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu – 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik, muusik ja pedagoog.

Vaata Eesti ajalugu ja Carl Robert Jakobson

Christian Kelch

Christian Kelch (15. detsember (vkj 5. detsember) 1657 Greifenhagen, Pommeri – 2. detsember 1710 Tallinn) oli saksa päritolu Eestimaa pastor ja kroonik.

Vaata Eesti ajalugu ja Christian Kelch

Dave Benton

Dave Benton (1999) Dave Benton (2009) Dave Benton (kodanikunimega Efrén Eugene Benita; sündinud 31. jaanuaril 1951 Arubal) on laulja, Eurovisiooni lauluvõistluse võitja (2001, koos Tanel Padariga).

Vaata Eesti ajalugu ja Dave Benton

De facto

De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.

Vaata Eesti ajalugu ja De facto

De iure

De iure ehk de jure (ladina keeles 'kehtiva õigusega', 'õiguslikult, juriidiliselt', 'seaduste kohaselt', 'ametlikult') on mõiste, mis vastandub väljendile de facto ('tegelikult', 'faktiliselt', 'praktikas').

Vaata Eesti ajalugu ja De iure

De la Gardie

De la Gardie'de vapp De la Gardie on prantsuse päritoluga Rootsi aadlisuguvõsa.

Vaata Eesti ajalugu ja De la Gardie

Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest

Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.

Vaata Eesti ajalugu ja Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest

Demokraatia

Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.

Vaata Eesti ajalugu ja Demokraatia

Diktatuur

Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel.

Vaata Eesti ajalugu ja Diktatuur

Dissident

Dissident ehk teisitimõtleja on laiemas tähenduses keegi, kes aktiivselt vastandab ennast valitsevale poliitikale, ideoloogiale või institutsioonile.

Vaata Eesti ajalugu ja Dissident

Dvigatel

Dvigatel (venekeelne tähendus 'masin', 'mootor') oli metallitööstusettevõte Tallinnas Lasnamäe linnaosas Suur-Sõjamäe tänaval, mis tegutses aastatel 1897–2007.

Vaata Eesti ajalugu ja Dvigatel

Ea Jansen

Ea Jansen (14. november 1921 – 20. aprill 2005) oli eesti ajaloolane.

Vaata Eesti ajalugu ja Ea Jansen

Edgar Savisaar

Apollos esitlemas oma raamatu "Tõde Eestist" teist köidet Edgar Savisaar (31. mai 1950 Harku vangla, Harku vald – 29. detsember 2022 Tallinn) oli Eesti poliitik, Eesti NSV peaminister 1990–1991, peaministri kohusetäitja 1991–1992.

Vaata Eesti ajalugu ja Edgar Savisaar

Edgar Savisaare valitsus

Edgar Savisaare valitsus asus ametisse 3. aprillil 1990.

Vaata Eesti ajalugu ja Edgar Savisaare valitsus

Eepos

Eepos (kreeka epos 'sõna, ütlus') tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost.

Vaata Eesti ajalugu ja Eepos

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti

Eesti ajalugu (raamatusari)

"Eesti ajalugu" on üldkäsitlus Eesti ajaloost, mis ilmub aastast 1935.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti ajalugu (raamatusari)

Eesti ajalugu (täpsustus)

Eesti ajalugu on Eesti ajalugu.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti ajalugu (täpsustus)

Eesti Ajutine Valitsus

Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Ajutine Valitsus

Eesti esiajalugu

Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti esiajalugu

Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel

Eesti on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel alates 1993.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti keel

Eesti keskaeg

Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti keskaeg

Eesti Keskerakond

Eesti Keskerakond on Eesti partei, mis loodi 1991.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Keskerakond

Eesti Kirjameeste Selts

Eesti Kirjameeste Selts (lühend EKmS) oli Viljandis asutatud ning Tartus aastail 1872–1893 tegutsenud kirjanduslik ja kultuuriline selts.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Kirjameeste Selts

Eesti kodanike komiteed

Tunne Kelami Eesti Vabariigi kodanikuks registreerimise tunnistus. Eesti kodanike komiteed (EKK) olid 1989.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti kodanike komiteed

Eesti Kongress

Eesti Kongress oli rahvaalgatuse tulemusel 24. veebruaril 1990 toimunud üle-eestilistel valimistel valitud rahvaesindajatest moodustatud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike esinduskogu.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Kongress

Eesti Koonderakond

Eesti Koonderakond (lühend KE) oli Eesti partei, mis eksisteeris aastatel 1991–2002.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Koonderakond

Eesti kroon

Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 1924–1941 ning 1992–2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti kroon

Eesti Kultuurkapital

Eesti Kultuurkapital (lühend KULKA) on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Kultuurkapital

Eesti lähiajalugu

Eesti lähiajalooks nimetatakse perioodi Eesti ajaloos alates 20. sajandi algusest.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti lähiajalugu

Eesti mark

1000 marka Eesti mark oli Eesti rahaühik aastail 1918–1927.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti mark

Eesti Muinsuskaitse Selts

Eesti Muinsuskaitse Selts (lühend: EMS) on kodanikualgatuse korras loodud organisatsioon, mille eesmärkideks on Eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide kaitsmine, muinsuskaitsealase teadlikkuse suurendamine ja vastava teabe levitamine.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Muinsuskaitse Selts

Eesti NSV

Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti NSV

Eesti NSV Ülemnõukogu

Eesti NSV Ülemnõukogu ehk Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu oli NSVL-i näiline Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan aastatel 1940-1941 ja 1944-1990.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti NSV Ülemnõukogu

Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis

II Riigivolikogu (hilisema nimega: Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis) valimised toimusid 14.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu oli Eesti NSV rahvakomissariaatide juhte ühendav rahvamajanduse kollektiivne juhtorgan ehk valitsus, mis tegutses ajavahemikus 25.08.1940 – 25.03.1946 Tallinnas, sellest 8.juulist 15.juulini 1941 Narvas, 1941–1944 Nõukogude Liidu tagalas.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu

Eesti Omavalitsus

Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941–1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Omavalitsus

Eesti Postimees

Eesti Postimees (ka Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale) oli eesti ajaleht, mille väljaandmist alustas Johann Voldemar Jannsen 13. jaanuaril (1. jaanuaril) 1864.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Postimees

Eesti president

Eesti president (institutsiooni ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti president

Eesti Raamat

Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Raamat

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend ERSP) oli Eesti NSV-s 20.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei

Eesti Reformierakond

Eesti Reformierakond on 13.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Reformierakond

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (lühend ESDTP) oli 1907.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei

Eesti Töörahva Kommuun

Eesti Töörahva Kommuun (ka Eesti Töörahwa Kommuna (lühend ETK); ka Eestimaa Töörahva Kommuun; vene keeles Эстляндская трудовая коммуна, ЭТК) oli Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919 eksisteerinud administratiivüksus, omanimetusega nõukogude vabariik ja tegelikult Nõukogude Venemaa "ripatsriik" (enamik riigile omaseid tunnuseid puudus).

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Töörahva Kommuun

Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)

Eesti Teaduste Akadeemia (ladina keeles Academia Litterarum Scientiarumque Estonica) oli 1938–1940 tegutsenud teadusliku uurimistöö keskasutus Eestis.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)

Eesti uusaeg

Eesti uusaeg on Eesti ajaloo periood, mil Eesti alal kujunes eestlaste rahvuslik eneseteadvus ning arenes välja kapitalistlik majandussüsteem.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti uusaeg

Eesti Vabadussõjalaste Keskliit

Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (lühendid EVKL ja EVK) oli Eesti poliitiline organisatsioon, mis tegutses aastail 1929–1933.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Vabadussõjalaste Keskliit

Eesti Vabadussõjalaste Liit

Eesti Vabadussõjalaste Liidu liikmemärk Eesti Vabadussõjalaste Liit (lühend EVL) oli Eestis aastail 1933–1934 tegutsenud organisatsioon, mille põhikirjaliseks eesmärgiks oli "organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatia ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu".

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Vabadussõjalaste Liit

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk niinimetatud baaside leping (ja selle juurde kuuluv salajane protokoll) oli 1939.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt

Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)

Eesti Vabariigi 1920.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)

Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)

Eesti Vabariigi põhiseadus oli Eesti Vabariigi teine põhiseadus.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)

Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)

Eesti Vabariigi 1938.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)

Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)

Eesti Vabariigi 1992.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)

Eesti varauusaeg

dominioonid 1658. aastal Eesti varauusaeg on Eesti ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega.

Vaata Eesti ajalugu ja Eesti varauusaeg

Eestimaa hertsogkond

Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).

Vaata Eesti ajalugu ja Eestimaa hertsogkond

Eestimaa Kommunistlik Partei

Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.

Vaata Eesti ajalugu ja Eestimaa Kommunistlik Partei

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Vaata Eesti ajalugu ja Eestimaa kubermang

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.

Vaata Eesti ajalugu ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (vene keeles Исполнительный комитет Советов Эстляндии) oli 1917.

Vaata Eesti ajalugu ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee

Eestimaa Päästekomitee

Eestimaa Päästekomitee (ka Eestimaa Päästmise Komitee) oli 19.

Vaata Eesti ajalugu ja Eestimaa Päästekomitee

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Vaata Eesti ajalugu ja Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkonna peameeste loend

Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.

Vaata Eesti ajalugu ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend

Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee

Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee (vene Военно-революционный комитет Эстляндской губернии) oli 22.

Vaata Eesti ajalugu ja Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Vaata Eesti ajalugu ja Eestlased

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.

Vaata Eesti ajalugu ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus

EKP Keskkomitee

Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.

Vaata Eesti ajalugu ja EKP Keskkomitee

Enn Tarvel

Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.

Vaata Eesti ajalugu ja Enn Tarvel

Erakond Res Publica

Erakond Res Publica oli 8.

Vaata Eesti ajalugu ja Erakond Res Publica

Erastvere lahing

Erastvere lahing peeti 9. jaanuaril 1702 (vana kalendri järgi 29. detsembril 1701) Rootsi ja Vene tsaaririigi vägede vahel Põlvamaal Erastvere lähedal.

Vaata Eesti ajalugu ja Erastvere lahing

Ermanarich

Ermanarich (gooti keeles Airmanreiks; surnud 376) oli idagootide (greuthungite) esimene teadaolev kuningas poolmüütilisest Amaalide dünastiast.

Vaata Eesti ajalugu ja Ermanarich

Esiaeg

Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.

Vaata Eesti ajalugu ja Esiaeg

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Vaata Eesti ajalugu ja Esimene maailmasõda

Estonia (laev 1980)

Estonia oli Eesti parvlaev, mis ehitati 1980.

Vaata Eesti ajalugu ja Estonia (laev 1980)

Etnos

Etnos (kreeka keeles ἔθνος ethnos 'rahvas') on inimeste kogum, mida iseloomustab ajalooliselt kujunenud ühine kultuur.

Vaata Eesti ajalugu ja Etnos

Euro

Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.

Vaata Eesti ajalugu ja Euro

Euroopa Liit

Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.

Vaata Eesti ajalugu ja Euroopa Liit

Euroopa Parlament

200px Euroopa Parlamendi hoone Brüsselis Euroopa Parlament (mitteametlikult ka europarlament) on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.

Vaata Eesti ajalugu ja Euroopa Parlament

Evald Aav

Evald Aav, 1924 Evald Aav (7. märts (vana kalendri järgi 22. veebruar) 1900 Tallinn – 21. märts 1939 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht.

Vaata Eesti ajalugu ja Evald Aav

Evald Tõnisson

Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.

Vaata Eesti ajalugu ja Evald Tõnisson

Föderalism

Föderalism on põhimõte, mille järgi mitu riiki moodustavad liitriigi või muudetakse unitaarriik liitriigiks (föderatsiooniks).

Vaata Eesti ajalugu ja Föderalism

Forseliuse seminar

Forseliuse seminar rajati Bengt Gottfried Forseliuse poolt 1684.

Vaata Eesti ajalugu ja Forseliuse seminar

Fosforiidisõda

pisi Fosforiidisõjaks nimetatakse Eestis 1987.

Vaata Eesti ajalugu ja Fosforiidisõda

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwald, ka (kuni 1817 Friedrich Reinhold Reinholdsohn (vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.

Vaata Eesti ajalugu ja Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Robert Faehlmann

Friedrich Robert Faehlmann (Eduard Hau, 1839) Friedrich Robert Faehlmann (August Georg Wilhelm Pezold, 1832) Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31. detsember (vkj 20. detsember) 1798 Ao mõis – 22. aprill (vkj 10. aprill) 1850 Tartu) oli Eesti kirjamees ja arst.

Vaata Eesti ajalugu ja Friedrich Robert Faehlmann

Fulco

Fulco oli benediktiini munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras umbes 1165.

Vaata Eesti ajalugu ja Fulco

Gattšina

Gattšina sõjaväekaardil (1913) Gattšina (traditsiooniline nimekuju Gatšina; vene keeles Гатчина, soome keeles Hatsina) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Gattšina rajooni halduskeskus.

Vaata Eesti ajalugu ja Gattšina

Gümnaasium

Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.

Vaata Eesti ajalugu ja Gümnaasium

George Browne

George Browne George von Browne-Camas (ka Georg von Browne; 15. juuni 1698 Mahoni linnus, Mayne, Limerick, Iirimaa – 18. september 1792 Riia) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa (1762–1783) ja Eestimaa kubermangu (1775–1783), ning Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (1783–1792), riigikrahv.

Vaata Eesti ajalugu ja George Browne

Gert von Pistohlkors

Gert Olof von Pistohlkors (sündinud 17. detsembril 1935 Narvas) on baltisaksa päritolu Saksamaa ajaloolane.

Vaata Eesti ajalugu ja Gert von Pistohlkors

Glasnost

Glasnost (vene keeles гласность 'avalikkus', 'üldteatavus'; varem on eestikeelse vastena kasutatud sõna avalikustamine) oli Mihhail Gorbatšovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus.

Vaata Eesti ajalugu ja Glasnost

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Vaata Eesti ajalugu ja Gotthard Kettler

Gregoriuse kalender

paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.

Vaata Eesti ajalugu ja Gregoriuse kalender

Gruusia

Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.

Vaata Eesti ajalugu ja Gruusia

Gruusia sõda

Rahvakillud sõjapiirkonnas Gruusia sõda oli sõjaline konflikt Gruusia ning Venemaa, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia vägede vahel augustis 2008.

Vaata Eesti ajalugu ja Gruusia sõda

Gustaf V

Gustaf V Gustaf V (ka Gustav V; 16. juuni 1858 Stockholm – 29. oktoober 1950) oli Rootsi kuningas 8. detsembrist 1907 kuni surmani.

Vaata Eesti ajalugu ja Gustaf V

Gustav Adolfi Gümnaasium

Gustav Adolfi Gümnaasium Gustav Adolfi Gümnaasium (lühend GAG) on üldhariduskool Tallinnas.

Vaata Eesti ajalugu ja Gustav Adolfi Gümnaasium

Gustav II Adolf

Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Vaata Eesti ajalugu ja Gustav II Adolf

Haapsalu

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.

Vaata Eesti ajalugu ja Haapsalu

Hans Kalm

Hans Kalm VR I/1, VR II/3 (21. aprill (9. aprill Juliuse kalendri järgi) 1889 Taarasaare talu, Kotsama küla, Kõo vald, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa Liivimaa kubermang – 1. veebruar 1981 Jyväskylä, Soome) oli Eesti ja Soome sõjaväelane, üks Soome kodusõja ja Eesti Vabadussõja väejuhte.

Vaata Eesti ajalugu ja Hans Kalm

Hans Kruus

Hans Kruus Hans Johannes Kruus (22. oktoober 1891 Tartu – 30. juuni 1976 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja Nõukogude riigi-, haridus- ja kultuuritegelane.

Vaata Eesti ajalugu ja Hans Kruus

Hansa Liit

Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Vaata Eesti ajalugu ja Hansa Liit

Harilik lina

Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.

Vaata Eesti ajalugu ja Harilik lina

Harri Moora

Harri Moora (1930) Harri Moora (sündinud Harry Mora, 2. märts 1900 Ehavere küla, Kuremaa vald – 2. mai 1968 Tallinn) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor (1938) ja ENSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1957).

Vaata Eesti ajalugu ja Harri Moora

Härgmäe lahing

Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.

Vaata Eesti ajalugu ja Härgmäe lahing

Heiki Valk

Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.

Vaata Eesti ajalugu ja Heiki Valk

Henrik Koppel

Henrik Koppel Henrik Koppel (ka Heinrich Koppel ja Hendrik Koppel; 29. detsember 1863 Naela talu, Tõnuküla, Uusna vald, Viljandimaa – 14. detsember 1944 Tallinn) oli eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli rektor aastail 1920–1928.

Vaata Eesti ajalugu ja Henrik Koppel

Henriku Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13.

Vaata Eesti ajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika

Herbert Ligi

Herbert Ligi (25. oktoober 1928 – 12. november 1990) oli eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud.

Vaata Eesti ajalugu ja Herbert Ligi

Hummuli lahing

Hummuli lahing oli Põhjasõjas toimunud lahing Rootsi ja Vene vägede vahel 29. juulil (Juliuse kalendri järgi 18. juulil, rootsi kalendri järgi 19. juulil) 1702 Hummuli mõisa lähedal.

Vaata Eesti ajalugu ja Hummuli lahing

I üldlaulupidu

I üldlaulupidu toimus 30. juunil–2. juulil (vkj 18.–20. juunil) 1869.

Vaata Eesti ajalugu ja I üldlaulupidu

Ida-Euroopa

Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.

Vaata Eesti ajalugu ja Ida-Euroopa

Ilmarine AS

Ilmarine oli Eesti metallitööstusettevõte.

Vaata Eesti ajalugu ja Ilmarine AS

Indoeurooplased

Indoeurooplased on indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad ja hõimud tänapäeval ja minevikus.

Vaata Eesti ajalugu ja Indoeurooplased

Indrek Toome

Indrek Toome (19. september 1943 Tallinn – 28. veebruar 2023) oli Eesti NSV poliitik ja Eesti ettevõtja, ENSV Ministrite Nõukogu esimees aastatel 1988–1990.

Vaata Eesti ajalugu ja Indrek Toome

Ingeri

Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Vaata Eesti ajalugu ja Ingeri

Inimsusvastane kuritegu

Inimsusvastane kuritegu (inglise keeles crime against humanity) on ükskõik missugune tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjastamine, küüditamine, deporteerimine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muu inimsusvastane tegu, mis on toime pandud relvakonflikti ajal; samuti tagakiusamine poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal sõjakuritegude või rahuvastaste kuritegude toimepanemisel või seoses nende kuritegudega.

Vaata Eesti ajalugu ja Inimsusvastane kuritegu

Isemajandava Eesti ettepanek

Ettepanek ajalehes Edasi "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele" ehk IME ettepanek ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi.

Vaata Eesti ajalugu ja Isemajandava Eesti ettepanek

Island

Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Vaata Eesti ajalugu ja Island

Ivan Julm

Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.

Vaata Eesti ajalugu ja Ivan Julm

IX Riigikogu

IX Riigikogu koosseisu lõpupilt 2003. aastal IX Riigikogu oli Riigikogu koosseis, mille valisid Eesti kodanikud 1999. aasta Riigikogu valimistel 7. märtsil 1999.

Vaata Eesti ajalugu ja IX Riigikogu

Jaan Adamson

Jaan Adamson Jaan Adamson (7. november (vkj järgi 26. oktoober) 1824 Kurnuvere küla, Vastemõisa vald (Suure-Jaani kihelkond) – 27. aprill (15. aprill) 1879 Holstre vald) oli eesti koolmeister ja organist, eesti rahvusliku liikumise tegelane, Eesti Aleksandrikooli mõtte peamisi algatajaid.

Vaata Eesti ajalugu ja Jaan Adamson

Jaan Anvelt

Jaan Anvelt (vene keeles Ян Янович Анвельт; 18. aprill 1884 Viljandimaa, Võisiku vald, Oorgu – 11. detsember 1937 Moskva) oli jurist, bolševistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik (kasutas pseudonüüme Eessaare Aadu ja K. Maatamees).

Vaata Eesti ajalugu ja Jaan Anvelt

Jaan Poska

Paul Raua maal (1929) Jaan Poska maja Kadriorus Jaan Poska hauakivi on Siselinna kalmistul perekond Poska rahulas vasakult teine Jaan Poska (24. jaanuar 1866 (vkj 12. jaanuar) Kirikuküla Laiuse vald, Laiuse kihelkond – 7. märts 1920 Tallinn Eesti Vabariik) oli Eesti poliitik.

Vaata Eesti ajalugu ja Jaan Poska

Jaan Tõnisson

Jaan Tõnisson (10.vkj / 22. detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – ? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.

Vaata Eesti ajalugu ja Jaan Tõnisson

Jaan Teemant

Jaan Teemant (24. september 1872 Läänemaa, Illuste – 24. juuli 1941 (?) Tallinn) oli Eesti advokaat, poliitik ja riigimees.

Vaata Eesti ajalugu ja Jaan Teemant

Jakob Hurt

Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli (vkj 10. juuli) 1839 Himmaste küla – 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.

Vaata Eesti ajalugu ja Jakob Hurt

Jakob Kõrv

Jakob Kõrv (21. november 1849 Kokora vald – 21. september 1916 Bern, Šveits) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.

Vaata Eesti ajalugu ja Jakob Kõrv

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Vaata Eesti ajalugu ja Jam-Zapolski vaherahu

Jan Matejko

Autoportree Jan Alojzy Matejko (24. juuli 1838 Kraków – 1. november 1893 Kraków) oli Poola maalikunstnik.

Vaata Eesti ajalugu ja Jan Matejko

Jaroslav Tark

Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst.

Vaata Eesti ajalugu ja Jaroslav Tark

Järva foogt

Järva foogt (saksa keeles Vogt von Jerwen) oli Järvamaal valitsenud kõrgeim kohalik ametnik 13.–16. sajandil, 1237.

Vaata Eesti ajalugu ja Järva foogt

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.

Vaata Eesti ajalugu ja Järvamaa

Jüri Kivimäe

Jüri Kivimäe (sündinud 17. augustil 1947 Pärnus) on eesti ajaloolane ja arhivaar.

Vaata Eesti ajalugu ja Jüri Kivimäe

Jüri Uluots

Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Jaanse talu, Uluste küla, Kirbla vald, Läänemaa – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.

Vaata Eesti ajalugu ja Jüri Uluots

Jüri Vilms

Jüri Vilms (13. märts (vkj 1. märts) 1889 Arkma küla, Kabala vald, Pilistvere kihelkond – arvatavasti 2. mai 1918 Hauho vald, Soome), oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister, Eestimaa Päästekomitee liige 1918.

Vaata Eesti ajalugu ja Jüri Vilms

Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.

Vaata Eesti ajalugu ja Jüriöö ülestõus

Jõelähtme

Droonivideo Rebala kivikalmetest Jõelähtmes Jõelähtme on küla Harjumaal Tallinnast idas, Jõelähtme valla keskus.

Vaata Eesti ajalugu ja Jõelähtme

Jehoova tunnistajad

Jehoova tunnistajad on 19.

Vaata Eesti ajalugu ja Jehoova tunnistajad

Jogentagana

Jogentagana (ka Jõgentagana,Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 409Enn Tarvel. Sakala ja Ugandi kihelkonnad., lk 586–587 Joentaga, Jõetaga,Sulev Vahtre.

Vaata Eesti ajalugu ja Jogentagana

Johan Laidoner

Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.

Vaata Eesti ajalugu ja Johan Laidoner

Johan Skytte

Johan Skytte mälestusmärk Tartus Johan Skytte, Duderhofi vabahärra (ka Johan Bengtsson Schroderus Schytte) (mai 1577 Nyköping – 25. märts 1645 Söderåkra, Brömsebro lähedal) oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja.

Vaata Eesti ajalugu ja Johan Skytte

Johann Blankenfeld

Johann Blankenfeld 16. sajandist pärineval pildil Johann Blankenfeld (ka Johannes Blankenfeld, Blankenfelde; 1470. aastad Berliin – 9. september 1527 Torquemada) oli saksa päritolu Saksa ordu ning Vana-Liivimaa usutegelane, ametnik ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop.

Vaata Eesti ajalugu ja Johann Blankenfeld

Johann Gottfried von Herder

Johann Ludwig Strecker "Johann Gottfried von Herderi portree". Õli, lõuend. 1775 Johann Gottfried von Herder (25. august 1744 Mohrungen, Preisimaa kuningriik – 18. detsember 1803 Weimar, Saksi-Weimari hertsogkond) oli saksa kirjanik ja filosoof.

Vaata Eesti ajalugu ja Johann Gottfried von Herder

Johann Köler

Johann Köler (8. märts 1826 Ivaski Vastemõisa vald Viljandi kreis Liivimaa kubermang – 22. aprill 1899 Peterburi) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik.

Vaata Eesti ajalugu ja Johann Köler

Johann Reinhold von Patkul

Johann Reinhold von Patkul Johann Reinhold von Patkul (24. juuli 1660 Stockholm – 10. oktoober 1707 Kazimierz, Poola) oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda.

Vaata Eesti ajalugu ja Johann Reinhold von Patkul

Johann Renner

Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.

Vaata Eesti ajalugu ja Johann Renner

Johann Voldemar Jannsen

Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai (vkj 4.mai) 1819 Vana-Vändra vald – 13. juuli (vkj 1. juuli) 1890 Tartu) oli eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte.

Vaata Eesti ajalugu ja Johann Voldemar Jannsen

Johannes Käbin

Johannes Käbin (venepäraselt Ivan Käbin; 24. september 1905 Kalvi, Aseri vald, Virumaa – 26. oktoober 1999 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär 1950–1978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1978–1983.

Vaata Eesti ajalugu ja Johannes Käbin

Johannes Vares

Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus, ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (vkj 31. detsember 1889) Kiisa küla, Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik.

Vaata Eesti ajalugu ja Johannes Vares

Johannes Varese valitsus

Johannes Varese valitsus ehk nn "rahvavalitsus" oli juunipöördega võimule tulnud Nõukogude Liidu nukuvalitsus Eestis, mis oli ametis 21. juunist kuni 25. augustini 1940.

Vaata Eesti ajalugu ja Johannes Varese valitsus

Juhan Kahk

Juhan Kahk (1. august 1928 Nõmme – 28. juuni 1998 Tallinn) oli eesti ajaloolane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1969).

Vaata Eesti ajalugu ja Juhan Kahk

Juhan Partsi valitsus

Juhan Partsi valitsus astus 10. aprillil 2003 ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees.

Vaata Eesti ajalugu ja Juhan Partsi valitsus

Julius Kuperjanov

Julius Kuperjanov VR I/2, VR II/2, VR II/3 (Venemaa, Pihkva kubermang, Lihhova küla Novorževi lähedal – 2. veebruar 1919 Tartu) oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane.

Vaata Eesti ajalugu ja Julius Kuperjanov

Juliuse kalender

Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).

Vaata Eesti ajalugu ja Juliuse kalender

Juuniküüditamine

Juuniküüditamine oli 14.

Vaata Eesti ajalugu ja Juuniküüditamine

Juunipööre

Nõukogude Liitu Juunipööre oli Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis 21. juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese nukuvalitsus ("rahvavalitsus"), et algatada tegevused Eesti liitmiseks Nõukogude Liiduga.

Vaata Eesti ajalugu ja Juunipööre

Kaali kindlustatud asula

Kaali linnuse laotud kuivmüür Ringmüür Vall Rauasulatuskoht Kruse joonis Kaali kindlustatud asula avastati 1970.

Vaata Eesti ajalugu ja Kaali kindlustatud asula

Kaali kraater

Kaali kraater Kaali kraater aastal 2007 Kaali kraater kevadise suurvee ajal, 2010 Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes).

Vaata Eesti ajalugu ja Kaali kraater

Kaarel Parts

Kaarel Parts, 1907 Kaarel Parts (5. juuni 1873 Arula vald – 5. detsember 1940 Tartu) oli eesti õigusteadlane, Riigikohtu esimees (1919–1940) ja ühiskonnategelane.

Vaata Eesti ajalugu ja Kaarel Parts

Kalevipoeg

"Kalevipoeg" on 19.

Vaata Eesti ajalugu ja Kalevipoeg

Karl Vaino

Karl Vaino (venepäraselt Karl Genrihhovitš Vaino, Карл Генрихович Вайно; 28. mai 1923 Tomsk, NSV Liit – 12. veebruar 2022) oli Eesti NSV parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär.

Vaata Eesti ajalugu ja Karl Vaino

Karl XI

Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.

Vaata Eesti ajalugu ja Karl XI

Karl XII

Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.

Vaata Eesti ajalugu ja Karl XII

Katariina II

Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Vaata Eesti ajalugu ja Katariina II

Kārlis Ulmanis

Kārlis Augusts Vilhelms Ulmanis (4. september 1877 praegune Bērze vald, Dobele piirkond – 20. september 1942 Krasnovodski vangla, NSV Liit) oli Läti poliitik, president aastail 1936–1940.

Vaata Eesti ajalugu ja Kārlis Ulmanis

Kärde rahu

Kärde rahumajake Kärde rahu sõlmiti 1. juulil (vkj 21. juunil) 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658.

Vaata Eesti ajalugu ja Kärde rahu

Kärdla

Kärdla (rootsi keeles Kärrdal; saksa keeles Kertel) on linn Lääne-Eestis, Hiiu maakonna ja Hiiumaa valla keskus.

Vaata Eesti ajalugu ja Kärdla

Keava

Keava on alevik Rapla maakonnas Kehtna vallas.

Vaata Eesti ajalugu ja Keava

Keraamika

Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).

Vaata Eesti ajalugu ja Keraamika

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Vaata Eesti ajalugu ja Keskaeg

Kihelkonnakohus

Kihelkonnakohus (saksa keeles Gemeindegericht, Kirchspielgericht) oli 19. sajandil Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud kohus, mis tegeles talurahva kaebustega ja oli talurahvakohtu üks osa.

Vaata Eesti ajalugu ja Kihelkonnakohus

Kitsarööpmeline raudtee

Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm.

Vaata Eesti ajalugu ja Kitsarööpmeline raudtee

Kiviaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Vaata Eesti ajalugu ja Kiviaeg

Kohalik omavalitsus

Kohalik omavalitsus (lühend KOV) on kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.

Vaata Eesti ajalugu ja Kohalik omavalitsus

Konservatism

Konservatism ehk konservatiivsus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele.

Vaata Eesti ajalugu ja Konservatism

Konstantin Konik

Konstantin Konik (31. detsember (vana kalendri järgi 19. detsember) 1873 Tartu – 3. august 1936 Tartu) oli eesti arst, poliitik ja ühiskonnategelane, Eestimaa Päästekomitee liige (1918).

Vaata Eesti ajalugu ja Konstantin Konik

Konstantin Päts

Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).

Vaata Eesti ajalugu ja Konstantin Päts

Konstantin Pätsi neljas valitsus

Konstantin Pätsi neljas valitsus oli ametis 1. novembrist 1932 kuni 18. maini 1933.

Vaata Eesti ajalugu ja Konstantin Pätsi neljas valitsus

Konstantin Pätsi viies valitsus

Konstantin Pätsi viies valitsus oli ametis 21. oktoobrist 1933 kuni 9. maini 1938.

Vaata Eesti ajalugu ja Konstantin Pätsi viies valitsus

Konstitutsiooniline monarhia

Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.

Vaata Eesti ajalugu ja Konstitutsiooniline monarhia

Kreenholmi Manufaktuur

Kreenholmi Manufaktuuri Georgi vabriku hoone Kreenholmi Manufaktuur oli aastatel 1857–2010 tegutsenud tekstiilitööstusettevõte, mis rajati Eestimaa kubermangus Joala mõisas Kreenholmi saarele.

Vaata Eesti ajalugu ja Kreenholmi Manufaktuur

Krister Klasson Horn af Åminne

Krister Horn Vabahärra Krister Klasson Horn af Åminne (ka Christer Claesson Horn) (13. november 1622 Vikhus, Uppland – 26. mai 1692 Vikhus) oli Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane.

Vaata Eesti ajalugu ja Krister Klasson Horn af Åminne

Kristiina

Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.

Vaata Eesti ajalugu ja Kristiina

Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson (Franz Burchard Dörbecki akvatinta, 19. saj) Toomemäel, autorid Jaak Soans ja Allan Murdmaa Kristjan Jaak Peterson, ka Kristian Jaak Peterson; õieti Christian Jakob Petersohn (14. märts (vkj 2. märts) 1801 Riia – 4. august (vkj 23. juuli) 1822 Riia) oli eesti kirjanik, üks Eesti rahvuskirjanduse loojaid.

Vaata Eesti ajalugu ja Kristjan Jaak Peterson

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Vaata Eesti ajalugu ja Kristlus

Kroonika

Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses.

Vaata Eesti ajalugu ja Kroonika

Kroonlinn

Laevastiku katedraal ja igavene tuli Kroonlinnas, mai 2005 Kroonlinn on Peterburi haldusalasse kuuluv linn, mis asub Soome lahe idaosas Kotlini saarel.

Vaata Eesti ajalugu ja Kroonlinn

Kubermang

Kubermang on endine haldusüksus Venemaa Keisririigis, Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s ja Nõukogude Liidus.

Vaata Eesti ajalugu ja Kubermang

Kunda kultuur

Kunda kultuur ehk Kunda etapp oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur aastatel umbes 8500–7000 eKr.

Vaata Eesti ajalugu ja Kunda kultuur

Kunda Lammasmägi

Kunda Lammasmägi Kunda Lammasmägi on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Linnuse külas.

Vaata Eesti ajalugu ja Kunda Lammasmägi

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Vaata Eesti ajalugu ja Kuramaa

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.

Vaata Eesti ajalugu ja Kuramaa hertsogiriik

Kuressaare

Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.

Vaata Eesti ajalugu ja Kuressaare

Kuressaare piiskopilinnus

Kuressaare linnus 2019. aasta talvelFoto: Stefan Hiienurm Kuressaare linnus 2014. aasta talvel Kuressaare linnus 2010. aasta talvel Kuressaare piiskopilinnus on Saare-Lääne piiskoppide kunagine linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas.

Vaata Eesti ajalugu ja Kuressaare piiskopilinnus

Kyösti Kallio

Kyösti Kallio Kyösti Kallio (sünninimi Gustaf Kalliokangas; 10. aprill 1873 Ylivieska – 19. detsember 1940 Helsingi) oli Soome poliitik, riigi president aastail 1937–1940.

Vaata Eesti ajalugu ja Kyösti Kallio

Landesveeri sõda

Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).

Vaata Eesti ajalugu ja Landesveeri sõda

Latgale

Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.

Vaata Eesti ajalugu ja Latgale

Laulev revolutsioon

Pika Hermanni torni 24. veebruaril 1989. Jaan Künnapi foto Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987–1991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud ühiskondlik-poliitilisi sündmusi, mis kaasnesid NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi algatatud uuenduspoliitika (perestroika) ja avalikustamisega (glasnost) Nõukogude Liidus.

Vaata Eesti ajalugu ja Laulev revolutsioon

Lääne-Eesti saarestik

pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.

Vaata Eesti ajalugu ja Lääne-Eesti saarestik

Lääne-Euroopa

raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.

Vaata Eesti ajalugu ja Lääne-Euroopa

Läänemaa

Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Vaata Eesti ajalugu ja Läänemaa

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Vaata Eesti ajalugu ja Läänemeri

Lähiajalugu

Lähiajalugu on mõiste ajalooteaduses, millega enamasti tähistatakse tänapäevaga lõppevat ajalooperioodi.

Vaata Eesti ajalugu ja Lähiajalugu

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Vaata Eesti ajalugu ja Läti

Läti Henrik

Läti Henrik ehk Henrik (läti keeles Latviešu Indriķis, ladina keeles Henricus Lettus, Henricus de Lettis, saksa keeles Heinrich von Lettland; enne 1188. – pärast 1259. aastat) oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise (Balti ristisõdade ja selle osa, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks) sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.

Vaata Eesti ajalugu ja Läti Henrik

Lennart Meri

Lennart Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2001), Eesti president 1992–2001.

Vaata Eesti ajalugu ja Lennart Meri

Leonid Arbusow vanem

Leonid Arbusow vanem (7. jaanuar 1848 Jelgava – 1. jaanuar 1912 Zasulauks) oli baltisaksa ajaloolane, Leonid Arbusow noorema isa.

Vaata Eesti ajalugu ja Leonid Arbusow vanem

Lihula

Droonivideo Lihula linnuse varemetest, mõisast ja linnast 2021. aasta augustis Lihula peatänava algus Lihula on linn Lääne-Eestis Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.

Vaata Eesti ajalugu ja Lihula

Lihula lahing

Lihula lahing toimus 1220.

Vaata Eesti ajalugu ja Lihula lahing

Lihula linnus

Lihula linnuse varemed Linnuse lõunamüür Linnuse väravamüürid 8. augustil 1220. aastal peetud Lihula lahingu mälestusmärk Lihula piiskopilinnus(saksa keeles Bischofsburg Leal) oli linnus ajaloolisel Läänemaal.

Vaata Eesti ajalugu ja Lihula linnus

Liivi laht

Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².

Vaata Eesti ajalugu ja Liivi laht

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Vaata Eesti ajalugu ja Liivi sõda

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Vaata Eesti ajalugu ja Liivimaa kubermang

Liivimaa maapäev

Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.

Vaata Eesti ajalugu ja Liivimaa maapäev

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Vaata Eesti ajalugu ja Liivimaa ordu

Liivimaa ordu maameister

Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.

Vaata Eesti ajalugu ja Liivimaa ordu maameister

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Vaata Eesti ajalugu ja Liivimaa rüütelkond

Liivlased

Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Vaata Eesti ajalugu ja Liivlased

Lindiskandaal

Lindiskandaal oli 1995.

Vaata Eesti ajalugu ja Lindiskandaal

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Vaata Eesti ajalugu ja Linnus

Loodearmee

Loodearmee (vene keeles Северо-Западная армия (СЗА)) oli Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas osalenud endise Venemaa keiserliku armee sõjaväelastest ja vabatahtlikest moodustatud väekoondis.

Vaata Eesti ajalugu ja Loodearmee

Looming (ajakiri)

Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri.

Vaata Eesti ajalugu ja Looming (ajakiri)

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Vaata Eesti ajalugu ja Luterlus

Lutheri vabrik

A.

Vaata Eesti ajalugu ja Lutheri vabrik

Lydia Koidula

Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen, kodanikunimi 1873. aastast Lydia Emilie Florentine Michelson; Vana-Vändra vald – Kroonlinn (vaadatud 26.03.2016)) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar.

Vaata Eesti ajalugu ja Lydia Koidula

Maal

Leonardo da Vinci "Mona Lisa" ehk "La Gioconda" on maailma kuulsamaid maale Maal, ka maaling, on maalimise tulemus, maalikunsti teos.

Vaata Eesti ajalugu ja Maal

Maarahvas

Maarahvas on eestlaste varasem endanimetus, mille päritolu kohta on erinevaid hüpoteese.

Vaata Eesti ajalugu ja Maarahvas

Maasilinna foogtkond

Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.

Vaata Eesti ajalugu ja Maasilinna foogtkond

Madisepäeva lahing

Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.

Vaata Eesti ajalugu ja Madisepäeva lahing

Magnus

Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Vaata Eesti ajalugu ja Magnus

Mahtra sõda

Mahtra sõda oli Eestimaa talupoegade ja Vene karistussalklaste vaheline kokkupõrge 2./14. juunil 1858 Mahtra mõisas Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Eesti ajalugu ja Mahtra sõda

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele

Manifest Eestimaa rahvastele algses sõnastuses, kuupäevaga 21. veebruar 1918, nagu seda levitati enne 24. veebruari 1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus Manifest kõigile Eestimaa rahvastele ehk Eesti iseseisvuse manifest on dokument, mille alusel loodi 1918.

Vaata Eesti ajalugu ja Manifest kõigile Eestimaa rahvastele

Marika Mägi

Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.

Vaata Eesti ajalugu ja Marika Mägi

Marksism

Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.

Vaata Eesti ajalugu ja Marksism

Mart Laar

Mart Laar (sündinud 22. aprillil 1960 Viljandis) on Eesti poliitik, ajaloolane ja kirjanik.

Vaata Eesti ajalugu ja Mart Laar

Mart Laari esimene valitsus

Mart Laari valitsus oli Eesti Vabariigi 36.

Vaata Eesti ajalugu ja Mart Laari esimene valitsus

Mart Laari teine valitsus

Mart Laari teine valitsus oli Eesti Vabariigi 41.

Vaata Eesti ajalugu ja Mart Laari teine valitsus

Mart Siimann

Mart Siimann (sündinud 21. septembril 1946 Kilingi-Nõmmes) on Eesti poliitik, ajakirjanik, meediajuht ja sporditegelane, Eesti peaminister 1997–1999.

Vaata Eesti ajalugu ja Mart Siimann

Mati Laur

Mati Laur 2012. aastal Mati Laur esinemas 29. novembril 2014 toimunud seminaril "Läänemeri meets Ostsee" Mati Laur (sündinud 17. juunil 1955 Abja-Paluojal) on eesti ajaloolane.

Vaata Eesti ajalugu ja Mati Laur

Märtsiküüditamine

Märtsiküüditamine oli 1949.

Vaata Eesti ajalugu ja Märtsiküüditamine

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.

Vaata Eesti ajalugu ja Mõõgavendade ordu

Mõhu

Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.

Vaata Eesti ajalugu ja Mõhu

Mesoliitikum

Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood.

Vaata Eesti ajalugu ja Mesoliitikum

Meteoriit

1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.

Vaata Eesti ajalugu ja Meteoriit

Metsavennad

Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.

Vaata Eesti ajalugu ja Metsavennad

Mihhail Gorbatšov

Mihhail Gorbatšov (vene keeles Михаил Сергеевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; 2. märts 1931 Privolnoje, Põhja-Kaukaasia krai (praegu Stavropoli krai) NSV Liit – 30. august 2022 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea.

Vaata Eesti ajalugu ja Mihhail Gorbatšov

Mihhail Kalinin

Mihhail Kalinin (1920) Mihhail Ivanovitš Kalinin (19. november (vkj. 7. november) 1875 Tveri kubermang – 3. juuni 1946 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane ning formaalne riigipea (Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee, NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees) aastatel 1919–1946.

Vaata Eesti ajalugu ja Mihhail Kalinin

Mihkel Martna

Mihkel Martna VR III/2 (17. september 1860 Veltsa vald, Paimpere – 23. mai 1934 Tallinn) oli eesti poliitik ja ajakirjanik.

Vaata Eesti ajalugu ja Mihkel Martna

Mihkel Pung

Mihkel Pung (19. oktoober 1876 Vana-Põltsamaa vald Viljandimaa – 11. oktoober 1941 Sosva laager, Turinsk, Sverdlovski oblast) oli Eesti advokaat ja poliitik, Riiginõukogu esimees.

Vaata Eesti ajalugu ja Mihkel Pung

Molotovi-Ribbentropi pakt

Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940 Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas.

Vaata Eesti ajalugu ja Molotovi-Ribbentropi pakt

Monarhia

Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).

Vaata Eesti ajalugu ja Monarhia

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Vaata Eesti ajalugu ja Napoleon I

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Vaata Eesti ajalugu ja Narva

Narva foogt

Narva foogt (saksa keeles Vogt von Narwa) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Narva foogtkonda.

Vaata Eesti ajalugu ja Narva foogt

Narva jõgi

Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.

Vaata Eesti ajalugu ja Narva jõgi

Narva lahing (1700)

Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.

Vaata Eesti ajalugu ja Narva lahing (1700)

Narva lahing (1944)

Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.

Vaata Eesti ajalugu ja Narva lahing (1944)

Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linnasisene linn Ida-Viru maakonnas omavalitsuslikus Narva-Jõesuu linnas.

Vaata Eesti ajalugu ja Narva-Jõesuu

NATO

NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.

Vaata Eesti ajalugu ja NATO

Nõukogude Eesti

Nõukogude Eesti oli de facto Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee võimu aluse maa-ala endises Eestimaa kubermangus mitteametlik nimetus (ametlikku ei olnud).

Vaata Eesti ajalugu ja Nõukogude Eesti

Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei

Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.

Vaata Eesti ajalugu ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Vaata Eesti ajalugu ja Nõukogude Liit

Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) oli ajajärk aastatel 1918–1919, kui pärast Saksamaa keisririigis sõjavägi taandumist Eestist, algas Nõukogude Venemaa Punaarmee ning hiljem ka eestimaa bolševikest moodustatud Eestimaa Punaarmee poolt Eestimaa territooriumi vallutamine ning nõukogude võimu ja Eesti Töörahva Kommuuni režiimi kehtestamine vallutatud piirkondades.

Vaata Eesti ajalugu ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.

Vaata Eesti ajalugu ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Nõukogude Venemaa

Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30.

Vaata Eesti ajalugu ja Nõukogude Venemaa

Neoliitikum

Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.

Vaata Eesti ajalugu ja Neoliitikum

Nestori kroonika

Nestori kroonika ehk leetopiss "Jutustus möödunud aegadest", täpsemalt "Ajalike aastate lugu"Ain Mäesalu.

Vaata Eesti ajalugu ja Nestori kroonika

Nikita Hruštšov

Moskva, 1959'') Nikita Hruštšov (vene Никита Сергеевич Хрущёв; 15. aprill 1894 Kalinovka, Kurski kubermang – 11. september 1971 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane: kindralleitnant (1943), NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees (1958–1964) ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (NLKP KK) peasekretär (1953–1964).

Vaata Eesti ajalugu ja Nikita Hruštšov

Nikolai I

thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 Gattšina palee – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Vaata Eesti ajalugu ja Nikolai I

Nikolai II

Nikolai II (1914) Nikolai II Ernst von Lipharti maalil Nikolai II Aleksandrovitš (Николай II Александрович; 18. mai (vkj 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa keiser, Poola kuningas, Soome suurvürst.

Vaata Eesti ajalugu ja Nikolai II

Nikolai Janson

Nikolai Janson (vene keeles Николай Михайлович Янсон; 24. november 1882 Peterburi – 20. juuni 1938 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane.

Vaata Eesti ajalugu ja Nikolai Janson

Nikolai Karotamm

Nikolai Karotamm (vene keeles Каротамм Николай Георгиевич) (23. oktoober 1901 Pärnu, Liivimaa kubermang – 21. september 1969 Moskva NSV Liit) oli Eesti NSV parteijuht ja majandusteadlane.

Vaata Eesti ajalugu ja Nikolai Karotamm

NLKP 20. kongress

NLKP 20. kongressi puhul välja antud Nõukogude Liidu postmark NLKP 20.

Vaata Eesti ajalugu ja NLKP 20. kongress

Noblessneri laevatehas

Noblessneri laevatehas (omaaegse nimega "Noblessneri" Aktsia Seltsi Laevatehas Tallinnas) oli 1913.

Vaata Eesti ajalugu ja Noblessneri laevatehas

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).

Vaata Eesti ajalugu ja Norra

NSV Liidu Ministrite Nõukogu

NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.

Vaata Eesti ajalugu ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu

Nurmekund

Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.

Vaata Eesti ajalugu ja Nurmekund

Oliwa rahu

Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.

Vaata Eesti ajalugu ja Oliwa rahu

Orzeł

Orzeł (eesti keeles 'kotkas') oli Poola allveelaev, mis ehitati Hollandis De Schelde laevatehases 1938.

Vaata Eesti ajalugu ja Orzeł

Oskar Kallas

Oskar Kallas Helsingi-õpingute ajal (1892–1893) Oskar Philipp Kallas (25. oktoober 1868 Kaarma Kirikuküla, Saaremaa – 26. jaanuar 1946 Stockholm) oli Eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat.

Vaata Eesti ajalugu ja Oskar Kallas

Oskar Rütli

Oskar Rütli, 1906 Oskar Rütli bareljeef Tartus, Küütri 1, oktoober 2011. Autor Mare Mikoff Johan-Oskar Rütli (19. detsember 1871 Ibaste küla, Ahja vald – 24. juuli 1949 Haunstetteni laager, Augsburg) oli Tartus tegutsenud eesti advokaat, tööstur ja pankur.

Vaata Eesti ajalugu ja Oskar Rütli

Otepää piiskopilinnus

Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.

Vaata Eesti ajalugu ja Otepää piiskopilinnus

Otto Liiv

Otto Liiv (alates 1935. aastast Otu Liiv; 6. september (ukj) 1905 Narva – 10. detsember 1942 Tartu) oli eesti ajaloolane ja arhivaar.

Vaata Eesti ajalugu ja Otto Liiv

Otto Strandman

Otto August Strandman VR III/1 (30. november 1875 Vandu küla, Undla vald, Virumaa – 5. veebruar 1941 Kadrina) oli Eesti poliitik ja diplomaat.

Vaata Eesti ajalugu ja Otto Strandman

Otto Tief

Otto Tief VR II/3 (14. august 1889 Sildema talu, Uusküla, Rapla vald – 5. märts 1976 Ahja) oli Eesti poliitik, jurist ja sõjaväelane (kapten), Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944.

Vaata Eesti ajalugu ja Otto Tief

Otto Tiefi valitsus

Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis andis 18.09.1944 käskkirja, millega nimetas ametisse valitsuse Otto Tiefi valitsus (18. september 1944 – 12. jaanuar 1953) oli Eesti Vabariigi 28.

Vaata Eesti ajalugu ja Otto Tiefi valitsus

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Vaata Eesti ajalugu ja Paavst

Paganlus

Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.

Vaata Eesti ajalugu ja Paganlus

Paide

Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.

Vaata Eesti ajalugu ja Paide

Paju lahing

Paju lahing oli Eesti Vabadussõja ajal 31.

Vaata Eesti ajalugu ja Paju lahing

Paleoliitikum

Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg oli kiviaja vanim ja pikim periood.

Vaata Eesti ajalugu ja Paleoliitikum

Pass

Pass (prantsuse sõnast passeport) on reisidokument, mis on ette nähtud isiku tuvastamiseks ja riigipiiri ületamiseks.

Vaata Eesti ajalugu ja Pass

Paul I

Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.

Vaata Eesti ajalugu ja Paul I

Pärisorjus

Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.

Vaata Eesti ajalugu ja Pärisorjus

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Vaata Eesti ajalugu ja Pärnu

Pärnu jõgi

Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.

Vaata Eesti ajalugu ja Pärnu jõgi

Pärnu komtuur

Pärnu komtuur (saksa keeles Komtur von Pernau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Pärnu komtuurkonda.

Vaata Eesti ajalugu ja Pärnu komtuur

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Vaata Eesti ajalugu ja Põhjasõda

Põllutöökoda

Põllutöökoda oli Eesti põllumajanduse ja aianduse alal tegutsevate maapidajate kutsealane omavalitsus aastail 1931–1940.

Vaata Eesti ajalugu ja Põllutöökoda

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.

Vaata Eesti ajalugu ja Peeter I

Peeter Suure merekindlus

Peeter Suure merekindlus (vene keeles Морская крепость Императора Петра Великого) oli osa Peterburi merekaitse rannikupatareide ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati Tallinna ja Porkkala ümbrusse ja nende vahelistele saartele aastatel 1912–1918.

Vaata Eesti ajalugu ja Peeter Suure merekindlus

Pehr Evind Svinhufvud

Pehr Evind Svinhufvud Svinhufvudi perekonna vapp Pehr Evind Svinhufvud af Qvalstad (15. detsember 1861 – 29. veebruar 1944) oli Soome riigihoidja aastal 1918 ja president aastail 1931–1937.

Vaata Eesti ajalugu ja Pehr Evind Svinhufvud

Peipsi järv

Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.

Vaata Eesti ajalugu ja Peipsi järv

Perestroika

Perestroika (vene keeles перестройка 'ümberehitus', 'rekonstruktsioon', 'ümberhäälestamine', 'ümberrivistumine'; eesti kirjakeelne vaste on uutmine) oli NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus.

Vaata Eesti ajalugu ja Perestroika

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Vaata Eesti ajalugu ja Personaalunioon

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Vaata Eesti ajalugu ja Peterburi

Petseri

Petseri on linn Venemaa Pihkva oblastis Eesti-Venemaa kontrolljoone lähedal.

Vaata Eesti ajalugu ja Petseri

Petserimaa

Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.

Vaata Eesti ajalugu ja Petserimaa

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Vaata Eesti ajalugu ja Pihkva

Pihkva järv

Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.

Vaata Eesti ajalugu ja Pihkva järv

Piibel

Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.

Vaata Eesti ajalugu ja Piibel

Pikk Hermann

Pikk Hermann, vaade loodest, 2013. Pikk Hermann on Tallinnas Toompeal asuva Toompea linnuse edelatorn.

Vaata Eesti ajalugu ja Pikk Hermann

Pildirüüste

Pildirüüste (hollandi keeles Beeldenstorm, saksa keeles Bildersturm) on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti, eelkõige kirikutes, katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne).

Vaata Eesti ajalugu ja Pildirüüste

Piraadid

Piraadilaeva lipp 18. sajandist. Musti piraadilippe oli erinevaid, sageli igal kaptenil isesugune. Lipu eesmärk oli külvata hirmu Piraadid on merel tegutsevad kurjategijad, kelle eesmärgiks on teiste aluste röövimise või merelt maal olevate objektide ründamise kaudu saada tulu.

Vaata Eesti ajalugu ja Piraadid

Platon (Kulbusch)

Platon (kodanikunimega Paul Kulbusch; 25. juuli (vkj 13. juuli) 1869 Pootsi – 14. jaanuar 1919 Tartu) oli eesti õigeusu vaimulik, aastatel 1918–1919 Tallinna vikaarpiiskop.

Vaata Eesti ajalugu ja Platon (Kulbusch)

Pljussa vaherahu

Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.

Vaata Eesti ajalugu ja Pljussa vaherahu

Poltava lahing

Poltava (traditsiooniliselt: Poltaava) lahing toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Põhjasõja ajal tänapäeva Ukrainas Poltava linna lähedal 8. juulil 1709.

Vaata Eesti ajalugu ja Poltava lahing

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Vaata Eesti ajalugu ja Poola

Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Vaata Eesti ajalugu ja Poola aeg

Postimees

Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.

Vaata Eesti ajalugu ja Postimees

Prantsuse revolutsioon

Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.

Vaata Eesti ajalugu ja Prantsuse revolutsioon

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Vaata Eesti ajalugu ja Prantsusmaa

Preislased

Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.

Vaata Eesti ajalugu ja Preislased

Priit Raudkivi (ajaloolane)

Priit Raudkivi (sündinud 4. novembril 1954) on eesti ajaloolane, ajalookandidaat.

Vaata Eesti ajalugu ja Priit Raudkivi (ajaloolane)

Privileeg

Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.

Vaata Eesti ajalugu ja Privileeg

Pronksiaeg

Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.

Vaata Eesti ajalugu ja Pronksiaeg

Pronksiöö

Pronksiöö kino Kosmos juures. Pronksiööna tuntakse 2007.

Vaata Eesti ajalugu ja Pronksiöö

Pronkssõdur

Pronkssõdur Kaitseväe kalmistul juunis 2007 Pronkssõdur (algne ametlik nimi Tallinna vabastajate monument; vene keeles Монумент освободителям Таллинна; kasutatud ka hüüdnime Aljoša) on monument Tallinnas Kaitseväe kalmistul.

Vaata Eesti ajalugu ja Pronkssõdur

Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.

Vaata Eesti ajalugu ja Protestantism

Pulli asula

Pulli küla asukoht Pärnumaal Pulli asula (2010) Pulli asula oli Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula.

Vaata Eesti ajalugu ja Pulli asula

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Vaata Eesti ajalugu ja Punaarmee

Raad

raekoda Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.

Vaata Eesti ajalugu ja Raad

Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks

Nimeline tunnistus rahvahääletamisele ilmumiseks 23., 24. ja 25. veebruaril 1936 Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks toimus Eestis 23., 24. ja 25. veebruaril 1936, saamaks rahvalt kui seadustega piiramata kõrgema võimu kandjalt volitus Riigivanemale kehtiva põhiseaduse muutmiseks Rahvuskogu kaudu.

Vaata Eesti ajalugu ja Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks

Rahvarinne

Uus tänav 28 asus 1988–1994 Rahvarinde peakontor. Tänapäeval tähistab seda mälestustahvel maja seinal. Rahvarinne, ametliku nimetusega Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis aastatel 1988–1993.

Vaata Eesti ajalugu ja Rahvarinne

Rahvasteliit

Rahvasteliit (inglise keeles League of Nations; prantsuse keeles Société des Nations; lühend RL) oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel.

Vaata Eesti ajalugu ja Rahvasteliit

Rahvuskogu

Rahvuskogu oli Eesti eriülesandega rahvaesindus, mis tegutses 1937.

Vaata Eesti ajalugu ja Rahvuskogu

Rahvuslus

Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.

Vaata Eesti ajalugu ja Rahvuslus

Rahvusromantism

Rahvusromantismiks (ka rahvusromantikaks) on nimetatud rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutavat kirjandus-, kunsti- ja arhitektuurisuunda.

Vaata Eesti ajalugu ja Rahvusromantism

Raimo Pullat

Raimo Pullat (sündinud 3. aprillil 1935 Tallinnas) on eesti ajaloolane.

Vaata Eesti ajalugu ja Raimo Pullat

Rakvere

Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.

Vaata Eesti ajalugu ja Rakvere

Rannarootslased

Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.

Vaata Eesti ajalugu ja Rannarootslased

Rauaaeg

Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.

Vaata Eesti ajalugu ja Rauaaeg

Raudtee

Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee puhastamine lumest Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.

Vaata Eesti ajalugu ja Raudtee

Raudvärava lahing

Raudvärava lahing oli arvatavasti 1032.

Vaata Eesti ajalugu ja Raudvärava lahing

Rüdiger von der Goltz

Rüdiger von der Goltz (1918) Krahv Gustav Adolf Joachim Rüdiger von der Goltz (8. detsember 1865 Züllichau, Brandenburg – 4. november 1946 Bernbeuer, Baieri) oli Saksamaa sõjaväelane, auastmelt kindralleitnant.

Vaata Eesti ajalugu ja Rüdiger von der Goltz

Rõngu vasallilinnus

Säilinud linnusemüürid 2010. aastal Rõngu vasallilinnus (saksa keeles Ringen) oli Tartu piiskopi vasalli linnus, mille varemed asuvad Rõngu lähedal Lossimäe külas.

Vaata Eesti ajalugu ja Rõngu vasallilinnus

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Vaata Eesti ajalugu ja Reformatsioon

Reinhard Wittram

Reinhard Wittram (9. august 1902 Riia – 16. aprill 1973 Merano) oli baltisaksa päritolu saksa ajaloolane.

Vaata Eesti ajalugu ja Reinhard Wittram

Revala

Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.

Vaata Eesti ajalugu ja Revala

Richard Kleis

Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.

Vaata Eesti ajalugu ja Richard Kleis

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Vaata Eesti ajalugu ja Riia

Riia asehaldurkond

Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.

Vaata Eesti ajalugu ja Riia asehaldurkond

Riia kubermang

Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.

Vaata Eesti ajalugu ja Riia kubermang

Riia peapiiskop

Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.

Vaata Eesti ajalugu ja Riia peapiiskop

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Vaata Eesti ajalugu ja Riia peapiiskopkond

Riigiduuma

Riigiduuma (vene keeles Государственная дума) on Venemaa parlamendi alamkoda.

Vaata Eesti ajalugu ja Riigiduuma

Riigikogu

Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.

Vaata Eesti ajalugu ja Riigikogu

Riiginõukogu

Riiginõukogu oli 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi kahekojalise Riigikogu teine koda.

Vaata Eesti ajalugu ja Riiginõukogu

Riigivanem

Riigivanem oli aastatel 1920–1934 Eesti valitsusjuhi nimetus riigipea ülesannetes ning aastatel 1934–1937 Eesti riigipea nimetus.

Vaata Eesti ajalugu ja Riigivanem

Riigivanema auhind

Riigivanema auhind oli Eesti kirjandusauhind, mida anti aastail 1934–1937.

Vaata Eesti ajalugu ja Riigivanema auhind

Riigivolikogu

Riigivolikogu oli 1938. aasta põhiseaduse järgi kahekojalise Riigikogu 80-liikmeline esimene koda.

Vaata Eesti ajalugu ja Riigivolikogu

Romantism

Caspar David Friedrich"Rügeni kriidikaljud" Romantism on ühiskonnas, kunstis ja teaduses üldmõiste lõdvalt seotud kogumile sotsiaal-poliitilistele ideedele ja kunstistiilidele, mida iseloomustas mineviku ilustamine, eemaldumine reaalsusest, individualism ja väljamõeldiste eelistamine.

Vaata Eesti ajalugu ja Romantism

Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.

Vaata Eesti ajalugu ja Rooma

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Vaata Eesti ajalugu ja Rooma keisririik

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Vaata Eesti ajalugu ja Rootsi

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Vaata Eesti ajalugu ja Rootsi aeg

Ruhnu

Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.

Vaata Eesti ajalugu ja Ruhnu

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Vaata Eesti ajalugu ja Rzeczpospolita

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

Vaata Eesti ajalugu ja Saare-Lääne piiskopkond

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Vaata Eesti ajalugu ja Saaremaa

Saaremaa rüütelkond

Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.

Vaata Eesti ajalugu ja Saaremaa rüütelkond

Sakala

Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.

Vaata Eesti ajalugu ja Sakala

Sakala (ajaleht)

Sakala on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Viljandimaal.

Vaata Eesti ajalugu ja Sakala (ajaleht)

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.

Vaata Eesti ajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.

Vaata Eesti ajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Vaata Eesti ajalugu ja Saksa ordu

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Vaata Eesti ajalugu ja Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.

Vaata Eesti ajalugu ja Saksa-Rooma riik

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Vaata Eesti ajalugu ja Saksamaa

Sallivus

Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse.

Vaata Eesti ajalugu ja Sallivus

Säde jõgi

Sild üle Säde jõe Valmiera ja Ruhja vahelisel maanteel. Säde jõgi ka Seda jõgi, (läti k. Sedas upe; saksa k. Sedde Fluss) on 60 km pikkune jõgi Läti põhjaosas, Vidzemes, mis suubub Burtnieki ehk Asti järve (ka Astijärv, Astigerwe).

Vaata Eesti ajalugu ja Säde jõgi

Sõjakuritegu

Delegaadid Haagi esimesel rahukonverentsil 1899. aastal Sõjakuritegu on rahvusvahelise sõjaõiguse rikkumine sõja ajal.

Vaata Eesti ajalugu ja Sõjakuritegu

Sõrve säär

Sõrve säär tuletorniga 2009. aastal Vaade Sõrve säärelt mere poole Vaade sääre lõunatipu poole Sõrve säär on neem Sõrve poolsaare lõunatipus.

Vaata Eesti ajalugu ja Sõrve säär

Seppo Zetterberg

Seppo Juhani Zetterberg (sündinud 5. detsembril 1945 Helsingis) on soome ajaloolane, Jyväskylä Ülikooli üldajaloo emeriitprofessor, Soome Teaduste Akadeemia liige.

Vaata Eesti ajalugu ja Seppo Zetterberg

Siber

       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.

Vaata Eesti ajalugu ja Siber

Siim Kallas

Siim Kallas (sündinud 2. oktoobril 1948 Tallinnas) on Eesti ja Euroopa Liidu poliitik.

Vaata Eesti ajalugu ja Siim Kallas

Sindi

Sindi on linn Pärnu maakonnas Tori vallas Pärnu jõe vasakul kaldal jõe ning Lanksaare raba vahelisel tasandikul 14 km kaugusel Pärnust, Tori valla keskus.

Vaata Eesti ajalugu ja Sindi

Sinimägede lahing

Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel.

Vaata Eesti ajalugu ja Sinimägede lahing

Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Vaata Eesti ajalugu ja Skandinaavia

Skäär

300px Skäär (ka kaljulaid) on kristalseist kivimitest koosnev kaljusaar.

Vaata Eesti ajalugu ja Skäär

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Vaata Eesti ajalugu ja Soome

Soome-ugri rahvad

Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.

Vaata Eesti ajalugu ja Soome-ugri rahvad

Soontagana

Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.

Vaata Eesti ajalugu ja Soontagana

Sotsiaaldemokraatia

Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia.

Vaata Eesti ajalugu ja Sotsiaaldemokraatia

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Erakonna logo aastani 2017Sotsiaaldemokraatlik Erakond (lühend SDE) on Eesti erakond, mis määratleb end vasaktsentristliku parteina, mille ideoloogia on modernne sotsiaaldemokraatia ning põhiväärtused tööd väärtustav majandusmudel, õiglus, solidaarsus ja võrdsed võimalused.

Vaata Eesti ajalugu ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Sotsialistide-Revolutsionääride Partei

Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (lühend SR; vene keeles Партия социалистов-революционеров) oli 20. sajandi algupoolel Venemaa Keisririigis tegutsenud partei.

Vaata Eesti ajalugu ja Sotsialistide-Revolutsionääride Partei

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Vaata Eesti ajalugu ja Stefan Batory

Stensby leping

Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1220.

Vaata Eesti ajalugu ja Stensby leping

Stiftifoogt

Stiftifoogt (saksa keeles Stiftvogt) oli tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas.

Vaata Eesti ajalugu ja Stiftifoogt

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla.

Vaata Eesti ajalugu ja Stockholm

Sugukond

Sugukond tähistab genealoogias ühe meesisiku või esivanemate paari kõiki järglasi meesliinis, st.

Vaata Eesti ajalugu ja Sugukond

Sulev Vahtre

Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.

Vaata Eesti ajalugu ja Sulev Vahtre

Sunnismaisus

Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid, millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.

Vaata Eesti ajalugu ja Sunnismaisus

Suur reduktsioon

Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.

Vaata Eesti ajalugu ja Suur reduktsioon

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Vaata Eesti ajalugu ja Suurbritannia

Suvesõda

Suvesõda oli Eestis Teises maailmasõjas 1941.

Vaata Eesti ajalugu ja Suvesõda

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Vaata Eesti ajalugu ja Taani

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Vaata Eesti ajalugu ja Taani kuningas

Taani valdused Eestis

Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.

Vaata Eesti ajalugu ja Taani valdused Eestis

Tacitus

Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.

Vaata Eesti ajalugu ja Tacitus

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata Eesti ajalugu ja Tallinn

Tallinna asehaldurkond

Tallinna asehaldurkond Tallinna asehaldurkond (vene keeles Ревельское наместничество, saksa keeles Revalschen Statthalterschaft) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Eestimaal.

Vaata Eesti ajalugu ja Tallinna asehaldurkond

Tallinna komtuur

Tallinna komtuur (saksa keeles Komtur von Reval) oli Mõõgavendade ordu ja Liivimaa ordu käsknik (komtuur), kes valitses Tallinna komtuurkonda.

Vaata Eesti ajalugu ja Tallinna komtuur

Tallinna kubermang

Tallinna kubermang (vene Ревельская губерния, Reveli kubermang) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, aastatel 1719–1783.

Vaata Eesti ajalugu ja Tallinna kubermang

Talvesõda

Talvesõda (soome keeles talvisota, rootsi keeles vinterkriget) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast.

Vaata Eesti ajalugu ja Talvesõda

Tanel Padar

Tanel Padar (sündinud 27. oktoobril 1980 Uhtnas) on eesti laulja ja laulukirjutaja.

Vaata Eesti ajalugu ja Tanel Padar

Tarandkalme

Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala.

Vaata Eesti ajalugu ja Tarandkalme

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Vaata Eesti ajalugu ja Tartu

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Vaata Eesti ajalugu ja Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Kirjastus

Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.

Vaata Eesti ajalugu ja Tartu Ülikooli Kirjastus

Tartu piiskop

Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.

Vaata Eesti ajalugu ja Tartu piiskop

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Vaata Eesti ajalugu ja Tartu piiskopkond

Tartu rahu

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Vaata Eesti ajalugu ja Tartu rahu

Tartumaa

Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Vaata Eesti ajalugu ja Tartumaa

Tõnu-Andrus Tannberg

Tõnu-Andrus Tannberg (sündinud 22. septembril 1961 Rakveres) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2012).

Vaata Eesti ajalugu ja Tõnu-Andrus Tannberg

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Vaata Eesti ajalugu ja Teine maailmasõda

Teoorjus

Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.

Vaata Eesti ajalugu ja Teoorjus

Tiit Rosenberg

Tiit Rosenberg (sündinud 26. detsembril 1946 Tsirguliinas) on Eesti ajaloolane ja õppejõud.

Vaata Eesti ajalugu ja Tiit Rosenberg

Tiit Vähi

Tiit Vähi (sündinud 10. jaanuaril 1947 Valgamaal Kaagjärve vallas) on eesti poliitik, ettevõtja ja endine kaardilugeja, Eesti peaminister aastatel 1992 ja 1995–1997.

Vaata Eesti ajalugu ja Tiit Vähi

Tilsiti rahu

Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel Tilsiti rahulepingud (ka Tilsti rahu) olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast oma võitu Friedlandi lahingus.

Vaata Eesti ajalugu ja Tilsiti rahu

Toivo Ülo Raun

Toivo Ülo Raun (sündinud 11. aprillil 1943 Tartus) on väliseesti ajaloolane, kes tegutseb Ameerika Ühendriikides.

Vaata Eesti ajalugu ja Toivo Ülo Raun

Toomas Hendrik Ilves

Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on Eesti poliitik ja diplomaat, endine ajakirjanik, Eesti Vabariigi president aastatel 2006–2016.

Vaata Eesti ajalugu ja Toomas Hendrik Ilves

Toomas Karjahärm

Toomas Karjahärm (sündinud 23. märtsil 1944 Tallinnas) on eesti ajaloolane.

Vaata Eesti ajalugu ja Toomas Karjahärm

Toompea

Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.

Vaata Eesti ajalugu ja Toompea

Tuna

Tuna on Eestis ilmuv ajalookultuuri ajakiri, mida annab välja Eesti Arhivaaride Ühing.

Vaata Eesti ajalugu ja Tuna

Turu

Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.

Vaata Eesti ajalugu ja Turu

Ugandi

Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.

Vaata Eesti ajalugu ja Ugandi

Umsiedlung

''Umsiedlung'''it kujutav plakat 1939. aastast Umsiedlung (saksa keeles 'ümberasumine, ümberasustamine') ehk baltisakslaste ümberasumine oli aktsioon, mille käigus asustati 1939.

Vaata Eesti ajalugu ja Umsiedlung

Uusaeg

Uusaeg, ka modernsus (inglise keeles modernity, modern times) on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914/1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani.

Vaata Eesti ajalugu ja Uusaeg

Uusikaupunki rahu

Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.

Vaata Eesti ajalugu ja Uusikaupunki rahu

V Riigikogu

V Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1932 kuni 31.

Vaata Eesti ajalugu ja V Riigikogu

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Vaata Eesti ajalugu ja Vabadussõda

Vabariigi Presidendi auhind

Vabariigi Presidendi auhind oli Eesti kirjandusauhind, mida anti aastail 1938–1940.

Vaata Eesti ajalugu ja Vabariigi Presidendi auhind

Vabariigi Valitsus eksiilis

Vabariigi Valitsus eksiilis eksisteeris 1944–1992.

Vaata Eesti ajalugu ja Vabariigi Valitsus eksiilis

Vaiga

Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.

Vaata Eesti ajalugu ja Vaiga

Vaikiv ajastu

Vaikivaks ajastuks nimetatakse Eesti ajalooperioodi 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940.

Vaata Eesti ajalugu ja Vaikiv ajastu

Vaikiv olek

"Vaikiv olek" on väljend, mille võttis erakondade ja V Riigikogu tegevuse peatatuse aja kohta kasutusele toonane siseminister ja autoritaarse režiimi peakujundajaid Kaarel Eenpalu.

Vaata Eesti ajalugu ja Vaikiv olek

Vaino Väljas

Vaino Väljas (sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas Emmaste vallas) on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat.

Vaata Eesti ajalugu ja Vaino Väljas

Vakus

Vakus (ka: vakk) oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis.

Vaata Eesti ajalugu ja Vakus

Valgustatud absolutism

Valgustatud absolutism (ka valgustatud monarhia; prantsuse despotisme éclairé, selle järgi ka valgustatud despotism) on ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel.

Vaata Eesti ajalugu ja Valgustatud absolutism

Valgustusajastu

Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.

Vaata Eesti ajalugu ja Valgustusajastu

Vallisaare vaherahu

Vallisaare vaherahu oli Rootsi ja Moskva tsaaririigi (Venemaa) vahel 20. detsembril 1658 Vallisaare mõisas (Usnowa) Vaivara kihelkonnas Virumaal sõlmitud kokkulepe, millega katkestati osapoolte sõjategevus kolmeks aastaks.

Vaata Eesti ajalugu ja Vallisaare vaherahu

Valmiera

Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.

Vaata Eesti ajalugu ja Valmiera

Valter Lang

Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).

Vaata Eesti ajalugu ja Valter Lang

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Vaata Eesti ajalugu ja Vana-Liivimaa

Vana-Pärnu

Vana-Pärnu (ladina (Antiqua) Perona, saksa Alt-Pernau) oli Eesti keskaegne linn Saare-Lääne piiskopkonnas Pärnu jõe suudme läänekaldal.

Vaata Eesti ajalugu ja Vana-Pärnu

Vanausulised

Morozova". Õlimaal, 1887. Tretjakovi galerii, Moskva Vanausulised (ka staroveeretsid, halvustavalt raskolnikud; vene keeles староверы, старообрядцы) on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine.

Vaata Eesti ajalugu ja Vanausulised

Vanem

Vanem tähistab kogukonna, seltsi või haldusüksuse juhti.

Vaata Eesti ajalugu ja Vanem

Vanemuine (selts)

Vanemuise Selts on ühendus, mis tegeles algul peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega, hiljem lisandus ka näitemäng.

Vaata Eesti ajalugu ja Vanemuine (selts)

Vasakpoolsus

Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism.

Vaata Eesti ajalugu ja Vasakpoolsus

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Vaata Eesti ajalugu ja Vasall

Vastseliina

Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.

Vaata Eesti ajalugu ja Vastseliina

Vastupanuliikumine

Vastupanuliikumine on riigi või muu suurema piirkonna elanike organiseeritud (ja sageli ka relvastatud) vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud (sõjalisele) kontrollile.

Vaata Eesti ajalugu ja Vastupanuliikumine

Vastureformatsioon

Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku reaktsioon protestantlikule reformatsioonile.

Vaata Eesti ajalugu ja Vastureformatsioon

Väliseesti külade loend

Eesti külad välismaal on loend väljaspool Eestit asuvatest eestlaste küladest.

Vaata Eesti ajalugu ja Väliseesti külade loend

Võnnu lahing

Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas.

Vaata Eesti ajalugu ja Võnnu lahing

Võrdsus

Võrdsus on kõigi kodanike õiguslik võrdsus.

Vaata Eesti ajalugu ja Võrdsus

Võru

Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.

Vaata Eesti ajalugu ja Võru

Võrumaa

Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.

Vaata Eesti ajalugu ja Võrumaa

Veebruarirevolutsioon

Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.

Vaata Eesti ajalugu ja Veebruarirevolutsioon

Vello Lõugas

Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.

Vaata Eesti ajalugu ja Vello Lõugas

Vene

Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia, vanapõhja keeles Garðaríki) on 9. sajandi lõpus kujunenud idaslaavi Kiievi-Vene tuumikala tähistav geograafiline nimetus, mis jäi regiooni tähistama ka pärast Kiievi-Vene killustumist.

Vaata Eesti ajalugu ja Vene

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Vaata Eesti ajalugu ja Venemaa

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Vaata Eesti ajalugu ja Venemaa Keisririik

Verine pühapäev

Verine pühapäev oli intsident 22. jaanuaril (vana kalendri järgi 9. jaanuaril) 1905, mille käigus sõdurid tulistasid Peterburi tööliste demonstratsiooni.

Vaata Eesti ajalugu ja Verine pühapäev

Vidzeme

Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.

Vaata Eesti ajalugu ja Vidzeme

VII Riigikogu

VII Riigikogu oli Riigikogu koosseis, mis valiti 1992. aasta Riigikogu valimistel 20. septembril 1992 sama aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse alusel.

Vaata Eesti ajalugu ja VII Riigikogu

VIII Riigikogu

Riigikogu VIII koosseisu avapilt Riigikogu VIII koosseisu lõpupilt VIII Riigikogu oli Riigikogu koosseis, mille valisid Eesti kodanikud 1995. aasta Riigikogu valimistel 5. märtsil 1995.

Vaata Eesti ajalugu ja VIII Riigikogu

Viikingid

Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Vaata Eesti ajalugu ja Viikingid

Viktor Kingissepp

Viktor Kingissepp (12. / ukj 24. märts 1888 Kaarma-Suure vald Kaarma kihelkond Saaremaa Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik – 3. mai 1922 Tallinn) oli kommunistlik revolutsionäär, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht.

Vaata Eesti ajalugu ja Viktor Kingissepp

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.

Vaata Eesti ajalugu ja Viljandi

Viljandi komtuur

Viljandi komtuur (saksa keeles Komtur von Fellin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Viljandi komtuurkonda.

Vaata Eesti ajalugu ja Viljandi komtuur

Villem Reiman

Villem Reiman Villem Reiman (ka Willem Kreimann; 9. märts (vana kalendri järgi 25. veebruar) 1861 Tipu küla, Suure-Kõpu vald, Viljandimaa – 25. mai (12. mai) 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19.

Vaata Eesti ajalugu ja Villem Reiman

Vilnius

Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.

Vaata Eesti ajalugu ja Vilnius

Virtsu

Virtsu on alevik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu poolsaarel.

Vaata Eesti ajalugu ja Virtsu

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Vaata Eesti ajalugu ja Virumaa

Vojevoodkond

Poola vojevoodkonnad Vojevoodkond (poola keeles województwo) on haldusüksus Poolas ning oli ajalooline haldusüksus Rzeczpospolitas.

Vaata Eesti ajalugu ja Vojevoodkond

X Riigikogu

Riigikogu X koosseisu avapilt Riigikogu X koosseisu lõpupilt X Riigikogu valis Eesti kodanikkond 2. märtsil 2003 Riigikogu valimistel.

Vaata Eesti ajalugu ja X Riigikogu

XI Riigikogu

XI Riigikogu koosseisu lõpupilt 23. veebruaril 2011 XI Riigikogu valis Eesti kodanikkond 2007. aasta Riigikogu valimistel 4. märtsil.

Vaata Eesti ajalugu ja XI Riigikogu

Zygmunt II August

Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Vaata Eesti ajalugu ja Zygmunt II August

Zygmunt III Waza

Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.

Vaata Eesti ajalugu ja Zygmunt III Waza

1. aastatuhat

1.

Vaata Eesti ajalugu ja 1. aastatuhat

1. detsember

1.

Vaata Eesti ajalugu ja 1. detsember

1. detsembri riigipöördekatse

1.

Vaata Eesti ajalugu ja 1. detsembri riigipöördekatse

1. jaanuar

1.

Vaata Eesti ajalugu ja 1. jaanuar

1. sajand

1.

Vaata Eesti ajalugu ja 1. sajand

10. detsember

10.

Vaata Eesti ajalugu ja 10. detsember

1030

1030.

Vaata Eesti ajalugu ja 1030

1032

1032.

Vaata Eesti ajalugu ja 1032

1050

1050.

Vaata Eesti ajalugu ja 1050

1054

1054.

Vaata Eesti ajalugu ja 1054

1061

1061.

Vaata Eesti ajalugu ja 1061

11. november

11.

Vaata Eesti ajalugu ja 11. november

1170. aastad

1170.

Vaata Eesti ajalugu ja 1170. aastad

1187

1187.

Vaata Eesti ajalugu ja 1187

1190. aastad

1190.

Vaata Eesti ajalugu ja 1190. aastad

1193

1193.

Vaata Eesti ajalugu ja 1193

1195

1195.

Vaata Eesti ajalugu ja 1195

12. detsember

12.

Vaata Eesti ajalugu ja 12. detsember

12. jaanuar

12.

Vaata Eesti ajalugu ja 12. jaanuar

12. märts

12.

Vaata Eesti ajalugu ja 12. märts

12. sajand

12.

Vaata Eesti ajalugu ja 12. sajand

1200

1200.

Vaata Eesti ajalugu ja 1200

1206

1206.

Vaata Eesti ajalugu ja 1206

1208

1208.

Vaata Eesti ajalugu ja 1208

1210

1210.

Vaata Eesti ajalugu ja 1210

1217

1217.

Vaata Eesti ajalugu ja 1217

1219

1219.

Vaata Eesti ajalugu ja 1219

1220

1220.

Vaata Eesti ajalugu ja 1220

1222

1222.

Vaata Eesti ajalugu ja 1222

1223

1223.

Vaata Eesti ajalugu ja 1223

1224

1224.

Vaata Eesti ajalugu ja 1224

1225

1225.

Vaata Eesti ajalugu ja 1225

1227

1227.

Vaata Eesti ajalugu ja 1227

1236

1236.

Vaata Eesti ajalugu ja 1236

1238

1238.

Vaata Eesti ajalugu ja 1238

1241

1241.

Vaata Eesti ajalugu ja 1241

1250

1250.

Vaata Eesti ajalugu ja 1250

1253

1253.

Vaata Eesti ajalugu ja 1253

1260

1260.

Vaata Eesti ajalugu ja 1260

1261

1261.

Vaata Eesti ajalugu ja 1261

1284

1284.

Vaata Eesti ajalugu ja 1284

13. märts

13.

Vaata Eesti ajalugu ja 13. märts

13. sajand

13.

Vaata Eesti ajalugu ja 13. sajand

1343

1343.

Vaata Eesti ajalugu ja 1343

1345

1345.

Vaata Eesti ajalugu ja 1345

1346

1346.

Vaata Eesti ajalugu ja 1346

14. jaanuar

14.

Vaata Eesti ajalugu ja 14. jaanuar

14. juuli

14.

Vaata Eesti ajalugu ja 14. juuli

14. juuni

14.

Vaata Eesti ajalugu ja 14. juuni

14. sajand

14.

Vaata Eesti ajalugu ja 14. sajand

1420. aastad

1420.

Vaata Eesti ajalugu ja 1420. aastad

15. juuli

15.

Vaata Eesti ajalugu ja 15. juuli

15. sajand

15.

Vaata Eesti ajalugu ja 15. sajand

1520. aastad

1520.

Vaata Eesti ajalugu ja 1520. aastad

1524

1524.

Vaata Eesti ajalugu ja 1524

1525

1525.

Vaata Eesti ajalugu ja 1525

1550

1550.

Vaata Eesti ajalugu ja 1550

1557

1557.

Vaata Eesti ajalugu ja 1557

1558

1558.

Vaata Eesti ajalugu ja 1558

1559

1559.

Vaata Eesti ajalugu ja 1559

1560

1560.

Vaata Eesti ajalugu ja 1560

1561

1561.

Vaata Eesti ajalugu ja 1561

1562

1562.

Vaata Eesti ajalugu ja 1562

1563

1563.

Vaata Eesti ajalugu ja 1563

1564

1564.

Vaata Eesti ajalugu ja 1564

1570

1570.

Vaata Eesti ajalugu ja 1570

1570. aastad

1570.

Vaata Eesti ajalugu ja 1570. aastad

1572

1572.

Vaata Eesti ajalugu ja 1572

1573

1573.

Vaata Eesti ajalugu ja 1573

1577

1577.

Vaata Eesti ajalugu ja 1577

1579

1579.

Vaata Eesti ajalugu ja 1579

1582

1582.

Vaata Eesti ajalugu ja 1582

1583

1583.

Vaata Eesti ajalugu ja 1583

1584

1584.

Vaata Eesti ajalugu ja 1584

1585

1585.

Vaata Eesti ajalugu ja 1585

16. juuni

16.

Vaata Eesti ajalugu ja 16. juuni

16. november

16.

Vaata Eesti ajalugu ja 16. november

16. oktoober

16.

Vaata Eesti ajalugu ja 16. oktoober

16. sajand

16.

Vaata Eesti ajalugu ja 16. sajand

1600

1600.

Vaata Eesti ajalugu ja 1600

1610

1610.

Vaata Eesti ajalugu ja 1610

1617

1617.

Vaata Eesti ajalugu ja 1617

1625

1625.

Vaata Eesti ajalugu ja 1625

1629

1629.

Vaata Eesti ajalugu ja 1629

1630

1630.

Vaata Eesti ajalugu ja 1630

1632

1632.

Vaata Eesti ajalugu ja 1632

1645

1645.

Vaata Eesti ajalugu ja 1645

1650. aastad

1650.

Vaata Eesti ajalugu ja 1650. aastad

1656

1656.

Vaata Eesti ajalugu ja 1656

1658

1658.

Vaata Eesti ajalugu ja 1658

1660

1660.

Vaata Eesti ajalugu ja 1660

1661

1661.

Vaata Eesti ajalugu ja 1661

1662

1662.

Vaata Eesti ajalugu ja 1662

1680. aastad

1680.

Vaata Eesti ajalugu ja 1680. aastad

1690. aastad

1690.

Vaata Eesti ajalugu ja 1690. aastad

1695

1695.

Vaata Eesti ajalugu ja 1695

1697

1697.

Vaata Eesti ajalugu ja 1697

17. oktoobri manifest

pisi 17.

Vaata Eesti ajalugu ja 17. oktoobri manifest

1700

1700.

Vaata Eesti ajalugu ja 1700

1701

1701.

Vaata Eesti ajalugu ja 1701

1702

1702.

Vaata Eesti ajalugu ja 1702

1704

1704.

Vaata Eesti ajalugu ja 1704

1705

1705.

Vaata Eesti ajalugu ja 1705

1708

1708.

Vaata Eesti ajalugu ja 1708

1709

1709.

Vaata Eesti ajalugu ja 1709

1710

1710.

Vaata Eesti ajalugu ja 1710

1721

1721.

Vaata Eesti ajalugu ja 1721

1739

1739.

Vaata Eesti ajalugu ja 1739

1783

1783.

Vaata Eesti ajalugu ja 1783

1796

1796.

Vaata Eesti ajalugu ja 1796

18. jaanuar

18.

Vaata Eesti ajalugu ja 18. jaanuar

18. sajand

Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.

Vaata Eesti ajalugu ja 18. sajand

18. september

18.

Vaata Eesti ajalugu ja 18. september

1800

1800.

Vaata Eesti ajalugu ja 1800

1801

1801.

Vaata Eesti ajalugu ja 1801

1802

1802.

Vaata Eesti ajalugu ja 1802

1804

1804.

Vaata Eesti ajalugu ja 1804

1805

1805.

Vaata Eesti ajalugu ja 1805

1807

1807.

Vaata Eesti ajalugu ja 1807

1809

1809.

Vaata Eesti ajalugu ja 1809

1810. aastad

1810.

Vaata Eesti ajalugu ja 1810. aastad

1812

1812.

Vaata Eesti ajalugu ja 1812

1812. aasta Prantsuse-Vene sõda

Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.

Vaata Eesti ajalugu ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda

1816

1816.

Vaata Eesti ajalugu ja 1816

1819

1819.

Vaata Eesti ajalugu ja 1819

1822

1822.

Vaata Eesti ajalugu ja 1822

1829

1829.

Vaata Eesti ajalugu ja 1829

1830. aastad

1830.

Vaata Eesti ajalugu ja 1830. aastad

1832

1832.

Vaata Eesti ajalugu ja 1832

1834

1834.

Vaata Eesti ajalugu ja 1834

1835

1835.

Vaata Eesti ajalugu ja 1835

1836

1836.

Vaata Eesti ajalugu ja 1836

1838

1838.

Vaata Eesti ajalugu ja 1838

1839

1839.

Vaata Eesti ajalugu ja 1839

1840. aastad

1840.

Vaata Eesti ajalugu ja 1840. aastad

1849

1849.

Vaata Eesti ajalugu ja 1849

1853

1853.

Vaata Eesti ajalugu ja 1853

1856

1856.

Vaata Eesti ajalugu ja 1856

1857

1857.

Vaata Eesti ajalugu ja 1857

1858

1858.

Vaata Eesti ajalugu ja 1858

1860

1860.

Vaata Eesti ajalugu ja 1860

1860. aastad

1860.

Vaata Eesti ajalugu ja 1860. aastad

1861

1861.

Vaata Eesti ajalugu ja 1861

1862

1862.

Vaata Eesti ajalugu ja 1862

1863

1863.

Vaata Eesti ajalugu ja 1863

1864

1864.

Vaata Eesti ajalugu ja 1864

1865

1865.

Vaata Eesti ajalugu ja 1865

1866

1866.

Vaata Eesti ajalugu ja 1866

1868

1868.

Vaata Eesti ajalugu ja 1868

1869

1869.

Vaata Eesti ajalugu ja 1869

1870

1870.

Vaata Eesti ajalugu ja 1870

1870. aastad

1870.

Vaata Eesti ajalugu ja 1870. aastad

1871

1871.

Vaata Eesti ajalugu ja 1871

1872

1872.

Vaata Eesti ajalugu ja 1872

1876

1876.

Vaata Eesti ajalugu ja 1876

1880

1880.

Vaata Eesti ajalugu ja 1880

1880. aastad

pisi 1880.

Vaata Eesti ajalugu ja 1880. aastad

1881

1881.

Vaata Eesti ajalugu ja 1881

1882

1882.

Vaata Eesti ajalugu ja 1882

1887

1887.

Vaata Eesti ajalugu ja 1887

1888

1888.

Vaata Eesti ajalugu ja 1888

1889

1889.

Vaata Eesti ajalugu ja 1889

1893

1893.

Vaata Eesti ajalugu ja 1893

1896

1896.

Vaata Eesti ajalugu ja 1896

1897

1897.

Vaata Eesti ajalugu ja 1897

1899

1899.

Vaata Eesti ajalugu ja 1899

19. august

19.

Vaata Eesti ajalugu ja 19. august

19. juuni

19.

Vaata Eesti ajalugu ja 19. juuni

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.

Vaata Eesti ajalugu ja 19. sajand

19. veebruar

19.

Vaata Eesti ajalugu ja 19. veebruar

1905

1905.

Vaata Eesti ajalugu ja 1905

1905. aasta revolutsioon

Ilja Repin, ''17. oktoober 1905'' 1905.

Vaata Eesti ajalugu ja 1905. aasta revolutsioon

1906

1906.

Vaata Eesti ajalugu ja 1906

1912

1912.

Vaata Eesti ajalugu ja 1912

1914

1914.

Vaata Eesti ajalugu ja 1914

1915

1915.

Vaata Eesti ajalugu ja 1915

1917

1917.

Vaata Eesti ajalugu ja 1917

1918

1918.

Vaata Eesti ajalugu ja 1918

1919

1919.

Vaata Eesti ajalugu ja 1919

1920

1920.

Vaata Eesti ajalugu ja 1920

1920. aastad

1920.

Vaata Eesti ajalugu ja 1920. aastad

1922

1922.

Vaata Eesti ajalugu ja 1922

1923

1923.

Vaata Eesti ajalugu ja 1923

1924

1924.

Vaata Eesti ajalugu ja 1924

1925

1925.

Vaata Eesti ajalugu ja 1925

1926

1926.

Vaata Eesti ajalugu ja 1926

1927

1927.

Vaata Eesti ajalugu ja 1927

1928

1928.

Vaata Eesti ajalugu ja 1928

1929

1929.

Vaata Eesti ajalugu ja 1929

1930

1930.

Vaata Eesti ajalugu ja 1930

1930. aastad

1930.

Vaata Eesti ajalugu ja 1930. aastad

1933

1933.

Vaata Eesti ajalugu ja 1933

1934

1934.

Vaata Eesti ajalugu ja 1934

1935

1935.

Vaata Eesti ajalugu ja 1935

1936

1936.

Vaata Eesti ajalugu ja 1936

1936. aasta suveolümpiamängud

1936.

Vaata Eesti ajalugu ja 1936. aasta suveolümpiamängud

1937

1937.

Vaata Eesti ajalugu ja 1937

1938

1938.

Vaata Eesti ajalugu ja 1938

1939

1939.

Vaata Eesti ajalugu ja 1939

1940

1940.

Vaata Eesti ajalugu ja 1940

1940. aasta Riigivolikogu valimised

1940.

Vaata Eesti ajalugu ja 1940. aasta Riigivolikogu valimised

1941

1941.

Vaata Eesti ajalugu ja 1941

1944

1944.

Vaata Eesti ajalugu ja 1944

1945

1945.

Vaata Eesti ajalugu ja 1945

1949

1949.

Vaata Eesti ajalugu ja 1949

1950

1950.

Vaata Eesti ajalugu ja 1950

1950. aastad

1950.

Vaata Eesti ajalugu ja 1950. aastad

1951

1951.

Vaata Eesti ajalugu ja 1951

1953

1953.

Vaata Eesti ajalugu ja 1953

1954

1954.

Vaata Eesti ajalugu ja 1954

1955

1955.

Vaata Eesti ajalugu ja 1955

1956

1956.

Vaata Eesti ajalugu ja 1956

1960

1960.

Vaata Eesti ajalugu ja 1960

1960. aastad

1960.

Vaata Eesti ajalugu ja 1960. aastad

1961

1961.

Vaata Eesti ajalugu ja 1961

1967

1967.

Vaata Eesti ajalugu ja 1967

1970. aastad

1970.

Vaata Eesti ajalugu ja 1970. aastad

1973

1973.

Vaata Eesti ajalugu ja 1973

1975

1975.

Vaata Eesti ajalugu ja 1975

1978

1978.

Vaata Eesti ajalugu ja 1978

1980

1980.

Vaata Eesti ajalugu ja 1980

1980. aasta suveolümpiamängud

1980.

Vaata Eesti ajalugu ja 1980. aasta suveolümpiamängud

1980. aastad

1980.

Vaata Eesti ajalugu ja 1980. aastad

1982

1982.

Vaata Eesti ajalugu ja 1982

1985

1985.

Vaata Eesti ajalugu ja 1985

1987

1987.

Vaata Eesti ajalugu ja 1987

1988

1988.

Vaata Eesti ajalugu ja 1988

1989

1989.

Vaata Eesti ajalugu ja 1989

1990

1990.

Vaata Eesti ajalugu ja 1990

1990. aastad

1990.

Vaata Eesti ajalugu ja 1990. aastad

1991

1991.

Vaata Eesti ajalugu ja 1991

1992

1992.

Vaata Eesti ajalugu ja 1992

1993

1993.

Vaata Eesti ajalugu ja 1993

1994

1994.

Vaata Eesti ajalugu ja 1994

1995

1995.

Vaata Eesti ajalugu ja 1995

1996

1996.

Vaata Eesti ajalugu ja 1996

1997

1997.

Vaata Eesti ajalugu ja 1997

1998

1998.

Vaata Eesti ajalugu ja 1998

1999

1999.

Vaata Eesti ajalugu ja 1999

2. aastatuhat

2.

Vaata Eesti ajalugu ja 2. aastatuhat

2. veebruar

2.

Vaata Eesti ajalugu ja 2. veebruar

20. august

20.

Vaata Eesti ajalugu ja 20. august

20. detsember

20.

Vaata Eesti ajalugu ja 20. detsember

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.

Vaata Eesti ajalugu ja 20. sajand

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Vaata Eesti ajalugu ja 2001

2002

2002.

Vaata Eesti ajalugu ja 2002

2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

2002.

Vaata Eesti ajalugu ja 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

2003

2003.

Vaata Eesti ajalugu ja 2003

2004

2004.

Vaata Eesti ajalugu ja 2004

2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised

2004.

Vaata Eesti ajalugu ja 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised

2005

2005.

Vaata Eesti ajalugu ja 2005

2006

2006.

Vaata Eesti ajalugu ja 2006

2007

2007.

Vaata Eesti ajalugu ja 2007

2008

2008.

Vaata Eesti ajalugu ja 2008

2009

2009.

Vaata Eesti ajalugu ja 2009

2010

2010.

Vaata Eesti ajalugu ja 2010

2011

2011.

Vaata Eesti ajalugu ja 2011

2012

2012.

Vaata Eesti ajalugu ja 2012

2016

2016.

Vaata Eesti ajalugu ja 2016

21. august

21.

Vaata Eesti ajalugu ja 21. august

21. juuni

21.

Vaata Eesti ajalugu ja 21. juuni

22. juuni

22.

Vaata Eesti ajalugu ja 22. juuni

22. september

22.

Vaata Eesti ajalugu ja 22. september

23. august

23.

Vaata Eesti ajalugu ja 23. august

23. veebruar

23.

Vaata Eesti ajalugu ja 23. veebruar

24. aprill

24.

Vaata Eesti ajalugu ja 24. aprill

24. jaanuar

24.

Vaata Eesti ajalugu ja 24. jaanuar

24. november

24.

Vaata Eesti ajalugu ja 24. november

24. september

24.

Vaata Eesti ajalugu ja 24. september

24. veebruar

24.

Vaata Eesti ajalugu ja 24. veebruar

25. märts

25.

Vaata Eesti ajalugu ja 25. märts

25. veebruar

25.

Vaata Eesti ajalugu ja 25. veebruar

26. detsember

26.

Vaata Eesti ajalugu ja 26. detsember

28. jaanuar

28.

Vaata Eesti ajalugu ja 28. jaanuar

28. november

28.

Vaata Eesti ajalugu ja 28. november

28. september

28.

Vaata Eesti ajalugu ja 28. september

29. jaanuar

29.

Vaata Eesti ajalugu ja 29. jaanuar

3. jaanuar

3.

Vaata Eesti ajalugu ja 3. jaanuar

3. märts

3.

Vaata Eesti ajalugu ja 3. märts

4. sajand

4.

Vaata Eesti ajalugu ja 4. sajand

40 kiri

"Avalik kiri Eesti NSV-st" on 28. oktoobriga 1980 dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta venestamise ajal eesti keelt ja mõni nädal varem massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori Nõukogude okupatsioonivõimude omavoli eest.

Vaata Eesti ajalugu ja 40 kiri

6. august

6.

Vaata Eesti ajalugu ja 6. august

6. sajand

6.

Vaata Eesti ajalugu ja 6. sajand

7. jaanuar

7.

Vaata Eesti ajalugu ja 7. jaanuar

7. sajand

7.

Vaata Eesti ajalugu ja 7. sajand

8. Eesti Laskurkorpus

8.

Vaata Eesti ajalugu ja 8. Eesti Laskurkorpus

8. sajand

8.

Vaata Eesti ajalugu ja 8. sajand

800

Sajandid: 7. sajand - 8. sajand - 9. sajand Kümnendid: 750. aastad 760. aastad 770. aastad 780. aastad 790. aastad - 800. aastad - 810. aastad 820. aastad 830. aastad 840. aastad 850. aastad Aastad: 795 796 797 798 799 - 800 - 801 802 803 804 805.

Vaata Eesti ajalugu ja 800

Tuntud ka kui Eesti Vabariigi ajalugu, Eesti Vabariik (1918–1940), Eesti esimene iseseisvusaeg.

, Balti kett, Balti kubermangud, Balti laevastik, Baltimaad, Baltisakslased, Bartholomäus Hoeneke, Bekkeri laevatehas, Bengt Gottfried Forselius, Bolševikud, Boris Kumm, Boriss Jeltsin, Brömsebro rahu, Brest-Litovski rahuleping, Carl Robert Jakobson, Christian Kelch, Dave Benton, De facto, De iure, De la Gardie, Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, Demokraatia, Diktatuur, Dissident, Dvigatel, Ea Jansen, Edgar Savisaar, Edgar Savisaare valitsus, Eepos, Eesti, Eesti ajalugu (raamatusari), Eesti ajalugu (täpsustus), Eesti Ajutine Valitsus, Eesti esiajalugu, Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel, Eesti keel, Eesti keskaeg, Eesti Keskerakond, Eesti Kirjameeste Selts, Eesti kodanike komiteed, Eesti Kongress, Eesti Koonderakond, Eesti kroon, Eesti Kultuurkapital, Eesti lähiajalugu, Eesti mark, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti NSV, Eesti NSV Ülemnõukogu, Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis, Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu, Eesti Omavalitsus, Eesti Postimees, Eesti president, Eesti Raamat, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, Eesti Reformierakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, Eesti Töörahva Kommuun, Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940), Eesti uusaeg, Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, Eesti Vabadussõjalaste Liit, Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, Eesti Vabariigi põhiseadus (1920), Eesti Vabariigi põhiseadus (1934), Eesti Vabariigi põhiseadus (1938), Eesti Vabariigi põhiseadus (1992), Eesti varauusaeg, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestimaa kubermang, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Eestimaa Päästekomitee, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, Eestlased, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, EKP Keskkomitee, Enn Tarvel, Erakond Res Publica, Erastvere lahing, Ermanarich, Esiaeg, Esimene maailmasõda, Estonia (laev 1980), Etnos, Euro, Euroopa Liit, Euroopa Parlament, Evald Aav, Evald Tõnisson, Föderalism, Forseliuse seminar, Fosforiidisõda, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Fulco, Gattšina, Gümnaasium, George Browne, Gert von Pistohlkors, Glasnost, Gotthard Kettler, Gregoriuse kalender, Gruusia, Gruusia sõda, Gustaf V, Gustav Adolfi Gümnaasium, Gustav II Adolf, Haapsalu, Hans Kalm, Hans Kruus, Hansa Liit, Harilik lina, Harri Moora, Härgmäe lahing, Heiki Valk, Henrik Koppel, Henriku Liivimaa kroonika, Herbert Ligi, Hummuli lahing, I üldlaulupidu, Ida-Euroopa, Ilmarine AS, Indoeurooplased, Indrek Toome, Ingeri, Inimsusvastane kuritegu, Isemajandava Eesti ettepanek, Island, Ivan Julm, IX Riigikogu, Jaan Adamson, Jaan Anvelt, Jaan Poska, Jaan Tõnisson, Jaan Teemant, Jakob Hurt, Jakob Kõrv, Jam-Zapolski vaherahu, Jan Matejko, Jaroslav Tark, Järva foogt, Järvamaa, Jüri Kivimäe, Jüri Uluots, Jüri Vilms, Jüriöö ülestõus, Jõelähtme, Jehoova tunnistajad, Jogentagana, Johan Laidoner, Johan Skytte, Johann Blankenfeld, Johann Gottfried von Herder, Johann Köler, Johann Reinhold von Patkul, Johann Renner, Johann Voldemar Jannsen, Johannes Käbin, Johannes Vares, Johannes Varese valitsus, Juhan Kahk, Juhan Partsi valitsus, Julius Kuperjanov, Juliuse kalender, Juuniküüditamine, Juunipööre, Kaali kindlustatud asula, Kaali kraater, Kaarel Parts, Kalevipoeg, Karl Vaino, Karl XI, Karl XII, Katariina II, Kārlis Ulmanis, Kärde rahu, Kärdla, Keava, Keraamika, Keskaeg, Kihelkonnakohus, Kitsarööpmeline raudtee, Kiviaeg, Kohalik omavalitsus, Konservatism, Konstantin Konik, Konstantin Päts, Konstantin Pätsi neljas valitsus, Konstantin Pätsi viies valitsus, Konstitutsiooniline monarhia, Kreenholmi Manufaktuur, Krister Klasson Horn af Åminne, Kristiina, Kristjan Jaak Peterson, Kristlus, Kroonika, Kroonlinn, Kubermang, Kunda kultuur, Kunda Lammasmägi, Kuramaa, Kuramaa hertsogiriik, Kuressaare, Kuressaare piiskopilinnus, Kyösti Kallio, Landesveeri sõda, Latgale, Laulev revolutsioon, Lääne-Eesti saarestik, Lääne-Euroopa, Läänemaa, Läänemeri, Lähiajalugu, Läti, Läti Henrik, Lennart Meri, Leonid Arbusow vanem, Lihula, Lihula lahing, Lihula linnus, Liivi laht, Liivi sõda, Liivimaa kubermang, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Liivimaa rüütelkond, Liivlased, Lindiskandaal, Linnus, Loodearmee, Looming (ajakiri), Luterlus, Lutheri vabrik, Lydia Koidula, Maal, Maarahvas, Maasilinna foogtkond, Madisepäeva lahing, Magnus, Mahtra sõda, Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, Marika Mägi, Marksism, Mart Laar, Mart Laari esimene valitsus, Mart Laari teine valitsus, Mart Siimann, Mati Laur, Märtsiküüditamine, Mõõgavendade ordu, Mõhu, Mesoliitikum, Meteoriit, Metsavennad, Mihhail Gorbatšov, Mihhail Kalinin, Mihkel Martna, Mihkel Pung, Molotovi-Ribbentropi pakt, Monarhia, Napoleon I, Narva, Narva foogt, Narva jõgi, Narva lahing (1700), Narva lahing (1944), Narva-Jõesuu, NATO, Nõukogude Eesti, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919), Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Nõukogude Venemaa, Neoliitikum, Nestori kroonika, Nikita Hruštšov, Nikolai I, Nikolai II, Nikolai Janson, Nikolai Karotamm, NLKP 20. kongress, Noblessneri laevatehas, Norra, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, Nurmekund, Oliwa rahu, Orzeł, Oskar Kallas, Oskar Rütli, Otepää piiskopilinnus, Otto Liiv, Otto Strandman, Otto Tief, Otto Tiefi valitsus, Paavst, Paganlus, Paide, Paju lahing, Paleoliitikum, Pass, Paul I, Pärisorjus, Pärnu, Pärnu jõgi, Pärnu komtuur, Põhjasõda, Põllutöökoda, Peeter I, Peeter Suure merekindlus, Pehr Evind Svinhufvud, Peipsi järv, Perestroika, Personaalunioon, Peterburi, Petseri, Petserimaa, Pihkva, Pihkva järv, Piibel, Pikk Hermann, Pildirüüste, Piraadid, Platon (Kulbusch), Pljussa vaherahu, Poltava lahing, Poola, Poola aeg, Postimees, Prantsuse revolutsioon, Prantsusmaa, Preislased, Priit Raudkivi (ajaloolane), Privileeg, Pronksiaeg, Pronksiöö, Pronkssõdur, Protestantism, Pulli asula, Punaarmee, Raad, Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks, Rahvarinne, Rahvasteliit, Rahvuskogu, Rahvuslus, Rahvusromantism, Raimo Pullat, Rakvere, Rannarootslased, Rauaaeg, Raudtee, Raudvärava lahing, Rüdiger von der Goltz, Rõngu vasallilinnus, Reformatsioon, Reinhard Wittram, Revala, Richard Kleis, Riia, Riia asehaldurkond, Riia kubermang, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Riigiduuma, Riigikogu, Riiginõukogu, Riigivanem, Riigivanema auhind, Riigivolikogu, Romantism, Rooma, Rooma keisririik, Rootsi, Rootsi aeg, Ruhnu, Rzeczpospolita, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Saaremaa rüütelkond, Sakala, Sakala (ajaleht), Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Sallivus, Säde jõgi, Sõjakuritegu, Sõrve säär, Seppo Zetterberg, Siber, Siim Kallas, Sindi, Sinimägede lahing, Skandinaavia, Skäär, Soome, Soome-ugri rahvad, Soontagana, Sotsiaaldemokraatia, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Stefan Batory, Stensby leping, Stiftifoogt, Stockholm, Sugukond, Sulev Vahtre, Sunnismaisus, Suur reduktsioon, Suurbritannia, Suvesõda, Taani, Taani kuningas, Taani valdused Eestis, Tacitus, Tallinn, Tallinna asehaldurkond, Tallinna komtuur, Tallinna kubermang, Talvesõda, Tanel Padar, Tarandkalme, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu piiskop, Tartu piiskopkond, Tartu rahu, Tartumaa, Tõnu-Andrus Tannberg, Teine maailmasõda, Teoorjus, Tiit Rosenberg, Tiit Vähi, Tilsiti rahu, Toivo Ülo Raun, Toomas Hendrik Ilves, Toomas Karjahärm, Toompea, Tuna, Turu, Ugandi, Umsiedlung, Uusaeg, Uusikaupunki rahu, V Riigikogu, Vabadussõda, Vabariigi Presidendi auhind, Vabariigi Valitsus eksiilis, Vaiga, Vaikiv ajastu, Vaikiv olek, Vaino Väljas, Vakus, Valgustatud absolutism, Valgustusajastu, Vallisaare vaherahu, Valmiera, Valter Lang, Vana-Liivimaa, Vana-Pärnu, Vanausulised, Vanem, Vanemuine (selts), Vasakpoolsus, Vasall, Vastseliina, Vastupanuliikumine, Vastureformatsioon, Väliseesti külade loend, Võnnu lahing, Võrdsus, Võru, Võrumaa, Veebruarirevolutsioon, Vello Lõugas, Vene, Venemaa, Venemaa Keisririik, Verine pühapäev, Vidzeme, VII Riigikogu, VIII Riigikogu, Viikingid, Viktor Kingissepp, Viljandi, Viljandi komtuur, Villem Reiman, Vilnius, Virtsu, Virumaa, Vojevoodkond, X Riigikogu, XI Riigikogu, Zygmunt II August, Zygmunt III Waza, 1. aastatuhat, 1. detsember, 1. detsembri riigipöördekatse, 1. jaanuar, 1. sajand, 10. detsember, 1030, 1032, 1050, 1054, 1061, 11. november, 1170. aastad, 1187, 1190. aastad, 1193, 1195, 12. detsember, 12. jaanuar, 12. märts, 12. sajand, 1200, 1206, 1208, 1210, 1217, 1219, 1220, 1222, 1223, 1224, 1225, 1227, 1236, 1238, 1241, 1250, 1253, 1260, 1261, 1284, 13. märts, 13. sajand, 1343, 1345, 1346, 14. jaanuar, 14. juuli, 14. juuni, 14. sajand, 1420. aastad, 15. juuli, 15. sajand, 1520. aastad, 1524, 1525, 1550, 1557, 1558, 1559, 1560, 1561, 1562, 1563, 1564, 1570, 1570. aastad, 1572, 1573, 1577, 1579, 1582, 1583, 1584, 1585, 16. juuni, 16. november, 16. oktoober, 16. sajand, 1600, 1610, 1617, 1625, 1629, 1630, 1632, 1645, 1650. aastad, 1656, 1658, 1660, 1661, 1662, 1680. aastad, 1690. aastad, 1695, 1697, 17. oktoobri manifest, 1700, 1701, 1702, 1704, 1705, 1708, 1709, 1710, 1721, 1739, 1783, 1796, 18. jaanuar, 18. sajand, 18. september, 1800, 1801, 1802, 1804, 1805, 1807, 1809, 1810. aastad, 1812, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda, 1816, 1819, 1822, 1829, 1830. aastad, 1832, 1834, 1835, 1836, 1838, 1839, 1840. aastad, 1849, 1853, 1856, 1857, 1858, 1860, 1860. aastad, 1861, 1862, 1863, 1864, 1865, 1866, 1868, 1869, 1870, 1870. aastad, 1871, 1872, 1876, 1880, 1880. aastad, 1881, 1882, 1887, 1888, 1889, 1893, 1896, 1897, 1899, 19. august, 19. juuni, 19. sajand, 19. veebruar, 1905, 1905. aasta revolutsioon, 1906, 1912, 1914, 1915, 1917, 1918, 1919, 1920, 1920. aastad, 1922, 1923, 1924, 1925, 1926, 1927, 1928, 1929, 1930, 1930. aastad, 1933, 1934, 1935, 1936, 1936. aasta suveolümpiamängud, 1937, 1938, 1939, 1940, 1940. aasta Riigivolikogu valimised, 1941, 1944, 1945, 1949, 1950, 1950. aastad, 1951, 1953, 1954, 1955, 1956, 1960, 1960. aastad, 1961, 1967, 1970. aastad, 1973, 1975, 1978, 1980, 1980. aasta suveolümpiamängud, 1980. aastad, 1982, 1985, 1987, 1988, 1989, 1990, 1990. aastad, 1991, 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2. aastatuhat, 2. veebruar, 20. august, 20. detsember, 20. sajand, 2001, 2002, 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus, 2003, 2004, 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2016, 21. august, 21. juuni, 22. juuni, 22. september, 23. august, 23. veebruar, 24. aprill, 24. jaanuar, 24. november, 24. september, 24. veebruar, 25. märts, 25. veebruar, 26. detsember, 28. jaanuar, 28. november, 28. september, 29. jaanuar, 3. jaanuar, 3. märts, 4. sajand, 40 kiri, 6. august, 6. sajand, 7. jaanuar, 7. sajand, 8. Eesti Laskurkorpus, 8. sajand, 800.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika