Sarnasusi Eesti esiajalugu ja Eesti pronksiaeg
Eesti esiajalugu ja Eesti pronksiaeg on 89 ühist asja (Unioonpeedia): Aer, Akali asulakoht, Ale, Assaku, Asva, Asva kultuur, Eesti rauaaeg, Harilik lina, Harjumaa, Hülglased, Hobune, Horisont (ajakiri), Hundikangrud, Jahindus, Järveküla (Rae), Jõelähtme, Jõelähtme kivikirstkalmistu, Jõelähtme vald, Jõgeva maakond, Joaoru, Kaali kindlustatud asula, Kaali kraater, Kadriorg, Kalapüük, Karask, Karusnahk, Kääpa asulakoht, Käevõru, Kõblas, Keraamika, ..., Kesk-Rootsi, Kirves, Kivikalme, Kivikirstkalme, Kivisaar, Kodukits, Kullamäe asulakoht, Kuninguste, Laev, Laevkalme, Lammas, Lülle, Loomakasvatus, Loona asulakoht, Muhu, Nahk, Nisu, Noorem pronksiaeg, Oda, Ojamaa, Paekivi, Palk, Püstkoda, Preisimaa, Pronks, Puder, Purjelaev, Rebala, Riigiküla asulakohad, Saaremaa, Savi, Seeme, Siga, Sirp, Skandinaavia, Soome, Sulev Vahtre, Suveköök, Tallinn, Tara, Teravili, Tina, Tuhk, Tuulingumäe tarandkalme, Valter Lang, Vanem pronksiaeg, Vask, Väetis, Väo, Võrtsjärv, Võsa, Veis, Vello Lõugas, Villa (Võru), Vooremaa, 1. sajand eKr, 6. sajand, 8. sajand, 9. sajand eKr. Laienda indeks (59 rohkem) »
Aer
Moodsa sõudeaeru areng Aer (vananorra: åre) on veesõiduki (enamasti aerupaadi) liigutamiseks mõeldud abivahend.
Aer ja Eesti esiajalugu · Aer ja Eesti pronksiaeg ·
Akali asulakoht
Akali asulakoht on muistne asulakoht, mis asub Emajõe suudme piirkonnas Kalli ehk Akali jõe kaldal.
Akali asulakoht ja Eesti esiajalugu · Akali asulakoht ja Eesti pronksiaeg ·
Ale
Telkkämäki looduskaitseala, Kaavi vald, Soome (2013). Ale (ka aletegemine, aletamine, aletegu, alepõllundus, saarte murdes ja mulgi murdes saat, põhja- ja lõunaeesti murretes ka sõõrd) on põllumaa saamine metsa maharaiumise, metsamaa põletamise ning selle tuhaga maa väetamise teel.
Ale ja Eesti esiajalugu · Ale ja Eesti pronksiaeg ·
Assaku
Assaku on alevik Harju maakonna Rae vallas.
Assaku ja Eesti esiajalugu · Assaku ja Eesti pronksiaeg ·
Asva
Asva on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Asva ja Eesti esiajalugu · Asva ja Eesti pronksiaeg ·
Asva kultuur
Asva kultuur oli hilispronksiaja arheoloogiline kultuur, mis levis ka Eesti alal, saaremaa.ee.
Asva kultuur ja Eesti esiajalugu · Asva kultuur ja Eesti pronksiaeg ·
Eesti rauaaeg
Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.
Eesti esiajalugu ja Eesti rauaaeg · Eesti pronksiaeg ja Eesti rauaaeg ·
Harilik lina
Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.
Eesti esiajalugu ja Harilik lina · Eesti pronksiaeg ja Harilik lina ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Eesti esiajalugu ja Harjumaa · Eesti pronksiaeg ja Harjumaa ·
Hülglased
Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.
Eesti esiajalugu ja Hülglased · Eesti pronksiaeg ja Hülglased ·
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Eesti esiajalugu ja Hobune · Eesti pronksiaeg ja Hobune ·
Horisont (ajakiri)
Kõige esimese Horisondi kaas Horisont on Eesti vanim, 1967.
Eesti esiajalugu ja Horisont (ajakiri) · Eesti pronksiaeg ja Horisont (ajakiri) ·
Hundikangrud
Hundikangrud 2009. aasta suvel Hundikangrud 2009. aasta suvel Hundikangrud (ka: Muuksi Hundikangrud) on kivikirstkalmed Harjumaal Kuusalu vallas Muuksi külas Kahala järve ääres.
Eesti esiajalugu ja Hundikangrud · Eesti pronksiaeg ja Hundikangrud ·
Jahindus
Jahindus on jahipidamist või jahti ehk küttimist ja jahimajandust hõlmav tegevusvaldkond ja majandusharu.
Eesti esiajalugu ja Jahindus · Eesti pronksiaeg ja Jahindus ·
Järveküla (Rae)
Järveküla on küla Harju maakonna Rae vallas.
Eesti esiajalugu ja Järveküla (Rae) · Eesti pronksiaeg ja Järveküla (Rae) ·
Jõelähtme
Droonivideo Rebala kivikalmetest Jõelähtmes Jõelähtme on küla Harjumaal Tallinnast idas, Jõelähtme valla keskus.
Eesti esiajalugu ja Jõelähtme · Eesti pronksiaeg ja Jõelähtme ·
Jõelähtme kivikirstkalmistu
Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo kivikalmetest 2021. aasta kevadel Vaade Rebala kivikirstkalmistule ülalt. 15. aprill 2021 Jõelähtme kivikirstkalmistu (ka Rebala kivikalmed, Jõelähtme kivikalmed) on kivikirstkalmete rühm Tallinna-Narva maantee ääres Tallinnast 20 km idas.
Eesti esiajalugu ja Jõelähtme kivikirstkalmistu · Eesti pronksiaeg ja Jõelähtme kivikirstkalmistu ·
Jõelähtme vald
Jõelähtme vald on kohalik omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas, Tallinnast idas.
Eesti esiajalugu ja Jõelähtme vald · Eesti pronksiaeg ja Jõelähtme vald ·
Jõgeva maakond
Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Eesti esiajalugu ja Jõgeva maakond · Eesti pronksiaeg ja Jõgeva maakond ·
Joaoru
Joaoru linnaosa asukoht Joaoru (ka Joaorg) on Narva linnaosa, mis paikneb linna idaosas.
Eesti esiajalugu ja Joaoru · Eesti pronksiaeg ja Joaoru ·
Kaali kindlustatud asula
Kaali linnuse laotud kuivmüür Ringmüür Vall Rauasulatuskoht Kruse joonis Kaali kindlustatud asula avastati 1970.
Eesti esiajalugu ja Kaali kindlustatud asula · Eesti pronksiaeg ja Kaali kindlustatud asula ·
Kaali kraater
Kaali kraater Kaali kraater aastal 2007 Kaali kraater kevadise suurvee ajal, 2010 Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes).
Eesti esiajalugu ja Kaali kraater · Eesti pronksiaeg ja Kaali kraater ·
Kadriorg
Kadrioru asumi kaart Kadrioru park Russalka mälestussammas Kadriorus Kadriorg on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Eesti esiajalugu ja Kadriorg · Eesti pronksiaeg ja Kadriorg ·
Kalapüük
Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.
Eesti esiajalugu ja Kalapüük · Eesti pronksiaeg ja Kalapüük ·
Karask
Karask (keskmurdes kohmakas) on keefiri, hapu‑ või petipiima, kohupiima või ka jogurtiga tehtud odra‑ või jämeda nisujahu tainast küpsetis.
Eesti esiajalugu ja Karask · Eesti pronksiaeg ja Karask ·
Karusnahk
Hermeliinist kübar, sall ja muhv Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitav nahk.
Eesti esiajalugu ja Karusnahk · Eesti pronksiaeg ja Karusnahk ·
Kääpa asulakoht
Kääpa asulakoht on kiviaegne asulakoht, mis asub Kääpa külas.
Eesti esiajalugu ja Kääpa asulakoht · Eesti pronksiaeg ja Kääpa asulakoht ·
Käevõru
Moodne kullast käevõru Käevõru on metallist või muust materjalist tehtud ehe (käeehe), mida kantakse ümber randme või käsivarre.
Eesti esiajalugu ja Käevõru · Eesti pronksiaeg ja Käevõru ·
Kõblas
Sambia naine kõplaga (2007) Kõblas (ka kabli) on varrest ja selle külge risti kinnitatud (metall)terast koosnev maaharimisriist mulla kobestamiseks ja umbrohu eemaldamiseks.
Eesti esiajalugu ja Kõblas · Eesti pronksiaeg ja Kõblas ·
Keraamika
Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).
Eesti esiajalugu ja Keraamika · Eesti pronksiaeg ja Keraamika ·
Kesk-Rootsi
Kesk-Rootsina võib kirjeldada nelja suurima järve ümbruskonda Kesk-Rootsina (rootsi keeles Mellansverige) kirjeldatakse maastikke, mis ümbritsevad Mälareni, Hjälmareni, Vänerni ja Vätterni järvi.
Eesti esiajalugu ja Kesk-Rootsi · Eesti pronksiaeg ja Kesk-Rootsi ·
Kirves
Kirves Kirves on tööriist, mida kasutatakse puidu lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks.
Eesti esiajalugu ja Kirves · Eesti pronksiaeg ja Kirves ·
Kivikalme
Mäla kivikalmed Muhu saarel Kivikalme (Saaremaal rahvapäraselt ka raun) on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.
Eesti esiajalugu ja Kivikalme · Eesti pronksiaeg ja Kivikalme ·
Kivikirstkalme
Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.
Eesti esiajalugu ja Kivikirstkalme · Eesti pronksiaeg ja Kivikirstkalme ·
Kivisaar
Kivisaar on üks Kolga-Jaani voorestiku voortest.
Eesti esiajalugu ja Kivisaar · Eesti pronksiaeg ja Kivisaar ·
Kodukits
Kodukits (Capra hircus või Capra aegagrus hircus) on veislaste sugukonda kitse perekonda kuuluv sõraline.
Eesti esiajalugu ja Kodukits · Eesti pronksiaeg ja Kodukits ·
Kullamäe asulakoht
Kullamägi on muistne asulakoht, mis asub Kastre vallas Kastre küla territooriumil Emajõe kaldast 180 m lõunas soost esilekerkival kühmul.
Eesti esiajalugu ja Kullamäe asulakoht · Eesti pronksiaeg ja Kullamäe asulakoht ·
Kuninguste
Kuninguste on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Eesti esiajalugu ja Kuninguste · Eesti pronksiaeg ja Kuninguste ·
Laev
Maailma suurimate laevade võrdlus. Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk.
Eesti esiajalugu ja Laev · Eesti pronksiaeg ja Laev ·
Laevkalme
Laevkalme Ojamaal Laevkalme on kivikalme tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt (kivilaev).
Eesti esiajalugu ja Laevkalme · Eesti pronksiaeg ja Laevkalme ·
Lammas
Lamba skelett Lamba pügamine Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.
Eesti esiajalugu ja Lammas · Eesti pronksiaeg ja Lammas ·
Lülle
Lülle on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Eesti esiajalugu ja Lülle · Eesti pronksiaeg ja Lülle ·
Loomakasvatus
Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.
Eesti esiajalugu ja Loomakasvatus · Eesti pronksiaeg ja Loomakasvatus ·
Loona asulakoht
Loona asulakoht on asulakoht Saaremaal Saaremaa vallas Kiirassaare külas endisaegse Loona mõisa alal (vaadatud 03.10.2015).
Eesti esiajalugu ja Loona asulakoht · Eesti pronksiaeg ja Loona asulakoht ·
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Eesti esiajalugu ja Muhu · Eesti pronksiaeg ja Muhu ·
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Eesti esiajalugu ja Nahk · Eesti pronksiaeg ja Nahk ·
Nisu
Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Eesti esiajalugu ja Nisu · Eesti pronksiaeg ja Nisu ·
Noorem pronksiaeg
Noorem pronksiaeg on pronksiaja hilisem osa.
Eesti esiajalugu ja Noorem pronksiaeg · Eesti pronksiaeg ja Noorem pronksiaeg ·
Oda
pisi Oda on varrega torke- või viskerelv, mida inimesed on kasutanud nii sõjas, spordis kui ka jahipidamisel ning mis kuulub külmrelvade hulka.
Eesti esiajalugu ja Oda · Eesti pronksiaeg ja Oda ·
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Eesti esiajalugu ja Ojamaa · Eesti pronksiaeg ja Ojamaa ·
Paekivi
Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
Eesti esiajalugu ja Paekivi · Eesti pronksiaeg ja Paekivi ·
Palk
Palk ehk töötasu ehk teenistus on töö tegemise eest makstav rahaline või aineline tasu.
Eesti esiajalugu ja Palk · Eesti pronksiaeg ja Palk ·
Püstkoda
Saami püstkoda (''lávvu'') 19. sajandi lõpust Uuemaaegne püstkoda-suveköök Mustjõe kõrtsitalus Harjumaal Püstkoda on koonilise kujuga lattehitis, mis on kaetud loomanahkade, puukoore, presendi, okste või muu taolisega.
Eesti esiajalugu ja Püstkoda · Eesti pronksiaeg ja Püstkoda ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Eesti esiajalugu ja Preisimaa · Eesti pronksiaeg ja Preisimaa ·
Pronks
Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.
Eesti esiajalugu ja Pronks · Eesti pronksiaeg ja Pronks ·
Puder
Puder on pehme toit, mis on tavaliselt valmistatud jahu, kruupe, tangu või helbeid vees, piimas või mõlema segus keetes.
Eesti esiajalugu ja Puder · Eesti pronksiaeg ja Puder ·
Purjelaev
5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.
Eesti esiajalugu ja Purjelaev · Eesti pronksiaeg ja Purjelaev ·
Rebala
Rebala on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Eesti esiajalugu ja Rebala · Eesti pronksiaeg ja Rebala ·
Riigiküla asulakohad
Riigiküla asulakohad on muistsed asulakohad, mis asuvad Ida-Virumaal Narva–Narva-Jõesuu maanteest läänes Tõrvajõe lähedal.
Eesti esiajalugu ja Riigiküla asulakohad · Eesti pronksiaeg ja Riigiküla asulakohad ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eesti esiajalugu ja Saaremaa · Eesti pronksiaeg ja Saaremaa ·
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Eesti esiajalugu ja Savi · Eesti pronksiaeg ja Savi ·
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Eesti esiajalugu ja Seeme · Eesti pronksiaeg ja Seeme ·
Siga
Kodusiga ehk siga (Sus domestica või Sus scrofa domestica) on liik või alamliik sõralisi perekonnast siga.
Eesti esiajalugu ja Siga · Eesti pronksiaeg ja Siga ·
Sirp
Sirp Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks.
Eesti esiajalugu ja Sirp · Eesti pronksiaeg ja Sirp ·
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Eesti esiajalugu ja Skandinaavia · Eesti pronksiaeg ja Skandinaavia ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Eesti esiajalugu ja Soome · Eesti pronksiaeg ja Soome ·
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Eesti esiajalugu ja Sulev Vahtre · Eesti pronksiaeg ja Sulev Vahtre ·
Suveköök
Suveköök on väike elumajast eraldi asuv lahtise koldega ehitis soojal ajal söögi valmistamiseksEesti keele seletav sõnaraamat.
Eesti esiajalugu ja Suveköök · Eesti pronksiaeg ja Suveköök ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti esiajalugu ja Tallinn · Eesti pronksiaeg ja Tallinn ·
Tara
Aed ehk tara on piirdeehitis, mis märgistab mingi territooriumi piire või piirab loomade või inimeste liikumist mingil maa-alal.
Eesti esiajalugu ja Tara · Eesti pronksiaeg ja Tara ·
Teravili
Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.
Eesti esiajalugu ja Teravili · Eesti pronksiaeg ja Teravili ·
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Eesti esiajalugu ja Tina · Eesti pronksiaeg ja Tina ·
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Eesti esiajalugu ja Tuhk · Eesti pronksiaeg ja Tuhk ·
Tuulingumäe tarandkalme
Tuulingumäe tarandkalme asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Põllukülas.
Eesti esiajalugu ja Tuulingumäe tarandkalme · Eesti pronksiaeg ja Tuulingumäe tarandkalme ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Eesti esiajalugu ja Valter Lang · Eesti pronksiaeg ja Valter Lang ·
Vanem pronksiaeg
Üks olulisemaid vanema pronksiaja leide Saksamaalt: Nebra taevaketas Vanem pronksiaeg on pronksiaja varasem osa.
Eesti esiajalugu ja Vanem pronksiaeg · Eesti pronksiaeg ja Vanem pronksiaeg ·
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Eesti esiajalugu ja Vask · Eesti pronksiaeg ja Vask ·
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Eesti esiajalugu ja Väetis · Eesti pronksiaeg ja Väetis ·
Väo
Väo on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.
Eesti esiajalugu ja Väo · Eesti pronksiaeg ja Väo ·
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Eesti esiajalugu ja Võrtsjärv · Eesti pronksiaeg ja Võrtsjärv ·
Võsa
Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.
Eesti esiajalugu ja Võsa · Eesti pronksiaeg ja Võsa ·
Veis
Veised Hiiumaal Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.
Eesti esiajalugu ja Veis · Eesti pronksiaeg ja Veis ·
Vello Lõugas
Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.
Eesti esiajalugu ja Vello Lõugas · Eesti pronksiaeg ja Vello Lõugas ·
Villa (Võru)
Villa on küla Võrumaal Võru vallas.
Eesti esiajalugu ja Villa (Võru) · Eesti pronksiaeg ja Villa (Võru) ·
Vooremaa
Vooremaa (ka Saadjärve voorestik) on Eesti maastikurajoon.
Eesti esiajalugu ja Vooremaa · Eesti pronksiaeg ja Vooremaa ·
1. sajand eKr
1.
1. sajand eKr ja Eesti esiajalugu · 1. sajand eKr ja Eesti pronksiaeg ·
6. sajand
6.
6. sajand ja Eesti esiajalugu · 6. sajand ja Eesti pronksiaeg ·
8. sajand
8.
8. sajand ja Eesti esiajalugu · 8. sajand ja Eesti pronksiaeg ·
9. sajand eKr
9.
9. sajand eKr ja Eesti esiajalugu · 9. sajand eKr ja Eesti pronksiaeg ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti esiajalugu ja Eesti pronksiaeg ühist
- Millised on sarnasused Eesti esiajalugu ja Eesti pronksiaeg
Võrdlus Eesti esiajalugu ja Eesti pronksiaeg
Eesti esiajalugu on 767 suhted, samas Eesti pronksiaeg 100. Kuna neil ühist 89, Jaccard indeks on 10.27% = 89 / (767 + 100).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti esiajalugu ja Eesti pronksiaeg. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: