Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti esiajalugu ja Ruhnu
Eesti esiajalugu ja Ruhnu on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Ahven, Aivar Kriiska, Antsülusjärv, Arheoloog, Eesti Ajaloomuuseum, Joldiameri, Küllo Arjakas, Kiviaeg, Läti, Lest, Liivi laht, Metskits, Paul Johansen, Pruunkaru, Rebane, Rootsi, Sanglepp, Stockholm, Viigerhüljes, Viikingiaeg.
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Ahven ja Eesti esiajalugu · Ahven ja Ruhnu ·
Aivar Kriiska
Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.
Aivar Kriiska ja Eesti esiajalugu · Aivar Kriiska ja Ruhnu ·
Antsülusjärv
Antsülusjärv oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne mageveeline järv ajavahemikus umbes 9000–7000 aastat eKr (radiosüsinikumeetodga mõõtes on ajavahemikuks saadud 9300–8000 14C-aastat tagasi).
Antsülusjärv ja Eesti esiajalugu · Antsülusjärv ja Ruhnu ·
Arheoloog
Arheoloog väljakaevamistel Arheoloog on inimene, kelle kutseala on arheoloogia või kes tegeleb produktiivselt arheoloogiaga vabal ajal.
Arheoloog ja Eesti esiajalugu · Arheoloog ja Ruhnu ·
Eesti Ajaloomuuseum
Eesti Ajaloomuuseumi hoone Tallinna vanalinnas Pikal tänaval Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum on muuseum, mille põhiülesandeks on eesti rahva, maa ja riigi ajalooga seotud materjalide kogumine, säilitamine, teaduslik läbitöötamine, nende vahendamine üldsusele ja museoloogilise töö edendamine.
Eesti Ajaloomuuseum ja Eesti esiajalugu · Eesti Ajaloomuuseum ja Ruhnu ·
Joldiameri
Joldiameri oli viimase jääaja järel, umbes aastatel 9600–9000 eKr, Läänemere nõos eksisteerinud meri, üks tänase Läänemere kujunemisele eelnenud staadiumitest.
Eesti esiajalugu ja Joldiameri · Joldiameri ja Ruhnu ·
Küllo Arjakas
Küllo Arjakas Tallinna Linnamuuseumis 2014. aastal Küllo Arjakas 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Küllo Arjakas (sündinud 10. oktoobril 1959) on Eesti ajaloolane ja poliitik.
Eesti esiajalugu ja Küllo Arjakas · Küllo Arjakas ja Ruhnu ·
Kiviaeg
Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.
Eesti esiajalugu ja Kiviaeg · Kiviaeg ja Ruhnu ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eesti esiajalugu ja Läti · Läti ja Ruhnu ·
Lest
Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala.
Eesti esiajalugu ja Lest · Lest ja Ruhnu ·
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Eesti esiajalugu ja Liivi laht · Liivi laht ja Ruhnu ·
Metskits
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.
Eesti esiajalugu ja Metskits · Metskits ja Ruhnu ·
Paul Johansen
Paul Johansen (10. detsember (vkj) / 23. detsember) 1901 Tallinn – 14. aprill 1965 Hamburg) oli taani päritolu Eesti ja Saksa ajaloolane.
Eesti esiajalugu ja Paul Johansen · Paul Johansen ja Ruhnu ·
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Eesti esiajalugu ja Pruunkaru · Pruunkaru ja Ruhnu ·
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Eesti esiajalugu ja Rebane · Rebane ja Ruhnu ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eesti esiajalugu ja Rootsi · Rootsi ja Ruhnu ·
Sanglepp
Sanglepp ehk must lepp (Alnus glutinosa) on kaseliste sugukonda lepa perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.
Eesti esiajalugu ja Sanglepp · Ruhnu ja Sanglepp ·
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Eesti esiajalugu ja Stockholm · Ruhnu ja Stockholm ·
Viigerhüljes
Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.
Eesti esiajalugu ja Viigerhüljes · Ruhnu ja Viigerhüljes ·
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti esiajalugu ja Ruhnu ühist
- Millised on sarnasused Eesti esiajalugu ja Ruhnu
Võrdlus Eesti esiajalugu ja Ruhnu
Eesti esiajalugu on 767 suhted, samas Ruhnu 167. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 2.14% = 20 / (767 + 167).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti esiajalugu ja Ruhnu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
