VäljuvSaabuva

🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!

Sisukord

1. 764 suhted: Abielu, Absoluutne vanus, Adila kivikalme, Adramaa, Aer, Aestid, Ago Pajur, Ahing, Ahm, Ahven, Ain Mäesalu, Aivar Kriiska, Ajalooallikad, Ajalooline aeg, Ajujaht, Akadeemiline Põllumajanduse Selts, Akali asulakoht, Albert (Riia piiskop), Ale, Aleksander III, Alepõld, Alepõllundus, Alt-Laari linnamägi, Altai keeled, Alutaguse kihelkond, Anatoolia, Anders Sunesen, Andres Andresen, Andres Tvauri, Animism, Anti Selart, Anto Raukas, Antsülusjärv, Ardu neoliitiline kalmistu, Arheoloog, Arheoloogia, Arheoloogiline kultuur, Arktiline kliimavööde, Arnold Süvalep, Assaku, Asti järv, Asula, Asva, Asva kultuur, Atlantiline kliimastaadium, Autosoom, Avita, Ümera lahing, Balti jääpaisjärv, Balti keeled, ... Laienda indeks (714 rohkem) » « Kahaneb indeks

2. Eesti ajaloolised piirkonnad
3. Euroopa esiaeg

Abielu

Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev inimsuhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused.

Vaata Eesti esiajalugu ja Abielu

Absoluutne vanus

Absoluutne vanus on ajaühikutes väljendatav kivistise, kivimi, mineraali, arheoloogilise leiu vms vanus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Absoluutne vanus

Adila kivikalme

Adila kivikalme (ka Mikuri kivikalme) on muistne kivikalme Rapla maakonnas Kohila vallas (vaadatud 02.10.2015).

Vaata Eesti esiajalugu ja Adila kivikalme

Adramaa

Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Adramaa

Aer

Moodsa sõudeaeru areng Aer (vananorra: åre) on veesõiduki (enamasti aerupaadi) liigutamiseks mõeldud abivahend.

Vaata Eesti esiajalugu ja Aer

Aestid

Rooma riik keiser Hadrianuse valitsemisajal. Tacituse piltidel põhinev kaart piirkonna hõimudest. Aestit on kaardil praeguse Kaliningradi ümbruses Willem ja Joan Blaeu, 1645 Euroopa Sarmatia (Leedus), Alain Manesson Mallet, 1685 Aestid oli Läänemere kagu- ja võib-olla ka idakaldal elanud rahvas või rahvad, keda on mainitud 1.–10.

Vaata Eesti esiajalugu ja Aestid

Ago Pajur

Ago Pajur (sündinud 24. märtsil 1962 Türil) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 1999.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ago Pajur

Ahing

Ahing (ka västar, västraraud, kalaraud, piht) on puuvarrest ja kiskudega piidest kalapüügivahendEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Vaata Eesti esiajalugu ja Ahing

Ahm

Ahm ehk kaljukass (Gulo gulo) on kärplaste sugukonda ahmi perekonda kuuluv kiskja.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ahm

Ahven

Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ahven

Ain Mäesalu

Ain Mäesalu aastal 2010 Ain Mäesalu (sündinud 23. veebruaril 1955 Pärnumaal Emmu-Arukülas Mäe-Jüri talus) on Eesti arheoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ain Mäesalu

Aivar Kriiska

Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.

Vaata Eesti esiajalugu ja Aivar Kriiska

Ajalooallikad

Ajalooallikad on ehitised, esemed, kirja pandud tekstid ja suulised mälestused, millest on võimalik saada teadmisi mineviku sündmuste kohta.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ajalooallikad

Ajalooline aeg

Ajalooline aeg on ajalooperiood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ajalooline aeg

Ajujaht

Ajujaht (ka aju) on jahipidamise viis, mille korral ajajad piiravad ulukid mingisse maa-alasse, kust neid saavad kas kütid lasta või kus ulukid ise satuvad püünistesseEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Vaata Eesti esiajalugu ja Ajujaht

Akadeemiline Põllumajanduse Selts

Akadeemiline Põllumajanduse Selts (algselt Akadeemiline Põllumajanduslik Selts) on aastatel 1920–1940 ja uuesti aastast 1989 tegutsev seltshttp://aps.emu.ee/ (vaadatud 27.02.2013), mis ühendab enda alla põllumajandusest huvituvaid õppejõude ja üliõpilasi.

Vaata Eesti esiajalugu ja Akadeemiline Põllumajanduse Selts

Akali asulakoht

Akali asulakoht on muistne asulakoht, mis asub Emajõe suudme piirkonnas Kalli ehk Akali jõe kaldal.

Vaata Eesti esiajalugu ja Akali asulakoht

Albert (Riia piiskop)

Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.

Vaata Eesti esiajalugu ja Albert (Riia piiskop)

Ale

Telkkämäki looduskaitseala, Kaavi vald, Soome (2013). Ale (ka aletegemine, aletamine, aletegu, alepõllundus, saarte murdes ja mulgi murdes saat, põhja- ja lõunaeesti murretes ka sõõrd) on põllumaa saamine metsa maharaiumise, metsamaa põletamise ning selle tuhaga maa väetamise teel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ale

Aleksander III

Aleksander III, Ivan Kramskoi portree Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, pärines Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Vaata Eesti esiajalugu ja Aleksander III

Alepõld

Alepõld (ka: alemaa) on aletegemisel saadud põld, mida kasutati 3–4 aastat.

Vaata Eesti esiajalugu ja Alepõld

Alepõllundus

Alepõletamine Alepõllundus ehk aleviljelus (inglise keeles slash-and-burn, slash-and-burn cultivation, shifting cultivation) on algeline põllundusviis; maa väetamine seal kasvanud puude ja võsa tuhaga.

Vaata Eesti esiajalugu ja Alepõllundus

Alt-Laari linnamägi

pisi Alt-Laari linnamägi asub Tartumaal Elva vallas Maiorus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Alt-Laari linnamägi

Altai keeled

Altai keeled on keelte rühm, kuhu arvatakse turgi, mongoli ja tunguusi-mandžu keeled.

Vaata Eesti esiajalugu ja Altai keeled

Alutaguse kihelkond

Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.

Vaata Eesti esiajalugu ja Alutaguse kihelkond

Anatoolia

Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Anatoolia

Anders Sunesen

Anders Sunesen Lindanise lahingus Anders Sunesen (ka Andreas Sunesen, ladina keeles Andreas Sunonis; umbes 1167 – 1228) oli Lundi peapiiskop aastatel 1201–1228 ja esimene Taani asehaldur Tallinnas pärast selle vallutamist 1219.

Vaata Eesti esiajalugu ja Anders Sunesen

Andres Andresen

Andres Andresen Andres Andresen (sündinud 2. detsembril 1971 Tallinnas) on eesti ajaloolane, filosoofiadoktor, Tartu Ülikooli Eesti uusaja ajaloo kaasprofessor.

Vaata Eesti esiajalugu ja Andres Andresen

Andres Tvauri

Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.

Vaata Eesti esiajalugu ja Andres Tvauri

Animism

Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse.

Vaata Eesti esiajalugu ja Animism

Anti Selart

Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.

Vaata Eesti esiajalugu ja Anti Selart

Anto Raukas

Anto Raukas (17. veebruar 1935 Tartu – 19. aprill 2021) oli eesti geoloog, kergejõustiklane ja sporditegelane; Eesti Teaduste Akadeemia liige (1977).

Vaata Eesti esiajalugu ja Anto Raukas

Antsülusjärv

Antsülusjärv oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne mageveeline järv ajavahemikus umbes 9000–7000 aastat eKr (radiosüsinikumeetodga mõõtes on ajavahemikuks saadud 9300–8000 14C-aastat tagasi).

Vaata Eesti esiajalugu ja Antsülusjärv

Ardu neoliitiline kalmistu

Ardu neoliitiline kalmistu (ka: Ardu kalmistu, Ardu venekirveste kultuuri kalmistu) Harju maakonnas Kose vallas Ardu alevikus asuv muinaskalmistu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ardu neoliitiline kalmistu

Arheoloog

Arheoloog väljakaevamistel Arheoloog on inimene, kelle kutseala on arheoloogia või kes tegeleb produktiivselt arheoloogiaga vabal ajal.

Vaata Eesti esiajalugu ja Arheoloog

Arheoloogia

Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.

Vaata Eesti esiajalugu ja Arheoloogia

Arheoloogiline kultuur

Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.

Vaata Eesti esiajalugu ja Arheoloogiline kultuur

Arktiline kliimavööde

Arktilise kliima ala Arktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb arktiline õhumass.

Vaata Eesti esiajalugu ja Arktiline kliimavööde

Arnold Süvalep

Gori šarž Arnold Schulbachist (Arnold Süvalepast) Arnold Paul Süvalep (kuni 1935. aastani Arnold Paul Schulbach; 18. aprill 1888 Avinurme vald, Tartumaa – 23. juuni 1968 Tallinn) oli Eesti poliitik ja ajakirjanik.

Vaata Eesti esiajalugu ja Arnold Süvalep

Assaku

Assaku on alevik Harju maakonna Rae vallas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Assaku

Asti järv

Asti järv (ka Burtnieki järv; läti keeles Burtnieks, Burtnieka ezers, Burtnieku ezers) on järv Lätis Valmiera piirkonnas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Asti järv

Asula

Asula Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks.

Vaata Eesti esiajalugu ja Asula

Asva

Asva on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Asva

Asva kultuur

Asva kultuur oli hilispronksiaja arheoloogiline kultuur, mis levis ka Eesti alal, saaremaa.ee.

Vaata Eesti esiajalugu ja Asva kultuur

Atlantiline kliimastaadium

Atlantiline kliimastaadium ehk holotseeni klimaatiline optimum ehk atlantiline periood oli suhteliselt sooja kliima periood ajal 6000–3000 a. e.m.a. Eesti alal kasvasid sellal laialehised metsad.

Vaata Eesti esiajalugu ja Atlantiline kliimastaadium

Autosoom

Autosoomid ja sugukromosoomid Autosoom (inglise keeles autosome) on kromosoom (mittesugukromosoom), mis esineb võrdarvuliselt (nt paariliselt) liigi kõikidel isenditel, olenemata nende soost.

Vaata Eesti esiajalugu ja Autosoom

Avita

Avita Tallinnas, Pikk 68 Avita (harvemini ka AVITA) on kirjastus Tallinnas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Avita

Ümera lahing

Ümera lahing oli Liivimaa ristisõja ja selle osa, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste (eelkõige ugalaste) väe vahel 1210.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ümera lahing

Balti jääpaisjärv

Balti jääpaisjärv (ka Balti paisjärv, Balti jääjärv) oli Läänemere nõos asunud jääpaisjärv.

Vaata Eesti esiajalugu ja Balti jääpaisjärv

Balti keeled

Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.

Vaata Eesti esiajalugu ja Balti keeled

Baltimaad

Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.

Vaata Eesti esiajalugu ja Baltimaad

Baltlased

Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.

Vaata Eesti esiajalugu ja Baltlased

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Bütsants

Beverini linnus

Beverini linnus oli üks 13.

Vaata Eesti esiajalugu ja Beverini linnus

Billingeni katastroof

thumb Billingeni katastroof oli Balti jääpaisjärve ühinemine Atlandi ookeaniga Kesk-Rootsis Billingeni lavamäe juures, mis tõi kaasa suure ja väga kiire veetaseme languse Läänemere nõos.

Vaata Eesti esiajalugu ja Billingeni katastroof

Bråvalla lahing

Bråvalla lahing oli legendaarne lahing, mida Norra saagades kirjeldatakse toimununa Bråvallas Rootsi kuninga Sigurd Ringi ja tema onu Taani kuningas Harald Hilditönni vahel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Bråvalla lahing

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Vaata Eesti esiajalugu ja Cēsis

Coelestinus III

Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.

Vaata Eesti esiajalugu ja Coelestinus III

Dateerimine

Dateerimine on aja kindlaks määramine.

Vaata Eesti esiajalugu ja Dateerimine

Daugava

Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Daugava

Dendrokronoloogia

Puu aastarõngad Dendrokronoloogia on teadusharu ja ka meetod, mis uurib ja analüüsib puittaimede aastarõngaid.

Vaata Eesti esiajalugu ja Dendrokronoloogia

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Vaata Eesti esiajalugu ja DNA

Doonau

Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.

Vaata Eesti esiajalugu ja Doonau

Eelrooma rauaaeg

Eelrooma rauaaeg on vanema rauaaja ja ühtlasi kogu rauaaja varaseim periood Põhja-Euroopas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Eelrooma rauaaeg

Eeluurali keel

Eeluurali keel on hüpoteetiline Uurali algkeele eellaskeel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Eeluurali keel

Eelviikingiaeg

Eelviikingiaeg on periood Põhja-Euroopa ajaloos, mis jääb rahvasterännuaja ja viikingiaja vahele.

Vaata Eesti esiajalugu ja Eelviikingiaeg

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Eesti

Eesti Ajaloomuuseum

Eesti Ajaloomuuseumi hoone Tallinna vanalinnas Pikal tänaval Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum on muuseum, mille põhiülesandeks on eesti rahva, maa ja riigi ajalooga seotud materjalide kogumine, säilitamine, teaduslik läbitöötamine, nende vahendamine üldsusele ja museoloogilise töö edendamine.

Vaata Eesti esiajalugu ja Eesti Ajaloomuuseum

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Vaata Eesti esiajalugu ja Eesti ajalugu

Eesti keskaeg

Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.

Vaata Eesti esiajalugu ja Eesti keskaeg

Eesti pronksiaeg

Kaali kindlustatud asula rauasulatuskoht, kus on leitud 8.–6. sajandisse eKr dateeritud leide Eesti pronksiaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 1800–500 eKr.

Vaata Eesti esiajalugu ja Eesti pronksiaeg

Eesti Raamat

Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.

Vaata Eesti esiajalugu ja Eesti Raamat

Eesti rauaaeg

Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Eesti rauaaeg

Eesti viikingiaeg

Eesti viikingiaeg on Eesti ajalooperiood aastatel –1050.

Vaata Eesti esiajalugu ja Eesti viikingiaeg

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Eestlased

Ehe

August Pollak, "Vaikelu ehetega" (1907) Keenia mees traditsiooniliste ehetega Ehe on ese, mida kasutatakse millegi või kellegi ehtimiseks, kaunistamiseks.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ehe

EKr

eKr (varem e. Kr.) ehk e.m.a (varem e. m. a.) on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning ajastusse enne selle ajaarvamise alguspunkti.

Vaata Eesti esiajalugu ja EKr

Emajõgi

Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.

Vaata Eesti esiajalugu ja Emajõgi

ERR Novaator

ERR Novaator (kuni aastani 2015 Novaator) on Tartu Ülikooli ja Eesti Rahvusringhäälingu teadusportaal.

Vaata Eesti esiajalugu ja ERR Novaator

Esiaeg

Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.

Vaata Eesti esiajalugu ja Esiaeg

Estonian Journal of Archaeology

Estonian Journal of Archaeology ('Eesti arheoloogiaajakiri') on Eesti Teaduste Akadeemia ajakiri, mis ilmub koostöös ning.

Vaata Eesti esiajalugu ja Estonian Journal of Archaeology

Etümoloogia

Etümoloogia (tuleneb vanakreeka sõnadest ἔτυμον ’tõde’, sõna algtähendus ning λόγος ’õpetus, sõna’) on keeleteaduse haru, milles uuritakse sõnade algupära, sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega.

Vaata Eesti esiajalugu ja Etümoloogia

Etnograafia

Etnograafia on humanitaar- ja sotsiaalteaduslik termin, millel on tulenevalt erinevast ajaloolisest kasutusest eri teadustraditsioonides (Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika) kaks sisu poolest selgelt eristuvat tähendust: rahvateadus (teadusdistsipliin) ja kultuurikirjeldus (metodoloogia).

Vaata Eesti esiajalugu ja Etnograafia

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Vaata Eesti esiajalugu ja Euroopa

Euroopa piison

Euroopa piison Tallinna Loomaaias 2023. aasta märtsis Euroopa piison ehk pürg (omastav pürja) (Bison bonasus) on veislaste sugukonda kuuluv imetaja, kes on Eestis loodusliku liigina välja surnud.

Vaata Eesti esiajalugu ja Euroopa piison

Euroopa sookilpkonn

Euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis) on lamekilpkonlaste sugukonda sookilpkonna perekonda kuuluv kilpkonn.

Vaata Eesti esiajalugu ja Euroopa sookilpkonn

Europiidne rass

Europiidne rass ehk europiidid (kõnekeeles ka valge rass, kaasaegses Ameerika inglise keeles Caucasian, ka Caucasoid, "kaukaasia rass") on vananenud termin, mida on ajalooliselt kasutatud viitamaks heleda nahavärviga inimestele.

Vaata Eesti esiajalugu ja Europiidne rass

Evald Tõnisson

Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.

Vaata Eesti esiajalugu ja Evald Tõnisson

Füüsiline antropoloogia

ülikooli muuseumis. Füüsiline antropoloogia ehk inimeseteadus uurib inimest kui bioloogilist olendit, tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsiga, uurib tema iseärasusi ja on põlvnemist käsitlev teadusharu: uuritakse inimese bioloogilist evolutsiooni, rasside kujunemist aga ka inimese erinevat vastuvõtlikkust teatud haigustele, mis kuulub juba otseselt tänapäevaste probleemide ringi.

Vaata Eesti esiajalugu ja Füüsiline antropoloogia

Floeem

Niin ehk floeem on taimede juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi saadused (suhkrud).

Vaata Eesti esiajalugu ja Floeem

Fulco

Fulco oli benediktiini munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras umbes 1165.

Vaata Eesti esiajalugu ja Fulco

Götaland

Götalandi alad Rootsis Götaland on ajalooline piirkond Rootsis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Götaland

Geen

aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Geen

Genoom

Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.

Vaata Eesti esiajalugu ja Genoom

Geoloogia

Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.

Vaata Eesti esiajalugu ja Geoloogia

Germaani keeled

Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.

Vaata Eesti esiajalugu ja Germaani keeled

Germania (raamat)

1645. aastast pärit kaart, mis on valminud raamatust "Germania" saadud informatsiooni põhjal "Germania" ehk "De origine et situ Germanorum" on Vana-Rooma ajaloolase Tacituse umbes 98.

Vaata Eesti esiajalugu ja Germania (raamat)

Gesta Danorum

"Gesta Danorum", esimene lehekülg "Gesta Danorum" ("Taanlaste vägiteod") on Taani ajaloo alane töö, mille koostas 12. sajandil Saxo Grammaticus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Gesta Danorum

Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificum

"Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificium", tõlkes "Hamburgi kiriku piiskoppide teod", on Bremeni Adami ajavahemikus 1073–1076 koostatud neljaosaline kroonika.

Vaata Eesti esiajalugu ja Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificum

Glatsioisostaasia

Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass.

Vaata Eesti esiajalugu ja Glatsioisostaasia

Grööni hüljes

Grööni hüljes (Pagophilus groenlandicus) on liik loivalisi.

Vaata Eesti esiajalugu ja Grööni hüljes

Haigus

Haigus (kreeka νόσος nosos 'haigus', 'tõbi', ladina morbus) on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.

Vaata Eesti esiajalugu ja Haigus

Halvdan Must

Halvdan Must (norra Halvdan Svarte, vanapõhja Hálfdan svarti) oli Ida-Norra väikekuningas 9. sajandist, Gudrød Halvdansson Veidekonge ja Åsa Haraldsdatteri, Agderi kuninga Harald Granraude tütre poeg, Harald Kaunisjuukse isa.

Vaata Eesti esiajalugu ja Halvdan Must

Haplogrupp

Haplogrupp on molekulaarses evolutsioonis sarnaste DNA variantide (haplotüüpide) kogum, mis omab ühist üksiku nukleotiidi polümorfismiga esivanemat.

Vaata Eesti esiajalugu ja Haplogrupp

Hardeknud I

Hardeknud või Knud I (sündinud ca 880) oli legendaarne Taani kuningas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Hardeknud I

Harilik astelpaju

Harilik astelpaju (Hippophaë rhamnoides) on hõbepuuliste sugukonna astelpaju perekonda kuuluv põõsaliik.

Vaata Eesti esiajalugu ja Harilik astelpaju

Harilik drüüas

Harilik drüüas (Dryas octopetala) on igihaljas poolpõõsas roosõieliste sugukonnast.

Vaata Eesti esiajalugu ja Harilik drüüas

Harilik jalakas

Harilik jalakas (Ulmus glabra) on jalakaliste sugukonda jalaka perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline lehtpuu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Harilik jalakas

Harilik kadakas

Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Harilik kadakas

Harilik kuusk

Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Harilik kuusk

Harilik lina

Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.

Vaata Eesti esiajalugu ja Harilik lina

Harilik mänd

Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.

Vaata Eesti esiajalugu ja Harilik mänd

Harilik palderjan

Harilik palderjan (Valeriana officinalis) on palderjaniliste sugukonda palderjani perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Vaata Eesti esiajalugu ja Harilik palderjan

Harilik pärn

Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu (Tilia cordata) on pärnaliste sugukonda pärna perekonda kuuluv lehtpuu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Harilik pärn

Harilik rästik

Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.

Vaata Eesti esiajalugu ja Harilik rästik

Harilik saar

Harilik saar (Fraxinus excelsior) on õlipuuliste sugukonda saare perekonda kuuluv ühekojaline mitmeaastane heitlehine lehtpuu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Harilik saar

Harilik sarapuu

Noored pähklid Emasõisik Harilik sarapuu (Corylus avellana) on kaseliste sugukonda sarapuu perekonda kuuluv heitlehine põõsas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Harilik sarapuu

Harilik tamm

Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Harilik tamm

Harilik vaher

Harilik vaher (Acer platanoides) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Harilik vaher

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Harjumaa

Harpuun

Harpuun ''Unaaq'' (inuittide harpuun)) Moodne vaalaküttimisharpuun Harpuun on odakujuline vahend, millega saab püüda kalu või teisi suuri veeloomi.

Vaata Eesti esiajalugu ja Harpuun

Haud

Värskelt kaevatud haud Seattle'is juudi surnuaias Haud ehk kalm on paik, kuhu surnu säilmed on maetud.

Vaata Eesti esiajalugu ja Haud

Haug

Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.

Vaata Eesti esiajalugu ja Haug

Hülgepüük

Inuitid hülgejahil Hülgepüük (ka hülgeküttimine, hülgejaht) on jahinduse haru, mis seisneb hüljeste küttimises.

Vaata Eesti esiajalugu ja Hülgepüük

Hülglased

Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.

Vaata Eesti esiajalugu ja Hülglased

Hõim

Hõim on rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur ja päritolu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Hõim

Heiki Valk

Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.

Vaata Eesti esiajalugu ja Heiki Valk

Heimskringla

Lehekülg Eggertsoni "Heimskringla" koopiast "Heimskringla" ('maa ring', 'maailmasõõr') on tuntuim Põhjala kuningasaagade kogu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Heimskringla

Helmes

Erikujulised ja eri valmistusviisidega klaashelmed Helmes on ehte osana või tekstiilide kaunistamiseks kasutatav väike ese, mille kuju (sageli ümarjas) ja kasutatud materjal (nt kivi, luu, pärlmutter, klaas) võivad olla mitmesugused.

Vaata Eesti esiajalugu ja Helmes

Henriku Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13.

Vaata Eesti esiajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika

Hiir

Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.

Vaata Eesti esiajalugu ja Hiir

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Vaata Eesti esiajalugu ja Hiiumaa

Hilisrauaaeg

Hilisrauaaeg on Eesti ala ajaloo periodiseeringus rauaaja ja ühtlasi kogu muinasaja viimane periood, mis dateeritakse tavaliselt aastatesse 1050–1200/1227/1250.

Vaata Eesti esiajalugu ja Hilisrauaaeg

Hing

Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.

Vaata Eesti esiajalugu ja Hing

Hirv

Hirv Uppsala äärelinna pargis. Hirv (Cervus) on perekond sõralisi imetajaid, mis kuulub hirvlaste sugukonda.

Vaata Eesti esiajalugu ja Hirv

Hobune

Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Hobune

Horisont (ajakiri)

Kõige esimese Horisondi kaas Horisont on Eesti vanim, 1967.

Vaata Eesti esiajalugu ja Horisont (ajakiri)

Hundikangrud

Hundikangrud 2009. aasta suvel Hundikangrud 2009. aasta suvel Hundikangrud (ka: Muuksi Hundikangrud) on kivikirstkalmed Harjumaal Kuusalu vallas Muuksi külas Kahala järve ääres.

Vaata Eesti esiajalugu ja Hundikangrud

Hunt

Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.

Vaata Eesti esiajalugu ja Hunt

Huumus

Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine.

Vaata Eesti esiajalugu ja Huumus

Ida kütid-korilased

Ida kütt-korilase rekonstruktsioon ja esemed Ida kütid-korilased on arheogeneetika termin, millega tähistatakse teatavat geneetilise päritolu komponenti, mis märgib põlvnemist Ida-Euroopa keskmise kiviaja küttidest-korilastest.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ida kütid-korilased

Ida-Eesti

Ida-Eesti on Eesti idaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Ida-Eesti maastikuvaldkond.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ida-Eesti

Ida-Euroopa

Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ida-Euroopa

Ida-Viru maakond

Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas, Ida-Eesti piirkonnas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ida-Viru maakond

Ilves

Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ilves

Indoeuroopa keeled

Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.

Vaata Eesti esiajalugu ja Indoeuroopa keeled

Indoeurooplased

Indoeurooplased on indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad ja hõimud tänapäeval ja minevikus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Indoeurooplased

Ingeri

Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ingeri

Ingvar

Ingvar või Yngvar Harra (Halljuuks) (surnud 7. sajandil) oli Östeni poeg, poolmüütiline Rootsi kuningas, kes taastas Rootsi troonil Yngligrid pärast seda, kui rootslased olid tõstnud mässu Sölvi vastu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ingvar

Inimene

Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.

Vaata Eesti esiajalugu ja Inimene

Inimlased

Inimlased ehk hominiidid (Hominidae) on imetajate sugukond esikloomaliste seltsist.

Vaata Eesti esiajalugu ja Inimlased

Inna Põltsam-Jürjo

Inna Põltsam-Jürjo (sündinud 23. augustil 1969) on eesti ajaloolane, alates 2008.

Vaata Eesti esiajalugu ja Inna Põltsam-Jürjo

Irboska

Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Irboska

Iru

Iru on küla Jõelähtme vallas Harju maakonnas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Iru

Iru linnamägi

Iru linnamägi (2009) Iru linnamägi 1920. aastatel Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Iru linnamägi Iru linnamägi ehk Iru Linnapära on Tallinna idapiiril Pirita jõe äärsel neemikul asuv kuni 15 meetri kõrgune küngas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Iru linnamägi

Izjaslav I

Izjaslav I (1024–1078) oli Vana-Vene suurvürst aastatel 1054–1068, 1069–1073 ja 1076–1078, Novgorodi vürst, Kiievi vürst ja Volõõnia vürst.

Vaata Eesti esiajalugu ja Izjaslav I

Jabara kalmed

Jabara kalmed ehk Jabara kalmistu ehk Jabara kivikalmistu (Jäbara kalmed, Jäbara kalmistu) on kalmistu Lüganuse kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Jabara külas Lüganuse vallas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Jabara kalmed

Jahindus

Jahindus on jahipidamist või jahti ehk küttimist ja jahimajandust hõlmav tegevusvaldkond ja majandusharu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Jahindus

Jahiuluk

Jahiuluk ehk jahiloom on uluk (imetaja või lind), kellele tohib jahiseaduse järgi pidada jahiajal jahti.

Vaata Eesti esiajalugu ja Jahiuluk

Jarl

Jarl oli varakeskajal sellise kõrgüliku, kes juhtis suurt piirkonda või oli kuninga lähim mees (”parem käsi”), ametinimetus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Jarl

Jaroslav Tark

Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst.

Vaata Eesti esiajalugu ja Jaroslav Tark

Jägala jõgi

Jägala jõgi kalarambi ja hüdroelektrijaama tammiga Vetla külas Jägala jõgi on jõgi Põhja-Eestis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Jägala jõgi

Jälevere

Jälevere on küla Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Jälevere

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Vaata Eesti esiajalugu ja Järv

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.

Vaata Eesti esiajalugu ja Järvamaa

Järveküla (Rae)

Järveküla on küla Harju maakonna Rae vallas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Järveküla (Rae)

Jüri Selirand

Jüri Selirand (kuni 1938 Jüri Seiler; 21. juulil 1928 – 11. september 2017) oli eesti arheoloog, ajaloolane ja tõlkija, õppejõud ja kooliõpetaja ning suur ajaloo- ja arheoloogiakirjanduse populariseerija.

Vaata Eesti esiajalugu ja Jüri Selirand

Jüri Uluots

Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Jaanse talu, Uluste küla, Kirbla vald, Läänemaa – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.

Vaata Eesti esiajalugu ja Jüri Uluots

Jüri Viikberg

Jüri Viikberg 2021. aastal Jüri Viikberg 2021. aasta Arvamusfestivalil Jüri Viikberg (sündinud 10. septembril 1953) on eesti keeleteadlane.

Vaata Eesti esiajalugu ja Jüri Viikberg

Jõekarp

Jõekarp (Unio) on jõekarplaste sugukonda kuuluv limuste perekond.

Vaata Eesti esiajalugu ja Jõekarp

Jõelähtme

Droonivideo Rebala kivikalmetest Jõelähtmes Jõelähtme on küla Harjumaal Tallinnast idas, Jõelähtme valla keskus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Jõelähtme

Jõelähtme kivikirstkalmistu

Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo kivikalmetest 2021. aasta kevadel Vaade Rebala kivikirstkalmistule ülalt. 15. aprill 2021 Jõelähtme kivikirstkalmistu (ka Rebala kivikalmed, Jõelähtme kivikalmed) on kivikirstkalmete rühm Tallinna-Narva maantee ääres Tallinnast 20 km idas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Jõelähtme kivikirstkalmistu

Jõelähtme vald

Jõelähtme vald on kohalik omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas, Tallinnast idas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Jõelähtme vald

Jõgeva maakond

Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Jõgeva maakond

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Jõgi

Jenissei

Jenissei hüdrograaf Jenissei (vene Енисей) on jõgi Venemaal Lääne- ja Ida-Siberi piiril, pikkus 3487 km, koos Väike-Jenisseiga 4102 km, valgla 2,58 miljonit km², vooluhulk 17,8 tuhat m³/s, suudmes 19,8 tuhat m³/s.

Vaata Eesti esiajalugu ja Jenissei

Joaoru

Joaoru linnaosa asukoht Joaoru (ka Joaorg) on Narva linnaosa, mis paikneb linna idaosas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Joaoru

Johan Sverkersson

Johan Sverkersson (ka Johan I, vanemates allikates tihti Jon; 1201 – 10. märts 1222) oli Rootsi kuningas aastatel 1216–1222.

Vaata Eesti esiajalugu ja Johan Sverkersson

Joldiameri

Joldiameri oli viimase jääaja järel, umbes aastatel 9600–9000 eKr, Läänemere nõos eksisteerinud meri, üks tänase Läänemere kujunemisele eelnenud staadiumitest.

Vaata Eesti esiajalugu ja Joldiameri

Jukagiiri keeled

Jukagiiri keelte leviala 17. sajandil (vöödiline) ja 19. sajandil (punane) Jukagiiri keeled on väike keelkond kahe lähedase liikmega: lõunajukagiiri keel ja põhjajukagiiri keel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Jukagiiri keeled

Jumara jõgi

Jumara ehk Ümera on jõgi Lätis Valmiera lähistel, mis linnast edelas suubub Koiva jõkke.

Vaata Eesti esiajalugu ja Jumara jõgi

Kaali kindlustatud asula

Kaali linnuse laotud kuivmüür Ringmüür Vall Rauasulatuskoht Kruse joonis Kaali kindlustatud asula avastati 1970.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kaali kindlustatud asula

Kaali kraater

Kaali kraater Kaali kraater aastal 2007 Kaali kraater kevadise suurvee ajal, 2010 Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes).

Vaata Eesti esiajalugu ja Kaali kraater

Kadriorg

Kadrioru asumi kaart Kadrioru park Russalka mälestussammas Kadriorus Kadriorg on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kadriorg

Kaer

Valminud kaerapõld Kaeraterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kaer

Kaheväljasüsteem

Kaheväljasüsteem on põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäetakse kesana puhkama.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kaheväljasüsteem

Kalapüük

Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kalapüük

Kalavõrk

Kalavõrk on eriline hõre kangas, millest valmistatakse kalapüüniseid.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kalavõrk

Kalevi Wiik

Kalevi Wiik Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kalevi Wiik

Kalme

Kalme on kividest, pinnasest või muust taolisest materjalist tehtud maapealne, vahel ka maa sisse ulatuv muistne rajatis (haud), kuhu on maetud surnud.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kalme

Kalmistu

Ritsiku kalmistu Varstu alevikus Kiviristid Vormsi surnuaial Kalmistu ehk surnuaed on paik, kuhu maetakse surnuid kas laibamatustel või tuhastatult urniga.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kalmistu

Kammkeraamika

Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika on keraamika stiil, mis oli levinud neoliitilises Kirde-Euroopas ja mille järgi sai nime seda valmistanud kammkeraamika kultuur.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kammkeraamika

Kammkeraamika kultuur

Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kammkeraamika kultuur

Kammkeraamika teooria

Kammkeraamika teooria on ajaloo- ja keeleteaduse teooria, mille kohaselt rääkisid kammkeraamika kultuuri kandjad varast soome-ugri keelekuju ning tüüpilise kammkeraamika levik Läänemere äärde tähendab läänemeresoome algkeelt kõnelenud inimeste rännet.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kammkeraamika teooria

Kangas

Naine kudumas käsitsi kangaspuudel (India) Kangas on kangaspuudel või kudumismasinal kootud pikk riidetükk, millest saab teha rõivaid ja muid tekstiilesemeidEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kangas

Karask

Karask (keskmurdes kohmakas) on keefiri, hapu‑ või petipiima, kohupiima või ka jogurtiga tehtud odra‑ või jämeda nisujahu tainast küpsetis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Karask

Karjala

Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.

Vaata Eesti esiajalugu ja Karjala

Karusnahk

Hermeliinist kübar, sall ja muhv Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitav nahk.

Vaata Eesti esiajalugu ja Karusnahk

Karvane ninasarvik

Kunstniku nägemus 1929. aastal Poolast leitud karvane ninasarvik Karvane ninasarvik (Coelodonta antiquitatis) on väljasurnud kabjaline ninasarviklaste sugukonnast.

Vaata Eesti esiajalugu ja Karvane ninasarvik

Kask

Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kask

Kastna peitleid

Kastna peitleid on peitleid, mis avastati 2012.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kastna peitleid

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Vaata Eesti esiajalugu ja Katoliku kirik

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Kääpa asulakoht

Kääpa asulakoht on kiviaegne asulakoht, mis asub Kääpa külas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kääpa asulakoht

Käevõru

Moodne kullast käevõru Käevõru on metallist või muust materjalist tehtud ehe (käeehe), mida kantakse ümber randme või käsivarre.

Vaata Eesti esiajalugu ja Käevõru

Külakogukond

Külakogukond on talurahva sotsiaalne ja majanduslik üksus, mis eksisteeris esiaja lõpul ja keskajal.

Vaata Eesti esiajalugu ja Külakogukond

Küllo Arjakas

Küllo Arjakas Tallinna Linnamuuseumis 2014. aastal Küllo Arjakas 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Küllo Arjakas (sündinud 10. oktoobril 1959) on Eesti ajaloolane ja poliitik.

Vaata Eesti esiajalugu ja Küllo Arjakas

Kündmine

Kündmine hõlmadraga Kündmine Saaremaal 1974. aastal. Konksader Kündmine ehk künd on mullaharimisviis, mille käigus pööratakse muld ümber.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kündmine

Künnapuu

Künnapuu (Ulmus laevis) on jalakaliste sugukonda jalaka perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline lehtpuu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Künnapuu

Kõõvits

Kõõvits on muistne tulekivist, kvartsist või mõnest muust kivimist tehtud tööriist, millega töödeldi loomanahkasid või puitu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kõõvits

Kõblas

Sambia naine kõplaga (2007) Kõblas (ka kabli) on varrest ja selle külge risti kinnitatud (metall)terast koosnev maaharimisriist mulla kobestamiseks ja umbrohu eemaldamiseks.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kõblas

Kõpu poolsaar

Kõpu poolsaare kaitsealad Kõpu poolsaar (vanadel merekaartidel Dagerort, vene keeles полуостров Дагерорт) on poolsaar Hiiumaa lääneosas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kõpu poolsaar

Kõrrelised

Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kõrrelised

Keava linnamägi

Keava linnamäe põhjapoolne külg Keava linnamäe lõunaapoolne külg Keava linnamäe õu Eesti muinaslinnuste juures haruldane salakäik Keava linnamägi on linnamägi Raplamaal Kehtna vallas Linnaaluste külas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Keava linnamägi

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.

Vaata Eesti esiajalugu ja Keel

Keeletüpoloogia

Keeletüpoloogia on keeleteaduse haru, mis tegeleb keelte liigitamisega nende ehituse alusel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Keeletüpoloogia

Keeleteadus

Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.

Vaata Eesti esiajalugu ja Keeleteadus

Keraamika

Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).

Vaata Eesti esiajalugu ja Keraamika

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa tasandik

Põhja-Saksa tasandik Kesk-Euroopa tasandik (saksa keeles Mitteleuropäische Tiefebene; poola keeles Nizina Środkowoeuropejska; taani keeles Nordeuropæiske Lavland; hollandi keeles Noord-Europese Laagvlakte) on geomorfoloogiline piirkond Kesk-Euroopas, peamiselt: Poolas, Saksamaal, Taanis, Hollandis ja Belgias, väikeste aladena Põhja-Prantsusmaal ja Ida-Tšehhias.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kesk-Euroopa tasandik

Kesk-Rootsi

Kesk-Rootsina võib kirjeldada nelja suurima järve ümbruskonda Kesk-Rootsina (rootsi keeles Mellansverige) kirjeldatakse maastikke, mis ümbritsevad Mälareni, Hjälmareni, Vänerni ja Vätterni järvi.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kesk-Rootsi

Keskmine rauaaeg

Keskmine rauaaeg on rauaaja periood vanema ja noorema rauaaja vahel, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 450–800.

Vaata Eesti esiajalugu ja Keskmine rauaaeg

Kiievi suurvürst

Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kiievi suurvürst

Kiievi-Vene

Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kiievi-Vene

Kirves

Kirves Kirves on tööriist, mida kasutatakse puidu lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kirves

Kiud

Kiud on kergesti painduv peen niitjas moodustis või niisuguste moodustiste kogum.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kiud

Kivi

Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kivi

Kiviaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kiviaeg

Kivikalme

Mäla kivikalmed Muhu saarel Kivikalme (Saaremaal rahvapäraselt ka raun) on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kivikalme

Kivikirstkalme

Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kivikirstkalme

Kivikirves

Kivikirves Kivikirves on kirvetaoline kivist tööriist.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kivikirves

Kivisaar

Kivisaar on üks Kolga-Jaani voorestiku voortest.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kivisaar

Kliima

Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kliima

Knud IV

Carlo Borromeoga. Ta on Tallinnas ka käsitööliste patroon, mujalt selliseid andmeid ei ole. Knud IV (ka Püha Kanut või Kanut Püha; u 1043 – 10. juuli 1086 Odense) oli Taani kuningas 1080–1086, kes püüdis tugevdada Taani monarhiat, toetas roomakatoliku kirikut ja pretendeeris Inglismaa troonile.

Vaata Eesti esiajalugu ja Knud IV

Knud VI

Taani vapist. Ainus teadaolev koopia sellest sümboolikast avastati Schwerinis Saksamaal 1879. aastal. Kuninga suletud kroon erineb avatud kroonidest tema järglaste pitseritel. Knud VI (taani: Knud Valdemarsøn; u 1163 – 12. november 1202) oli Taani kuningas (1182–1202).

Vaata Eesti esiajalugu ja Knud VI

Kobras

Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kobras

Kodukits

Kodukits (Capra hircus või Capra aegagrus hircus) on veislaste sugukonda kitse perekonda kuuluv sõraline.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kodukits

Koduloom

Koduloom on loomaliik, -alamliik või varieteet, kelle inimene on kodustanud ja sageli ka tõuaretusega geneetiliselt arendanud.

Vaata Eesti esiajalugu ja Koduloom

Koer

Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.

Vaata Eesti esiajalugu ja Koer

Kogukond

Kogukond on enamasti territoriaalselt määratletud inimeste kooslus, keda ühendavad näiteks ajalugu, sugulussidemed, ühistegevus, ühesugused väärtused ja eluviis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kogukond

Koha

Koha (Sander lucioperca) on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala.

Vaata Eesti esiajalugu ja Koha

Koiva jõgi

Koiva on jõgi Lätis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Koiva jõgi

Koivaliina

Koivaliina (eesti keeles ka: Koivalinn; läti keeles Gaujiena; kunagine nimi Atzele; saksakeelne nimi Adsel) on küla (lielciems) Lätis Smiltene piirkonnas, Koivaliina valla halduskeskus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Koivaliina

Kojastu kalmed

Kojastu kalmed on kivikalmed Märjamaa valla edelaosas Kojastu külas Tõigiva talu naabruses.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kojastu kalmed

Kolju

Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kolju

Kolmeväljasüsteem

Kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enam-vähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kolmeväljasüsteem

Kooselu

Kooselu on üldmõiste, mis hõlmab nii traditsioonilist abielu kui ka mitteametlikke ühiselu vorme nagu vaba kooselu, külastusabielu, samasooliste partnerlus ja muud.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kooselu

Korallid

Korallid on mereorganismid, kes kuuluvad ainuõõssete hõimkonna õisloomade klassi.

Vaata Eesti esiajalugu ja Korallid

Korilus

Marjad Brockhausi entsüklopeedias (1937). Nende hulka on arvatud ka maasikas, millel on rüüsvili. Korilus on toidu ja tarbematerjali kogumine loodusest, seda ise sihilikult kujundamata.

Vaata Eesti esiajalugu ja Korilus

Kose aardeleid

Kose aardeleid on 1982.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kose aardeleid

Kosmoloogia

Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kosmoloogia

Kriimani

Kriimani on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kriimani

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kristlus

Krivitšid

Krivitšid (ka kriivitšid) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm.

Vaata Eesti esiajalugu ja Krivitšid

Kudruküla

Kudruküla on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Narva jõe ääres, Narva-Jõesuust vahetult kagus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kudruküla

Kudumine

Kudumine on lõngast kanga või silmkoeesemete valmistamine.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kudumine

Kullamäe asulakoht

Kullamägi on muistne asulakoht, mis asub Kastre vallas Kastre küla territooriumil Emajõe kaldast 180 m lõunas soost esilekerkival kühmul.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kullamäe asulakoht

Kultus

Kultus on üleloomuliku olendi või niisuguse reaalse objekti kummardamine ja austamine, millele omistatakse religioosne või maagiline vägi; mida või keda teenitakse.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kultus

Kultuskivi

Kultuskivi Saue vallas Kiia külashttp://register.muinas.ee/?menuID.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kultuskivi

Kultuurikiht

Kultuurikiht (ka: kultuurkiht, arheoloogiline kultuur(i)kiht) on otsese inimtegevuse tulemusena või kaasmõjul ladestunud pinnasekiht.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kultuurikiht

Kulutus

Kulutus ehk kulumine ehk denudatsioon on protsesside kogum, mis väljendub Maa reljeefi tasandumises.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kulutus

Kunda kultuur

Kunda kultuur ehk Kunda etapp oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur aastatel umbes 8500–7000 eKr.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kunda kultuur

Kunda Lammasmägi

Kunda Lammasmägi Kunda Lammasmägi on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Linnuse külas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kunda Lammasmägi

Kuningas

Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kuningas

Kuninguste

Kuninguste on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kuninguste

Kunst

kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kunst

Kuralased

Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kuralased

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kuramaa

Kuusalu

Kuusalu alevik, mis on Kuusalu valla keskuseks, asub Ida-Harjumaal ning paikneb Tallinna–Narva maantee ääres 39 km kaugusel Tallinnast.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kuusalu

Kvarts

Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.

Vaata Eesti esiajalugu ja Kvarts

Laadoga

Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.

Vaata Eesti esiajalugu ja Laadoga

Laensõna

Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.

Vaata Eesti esiajalugu ja Laensõna

Laev

Maailma suurimate laevade võrdlus. Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk.

Vaata Eesti esiajalugu ja Laev

Laevkalme

Laevkalme Ojamaal Laevkalme on kivikalme tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt (kivilaev).

Vaata Eesti esiajalugu ja Laevkalme

Laevmatus

Gokstadi laeva väljakaevamine 1880. aastal Laevmatus on matus, mille korral surnukeha ja hauapanused on maetud koos laeva või paadiga.

Vaata Eesti esiajalugu ja Laevmatus

Laialehised metsad

Pöögimets Belgias Laialehised metsad on metsad, kus puurindes valitsevad suhteliselt suurte lehtedega puud.

Vaata Eesti esiajalugu ja Laialehised metsad

Lamm

Lamm (ka üleujutustasandik, jõelamm) on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lamm

Lammas

Lamba skelett Lamba pügamine Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lammas

Lammimets

Lammimets on jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel vooluvee kohalekantud setteil kasvav metsatüüp, mis perioodiliselt on tulvavee poolt üleujutatudÖkoloogialeksikon.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lammimets

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Vaata Eesti esiajalugu ja Latgalid

Latikas

Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala.

Vaata Eesti esiajalugu ja Latikas

Lavamaa

Lavamaa ehk platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lavamaa

Lään

Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lään

Lääne kütid-korilased

Cheddari mehe rekonstruktsioon Londonis Lääne kütid-korilased on arheogeneetika termin, millega tähistatakse teatavat geneetilise päritolu komponenti, mis märgib põlvnemist Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopa keskmise kiviaja küttidest-korilastest.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lääne kütid-korilased

Lääne-Eesti

Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lääne-Eesti

Läänemaa

Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Läänemaa

Läänemeresoome keeled

Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Läänemeresoome keeled

Läänemeresoomlased

Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Läänemeresoomlased

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Vaata Eesti esiajalugu ja Läänemeri

Lähisarktiline kliimavööde

Lähisarktilise kliima ala Lähisarktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv vahekliimavööde, kus talvel valitseb arktiline õhumass ja suvel parasvöötme õhumass.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lähisarktiline kliimavööde

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Vaata Eesti esiajalugu ja Läti

Lülle

Lülle on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lülle

Lõikeriist

Pitsalõikur Lõikeriist on tööriist või keerukama tööriista osa millegi lõikamiseks.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lõikeriist

Lõikheinalised

Lõikheinalised (Cyperaceae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond, kuhu kuulub umbes 70 perekonda 4000 liigiga.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lõikheinalised

Lõks (püünis)

Lõks on harilikult langeva uksega, langeva raskusega või vedruga kasutatav püünis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lõks (püünis)

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Vaata Eesti esiajalugu ja Leedu

Leedu suurvürstiriik

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.

Vaata Eesti esiajalugu ja Leedu suurvürstiriik

Leena

postmargil (1959) Jäätee mööda Leenat Leena (vene keeles Лена, jakuudi keeles Өлүөнэ (Ölüöne)) on jõgi Venemaal Siberis Irkutski oblastis ja Jakuutias.

Vaata Eesti esiajalugu ja Leena

Lehtpuud

Arukask (''Betula pendula'') Lehtpuud on heitlehised või igihaljad puittaimed katteseemnetaimede hõimkonnast.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lehtpuud

Lembit Jaanits

Lembit Jaanits (22. jaanuar 1925 Tartu – 5. juuli 2015) oli eesti arheoloog.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lembit Jaanits

Lembitu

Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lembitu

Lepakose

Lepakose oli küla Viljandimaal.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lepakose

Lepp

Lepp (Alnus) on heitlehiste lehtpuude perekond kaseliste sugukonnast.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lepp

Lest

Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lest

Lihula piiskop

Lihula ehk Eestimaa piiskop oli Lihula piiskopkonna pea.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lihula piiskop

Liivi laht

Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².

Vaata Eesti esiajalugu ja Liivi laht

Liivlased

Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Liivlased

Limneameri

Limneameri on nüüdis-Läänemere viimane ja tänini kestev merestaadium.

Vaata Eesti esiajalugu ja Limneameri

Lindanise lahing

Lindanise lahing oli 1219.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lindanise lahing

Lingua franca

Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lingua franca

Linnamägi

Pada linnamägi Linnamägi on looduslik seljak või küngas, millel asus linnus või kindlustatud asula.

Vaata Eesti esiajalugu ja Linnamägi

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Vaata Eesti esiajalugu ja Linnus

Linnusepiirkond

Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.

Vaata Eesti esiajalugu ja Linnusepiirkond

Litoriinameri

Litoriinameri oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne riimveekogu (umbes 7500–4000 aastat tagasi).

Vaata Eesti esiajalugu ja Litoriinameri

Liustik

Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.

Vaata Eesti esiajalugu ja Liustik

Lodumets

Lodumets on liigniiskel alal (lodus või soos) olev mets, kus kasvavad kuused või segapuud (segamets).

Vaata Eesti esiajalugu ja Lodumets

Looduslik rohumaa

Rohumaa Looduslik rohumaa on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega.

Vaata Eesti esiajalugu ja Looduslik rohumaa

Loodusteadus

Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.

Vaata Eesti esiajalugu ja Loodusteadus

Loom

Looma all mõeldakse filosoofias ja üldkeeles bioloogia seisukohast loomade hulka arvatavat elusolendit, kes ei ole inimene.

Vaata Eesti esiajalugu ja Loom

Loomakasvatus

Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.

Vaata Eesti esiajalugu ja Loomakasvatus

Looming (ajakiri)

Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri.

Vaata Eesti esiajalugu ja Looming (ajakiri)

Loomismüüdid

Loomismüüdid ehk tekkemüüdid on pärimuslikud lood objektide ja nähtuste tekkimise kohta.

Vaata Eesti esiajalugu ja Loomismüüdid

Loona asulakoht

Loona asulakoht on asulakoht Saaremaal Saaremaa vallas Kiirassaare külas endisaegse Loona mõisa alal (vaadatud 03.10.2015).

Vaata Eesti esiajalugu ja Loona asulakoht

Lubjakivi

Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lubjakivi

Luht

Kasari luht Kloostri silla juures Kasari luht Kloostri lähistel Luht ehk lamminiit on suurveega üleujutatav niit jõe oru lammil või madalal järverannal.

Vaata Eesti esiajalugu ja Luht

Lundi peapiiskopkond

Lundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103.

Vaata Eesti esiajalugu ja Lundi peapiiskopkond

Luu

Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.

Vaata Eesti esiajalugu ja Luu

Maagia

Maagia ehk nõiakunst ehk võlukunst on käitumine, mille abil soovitakse mõjutada nähtamatuid jõude.

Vaata Eesti esiajalugu ja Maagia

Maakasutus

Maakasutus on mingi maa-ala kasutamine mingil kindlal otstarbel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Maakasutus

Maakond

Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.

Vaata Eesti esiajalugu ja Maakond

Maaviljelus

Maaviljelus on teadus- ja tootmisala, mis seisneb maapinna kasutamises taimede kasvatamiseks, hõlmates ühtlasi ka asjakohased tööd ja võtted.

Vaata Eesti esiajalugu ja Maaviljelus

Madisepäeva lahing

Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.

Vaata Eesti esiajalugu ja Madisepäeva lahing

Maltsalised

Maltsalised (Chenopodiaceae) on (endine) taimede sugukond nelgilaadsete seltsist.

Vaata Eesti esiajalugu ja Maltsalised

Mammut

Mammutipoja mudel Mammut (Mammuthus) on londiliste seltsi elevantlaste sugukonda kuulunud perekond.

Vaata Eesti esiajalugu ja Mammut

Mandžuuria

Mandžuuria (mandžu keeles Manju, lihtsustatud hiina kirjas 满洲, traditsioonilises hiina kirjas 滿洲, pinyin'is Manzhou (Mǎnzhōu)) on ala Kirde-Aasias, mis hõlmab Kirde-Hiinat.

Vaata Eesti esiajalugu ja Mandžuuria

Mandrijää

Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.

Vaata Eesti esiajalugu ja Mandrijää

Mandriline kliima

Irkutski kliimadiagramm. Parasvöötme mandrilisele kliimale on iseloomulik külm talv ja palav suvi Mandriline ehk kontinentaalne kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk.

Vaata Eesti esiajalugu ja Mandriline kliima

Mari Kendla

Mari Kendla (sünninimi Mäger; sündinud 26. detsembril 1970) on eesti keeleteadlane.

Vaata Eesti esiajalugu ja Mari Kendla

Mari Peegel

Mari Peegel 2015. aastal Mari Peegel (sündinud 20. juulil 1979) on eesti ajakirjanik.

Vaata Eesti esiajalugu ja Mari Peegel

Marika Mägi

Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.

Vaata Eesti esiajalugu ja Marika Mägi

Marten Seppel

Marten Seppel 2012. aastal Marten Seppel (sündinud 6. jaanuaril 1979) on eesti ajaloolane, kes uurib peamiselt agraarajalugu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Marten Seppel

Mati Laur

Mati Laur 2012. aastal Mati Laur esinemas 29. novembril 2014 toimunud seminaril "Läänemeri meets Ostsee" Mati Laur (sündinud 17. juunil 1955 Abja-Paluojal) on eesti ajaloolane.

Vaata Eesti esiajalugu ja Mati Laur

Matriarhaat

Matriarhaat ühiskonnavorm, millele on iseloomulikud sugulusjärgus ja pärimiskord emaliinis, mille uskumused põhinevad esiemal või emajumalannal ning mille hierarhias mängivad naised keskset rolli.

Vaata Eesti esiajalugu ja Matriarhaat

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.

Vaata Eesti esiajalugu ja Mõõgavendade ordu

Mõrd

Mõrd on kase-, paju- või sarapuuvitstest punutud kalapüünis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Mõrd

Mees

Marsi sümbol Mees on meessoost täiskasvanud inimene (mitte naine soo järgi ning mitte poiss ega noormees vanuse järgi).

Vaata Eesti esiajalugu ja Mees

Mereline kliima

Merelise kliimaga alad Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi Mereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, suur suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk.

Vaata Eesti esiajalugu ja Mereline kliima

Merevaigutee

Merevaigutee oli kaubatee, mida mööda veeti merevaiku Läänemere äärest Kesk- ja Lõuna-Euroopasse ja Egiptusse.

Vaata Eesti esiajalugu ja Merevaigutee

Merevaik

naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.

Vaata Eesti esiajalugu ja Merevaik

Meri

Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.

Vaata Eesti esiajalugu ja Meri

Merili Nikkolo

Merili Nikkolo 2022. aasta Arvamusfestivalil Merili Nikkolo (sündinud 12. juunil 1984Tiit Reinberg Järva Teataja, 06.03.2012.) on eesti ajakirjanik ja meediajuht.

Vaata Eesti esiajalugu ja Merili Nikkolo

Mesindus

Meevõtt, kärgedelt kaante eemaldamine, vurritamine. Kõrvemaa 2014 Mesinik mesilasperet üle vaatamas Mesindus on mesilaste pidamine mesindussaaduste saamise ja õite tolmeldamise eesmärgil.

Vaata Eesti esiajalugu ja Mesindus

Mesoliitikum

Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood.

Vaata Eesti esiajalugu ja Mesoliitikum

Metsapoole

Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.

Vaata Eesti esiajalugu ja Metsapoole

Metshobune

Metshobune (Equus ferus) on liik kabjalisi hobuse perekonnast.

Vaata Eesti esiajalugu ja Metshobune

Metskass

Metskassi levila Euroopas Metskass (Felis silvestris) on perekonda kass (Felis) kuuluv loomaliik.

Vaata Eesti esiajalugu ja Metskass

Metskits

Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.

Vaata Eesti esiajalugu ja Metskits

Metsnugis

Metsnugis (Martes martes) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.

Vaata Eesti esiajalugu ja Metsnugis

Metssiga

Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom.

Vaata Eesti esiajalugu ja Metssiga

Mihhail Gerassimov

Mihhail Mihhailovitš Gerassimov (vene Михаил Михайлович Герасимов; 2. september 1907 Peterburi – 21. juuli 1970 Moskva) oli vene arheoloog, antropoloog ja skulptor.

Vaata Eesti esiajalugu ja Mihhail Gerassimov

Mitokondriaalne DNA

Inimese mtDNA Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru.

Vaata Eesti esiajalugu ja Mitokondriaalne DNA

Mongoliidne rass

Mongoliidne rass ehk mongoliidid (kõnekeeles ka kollane rass) on sageli kasutatav, kuid täpselt piiritlemata inimkonna rassiline alajaotus, mis põhineb inimeste tinglikule jaotamisele vastavalt nende nähtavamatele välistele tunnustele.

Vaata Eesti esiajalugu ja Mongoliidne rass

Mongoolia

Mongoolia on merepiirita riik Ida-Aasias.

Vaata Eesti esiajalugu ja Mongoolia

Morava jõgi

Morava (tšehhi ja slovaki keeles Morava, saksa keeles March) on jõgi Kesk-Euroopas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Morava jõgi

Mstislav Mstislavitš

Mstislav Mstislavitš (hüüdnimega Udaloi, vene keeles Мстислав Мстиславич Удатный, vene õigeusu ristinimi Fjodor; surnud 1228) oli Toropetsi vürst alates 1206.

Vaata Eesti esiajalugu ja Mstislav Mstislavitš

Muhu

Muhu on saar Saare maakonnas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Muhu

Muinaskihelkond

Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.

Vaata Eesti esiajalugu ja Muinaskihelkond

Muinaskihelkondade loend maakonniti

Selles loendis on esitatud Eesti muinaskihelkonnad maakonniti.

Vaata Eesti esiajalugu ja Muinaskihelkondade loend maakonniti

Muinasusund

Muinasusund (ka: muistne usund, muinasusk) on muinasajal valitsenud uskumuste kogum, muinasaja usund.

Vaata Eesti esiajalugu ja Muinasusund

Muistis

Muistis (ka muinasjäänus) on inimese loodud või tema osavõtul kujunenud aineline objekt, mis on pärit kaugemast minevikust ja mida uurib arheoloogia.

Vaata Eesti esiajalugu ja Muistis

Mullastik

Mullastik ehk muldkate on mingile territooriumile iseloomulike muldade kogu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Mullastik

Mustmätta peitleid

Mustmätta peitleid on vanema rauaaja peitleid, mis tuli välja 1940.

Vaata Eesti esiajalugu ja Mustmätta peitleid

Naakamäe asulakoht

Naakamäe asulakoht on neoliitikumiaegne asulakoht, mis asub Saaremaal Hirmuste külas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Naakamäe asulakoht

Naaskel

Naaskel on puidu või mõne muu materjali sisse aukude uuristamiseks mõeldud terava otsaga käsitööriist.

Vaata Eesti esiajalugu ja Naaskel

Nahk

Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.

Vaata Eesti esiajalugu ja Nahk

Naine

Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).

Vaata Eesti esiajalugu ja Naine

Narva jõgi

Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Narva jõgi

Narva keraamika

Narva keraamika näide Narva keraamika on kõige vanem keraamikaliik Eestis, mis oli levinud Narva kultuuri ajal (umbes 5000–4200 e.m.a).

Vaata Eesti esiajalugu ja Narva keraamika

Narva kultuur

Narva kultuur ehk Narva etapp oli esimene keraamikat kasutav kiviaja kultuur Eesti alal Eesti esiajaloos.

Vaata Eesti esiajalugu ja Narva kultuur

Nöörkeraamika

Nöörkeraamika ja venekirved Nöörkeraamika on keraamika liik, mille oluline tunnus on nöörornament.

Vaata Eesti esiajalugu ja Nöörkeraamika

Nöörkeraamika kultuur

Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.

Vaata Eesti esiajalugu ja Nöörkeraamika kultuur

Nõel

Õmblusnõelu Nõel on metallist (enamasti terasest) õmblemis- või kinnitamisvahend.

Vaata Eesti esiajalugu ja Nõel

Nõges

Nõges (Urtica L.) on nõgeseliste sugukonda kuuluv taimeperekond, kuhu kuulub 30–45 liiki.

Vaata Eesti esiajalugu ja Nõges

Nõo kihelkond

Nõo Püha Laurentsiuse kirik Nõo kihelkond (lühend Nõo; saksa keeles Kirchspiel Nüggen) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Nõo kihelkond

Nelgilised

Nelgilised (Caryophyllaceae) on suur õistaimede sugukond nelgilaadsete seltsis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Nelgilised

Neoliitikum

Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.

Vaata Eesti esiajalugu ja Neoliitikum

Nestori kroonika

Nestori kroonika ehk leetopiss "Jutustus möödunud aegadest", täpsemalt "Ajalike aastate lugu"Ain Mäesalu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Nestori kroonika

Nisu

Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.

Vaata Eesti esiajalugu ja Nisu

Nool

Nool on terava otsaga varb, mida kasutatakse tavaliselt vibust, ammust või puhkpüssist lendu laskmiseks.

Vaata Eesti esiajalugu ja Nool

Noorem pronksiaeg

Noorem pronksiaeg on pronksiaja hilisem osa.

Vaata Eesti esiajalugu ja Noorem pronksiaeg

Noorem rauaaeg

Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.

Vaata Eesti esiajalugu ja Noorem rauaaeg

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).

Vaata Eesti esiajalugu ja Norra

Novgorodi vabariik

Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Vaata Eesti esiajalugu ja Novgorodi vabariik

Novgorodi vürst

Novgorodi vürst oli Novgorodi vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi valitseja tiitel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Novgorodi vürst

Nuga

Noa osad: pide (10), teramik (4), tera (5), noaots (3), noaselg (6) Nuga ehk väits on väga levinud tööriist.

Vaata Eesti esiajalugu ja Nuga

Numismaatika

Numismaatika on ajalooteaduse haru, mis uurib vanu münte ja medaleid ning nende kaudu ka ajalugu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Numismaatika

Oblikas

Oblikas (Rumex) on rohttaimede perekond tatraliste sugukonnas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Oblikas

Oda

pisi Oda on varrega torke- või viskerelv, mida inimesed on kasutanud nii sõjas, spordis kui ka jahipidamisel ning mis kuulub külmrelvade hulka.

Vaata Eesti esiajalugu ja Oda

Oder

Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.

Vaata Eesti esiajalugu ja Oder

Ohver

Kultuskivi rahaga Ohver ehk ohvriand on miski või keegi, mida või keda annetatakse (ohverdatakse) üleloomulikele või kõrgematele jõududele (jumalatele, haldjatele, vaimudele vms) nende soosingu saavutamiseks või tänuks millegi eest.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ohver

Ojamaa

Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ojamaa

Oka

Oka (varasem kirjaviis: Okaa) on jõgi Euroopas Venemaal.

Vaata Eesti esiajalugu ja Oka

Okaspuutaimed

Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Okaspuutaimed

Olav II Haraldsson

Olav Haraldsson. Keskaegne puuskulptuur. Överselö kirik Mälareni järve Selaöni saarel Rootsis Olav II Haraldsson (oma eluajal tuntud kui Olav Paks (Olav Digre) ja pärast pühakuks kuulutamist püha Olav; 995–29. juuli 1030) oli Norra kuningas aastatel 1015–1028.

Vaata Eesti esiajalugu ja Olav II Haraldsson

Olav Tryggvason

Olav Tryggvason Norra kuningana. Peter Nicolai Arbo maal Olav I Tryggvason (ka Olaf I Tryggvesson, eestipäraselt Olav Tryggvepoeg; umbes 963 – 9. september 1000) oli Norra kuningas aastatel 995–1000.

Vaata Eesti esiajalugu ja Olav Tryggvason

Ookean

Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ookean

Ooker

Ooker (vanakreeka keeles ochros 'kahvatu') on looduslik kollane, punane, pruunikasvioletne, punakaspruun kuni pruun värvipigment, mida kasutatakse igasuguste sideainetega värvides, nagu liim-, lubi-, akvarell-, tempera- õli- ja emailvärvides.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ooker

Orav

Orav ehk harilik orav ehk punaorav (Sciurus vulgaris) on oravlaste sugukonda kuuluv näriline.

Vaata Eesti esiajalugu ja Orav

Otepää

Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.

Vaata Eesti esiajalugu ja Otepää

Otepää lahing

Otepää lahing toimus 1217.

Vaata Eesti esiajalugu ja Otepää lahing

Otepää piiskopilinnus

Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.

Vaata Eesti esiajalugu ja Otepää piiskopilinnus

Paat

Sõudepaat Käsmus Lainet murdev kalastuspaat Indias Faro sadamas Laeva päästepaat Paat on õõnsa ja pealt vähemalt osaliselt avatud kerega ning tavaliselt kajutita lihtsam väiksem veesõiduk.

Vaata Eesti esiajalugu ja Paat

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Vaata Eesti esiajalugu ja Paavst

Pada

Pada, ka katel, on ümmarguse põhja ja kumera sangaga malmist või rauast keedunõu, mida kasutatakse lahtisel tulel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Pada

Paekivi

Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Paekivi

Paganlus

Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.

Vaata Eesti esiajalugu ja Paganlus

Paide

Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Paide

Paju

Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.

Vaata Eesti esiajalugu ja Paju

Paleogeograafia

Paleogeograafia on loodusgeograafia haru, mis uurib ning kirjeldab geoloogilises minevikus Maal valitsenud looduslikke tingimusi.

Vaata Eesti esiajalugu ja Paleogeograafia

Paleoliitikum

Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg oli kiviaja vanim ja pikim periood.

Vaata Eesti esiajalugu ja Paleoliitikum

Paleozooloogia

Paleozooloogia on paleontoloogia haru, mis keskendub fossiilsete loomade uurimisele.

Vaata Eesti esiajalugu ja Paleozooloogia

Palk

Palk ehk töötasu ehk teenistus on töö tegemise eest makstav rahaline või aineline tasu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Palk

Pandivere kõrgustik

Vaade Ebavere mäelt Pandivere kõrgustik on Põhja-Eesti kõrgustik ja maastikurajoon.

Vaata Eesti esiajalugu ja Pandivere kõrgustik

Parasvööde

Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.

Vaata Eesti esiajalugu ja Parasvööde

Paul Ariste

Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).

Vaata Eesti esiajalugu ja Paul Ariste

Paul Johansen

Paul Johansen (10. detsember (vkj) / 23. detsember) 1901 Tallinn – 14. aprill 1965 Hamburg) oli taani päritolu Eesti ja Saksa ajaloolane.

Vaata Eesti esiajalugu ja Paul Johansen

Päike

Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.

Vaata Eesti esiajalugu ja Päike

Päikesevarjutus

pisi Esimese eestlasest fotograafi Reinhold Sachkeri foto päikesevarjutusest. Tartu 4. aprillil 1912 (vkj) kell 14.44 Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.

Vaata Eesti esiajalugu ja Päikesevarjutus

Pärnu jõgi

Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Pärnu jõgi

Pärnu laht

Pärnu laht Pärnu laht on laht Edela-Eestis Liivi lahe kirdeosas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Pärnu laht

Pärt Peterson

Pärt Peterson 2012. aastal Pärt Peterson (sündinud 18. aprillil 1966 Tartus) on eesti immunoloog, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik.

Vaata Eesti esiajalugu ja Pärt Peterson

Pärtel Piirimäe

Pärtel Piirimäe 2021. aasta Arvamusfestivalil Pärtel Piirimäe (sündinud 10. mail 1972) on eesti ajaloolane, kes on keskendunud varauusaegse riikluse ja ideedeajaloo uurimisele ja õpetamisele.

Vaata Eesti esiajalugu ja Pärtel Piirimäe

Pöök

Hariliku pöögi oksad viljadega Pöögi vigastatud koor Pöök (Fagus) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond.

Vaata Eesti esiajalugu ja Pöök

Püünis

Püünis on jahiulukite, röövloomade ja kahjurite püüdmiseks kasutatav riist või rajatav tõke.

Vaata Eesti esiajalugu ja Püünis

Püstkoda

Saami püstkoda (''lávvu'') 19. sajandi lõpust Uuemaaegne püstkoda-suveköök Mustjõe kõrtsitalus Harjumaal Püstkoda on koonilise kujuga lattehitis, mis on kaetud loomanahkade, puukoore, presendi, okste või muu taolisega.

Vaata Eesti esiajalugu ja Püstkoda

Põõsarinne

Põõsarinne on harilikult 1–4 meetri kõrgune põõsaste kogum metsakoosluses.

Vaata Eesti esiajalugu ja Põõsarinne

Põder

Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.

Vaata Eesti esiajalugu ja Põder

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Vaata Eesti esiajalugu ja Põhja-Eesti

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Vaata Eesti esiajalugu ja Põhja-Euroopa

Põhja-Jäämeri

Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.

Vaata Eesti esiajalugu ja Põhja-Jäämeri

Põhjala ristisõjad

Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.

Vaata Eesti esiajalugu ja Põhjala ristisõjad

Põhjamaad

Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.

Vaata Eesti esiajalugu ja Põhjamaad

Põhjapõder

Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.

Vaata Eesti esiajalugu ja Põhjapõder

Põhjavesi

Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.

Vaata Eesti esiajalugu ja Põhjavesi

Põllumajandus

Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Põllumajandus

Peapiiskop

Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.

Vaata Eesti esiajalugu ja Peapiiskop

Pedoloogia

Pedoloogia uurib mulda tema looduslikus olekus eelkõige geneesi, morfoloogia, klassifitseerimise ja leviku kaudu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Pedoloogia

Peeker

Peeker on pealt laieneva kujuga karikast väiksem ilma jalata jooginõu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Peeker

Peipsi järv

Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.

Vaata Eesti esiajalugu ja Peipsi järv

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Vaata Eesti esiajalugu ja Peterburi

Petserimaa

Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.

Vaata Eesti esiajalugu ja Petserimaa

Philipp (Saksa kuningas)

Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.

Vaata Eesti esiajalugu ja Philipp (Saksa kuningas)

Pihkva järv

Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.

Vaata Eesti esiajalugu ja Pihkva järv

Pihkva lahing (1061)

Pihkva lahing toimus 1061.

Vaata Eesti esiajalugu ja Pihkva lahing (1061)

Pihkva vürstiriik

Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Pihkva vürstiriik

Pirita jõgi

Pirita jõgi ja Kose (september 2021) Kose asumis Tallinnas Kevadine üleujutus Pirita jõel Pirita jõgi Paunküla mõisa juures Pirita jõgi on jõgi Põhja-Eestis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Pirita jõgi

Pisiplastika

Pisiplastika, ka väikeplastika on üks skulptuuri alaliike, vabaplastika, millele on iseloomulikud väikesed mõõtmed (nn vitriiniformaat, enim mõnekümnesentimeetrine kõrgus) ja enamjaolt figuraalsed motiivid.

Vaata Eesti esiajalugu ja Pisiplastika

Pistoda

Pistoda Pistoda on lühike kaheteraline torkerelv.

Vaata Eesti esiajalugu ja Pistoda

Połack

Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Połack

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Vaata Eesti esiajalugu ja Poola

Populatsioonigeneetika

Populatsioonigeneetika on geneetika haru, mis uurib geenide ja nende alleelide sageduste jaotust ja muutumist populatsioonides nelja põhilise evolutsioonimehhanismi tagajärjel: looduslik valik, geenitriiv, geenisiire ja mutatsioon.

Vaata Eesti esiajalugu ja Populatsioonigeneetika

Possaadnik

Emajõe suudmes Peipsi kaldal Pihkva possaadnike ja bojaaridega 1472. aasta oktoobris Possaadnik (vene keeles поса́дник) oli keskaegse Vana-Vene linna ja selle halduslike piirkondade elanike igapäevaelu puudutavate küsimustega tegeleva munitsipaalvalitsuse administratiivne juht ja linnapea; hiljem häälteenamusega valitud linna omavalitsuse juht.

Vaata Eesti esiajalugu ja Possaadnik

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Preisimaa

Pringel

Pringel ehk harilik pringel (ka seakala; ladinakeelne teaduslik nimetus Phocoena phocoena) on pringellaste sugukonda kuuluv veeimetaja.

Vaata Eesti esiajalugu ja Pringel

Pronks

Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.

Vaata Eesti esiajalugu ja Pronks

Pruunkaru

Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.

Vaata Eesti esiajalugu ja Pruunkaru

Puder

Puder on pehme toit, mis on tavaliselt valmistatud jahu, kruupe, tangu või helbeid vees, piimas või mõlema segus keetes.

Vaata Eesti esiajalugu ja Puder

Puit

Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.

Vaata Eesti esiajalugu ja Puit

Puju

Puju (Artemisia) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv taimede perekond.

Vaata Eesti esiajalugu ja Puju

Pulli

Pulli on küla Pärnumaal Tori vallas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Pulli

Pulli asula

Pulli küla asukoht Pärnumaal Pulli asula (2010) Pulli asula oli Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula.

Vaata Eesti esiajalugu ja Pulli asula

Purjelaev

5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.

Vaata Eesti esiajalugu ja Purjelaev

Purtse

Purtse on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Purtse

Raba

Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.

Vaata Eesti esiajalugu ja Raba

Radiosüsinikumeetod

Radiosüsinikumeetodil dateerimine on radiomeetriline vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (süsinik-14), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanust, mis võib ulatuda kuni 62 000 aastani.

Vaata Eesti esiajalugu ja Radiosüsinikumeetod

Rahvaluule

Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta.

Vaata Eesti esiajalugu ja Rahvaluule

Rahvasterännuaeg

Rahvasterännuaeg on ajalooperiood Euroopas, mis oli mõjutatud Suurest rahvasterändamisest.

Vaata Eesti esiajalugu ja Rahvasterännuaeg

Raikküla kärajad

Raikküla kärajad olid Henriku Liivimaa kroonika kohaselt igal aastal Harjumaal (arvatavasti Raikkülas või Raelas) toimunud ümbruskonna hõimude nõupidamised ehk kärajad.

Vaata Eesti esiajalugu ja Raikküla kärajad

Rannakarp

Rannakarp (Mytilus) on rannakarplaste sugukonda kuuluv karpide perekond.

Vaata Eesti esiajalugu ja Rannakarp

Rauaaeg

Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.

Vaata Eesti esiajalugu ja Rauaaeg

Raudvärava lahing

Raudvärava lahing oli arvatavasti 1032.

Vaata Eesti esiajalugu ja Raudvärava lahing

Rändkivi

Ehalkivi, suurim maa peal asuv rändkivi Baltikumis Rändkivi (inglise erratic) on liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi.

Vaata Eesti esiajalugu ja Rändkivi

Ränikivi

Ränikivi on peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ränikivi

Ränne

Rändesaldo riigiti aastal 2008: positiivne (sinine), negatiivne (oranž), stabiilne (roheline) ja andmed puuduvad (hall) Ränne ehk migratsioon (ka rändamine) on püsiv elukoha vahetus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ränne

Rügen

Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.

Vaata Eesti esiajalugu ja Rügen

Rebala

Rebala on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.

Vaata Eesti esiajalugu ja Rebala

Rebane

Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.

Vaata Eesti esiajalugu ja Rebane

Regi

Regi on kahel looduskõveral või painutatud jalasel libisev loomade abil veetav veo- ja sõiduvahend.

Vaata Eesti esiajalugu ja Regi

Religioon

Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.

Vaata Eesti esiajalugu ja Religioon

Reljeef

Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.

Vaata Eesti esiajalugu ja Reljeef

Revala

Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Revala

Richard Indreko

Richard Indreko (25. veebruar 1900 Purdi vald, Järvamaa – 10. märts 1961 Stockholm) oli eesti arheoloog.

Vaata Eesti esiajalugu ja Richard Indreko

Riia lahing (1215)

Riia lahing oli 1215.

Vaata Eesti esiajalugu ja Riia lahing (1215)

Riigiküla asulakohad

Riigiküla asulakohad on muistsed asulakohad, mis asuvad Ida-Virumaal Narva–Narva-Jõesuu maanteest läänes Tõrvajõe lähedal.

Vaata Eesti esiajalugu ja Riigiküla asulakohad

Riimvesi

Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).

Vaata Eesti esiajalugu ja Riimvesi

Rikassaare relvaleid

Rikassaare relvaleid on peitleid, mis leiti 1969.

Vaata Eesti esiajalugu ja Rikassaare relvaleid

Ripats

luigekujuline luust ripats Merevaigust ripatsid Ripats on ehtena kasutatav väike rippuv ese.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ripats

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ristisõjad

Rituaal

paabulinnumotiiviga ehitud naine Indias Rituaal (ladina sõnast ritualis 'tavandikohane') on mingi usutalituse, tava või kombe kindlakskujunenud kord, tseremoonia või ka kombetalitus ise.

Vaata Eesti esiajalugu ja Rituaal

Robirohi

Robirohi (Rhinanthus) on soomukaliste sugukonda kuuluv perekond poolparasiitseid üheaastaseid rohttaimi.

Vaata Eesti esiajalugu ja Robirohi

Rohttaimed

Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.

Vaata Eesti esiajalugu ja Rohttaimed

Rohurinne

Rohurinne on rohttaimedest koosnev rinne metsa-, soo-, niidu- või muus taimekoosluses.

Vaata Eesti esiajalugu ja Rohurinne

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Vaata Eesti esiajalugu ja Rooma keisririik

Rooma rauaaeg

Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Rooma rauaaeg

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Rooma riik

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Vaata Eesti esiajalugu ja Rootsi

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Vaata Eesti esiajalugu ja Rootsi kuningas

Rovaniemi

Rovaniemi (saami keeles Roavenjárga ehk Roavvenjárga) on Soome põhjapoolseim linn ja Lapi maakonna keskus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Rovaniemi

Ruhnu

Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ruhnu

Rukis

''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.

Vaata Eesti esiajalugu ja Rukis

Russin

Russin (läti Rūsiņš; surnud 1212, Henriku Liivimaa kroonikas Russinus) oli üks latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.

Vaata Eesti esiajalugu ja Russin

Ruunikivi

Ruunikivi Rootsis Ruunikivi (Kolunda, Stenkvista, Södermanland, Rootsi) kirjaga ''': þaiR: situ: stin: suniR: þurkitils: auk: fulku hiar: faþur: auk: muþur: iftiR ' kiarþu ' trikila:''' "Nad paigutasid selle kivi siia, Þorketill ja Folka pojad, et mälestada isa ja ema.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ruunikivi

Saaga

Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Saaga

Saami keeled

Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.

Vaata Eesti esiajalugu ja Saami keeled

Saamid

Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).

Vaata Eesti esiajalugu ja Saamid

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Vaata Eesti esiajalugu ja Saaremaa

Saarmas

Ternopili oblastis Ukrainas Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas (Lutra lutra) on kärplaste sugukonda saarma perekonda kuuluv kiskja.

Vaata Eesti esiajalugu ja Saarmas

Sajaanid

Munku-Sardõk, Sajaanide kõrgeim tipp Sajaanid (vene Саяны) on mäestik Aasias Siberi lõunaosas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Sajaanid

Sakala

Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.

Vaata Eesti esiajalugu ja Sakala

Sakala kõrgustik

Viljandi ürgorule Helme koopad kõrgustiku kaguosas Sammuli rahn kõrgustiku keskosas Sakala kõrgustik on kõrgustik Eestis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Sakala kõrgustik

Salatsi jõgi

Salatsi jõe suue Salatsis. Salatsi (läti Salaca, saksa Salis) on jõgi Lätis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Salatsi jõgi

Salme alevik

Salme bussipeatus Salme alevik on Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Salme alevik

Salme laevmatused

2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht Salme laevmatused on Saaremaal Salme alevikus 2008.

Vaata Eesti esiajalugu ja Salme laevmatused

Sammaltaimed

sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.

Vaata Eesti esiajalugu ja Sammaltaimed

Sanglepp

Sanglepp ehk must lepp (Alnus glutinosa) on kaseliste sugukonda lepa perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.

Vaata Eesti esiajalugu ja Sanglepp

Sarapuupähkel

Sarapuupähklid Terved pähklid koos tuumadega, millest üks on kooritud Sarapuupähkel ehk metspähkel on sarapuu perekonda kuuluvate liikide vili.

Vaata Eesti esiajalugu ja Sarapuupähkel

Sarved

Thomsoni gaselli sarved Sarvest tehtud muusikariist Sarved on luukoest või sarvainest moodustised mõnede loomade, enamasti sõraliste peas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Sarved

Savi

Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.

Vaata Eesti esiajalugu ja Savi

Saxo Grammaticus

Saxo kujutatuna Taani-Norra illustraatori Louis Moe (1857–1945) poolt Saxo Grammaticus (u 1150 – u 1220), tuntud ka nimega Saxo cognomine Longus, oli Taani ajaloolane ja kirjanik.

Vaata Eesti esiajalugu ja Saxo Grammaticus

Säde jõgi

Sild üle Säde jõe Valmiera ja Ruhja vahelisel maanteel. Säde jõgi ka Seda jõgi, (läti k. Sedas upe; saksa k. Sedde Fluss) on 60 km pikkune jõgi Läti põhjaosas, Vidzemes, mis suubub Burtnieki ehk Asti järve (ka Astijärv, Astigerwe).

Vaata Eesti esiajalugu ja Säde jõgi

Säga

Säga (Silurus glanis) on sägalaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Vaata Eesti esiajalugu ja Säga

Süsinik-14

Süsinik-14 ehk radiosüsinik (14C) on süsiniku radioaktiivne isotoop, mille poolestusaeg on 5730 ± 40 aastat.

Vaata Eesti esiajalugu ja Süsinik-14

Sõnajalg

Sõnajalg (Dryopteris) taimede perekond sõnajalaliste sugukonnast.

Vaata Eesti esiajalugu ja Sõnajalg

Seeme

viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.

Vaata Eesti esiajalugu ja Seeme

Semgalid

Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Semgalid

Siber

       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.

Vaata Eesti esiajalugu ja Siber

Siga

Kodusiga ehk siga (Sus domestica või Sus scrofa domestica) on liik või alamliik sõralisi perekonnast siga.

Vaata Eesti esiajalugu ja Siga

Sigtuna hävitamine

Sigtuna tänapäeval Sigtuna hävitamine oli kirjalikes ajalooallikates mainitud Rootsi linna Sigtuna põletamine "paganate" (eri versioonides karjalaste, eestlaste või kuralaste) poolt 1187.

Vaata Eesti esiajalugu ja Sigtuna hävitamine

Siimusaar

Siimusaar on üks Kolga-Jaani voorestiku voortest; halduslikult jääb Meleski külla.

Vaata Eesti esiajalugu ja Siimusaar

Siivertsi

Siivertsi linnaosa asukoht Narvas Siivertsi on paikkond ja Narva linnaosa linna põhjaosas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Siivertsi

Silvia Laul

Silvia Laul (4. detsember 1931 – 23. märts 2013) oli eesti arheoloog.

Vaata Eesti esiajalugu ja Silvia Laul

Sindi-Lodja asulakohad

Kammkeraamika killud Sindi-Lodja III asulakohalt Sindi-Lodja asulakohad on kolm kiviaegset asulakohta Pärnu jõe vasakkaldal Reiu jõe suudme lähistel Pärnu maakonnas Eestis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Sindi-Lodja asulakohad

Sirp

Sirp Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks.

Vaata Eesti esiajalugu ja Sirp

Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Vaata Eesti esiajalugu ja Skandinaavia

Skandinaavia mäestik

pisi Skandinaavia mäestik on mäestik Skandinaavia poolsaare lääneosas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Skandinaavia mäestik

Sküüdid

Sküüdid (arvatav etümoloogia indoeuroopa tüvest *skuδa 'vibukütt') olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil.

Vaata Eesti esiajalugu ja Sküüdid

Skulptuur

Antiikskulptuuride järgi tehtud kipskoopiad Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis Guanyini puuskulptuur Hongkongi kunstimuuseumis Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm.

Vaata Eesti esiajalugu ja Skulptuur

Smolensk

Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Smolensk

Soo

Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Vaata Eesti esiajalugu ja Soo

Sookurg

Sookurg (Grus grus) on kurglaste sugukonda kure perekonda kuuluv lind.

Vaata Eesti esiajalugu ja Sookurg

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Vaata Eesti esiajalugu ja Soome

Soome laht

Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.

Vaata Eesti esiajalugu ja Soome laht

Soome-ugri keeled

samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).

Vaata Eesti esiajalugu ja Soome-ugri keeled

Soome-ugri rahvad

Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.

Vaata Eesti esiajalugu ja Soome-ugri rahvad

Soontagana

Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Soontagana

Sooraud

Sooraud Sooraud ehk soorauamaak on soisel alal rauarikkast põhjaveest humiinainete lagunemise ja nende kontsentratsiooni vähenemise tagajärjel nõrgkihina sadestunud raudhüdroksiidide harilikult mullataoline, terajas või muguljas kogum.

Vaata Eesti esiajalugu ja Sooraud

Soostumine

Soostumine on looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine.

Vaata Eesti esiajalugu ja Soostumine

Sope maa-alune kalmistu

Sope maa-alune kalmistu on venekirveste kultuuri kalmistu endises Sope külas Lüganuse kihelkonnas Tallinna–Narva maantee ja mere vahel, Purtsest ida pool, (praegu Jabara küla) Sope oja kaldal.

Vaata Eesti esiajalugu ja Sope maa-alune kalmistu

Sossolid

Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.

Vaata Eesti esiajalugu ja Sossolid

Stabiilne isotoop

Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.

Vaata Eesti esiajalugu ja Stabiilne isotoop

Stepp

Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.

Vaata Eesti esiajalugu ja Stepp

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla.

Vaata Eesti esiajalugu ja Stockholm

Stratigraafia

See artikkel annab lühiülevaate stratigraafiast; stratigraafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Stratigraafia mõisteid. ---- kihid Salta provintsis ArgentinasStratigraafia on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust.

Vaata Eesti esiajalugu ja Stratigraafia

Substraat (lingvistika)

Substraat (inglise substrate, substratum) on mõjuvõimsamas (inglise higher power) ja prestiižsemas keeles olevad sugemed, mis pärinevad põliskeelest "Why Don't the English Speak Welsh?" Hildegard Tristram, in The Britons in Anglo-Saxon England, N. J. Higham (ed.), The Boydell Press, pp.

Vaata Eesti esiajalugu ja Substraat (lingvistika)

Sugukond

Sugukond tähistab genealoogias ühe meesisiku või esivanemate paari kõiki järglasi meesliinis, st.

Vaata Eesti esiajalugu ja Sugukond

Sugupool

Sugupool ehk soolisus ehk sotsiaalne sugu ehk sotsiaalne sugupool (inglise keeles gender) on inimese sugu arvesse võttes sotsiaalset, psühholoogilist või kultuurilist aspekti (eraldi räägitakse ka kultuurilisest soost).

Vaata Eesti esiajalugu ja Sugupool

Sulev Vahtre

Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.

Vaata Eesti esiajalugu ja Sulev Vahtre

Surm

Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.

Vaata Eesti esiajalugu ja Surm

Suur rahvasterändamine

II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.

Vaata Eesti esiajalugu ja Suur rahvasterändamine

Suusad

236x236px Suusad on paarina kasutatavad ja jalatsite külge kinnitatavad lumel liikumise ehk suusatamise vahendid.

Vaata Eesti esiajalugu ja Suusad

Suveköök

Suveköök on väike elumajast eraldi asuv lahtise koldega ehitis soojal ajal söögi valmistamiseksEesti keele seletav sõnaraamat.

Vaata Eesti esiajalugu ja Suveköök

Svealand

Svealandi alad Rootsis Svealand on Rootsi ajalooline tähtsaim piirkond.

Vaata Eesti esiajalugu ja Svealand

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Taani

Taani hindamisraamat

Taani hindamisraamat (ladina keeles Liber Census Daniæ, taani keeles Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.

Vaata Eesti esiajalugu ja Taani hindamisraamat

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Vaata Eesti esiajalugu ja Taani kuningas

Taani väinad

Taani väinad Taani väinad on mitu väina Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Taani väinad

Tacitus

Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tacitus

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Taimed

Talb

Talb oli kivist, luust või sarvest tööriist, mida kasutati peamiselt puidu lõhestamiseks ja voolimiseks.

Vaata Eesti esiajalugu ja Talb

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tallinn

Tallinna laht

Tallinna lahe osad Tallinna laht on Soome lahe siselaht.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tallinna laht

Talu

Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.

Vaata Eesti esiajalugu ja Talu

Tamula asulakoht

Tamula asulakoht on Võru maakonnas Võru vallas Roosisaare külas Tamula järve läänekaldal asuv muistne asulakoht.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tamula asulakoht

Tanel Moora

Tanel Moora (30. aprill 1938 – 18. märts 2019) oli eesti arheoloog ja ajaloolane.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tanel Moora

Tara

Aed ehk tara on piirdeehitis, mis märgistab mingi territooriumi piire või piirab loomade või inimeste liikumist mingil maa-alal.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tara

Tarandkalme

Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tarandkalme

Tarbatu

Tarbatu on Tartu varasem nimi, mille järgi on nime saanud ka.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tarbatu

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tartu

Tartu Ülikooli Kirjastus

Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tartu Ülikooli Kirjastus

Tartu lahing (1224)

Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tartu lahing (1224)

Tarvas

Tarvas ehk ürgveis (Bos primigenius) on veislaste sugukonda veise perekonda kuulunud väljasurnud imetaja, tänapäeva koduveise eelkäija.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tarvas

Tšuudid

Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tšuudid

Tööjaotus

Tööjaotus on süsteemi osade vahel ülesannete ärajagamine, et eri osad saaksid spetsialiseeruda.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tööjaotus

Tööriist

Käsitööriistad Tööriist on inimese valmistatud või looduslik abivahend, mis lihtsustab mingi eseme valmistamist või mingit tegevust.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tööriist

Tõnis Lukas

Tõnis Lukas 2021. aasta Arvamusfestivalil Tõnis Lukas (sündinud 5. juunil 1962 Tallinnas) on Eesti ajaloolane ja poliitik, XV Riigikogu liige.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tõnis Lukas

Tõnno Jonuks

Tõnno Jonuks 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal Tõnno Jonuks (sündinud 21. aprill 1974) on eesti usundiuurija ja religiooniarheoloog.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tõnno Jonuks

Tõnu-Andrus Tannberg

Tõnu-Andrus Tannberg (sündinud 22. septembril 1961 Rakveres) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2012).

Vaata Eesti esiajalugu ja Tõnu-Andrus Tannberg

Tõrvala

Tõrvala (vene Смолка (Smolka), soome Tervola või Tervala) on Narva jõe paremal kaldal Kudruküla ja Riigiküla vastas olev paikkond.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tõrvala

Tõstamaa poolsaar

Tõstamaa poolsaar asub Lääne-Eestis, paiknedes Pärnu lahe, Kihnu väina ja Paadrema jõe suudme vahel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tõstamaa poolsaar

Teine Ümera lahing

Teine Ümera lahing oli Henriku Liivimaa kroonika ja Liivimaa vanema riimkroonika järgi 1223.

Vaata Eesti esiajalugu ja Teine Ümera lahing

Teispoolsus

Teispoolsus on kõikides usundites ettekujutused surmajärgsest olemisest, kuhu satub surnu hing.

Vaata Eesti esiajalugu ja Teispoolsus

Tekstiilkeraamika

Tekstiilkeraamika on tekstiili jäljendiga keraamika, mis on levinud üle maailma.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tekstiilkeraamika

Teravili

Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.

Vaata Eesti esiajalugu ja Teravili

Theoderich (Eestimaa piiskop)

Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227.

Vaata Eesti esiajalugu ja Theoderich (Eestimaa piiskop)

Tina

Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tina

Toompea loss

Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.

Vaata Eesti esiajalugu ja Toompea loss

Torma

Torma mõis ja küla 2022. aasta juulis Torma on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Torma

Totemism

Totemism on usk üleloomulikku seosesse, mis arvatakse eksisteerivat teatud rühma inimeste ja teatud rühma materiaalsete objektide (enamasti loomade) vahel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Totemism

Traditsioon

Traditsioon (ladina keeles: traditio – üle-, edasiandmine, ülek. jutustamine; teade) ehk tava ehk komme on inimeste ja põlvkondade vahel toimiv ajaloolise materjali suuline või eeskuju najal edasi andmine.

Vaata Eesti esiajalugu ja Traditsioon

Trapetsiaalsed hauaplaadid

Trapetsiaalsed hauaplaadid on Euroopas ajavahemikust 7. sajandist 14. sajandi alguseni pärinevad kivist hauatähised, mis on peatsist laiemad ja jalutsist kitsamad.

Vaata Eesti esiajalugu ja Trapetsiaalsed hauaplaadid

Trääl

Trääl (vanapõhja keeles þræll, norra keeles trell, taani keeles træl)Junius P Rodriguez, Ph.D..

Vaata Eesti esiajalugu ja Trääl

Troopiline aasta

Troopiline aasta ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese.

Vaata Eesti esiajalugu ja Troopiline aasta

Tuhk

Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tuhk

Tundra

Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tundra

Turaida vaherahu

Turaida ehk Toreida vaherahu oli Liivimaa ristisõja ajal, 1212.

Vaata Eesti esiajalugu ja Turaida vaherahu

Tursk

Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tursk

Tuulingumäe tarandkalme

Tuulingumäe tarandkalme asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Põllukülas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Tuulingumäe tarandkalme

Ugandi

Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.

Vaata Eesti esiajalugu ja Ugandi

Uhtna

Uhtna mõisa peahoone Uhtna on alevik Lääne-Virumaal Rakvere vallas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Uhtna

Umbrohi

Eestiski levinud vaatepilt: õitsev naat teeservas Umbrohuks liigitatakse taim, mis kasvab haritud maal lisaks külvatud või istutatud taimedele.

Vaata Eesti esiajalugu ja Umbrohi

Umbusi asulakoht

Umbusi asulakoht on mesoliitiline asulakoht Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Umbusi külas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Umbusi asulakoht

Undva

Undva on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Undva

Uppsala

Uppsala (varasem kirjapilt Upsala, soome keeles ka vahel Upsala) on linn Rootsis Uppsala läänis, see asub Stockholmist põhjaloodes 70 km kaugusel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Uppsala

Usund

Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.

Vaata Eesti esiajalugu ja Usund

Uural

Uurali mäestiku satelliidipilt Uurali mäestik paikneb Ida-Euroopa lauskmaa ja Lääne-Siberi lauskmaa vahel Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kasahstanis Euroopa ja Aasia piirialal.

Vaata Eesti esiajalugu ja Uural

Uurali algkeel

Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.

Vaata Eesti esiajalugu ja Uurali algkeel

Uurali keeled

Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.

Vaata Eesti esiajalugu ja Uurali keeled

Uurits

Uuritsaid Uurits on mitmesuguse kujuga lõikeservaga käsitööriist, millega voolitakse puitu või graveeritakse metalli (stihhel).

Vaata Eesti esiajalugu ja Uurits

Vaevakask

Vaevakask (Betula nana) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine põõsas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Vaevakask

Vaiga

Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.

Vaata Eesti esiajalugu ja Vaiga

Vaim

Jaldabaoth (Jaffe) oli gnostikute apokrüüfides mainitud vaimolend, kes Kristuse pildi järgi ehitas inimese keha ja puhus temasse kogemata oma loova vaimu Sõna "vaim" kasutatakse mitmes tähenduses.

Vaata Eesti esiajalugu ja Vaim

Vakus

Vakus (ka: vakk) oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Vakus

Valdai kõrgustik

thumb Valdai kõrgustik (vene keeles Валдайская возвышенность, Валдай) on ulatuslik kõrgustik Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas Tveri oblasti lääneosas ja Novgorodi oblasti lõunaosas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Valdai kõrgustik

Valdemar II

Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.

Vaata Eesti esiajalugu ja Valdemar II

Valge meri

Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.

Vaata Eesti esiajalugu ja Valge meri

Valgejänes

Valgejänes (Lepus timidus) on jäneslaste sugukonda jänese perekonda kuuluv imetaja.

Vaata Eesti esiajalugu ja Valgejänes

Valgevene

Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Valgevene

Valma asulakoht

Valma asulakoht on muistne asulakoht Võrtsjärve läänerannikul.

Vaata Eesti esiajalugu ja Valma asulakoht

Valmiera

Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Valmiera

Valter Lang

Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).

Vaata Eesti esiajalugu ja Valter Lang

Vana Tallinn (raamatusari)

"Vana Tallinn" on Eestis ilmuv ajalookultuuri aastaraamat, mis ilmus aastatel 1936–1939 ning uuesti 1991.

Vaata Eesti esiajalugu ja Vana Tallinn (raamatusari)

Vanem

Vanem tähistab kogukonna, seltsi või haldusüksuse juhti.

Vaata Eesti esiajalugu ja Vanem

Vanem pronksiaeg

Üks olulisemaid vanema pronksiaja leide Saksamaalt: Nebra taevaketas Vanem pronksiaeg on pronksiaja varasem osa.

Vaata Eesti esiajalugu ja Vanem pronksiaeg

Vanem rauaaeg

Vanem rauaaeg on rauaaja varaseim peaperiood.

Vaata Eesti esiajalugu ja Vanem rauaaeg

Varnja

Droonivideo Varnjast 2021. aasta suvel Varnja (vene keeles Воронья, Варнья) on alevik Eestis Tartumaa Peipsiääre vallas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Varnja

Varudi-Vanaküla aardeleid

Varudi-Vanaküla aardeleid on aardeleid, mis avastati 2015.

Vaata Eesti esiajalugu ja Varudi-Vanaküla aardeleid

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Vaata Eesti esiajalugu ja Vask

Väetis

orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.

Vaata Eesti esiajalugu ja Väetis

Väo

Väo on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Väo

Västergötland

Västergötland on Rootsi ajalooline maakond (landskap), mis asub Rootsi edelaosas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Västergötland

Vürst

Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.

Vaata Eesti esiajalugu ja Vürst

Võhandu jõgi

Võhandu jõgi on pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi.

Vaata Eesti esiajalugu ja Võhandu jõgi

Võrdsus

Võrdsus on kõigi kodanike õiguslik võrdsus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Võrdsus

Võrtsjärv

Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.

Vaata Eesti esiajalugu ja Võrtsjärv

Võru

Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.

Vaata Eesti esiajalugu ja Võru

Võrumaa

Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.

Vaata Eesti esiajalugu ja Võrumaa

Võsa

Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.

Vaata Eesti esiajalugu ja Võsa

Võtmehein

Võtmehein (Botrychium) on taimeperekond maokeeleliste sugukonnast.

Vaata Eesti esiajalugu ja Võtmehein

Veelind

Valgepõsk-lagle ja vööthani Veelind on lind, kelle elutegevus on tihedas seoses veekogudega.

Vaata Eesti esiajalugu ja Veelind

Veerežiim

Veerežiim ehk hüdroloogiline režiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.

Vaata Eesti esiajalugu ja Veerežiim

Vegetatsiooniperiood

Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.

Vaata Eesti esiajalugu ja Vegetatsiooniperiood

Veis

Veised Hiiumaal Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.

Vaata Eesti esiajalugu ja Veis

Veliki Novgorod

Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.

Vaata Eesti esiajalugu ja Veliki Novgorod

Vello Lõugas

Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.

Vaata Eesti esiajalugu ja Vello Lõugas

Venekirves

Venekirves ehk sõjakirves on kivikirvetüüp, mida valmistasid nöörkeraamika kultuuride inimesed.

Vaata Eesti esiajalugu ja Venekirves

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Vaata Eesti esiajalugu ja Venemaa

Venemaa riigipeade loend

Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.

Vaata Eesti esiajalugu ja Venemaa riigipeade loend

Venemaa Teaduste Akadeemia

Venemaa Teaduste Akadeemia peahoone Moskvas Venemaa Teaduste Akadeemia, ka Venemaa TA, (vene keeles Российская академия наук; lühend РАН, RAN) on Venemaa üks neljast riiklikust teadusakadeemiast.

Vaata Eesti esiajalugu ja Venemaa Teaduste Akadeemia

Viigerhüljes

Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.

Vaata Eesti esiajalugu ja Viigerhüljes

Viikingiaeg

Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).

Vaata Eesti esiajalugu ja Viikingiaeg

Viilkatus

Viilkatus Viilkatus (harva on kasutatud saksamõjulist terminit "sadulkatus" (saksa keeles Satteldach)) on katusetüüp, millel on kaks kallet ja vertikaalsed otsaseinad.

Vaata Eesti esiajalugu ja Viilkatus

Vikerkaar (ajakiri)

Kõik aastakäigud seisuga august 2013 Vikerkaar on 1986.

Vaata Eesti esiajalugu ja Vikerkaar (ajakiri)

Viljandi piiramine (1223)

Viljandi piiramine toimus 1223.

Vaata Eesti esiajalugu ja Viljandi piiramine (1223)

Villa (Võru)

Villa on küla Võrumaal Võru vallas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Villa (Võru)

Villevere

Villevere (ka: Suur-Villevere) on küla Järva maakonnas Türi vallas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Villevere

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Vaata Eesti esiajalugu ja Virumaa

Visby

Visby on Rootsi Ojamaa saare suurim linn.

Vaata Eesti esiajalugu ja Visby

Vitslav I

Vitslav I (taani k.: Vitslav den 1. af Rügen) (umbes 1180 – 7. juuni 1250), ka Vislav, Vizlav, Wislaw, Wizlaw ja Witslaw, oli lääneslaavi päritolu Taani kuninga vasall ja Rügeni (Rugia) vürst aastatel 1221–1249.

Vaata Eesti esiajalugu ja Vitslav I

Vladimir Mstislavitš

Vladimir sõjakäigul Vladimir Mstislavitš oli Pihkva vürst 13.

Vaata Eesti esiajalugu ja Vladimir Mstislavitš

Volga

Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.

Vaata Eesti esiajalugu ja Volga

Vooremaa

Vooremaa (ka Saadjärve voorestik) on Eesti maastikurajoon.

Vaata Eesti esiajalugu ja Vooremaa

Waridote

Waridote oli 13.

Vaata Eesti esiajalugu ja Waridote

Weichseli jäätumine

Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.

Vaata Eesti esiajalugu ja Weichseli jäätumine

Wisła

Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.

Vaata Eesti esiajalugu ja Wisła

X-kromosoom

Inimese x-kromosoom: valgena on märgitud olulisemad geenid fluorestseeruva valgu abil esile toodud. All: Sama rakutuum töödelduna DAPIga. Noolega on näidatud Barri kehake ehk inaktiivne X (Xi) X-kromosoom on üks imetajate ja paljude teiste loomade gonosoomidest.

Vaata Eesti esiajalugu ja X-kromosoom

1. sajand eKr

1.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1. sajand eKr

1000

1000.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1000

1030

1030.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1030

1032

1032.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1032

1050

1050.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1050

1054

1054.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1054

1060

1060.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1060

1061

1061.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1061

1077

1077.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1077

11. sajand

11.

Vaata Eesti esiajalugu ja 11. sajand

1111

1111.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1111

1113

1113.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1113

1116

1116.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1116

1130

1130.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1130

1131

1131.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1131

1132

1132.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1132

1134

1134.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1134

1150

1150.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1150

1170. aastad

1170.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1170. aastad

1179

1179.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1179

1187

1187.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1187

1190

1190.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1190

1191

1191.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1191

1192

1192.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1192

1193

1193.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1193

1195

1195.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1195

1197

1197.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1197

12. sajand

12.

Vaata Eesti esiajalugu ja 12. sajand

1200

1200.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1200

1203

1203.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1203

1206

1206.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1206

1207

1207.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1207

1208

1208.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1208

1210

1210.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1210

1211

1211.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1211

1216

1216.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1216

1217

1217.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1217

1218

1218.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1218

1219

1219.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1219

1220

1220.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1220

1221

1221.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1221

1223

1223.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1223

1225

1225.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1225

1228

1228.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1228

13. sajand

13.

Vaata Eesti esiajalugu ja 13. sajand

1300

1300.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1300

1940

1940.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1940

1954

1954.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1954

1982

1982.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1982

1990. aastad

1990.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1990. aastad

1998

1998.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1998

1999

1999.

Vaata Eesti esiajalugu ja 1999

2. sajand

2.

Vaata Eesti esiajalugu ja 2. sajand

2. veebruar

2.

Vaata Eesti esiajalugu ja 2. veebruar

2000

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.

Vaata Eesti esiajalugu ja 2000

2012

2012.

Vaata Eesti esiajalugu ja 2012

23. jaanuar

23.

Vaata Eesti esiajalugu ja 23. jaanuar

3. aastatuhat eKr

3.

Vaata Eesti esiajalugu ja 3. aastatuhat eKr

3. sajand

3.

Vaata Eesti esiajalugu ja 3. sajand

4. sajand

4.

Vaata Eesti esiajalugu ja 4. sajand

410

410.

Vaata Eesti esiajalugu ja 410

5. aastatuhat eKr

5.

Vaata Eesti esiajalugu ja 5. aastatuhat eKr

5. sajand

5.

Vaata Eesti esiajalugu ja 5. sajand

500 eKr

Aasta 500 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Vaata Eesti esiajalugu ja 500 eKr

6. sajand

6.

Vaata Eesti esiajalugu ja 6. sajand

6. sajand eKr

6.

Vaata Eesti esiajalugu ja 6. sajand eKr

600

Sajandid: 5. sajand - 6. sajand - 7. sajand Kümnendid: 550. aastad 560. aastad 570. aastad 580. aastad 590. aastad - 600. aastad - 610. aastad 620. aastad 630. aastad 640. aastad 650. aastad Aastad: 595 596 597 598 599 - 600 - 601 602 603 604 605.

Vaata Eesti esiajalugu ja 600

650

650.

Vaata Eesti esiajalugu ja 650

675

675.

Vaata Eesti esiajalugu ja 675

750

750.

Vaata Eesti esiajalugu ja 750

8. sajand

8.

Vaata Eesti esiajalugu ja 8. sajand

850

850.

Vaata Eesti esiajalugu ja 850

860

860.

Vaata Eesti esiajalugu ja 860

862

862.

Vaata Eesti esiajalugu ja 862

9. sajand eKr

9.

Vaata Eesti esiajalugu ja 9. sajand eKr

900

Sajandid: 8. sajand - 9. sajand - 10. sajand Kümnendid: 850. aastad 860. aastad 870. aastad 880. aastad 890. aastad - 900. aastad - 910. aastad 920. aastad 930. aastad 940. aastad 950. aastad Aastad: 895 896 897 898 899 - 900 - 901 902 903 904 905 ----.

Vaata Eesti esiajalugu ja 900

968

968.

Vaata Eesti esiajalugu ja 968

970

970.

Vaata Eesti esiajalugu ja 970

98

98.

Vaata Eesti esiajalugu ja 98

Vaata ka

Eesti ajaloolised piirkonnad

• Aiboland
• Eesti esiajalugu
• Liivimaa
• Pärnu vojevoodkond
• Taani valdused Eestis
• Tartu vojevoodkond
• Võrumaa

Euroopa esiaeg

• Antsülusjärv
• Eesti esiajalugu

Tuntud ka kui Eesti esiaeg, Eesti muinasaeg, Muinas-Eesti, Muinaseestlased.

, Baltimaad, Baltlased, Bütsants, Beverini linnus, Billingeni katastroof, Bråvalla lahing, Cēsis, Coelestinus III, Dateerimine, Daugava, Dendrokronoloogia, DNA, Doonau, Eelrooma rauaaeg, Eeluurali keel, Eelviikingiaeg, Eesti, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti ajalugu, Eesti keskaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti Raamat, Eesti rauaaeg, Eesti viikingiaeg, Eestlased, Ehe, EKr, Emajõgi, ERR Novaator, Esiaeg, Estonian Journal of Archaeology, Etümoloogia, Etnograafia, Euroopa, Euroopa piison, Euroopa sookilpkonn, Europiidne rass, Evald Tõnisson, Füüsiline antropoloogia, Floeem, Fulco, Götaland, Geen, Genoom, Geoloogia, Germaani keeled, Germania (raamat), Gesta Danorum, Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificum, Glatsioisostaasia, Grööni hüljes, Haigus, Halvdan Must, Haplogrupp, Hardeknud I, Harilik astelpaju, Harilik drüüas, Harilik jalakas, Harilik kadakas, Harilik kuusk, Harilik lina, Harilik mänd, Harilik palderjan, Harilik pärn, Harilik rästik, Harilik saar, Harilik sarapuu, Harilik tamm, Harilik vaher, Harjumaa, Harpuun, Haud, Haug, Hülgepüük, Hülglased, Hõim, Heiki Valk, Heimskringla, Helmes, Henriku Liivimaa kroonika, Hiir, Hiiumaa, Hilisrauaaeg, Hing, Hirv, Hobune, Horisont (ajakiri), Hundikangrud, Hunt, Huumus, Ida kütid-korilased, Ida-Eesti, Ida-Euroopa, Ida-Viru maakond, Ilves, Indoeuroopa keeled, Indoeurooplased, Ingeri, Ingvar, Inimene, Inimlased, Inna Põltsam-Jürjo, Irboska, Iru, Iru linnamägi, Izjaslav I, Jabara kalmed, Jahindus, Jahiuluk, Jarl, Jaroslav Tark, Jägala jõgi, Jälevere, Järv, Järvamaa, Järveküla (Rae), Jüri Selirand, Jüri Uluots, Jüri Viikberg, Jõekarp, Jõelähtme, Jõelähtme kivikirstkalmistu, Jõelähtme vald, Jõgeva maakond, Jõgi, Jenissei, Joaoru, Johan Sverkersson, Joldiameri, Jukagiiri keeled, Jumara jõgi, Kaali kindlustatud asula, Kaali kraater, Kadriorg, Kaer, Kaheväljasüsteem, Kalapüük, Kalavõrk, Kalevi Wiik, Kalme, Kalmistu, Kammkeraamika, Kammkeraamika kultuur, Kammkeraamika teooria, Kangas, Karask, Karjala, Karusnahk, Karvane ninasarvik, Kask, Kastna peitleid, Katoliku kirik, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kääpa asulakoht, Käevõru, Külakogukond, Küllo Arjakas, Kündmine, Künnapuu, Kõõvits, Kõblas, Kõpu poolsaar, Kõrrelised, Keava linnamägi, Keel, Keeletüpoloogia, Keeleteadus, Keraamika, Kesk-Euroopa, Kesk-Euroopa tasandik, Kesk-Rootsi, Keskmine rauaaeg, Kiievi suurvürst, Kiievi-Vene, Kirves, Kiud, Kivi, Kiviaeg, Kivikalme, Kivikirstkalme, Kivikirves, Kivisaar, Kliima, Knud IV, Knud VI, Kobras, Kodukits, Koduloom, Koer, Kogukond, Koha, Koiva jõgi, Koivaliina, Kojastu kalmed, Kolju, Kolmeväljasüsteem, Kooselu, Korallid, Korilus, Kose aardeleid, Kosmoloogia, Kriimani, Kristlus, Krivitšid, Kudruküla, Kudumine, Kullamäe asulakoht, Kultus, Kultuskivi, Kultuurikiht, Kulutus, Kunda kultuur, Kunda Lammasmägi, Kuningas, Kuninguste, Kunst, Kuralased, Kuramaa, Kuusalu, Kvarts, Laadoga, Laensõna, Laev, Laevkalme, Laevmatus, Laialehised metsad, Lamm, Lammas, Lammimets, Latgalid, Latikas, Lavamaa, Lään, Lääne kütid-korilased, Lääne-Eesti, Läänemaa, Läänemeresoome keeled, Läänemeresoomlased, Läänemeri, Lähisarktiline kliimavööde, Läti, Lülle, Lõikeriist, Lõikheinalised, Lõks (püünis), Leedu, Leedu suurvürstiriik, Leena, Lehtpuud, Lembit Jaanits, Lembitu, Lepakose, Lepp, Lest, Lihula piiskop, Liivi laht, Liivlased, Limneameri, Lindanise lahing, Lingua franca, Linnamägi, Linnus, Linnusepiirkond, Litoriinameri, Liustik, Lodumets, Looduslik rohumaa, Loodusteadus, Loom, Loomakasvatus, Looming (ajakiri), Loomismüüdid, Loona asulakoht, Lubjakivi, Luht, Lundi peapiiskopkond, Luu, Maagia, Maakasutus, Maakond, Maaviljelus, Madisepäeva lahing, Maltsalised, Mammut, Mandžuuria, Mandrijää, Mandriline kliima, Mari Kendla, Mari Peegel, Marika Mägi, Marten Seppel, Mati Laur, Matriarhaat, Mõõgavendade ordu, Mõrd, Mees, Mereline kliima, Merevaigutee, Merevaik, Meri, Merili Nikkolo, Mesindus, Mesoliitikum, Metsapoole, Metshobune, Metskass, Metskits, Metsnugis, Metssiga, Mihhail Gerassimov, Mitokondriaalne DNA, Mongoliidne rass, Mongoolia, Morava jõgi, Mstislav Mstislavitš, Muhu, Muinaskihelkond, Muinaskihelkondade loend maakonniti, Muinasusund, Muistis, Mullastik, Mustmätta peitleid, Naakamäe asulakoht, Naaskel, Nahk, Naine, Narva jõgi, Narva keraamika, Narva kultuur, Nöörkeraamika, Nöörkeraamika kultuur, Nõel, Nõges, Nõo kihelkond, Nelgilised, Neoliitikum, Nestori kroonika, Nisu, Nool, Noorem pronksiaeg, Noorem rauaaeg, Norra, Novgorodi vabariik, Novgorodi vürst, Nuga, Numismaatika, Oblikas, Oda, Oder, Ohver, Ojamaa, Oka, Okaspuutaimed, Olav II Haraldsson, Olav Tryggvason, Ookean, Ooker, Orav, Otepää, Otepää lahing, Otepää piiskopilinnus, Paat, Paavst, Pada, Paekivi, Paganlus, Paide, Paju, Paleogeograafia, Paleoliitikum, Paleozooloogia, Palk, Pandivere kõrgustik, Parasvööde, Paul Ariste, Paul Johansen, Päike, Päikesevarjutus, Pärnu jõgi, Pärnu laht, Pärt Peterson, Pärtel Piirimäe, Pöök, Püünis, Püstkoda, Põõsarinne, Põder, Põhja-Eesti, Põhja-Euroopa, Põhja-Jäämeri, Põhjala ristisõjad, Põhjamaad, Põhjapõder, Põhjavesi, Põllumajandus, Peapiiskop, Pedoloogia, Peeker, Peipsi järv, Peterburi, Petserimaa, Philipp (Saksa kuningas), Pihkva järv, Pihkva lahing (1061), Pihkva vürstiriik, Pirita jõgi, Pisiplastika, Pistoda, Połack, Poola, Populatsioonigeneetika, Possaadnik, Preisimaa, Pringel, Pronks, Pruunkaru, Puder, Puit, Puju, Pulli, Pulli asula, Purjelaev, Purtse, Raba, Radiosüsinikumeetod, Rahvaluule, Rahvasterännuaeg, Raikküla kärajad, Rannakarp, Rauaaeg, Raudvärava lahing, Rändkivi, Ränikivi, Ränne, Rügen, Rebala, Rebane, Regi, Religioon, Reljeef, Revala, Richard Indreko, Riia lahing (1215), Riigiküla asulakohad, Riimvesi, Rikassaare relvaleid, Ripats, Ristisõjad, Rituaal, Robirohi, Rohttaimed, Rohurinne, Rooma keisririik, Rooma rauaaeg, Rooma riik, Rootsi, Rootsi kuningas, Rovaniemi, Ruhnu, Rukis, Russin, Ruunikivi, Saaga, Saami keeled, Saamid, Saaremaa, Saarmas, Sajaanid, Sakala, Sakala kõrgustik, Salatsi jõgi, Salme alevik, Salme laevmatused, Sammaltaimed, Sanglepp, Sarapuupähkel, Sarved, Savi, Saxo Grammaticus, Säde jõgi, Säga, Süsinik-14, Sõnajalg, Seeme, Semgalid, Siber, Siga, Sigtuna hävitamine, Siimusaar, Siivertsi, Silvia Laul, Sindi-Lodja asulakohad, Sirp, Skandinaavia, Skandinaavia mäestik, Sküüdid, Skulptuur, Smolensk, Soo, Sookurg, Soome, Soome laht, Soome-ugri keeled, Soome-ugri rahvad, Soontagana, Sooraud, Soostumine, Sope maa-alune kalmistu, Sossolid, Stabiilne isotoop, Stepp, Stockholm, Stratigraafia, Substraat (lingvistika), Sugukond, Sugupool, Sulev Vahtre, Surm, Suur rahvasterändamine, Suusad, Suveköök, Svealand, Taani, Taani hindamisraamat, Taani kuningas, Taani väinad, Tacitus, Taimed, Talb, Tallinn, Tallinna laht, Talu, Tamula asulakoht, Tanel Moora, Tara, Tarandkalme, Tarbatu, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu lahing (1224), Tarvas, Tšuudid, Tööjaotus, Tööriist, Tõnis Lukas, Tõnno Jonuks, Tõnu-Andrus Tannberg, Tõrvala, Tõstamaa poolsaar, Teine Ümera lahing, Teispoolsus, Tekstiilkeraamika, Teravili, Theoderich (Eestimaa piiskop), Tina, Toompea loss, Torma, Totemism, Traditsioon, Trapetsiaalsed hauaplaadid, Trääl, Troopiline aasta, Tuhk, Tundra, Turaida vaherahu, Tursk, Tuulingumäe tarandkalme, Ugandi, Uhtna, Umbrohi, Umbusi asulakoht, Undva, Uppsala, Usund, Uural, Uurali algkeel, Uurali keeled, Uurits, Vaevakask, Vaiga, Vaim, Vakus, Valdai kõrgustik, Valdemar II, Valge meri, Valgejänes, Valgevene, Valma asulakoht, Valmiera, Valter Lang, Vana Tallinn (raamatusari), Vanem, Vanem pronksiaeg, Vanem rauaaeg, Varnja, Varudi-Vanaküla aardeleid, Vask, Väetis, Väo, Västergötland, Vürst, Võhandu jõgi, Võrdsus, Võrtsjärv, Võru, Võrumaa, Võsa, Võtmehein, Veelind, Veerežiim, Vegetatsiooniperiood, Veis, Veliki Novgorod, Vello Lõugas, Venekirves, Venemaa, Venemaa riigipeade loend, Venemaa Teaduste Akadeemia, Viigerhüljes, Viikingiaeg, Viilkatus, Vikerkaar (ajakiri), Viljandi piiramine (1223), Villa (Võru), Villevere, Virumaa, Visby, Vitslav I, Vladimir Mstislavitš, Volga, Vooremaa, Waridote, Weichseli jäätumine, Wisła, X-kromosoom, 1. sajand eKr, 1000, 1030, 1032, 1050, 1054, 1060, 1061, 1077, 11. sajand, 1111, 1113, 1116, 1130, 1131, 1132, 1134, 1150, 1170. aastad, 1179, 1187, 1190, 1191, 1192, 1193, 1195, 1197, 12. sajand, 1200, 1203, 1206, 1207, 1208, 1210, 1211, 1216, 1217, 1218, 1219, 1220, 1221, 1223, 1225, 1228, 13. sajand, 1300, 1940, 1954, 1982, 1990. aastad, 1998, 1999, 2. sajand, 2. veebruar, 2000, 2012, 23. jaanuar, 3. aastatuhat eKr, 3. sajand, 4. sajand, 410, 5. aastatuhat eKr, 5. sajand, 500 eKr, 6. sajand, 6. sajand eKr, 600, 650, 675, 750, 8. sajand, 850, 860, 862, 9. sajand eKr, 900, 968, 970, 98.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika