Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti haldusjaotus ja Rootsi aeg
Eesti haldusjaotus ja Rootsi aeg on 56 ühist asja (Unioonpeedia): Alev, Altmargi vaherahu, Brömsebro rahu, Daugava, Distrikt, Eesti, Eestimaa, Eestimaa kubermang, Eestimaa kuberneride loend, Gustav II Adolf, Haapsalu, Harjumaa, Hiiumaa, Hollandlased, Ingeri, Ingerimaa kubermang, Järvamaa, Karl XI, Kihelkond, Kristiina, Laiuse kihelkond, Läänemaa, Läänemere maad, Läänemereprovintsid, Läti, Lõuna-Eesti, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa kubermang, Linn, ..., Linnuselään, Mõis, Meeskohus, Muhu, Narva, Pärnu, Pärnu kreis, Põhja-Eesti, Põhjasõda, Põhjasõda Eesti alal, Põltsamaa, Poola aeg, Riia, Riigimõis, Rootsi, Rootsi suurvõimu ajastu, Rootsi-Poola sõda (1626–1629), Rzeczpospolita, Saaremaa, Suur reduktsioon, Taani valdused Eestis, Tallinn, Tartu, Uusikaupunki rahu, Venemaa Keisririik, Virumaa. Laienda indeks (26 rohkem) »
Alev
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.
Alev ja Eesti haldusjaotus · Alev ja Rootsi aeg ·
Altmargi vaherahu
Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.
Altmargi vaherahu ja Eesti haldusjaotus · Altmargi vaherahu ja Rootsi aeg ·
Brömsebro rahu
Brömsebro rahuga Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega) Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645.
Brömsebro rahu ja Eesti haldusjaotus · Brömsebro rahu ja Rootsi aeg ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Eesti haldusjaotus · Daugava ja Rootsi aeg ·
Distrikt
Distrikt (ladina sõnast districtus) on mitmetähenduslik sõna.
Distrikt ja Eesti haldusjaotus · Distrikt ja Rootsi aeg ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti haldusjaotus · Eesti ja Rootsi aeg ·
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Eesti haldusjaotus ja Eestimaa · Eestimaa ja Rootsi aeg ·
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Eesti haldusjaotus ja Eestimaa kubermang · Eestimaa kubermang ja Rootsi aeg ·
Eestimaa kuberneride loend
Selles loendis on loetletud Eestimaa kubermangu kubernerid.
Eesti haldusjaotus ja Eestimaa kuberneride loend · Eestimaa kuberneride loend ja Rootsi aeg ·
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Eesti haldusjaotus ja Gustav II Adolf · Gustav II Adolf ja Rootsi aeg ·
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Eesti haldusjaotus ja Haapsalu · Haapsalu ja Rootsi aeg ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Eesti haldusjaotus ja Harjumaa · Harjumaa ja Rootsi aeg ·
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Eesti haldusjaotus ja Hiiumaa · Hiiumaa ja Rootsi aeg ·
Hollandlased
Hollandlaste diasporaa Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik.
Eesti haldusjaotus ja Hollandlased · Hollandlased ja Rootsi aeg ·
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Eesti haldusjaotus ja Ingeri · Ingeri ja Rootsi aeg ·
Ingerimaa kubermang
Ingerimaa kubermang oli haldusterritoorium (kubermang) Rootsi kuningriigi (1617–1629) ja Vene tsaaririigi koosseisus kuni 1710.
Eesti haldusjaotus ja Ingerimaa kubermang · Ingerimaa kubermang ja Rootsi aeg ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Eesti haldusjaotus ja Järvamaa · Järvamaa ja Rootsi aeg ·
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Eesti haldusjaotus ja Karl XI · Karl XI ja Rootsi aeg ·
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Eesti haldusjaotus ja Kihelkond · Kihelkond ja Rootsi aeg ·
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Eesti haldusjaotus ja Kristiina · Kristiina ja Rootsi aeg ·
Laiuse kihelkond
Laiuse Püha Jüri kirik Laiuse kihelkond (lühend Lai; saksa keeles Kirchspiel Lais, St. Jürgens Kirchspiel) oli ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Tartu kreisis (asehalduskorra ajal 1783–1796 Viljandi kreisis) Liivimaa kubermangus.
Eesti haldusjaotus ja Laiuse kihelkond · Laiuse kihelkond ja Rootsi aeg ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Eesti haldusjaotus ja Läänemaa · Läänemaa ja Rootsi aeg ·
Läänemere maad
Läänemere maad (ka Läänemere regioon) on Läänemere ääres asuvad riigid.
Eesti haldusjaotus ja Läänemere maad · Läänemere maad ja Rootsi aeg ·
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Eesti haldusjaotus ja Läänemereprovintsid · Läänemereprovintsid ja Rootsi aeg ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eesti haldusjaotus ja Läti · Läti ja Rootsi aeg ·
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Eesti haldusjaotus ja Lõuna-Eesti · Lõuna-Eesti ja Rootsi aeg ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Eesti haldusjaotus ja Liivimaa · Liivimaa ja Rootsi aeg ·
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Eesti haldusjaotus ja Liivimaa hertsogkond · Liivimaa hertsogkond ja Rootsi aeg ·
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Eesti haldusjaotus ja Liivimaa kubermang · Liivimaa kubermang ja Rootsi aeg ·
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Eesti haldusjaotus ja Linn · Linn ja Rootsi aeg ·
Linnuselään
Linnuselään oli Rootsis ja ta valdustes (sh Rootsi Läänemereprovintside Põhja-Eesti aladel) olnud keskaegne halduspiirkond.
Eesti haldusjaotus ja Linnuselään · Linnuselään ja Rootsi aeg ·
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Eesti haldusjaotus ja Mõis · Mõis ja Rootsi aeg ·
Meeskohus
Meeskohus (saksa keeles Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.
Eesti haldusjaotus ja Meeskohus · Meeskohus ja Rootsi aeg ·
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Eesti haldusjaotus ja Muhu · Muhu ja Rootsi aeg ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Eesti haldusjaotus ja Narva · Narva ja Rootsi aeg ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Eesti haldusjaotus ja Pärnu · Pärnu ja Rootsi aeg ·
Pärnu kreis
Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.
Eesti haldusjaotus ja Pärnu kreis · Pärnu kreis ja Rootsi aeg ·
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Eesti haldusjaotus ja Põhja-Eesti · Põhja-Eesti ja Rootsi aeg ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Eesti haldusjaotus ja Põhjasõda · Põhjasõda ja Rootsi aeg ·
Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.
Eesti haldusjaotus ja Põhjasõda Eesti alal · Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi aeg ·
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Eesti haldusjaotus ja Põltsamaa · Põltsamaa ja Rootsi aeg ·
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Eesti haldusjaotus ja Poola aeg · Poola aeg ja Rootsi aeg ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eesti haldusjaotus ja Riia · Riia ja Rootsi aeg ·
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Eesti haldusjaotus ja Riigimõis · Riigimõis ja Rootsi aeg ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eesti haldusjaotus ja Rootsi · Rootsi ja Rootsi aeg ·
Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane) Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis hõlmas aastaid 1611–1718.
Eesti haldusjaotus ja Rootsi suurvõimu ajastu · Rootsi aeg ja Rootsi suurvõimu ajastu ·
Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.
Eesti haldusjaotus ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629) · Rootsi aeg ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629) ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Eesti haldusjaotus ja Rzeczpospolita · Rootsi aeg ja Rzeczpospolita ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eesti haldusjaotus ja Saaremaa · Rootsi aeg ja Saaremaa ·
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Eesti haldusjaotus ja Suur reduktsioon · Rootsi aeg ja Suur reduktsioon ·
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Eesti haldusjaotus ja Taani valdused Eestis · Rootsi aeg ja Taani valdused Eestis ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti haldusjaotus ja Tallinn · Rootsi aeg ja Tallinn ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti haldusjaotus ja Tartu · Rootsi aeg ja Tartu ·
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Eesti haldusjaotus ja Uusikaupunki rahu · Rootsi aeg ja Uusikaupunki rahu ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Eesti haldusjaotus ja Venemaa Keisririik · Rootsi aeg ja Venemaa Keisririik ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti haldusjaotus ja Rootsi aeg ühist
- Millised on sarnasused Eesti haldusjaotus ja Rootsi aeg
Võrdlus Eesti haldusjaotus ja Rootsi aeg
Eesti haldusjaotus on 726 suhted, samas Rootsi aeg 373. Kuna neil ühist 56, Jaccard indeks on 5.10% = 56 / (726 + 373).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti haldusjaotus ja Rootsi aeg. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
