Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti keel ja Eesti keele ajalugu
Eesti keel ja Eesti keele ajalugu on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Alutaguse murre, Eesti keel, Eesti keele uurimine, Eesti kirjakeel, Ellen Niit, Emakeele Sihtasutus, Idamurre, Jüri Viikberg, Karl Pajusalu, Keskmurre, Kirderanniku murded, Läänemeresoome algkeel, Läänemeresoome keeled, Läänemurre, Lõunaeesti keeled, Murrak, Põhjaeesti murded, Peeter Päll, Saarte murre, Sunnismaisus, Tartu, Täishäälik, Tiit Hennoste, Välde, Vokaalharmoonia.
Alutaguse murre
Alutaguse murre (ka kirdemurre) on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega.
Alutaguse murre ja Eesti keel · Alutaguse murre ja Eesti keele ajalugu ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti keel ja Eesti keel · Eesti keel ja Eesti keele ajalugu ·
Eesti keele uurimine
Eesti keele uurimine on keeleteaduse haru, mis uurib eesti keele ehitust, grammatikat, sõnavara, ajalugu, kasutamist jm aspekte.
Eesti keel ja Eesti keele uurimine · Eesti keele ajalugu ja Eesti keele uurimine ·
Eesti kirjakeel
Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded.
Eesti keel ja Eesti kirjakeel · Eesti keele ajalugu ja Eesti kirjakeel ·
Ellen Niit
Ellen Niit (sünninimi Ellen Hiob, kodanikunimi 1949–1958 Ellen Niit, 1958. aastast Ellen Kross; 13. juuli 1928 – 30. mai 2016) oli eesti kirjanik ja tõlkija.
Eesti keel ja Ellen Niit · Eesti keele ajalugu ja Ellen Niit ·
Emakeele Sihtasutus
Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.
Eesti keel ja Emakeele Sihtasutus · Eesti keele ajalugu ja Emakeele Sihtasutus ·
Idamurre
Idamurre on vadjapärane eesti keele murre, mida räägitakse Peipsi-äärsetes kihelkondades.
Eesti keel ja Idamurre · Eesti keele ajalugu ja Idamurre ·
Jüri Viikberg
Jüri Viikberg 2021. aastal Jüri Viikberg 2021. aasta Arvamusfestivalil Jüri Viikberg (sündinud 10. septembril 1953) on eesti keeleteadlane.
Eesti keel ja Jüri Viikberg · Eesti keele ajalugu ja Jüri Viikberg ·
Karl Pajusalu
Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.
Eesti keel ja Karl Pajusalu · Eesti keele ajalugu ja Karl Pajusalu ·
Keskmurre
Põhjaeesti keskmurre on eesti keele murre, mida on räägitud Harjumaal (v.a Jõelähtme ja Kuusalu rannas), Virumaa lääneosas (v.a Haljala jm rannas), Lõuna-Järvamaal Peetri kihelkonnas, Põhja-Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas ja Põhja-Tartumaal Laiuse, Kursi, Äksi ja Palamuse kihelkonnas.
Eesti keel ja Keskmurre · Eesti keele ajalugu ja Keskmurre ·
Kirderanniku murded
Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).
Eesti keel ja Kirderanniku murded · Eesti keele ajalugu ja Kirderanniku murded ·
Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Eesti keel ja Läänemeresoome algkeel · Eesti keele ajalugu ja Läänemeresoome algkeel ·
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Eesti keel ja Läänemeresoome keeled · Eesti keele ajalugu ja Läänemeresoome keeled ·
Läänemurre
Läänemurre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Lääne- ja Edela-Eestis.
Eesti keel ja Läänemurre · Eesti keele ajalugu ja Läänemurre ·
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Eesti keel ja Lõunaeesti keeled · Eesti keele ajalugu ja Lõunaeesti keeled ·
Murrak
Murrak on murde paikkondliku eripäraga alajaotus.
Eesti keel ja Murrak · Eesti keele ajalugu ja Murrak ·
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Eesti keel ja Põhjaeesti murded · Eesti keele ajalugu ja Põhjaeesti murded ·
Peeter Päll
Peeter Päll (2022, foto: Jake Farra) Peeter Päll (sündinud 15. märtsil 1961 Tallinnas).
Eesti keel ja Peeter Päll · Eesti keele ajalugu ja Peeter Päll ·
Saarte murre
Saarte murre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Kihnus ning neid nelja saart ümbritsevatel väikesaartel.
Eesti keel ja Saarte murre · Eesti keele ajalugu ja Saarte murre ·
Sunnismaisus
Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid, millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.
Eesti keel ja Sunnismaisus · Eesti keele ajalugu ja Sunnismaisus ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti keel ja Tartu · Eesti keele ajalugu ja Tartu ·
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Eesti keel ja Täishäälik · Eesti keele ajalugu ja Täishäälik ·
Tiit Hennoste
Tiit Hennoste (sündinud 12. augustil 1953) on eesti filoloog, keele- ja kirjandusteadlane, kirjandusõppejõud ja meediaasjatundja.
Eesti keel ja Tiit Hennoste · Eesti keele ajalugu ja Tiit Hennoste ·
Välde
Välde on keeleteaduses hääliku või silbi fonoloogiline pikkus, st pikkus, mille varieerumine võib antud keele süsteemis tähistada erisusi lekseemide tähenduses.
Eesti keel ja Välde · Eesti keele ajalugu ja Välde ·
Vokaalharmoonia
Vokaalharmoonia (inglise vowel harmony) on keeleteaduses nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi.
Eesti keel ja Vokaalharmoonia · Eesti keele ajalugu ja Vokaalharmoonia ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti keel ja Eesti keele ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Eesti keel ja Eesti keele ajalugu
Võrdlus Eesti keel ja Eesti keele ajalugu
Eesti keel on 123 suhted, samas Eesti keele ajalugu 57. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 13.89% = 25 / (123 + 57).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti keel ja Eesti keele ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
