Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Eesti kindralkomissariaat

Index Eesti kindralkomissariaat

Eesti kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Estland) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksamaa poolt okupeeritud Eesti territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade Riigikomissariaadi koosseisu.

Sisukord

  1. 43 suhted: Alexander Boecking, Armeegrupp Narwa, Eesti Omavalitsus, Harjumaa, Hellmuth Weiss, Hjalmar Mäe, Järvamaa, Johannes Frießner, Julgeolekupolitsei ja SD Eestis, Kadrioru loss, Karl-Siegmund Litzmann, Kolmas riik, Läänemaa, Martin Sandberger, Narva, Ostland, Pärnumaa, Petserimaa, Relva-SS, Riigikeel, Roosikrantsi tänav, Saaremaa (maakond), Saksa keel, Saksa Korrapolitsei, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Saksamaa lipp, Tallinn, Tartumaa, Täidesaatev võim, Teine maailmasõda, Valgamaa, Väegrupi Nord tagalapiirkond, Väegrupp Nord, Võrumaa, Viljandimaa, Virumaa, Wehrmacht, 18. armee (Wehrmacht), 1941, 1944, 2. veebruar, 24. veebruar, 5. detsember.

Alexander Boecking

Alexander Boecking (17. detsember 1897 München–3. veebruar 1946 Riia) oli Teise maailmasõja ajal SA-Standartenführer.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Alexander Boecking

Armeegrupp Narwa

Armeegrupp Narwa (saksa keeles Armeegruppe Narwa alates maist 1944 Armeeabteilung Narwa) oli 23.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Armeegrupp Narwa

Eesti Omavalitsus

Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941–1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Eesti Omavalitsus

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Harjumaa

Hellmuth Weiss

Franz Robert Hellmuth Weiss (kasutatud on ka nimekuju Helmut Weiss; 23. oktoober (vana kalendri järgi 10. oktoober) 1900 Tallinn – 10. aprill 1992 Marburg) oli baltisaksa ajaloolane, poliitik ja raamatuteadlane.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Hellmuth Weiss

Hjalmar Mäe

Hjalmar Johann Mäe (24. oktoober, vkj 11. oktoober 1901 Tuhala, Vladimiri vald, Harjumaa – 10. aprill 1978 Graz, Austria) oli Eesti poliitik, Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Hjalmar Mäe

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Järvamaa

Johannes Frießner

Johannes Frießner (1943) Johannes Friessner (22. märts 1892 Chemnitz – 26. juuni 1971 Bad Reichenhall) oli Teise maailmasõja ajal Saksamaa kindral.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Johannes Frießner

Julgeolekupolitsei ja SD Eestis

Julgeolekupolitsei ja SD Eestis oli Saksa okupatsiooni ajal Eestis aastail 1941–1944 Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud repressiivorgan, mille ülesandeks oli elanikkonna poliitilise lojaalsuse kontroll, repressioonid, vastuluure ning Kolmanda Riigi antisemitismipoliitika elluviimine.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Julgeolekupolitsei ja SD Eestis

Kadrioru loss

Kadrioru lossi peafassaad 2022. aastal Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Kadrioru loss

Karl-Siegmund Litzmann

Karl-Siegmund (Sigismund) Litzmann (1. august 1893 Minden, Vestfaal – 23. august 1945 Dampi mõis, Rendsburg-Eckernförde, Schleswig-Holstein) oli Teises maailmasõjas Saksamaa okupeeritud Ida-alade (''Ostland'') Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar (Generalkommissar für Estland) asukohaga Tallinnas.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Karl-Siegmund Litzmann

Kolmas riik

Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Kolmas riik

Läänemaa

Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Läänemaa

Martin Sandberger

Karl Martin Sandberger või Martin Karl Sandberger (17. august 1911 Berliin – 30. märts 2010 Stuttgart) oli Saksamaa Kolmanda Riigi sõjaväelane, politseiametnik ja SS-lane.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Martin Sandberger

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Narva

Ostland

Ostland ehk Ida-alade Riigikomissariaat (saksa Reichskommissariat Ostland) oli Saksa Riigi poolt Nõukogude Liidult Teise maailmasõja käigus okupeeritud maa-alade haldusüksus Alfred Rosenbergi juhitud Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi koosseisus, aastail 1941–1945.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Ostland

Pärnumaa

Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Pärnumaa

Petserimaa

Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Petserimaa

Relva-SS

Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Relva-SS

Riigikeel

Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Riigikeel

Roosikrantsi tänav

Vaade Vabaduse väljaku äärest, Roosikrantsi tänavale Pärnu maantee suunas Roosikrantsi tänav on tänav Tallinna Kesklinna linnaosas Tõnismäe asumis.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Roosikrantsi tänav

Saaremaa (maakond)

Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Saaremaa (maakond)

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Saksa keel

Saksa Korrapolitsei

Saksa korrapolitsei (saksa keeles Deutsche Ordnungspolizei) oli Saksamaal ajalooliselt välja kujunenud vormiriietust kandev korrakaitsepolitsei.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Saksa Korrapolitsei

Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Saksamaa lipp

Saksamaa lipp Saksamaa lipp oli Saksa Liidu lipp ning Saksamaa lipp aastatel 1919–1933 (Weimari vabariik).

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Saksamaa lipp

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Tallinn

Tartumaa

Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Tartumaa

Täidesaatev võim

Täidesaatev võim on võimude lahususes seadusandliku ja kohtuvõimu kõrval üks kolmest võimust.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Täidesaatev võim

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Teine maailmasõda

Valgamaa

Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Valgamaa

Väegrupi Nord tagalapiirkond

Väegrupi Nord tagalapiirkonna moodustasid 15. märtsist 1941 26. märtsini 1944 Saksamaa väegrupi Nord tagalasse jäänud alad ja nende alade haldamiseks moodustatud sõjaväelised struktuurid, Oberkommando des Heeres alluvuses.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Väegrupi Nord tagalapiirkond

Väegrupp Nord

Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Väegrupp Nord

Võrumaa

Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Võrumaa

Viljandimaa

Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Viljandimaa

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Virumaa

Wehrmacht

Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe).

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja Wehrmacht

18. armee (Wehrmacht)

18.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja 18. armee (Wehrmacht)

1941

1941.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja 1941

1944

1944.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja 1944

2. veebruar

2.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja 2. veebruar

24. veebruar

24.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja 24. veebruar

5. detsember

5.

Vaata Eesti kindralkomissariaat ja 5. detsember