Kiiremini kui brauser!
377 suhted: A. H. Tammsaare, Ajutine valitsus, Aleksander Resev, Alfons Rebane, Ameerika Ühendriigid, Andrei Ždanov, Arnold Rüütel, Asutav Kogu, August Sabbe, August Winnig, Avinurme lahing, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Balti Assamblee, Balti kett, Baltimaad, Bessaraabia, Brest-Litovski rahuleping, Compiègne'i vaherahu, Deklaratsioon, Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, Dissident, Edgar Savisaar, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti entsüklopeedia, Eesti kindralkomissariaat, Eesti kodanike komiteed, Eesti Komitee, Eesti Kongress, Eesti kroon, Eesti lipp, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti NSV, Eesti NSV Ülemnõukogu, Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis, Eesti NSV konstitutsioon, Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Pank, Eesti president, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, Eesti Roheline Liikumine, Eesti SS-leegion, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, Eesti Vabariigi põhiseadus, Eesti Vabariigi põhiseadus (1920), Eesti Vabariigi põhiseadus (1934), Eesti Vabariigi põhiseadus (1938), ..., Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestimaa kubermang, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eestimaa Laul, Eestimaa Päästekomitee, Eestlased, Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, EKP Keskkomitee, Erakond Isamaaliit, Esimene maailmasõda, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, Euroopa Liit, Euroopa Majandusühendus, Fosforiidisõda, Glasnost, Hando Ruus, Harald Nugiseks, Harald Riipalu, Henn-Ants Kurg, Hiiumaa, Hirvepark, Hjalmar Mäe, Idarinne (Teine maailmasõda), Ideoloogia, Indrek Toome, Interliikumine, Invasioon, Isemajandava Eesti ettepanek, Iseseisvus, Island, Jaan Poska, Jüri Uluots, Jõhvi, Johan Laidoner, Johannes Käbin, Johannes Soodla, Johannes Vares, Juliuse kalender, Juuniküüditamine, Juunipööre, Kaarel Eenpalu, Kaitseliit, Karl Vaino, Küüditamine, Kolhoos, Kollektiviseerimine, Kolmas riik, Kommunistlik partei, Konstantin Päts, Konstantin Pätsi ausammas, Laulev revolutsioon, Lääne-Eesti saarestik, Läti, Läti Rahvarinne, Leedu, Leningradi blokaad, Liivimaa kubermang, Loomeliitude ühispleenum, Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, Märtsiküüditamine, Märtsipleenum, Märtsipommitamine, Metsakalmistu, Metsavennad, Mihhail Gorbatšov, Mobilisatsioon, Molotovi-Ribbentropi pakt, MRP-AEG, Narva, Narva jõgi, Narva lahing (1944), NATO, Natsionaalsotsialism, Nõukogude armee, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liidu sissetung Poolasse, Nõukogude Liit, Nicaragua, Nikita Hruštšov, Nikolai Karotamm, NLKP 20. kongress, NSV Liidu Ülemnõukogu, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, Oktoobrirevolutsioon, Orzeł, Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest, Otto Strandman, Otto Strandmani esimene valitsus, Otto Tief, Otto Tiefi valitsus, Paide, Paldiski, Parlament, Paul Maitla, Paul Vent, Pärnu, Põgari palvemaja, Põhiseadus, Põhiseaduse Assamblee, Põhja-Eesti, Põllutöökoda, Peipsivenelased, Perestroika, Peterburi, Pikk Hermann, Poola, Porkuni lahing, Postimees, Punaarmee, Punk, Putki lahing, Rahareform, Rahva Hääl, Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks, Rahvarinne, Rahvuskogu, Rahvusooper Estonia, Rahvusvaheline õigus, Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Referendum, Relva-SS, Repressioon, Riia, Riigiduuma, Riigihoidja, Riigikogu, Rock Summer, Rootsi, Ruhnu, Rumeenia, Saaremaa, Saksa keisririik, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Saksa Riik, Sakslased, Sõltumatute Riikide Ühendus, Sąjūdis, Seadlus, Seadus, Siber, Sinimäed, Sinimägede lahing, Soome, Soomepoisid, SS, Stalinism, Sulaaeg, Suursaadik, Tallinn, Tallinna lauluväljak, Tallinna Linnahall, Tallinna vallutamine (1944), Tallinna vanalinna päevad, Tannenbergi liin, Tartu, Tartu lahing (1944), Tartu rahu, Tehumardi öölahing, Toompea, Tsensuur, V Riigikogu, Vabadussõda, Vabadussõjalased, Vabariigi Valitsus eksiilis, Vaikiv ajastu, Vaino Väljas, Vaivara, Väegrupp Nord, Võru, Veebruarirevolutsioon, Vene keel, Vene NFSV, Venemaa, Venemaa Keisririik, Venemaa Nõukogude Vabariik, Venemaa Vabariik, Viljandi, Virumaa, Vladimir Lenin, Wehrmacht, 1. jaanuar, 1. mai, 1. märts, 1. oktoober, 1. september, 10. august, 10. detsember, 10. juuni, 10. september, 11. märts, 11. november, 11. september, 12. aprill, 12. detsember, 12. märts, 13. aprill, 13. jaanuar, 13. mai, 13. september, 14. aprill, 14. jaanuar, 14. juuni, 14. mai, 14. oktoober, 14. september, 15. detsember, 15. juuni, 16. juuni, 16. november, 16. oktoober, 17. aprill, 17. juuni, 17. oktoober, 17. september, 17. veebruar, 18. armee (Wehrmacht), 18. jaanuar, 18. mai, 18. september, 19. august, 19. detsember, 19. juuli, 19. juuni, 19. märts, 19. november, 19. veebruar, 1917, 1918, 1919, 1920, 1932, 1933, 1933. aasta rahvahääletus, 1937, 1938, 1939, 1940, 1941, 1944, 1945, 1946, 1949, 1950, 1951, 1953, 1956, 1957, 1960. aastad, 1970. aastad, 1978, 1980, 1980. aastad, 1985, 1987, 1988, 1989, 1990, 1991, 1992, 1994, 2. oktoober, 2. september, 2. veebruar, 20. august, 20. eesti diviis, 20. juuni, 20. sajand, 20. september, 2004, 21. august, 21. detsember, 21. juuni, 21. oktoober, 22. august, 22. juuni, 22. september, 23. august, 23. märts, 23. veebruar, 24. august, 24. detsember, 24. jaanuar, 24. oktoober, 24. september, 24. veebruar, 25. august, 25. juuni, 25. mai, 25. märts, 25. november, 25. veebruar, 26. august, 26. detsember, 26. juuli, 26. november, 26. september, 27. august, 28. august, 28. jaanuar, 28. juuni, 28. november, 28. september, 29. august, 29. jaanuar, 29. märts, 3. aprill, 3. juuli, 3. märts, 3. september, 30. aprill, 30. märts, 30. oktoober, 31. august, 40 kiri, 5. aprill, 5. detsember, 6. september, 7. aprill, 7. august, 7. detsember, 7. juuli, 8. aprill, 8. detsember, 8. Eesti Laskurkorpus, 8. mai, 9. oktoober. Laienda indeks (327 rohkem) »
A. H. Tammsaare
A.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja A. H. Tammsaare · Näe rohkem »
Ajutine valitsus
Ajutine valitsus on riigi elu korraldamiseks moodustatud täidesaatev võimuorgan, millel (veel) ei ole rahvaesinduse mandaati.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Ajutine valitsus · Näe rohkem »
Aleksander Resev
Aleksander Resev (vene keeles Александр Иоганесович Резев; 23. jaanuar 1905 Gattšina, Peterburi kubermang – 24. oktoober 1970 Tallinn) oli Eesti NSV riigiametnik, Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar ja Eesti NSV siseminister, miilitsakindralmajor (1945).
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Aleksander Resev · Näe rohkem »
Alfons Rebane
Alfons Vilhelm Robert Rebane (Valga, Liivimaa kubermang – 8. märts 1976 Augsburg, Saksamaa) oli Eesti (leitnant, 1933) ja Saksamaa (kolonel, 1945) sõjaväelane.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Alfons Rebane · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Andrei Ždanov
Andrei Ždanov 267x267px Andrei Aleksandrovitš Ždanov (Андрей Александрович Жданов; 14. (vkj) / 26. veebruar 1896 Mariupol, Venemaa Keisririik (praegune Ukraina) – 31. august 1948 Valdai lähedal, Novgorodi oblast, Nõukogude Liit) oli Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane, kindralmajor.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Andrei Ždanov · Näe rohkem »
Arnold Rüütel
Arnold Rüütel (sündinud 10. mail 1928 Laimjala vallas Pahavalla külas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti president aastatel 2001–2006.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Arnold Rüütel · Näe rohkem »
Asutav Kogu
Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Asutav Kogu · Näe rohkem »
August Sabbe
August Sabbe (1. september 1909 – 28. september 1978) oli Eesti viimaseks metsavennaks peetav mees, kes langes Paidra ja Leevi küla lähedal arreteerimiskatsel, uputades end Võhandu jõkke.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja August Sabbe · Näe rohkem »
August Winnig
August Winnig (31. märts 1878 Blankenburg, Harz – 3. november 1956 Bad Nauheim) oli Saksa poliitik.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja August Winnig · Näe rohkem »
Avinurme lahing
Avinurme lahingust oli 1944.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Avinurme lahing · Näe rohkem »
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
ÜRO 193 liikmesriiki Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgid on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarset laadi rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · Näe rohkem »
Balti Assamblee
Balti Assamblee istung Tallinnas Riigikogu saalis (2011) Balti Assamblee (läti keeles Baltijas Asambleja, leedu keeles Baltijos Asambleja) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kooskõlastada ja edendada Eesti, Läti ja Leedu parlamentide tegevust.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Balti Assamblee · Näe rohkem »
Balti kett
Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk Balti ketist osavõtjad Eestis Balti kett Leedus Balti kett (läti Baltijas ceļš 'Balti tee', leedu Baltijos kelias 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade iseseisvustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Balti kett · Näe rohkem »
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Baltimaad · Näe rohkem »
Bessaraabia
Bessaraabia ja Bukoviina koos tänapäeva riigipiiridega Bessaraabia (rumeenia keeles Basarabia, ukraina keeles Бессарабія) on maa-ala Pruti ja Dnestri jõe vahel.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Bessaraabia · Näe rohkem »
Brest-Litovski rahuleping
Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Brest-Litovski rahuleping · Näe rohkem »
Compiègne'i vaherahu
Compiègne'i vaherahu oli 11. novembril 1918 Esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiègne'i linna lähedal sõlmitud kokkulepe (vaherahu), mis lõpetas sõjategevuse läänerindel.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Compiègne'i vaherahu · Näe rohkem »
Deklaratsioon
Deklaratsioon on ametlik või pidulik avaldus.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Deklaratsioon · Näe rohkem »
Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest
Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest · Näe rohkem »
Dissident
Dissident ehk teisitimõtleja on laiemas tähenduses keegi, kes aktiivselt vastandab ennast valitsevale poliitikale, ideoloogiale või institutsioonile.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Dissident · Näe rohkem »
Edgar Savisaar
Apollos esitlemas oma raamatu "Tõde Eestist" teist köidet Edgar Savisaar (31. mai 1950 Harku vangla, Harku vald – 29. detsember 2022 Tallinn) oli Eesti poliitik, Eesti NSV peaminister 1990–1991, peaministri kohusetäitja 1991–1992.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Edgar Savisaar · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »
Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti Ajutine Valitsus · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
Eesti kindralkomissariaat
Eesti kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Estland) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksamaa poolt okupeeritud Eesti territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade Riigikomissariaadi koosseisu.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti kindralkomissariaat · Näe rohkem »
Eesti kodanike komiteed
Tunne Kelami Eesti Vabariigi kodanikuks registreerimise tunnistus. Eesti kodanike komiteed (EKK) olid 1989.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti kodanike komiteed · Näe rohkem »
Eesti Komitee
Eesti Komitee oli Eesti Kongressi täidesaatev juhtorgan.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti Komitee · Näe rohkem »
Eesti Kongress
Eesti Kongress oli rahvaalgatuse tulemusel 24. veebruaril 1990 toimunud üle-eestilistel valimistel valitud rahvaesindajatest moodustatud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike esinduskogu.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti Kongress · Näe rohkem »
Eesti kroon
Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 1924–1941 ning 1992–2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti kroon · Näe rohkem »
Eesti lipp
20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti lipp · Näe rohkem »
Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Muinsuskaitse Selts (lühend: EMS) on kodanikualgatuse korras loodud organisatsioon, mille eesmärkideks on Eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide kaitsmine, muinsuskaitsealase teadlikkuse suurendamine ja vastava teabe levitamine.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti Muinsuskaitse Selts · Näe rohkem »
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti NSV · Näe rohkem »
Eesti NSV Ülemnõukogu
Eesti NSV Ülemnõukogu ehk Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu oli NSVL-i näiline Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan aastatel 1940-1941 ja 1944-1990.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti NSV Ülemnõukogu · Näe rohkem »
Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis
II Riigivolikogu (hilisema nimega: Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis) valimised toimusid 14.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis · Näe rohkem »
Eesti NSV konstitutsioon
Eesti Nõukogude Sotsialistlikul Vabariigil on olnud läbi aegade mitu konstitutsiooni.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti NSV konstitutsioon · Näe rohkem »
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ehk Eesti NSV SARK (venekeelne lühend НКВД Эстонской ССР) oli aastail 1940–1941 ja 1944–1946 Eestis tegutsenud NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi struktuuriüksus, mille ülesandeks oli.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat · Näe rohkem »
Eesti Olümpiakomitee
Eesti Olümpiakomitee lipp Eesti Olümpiakomitee (lühend EOK) on Eesti spordi sõltumatu mitteriiklik katusorganisatsioon, mis tegeleb spordipoliitika kujundamise, tippspordi arendamise, noortespordi kandepinna laiendamise ning liikumisharrastuse edendamisega.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti Olümpiakomitee · Näe rohkem »
Eesti Pank
Eesti panga logo Eesti Panga peahoone aadressil Estonia puiestee 13. Hoone valmis aastal 1935, arhitektid on Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Eesti Panga kasutuses aastast 1992 Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti Pank · Näe rohkem »
Eesti president
Eesti president (institutsiooni ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti president · Näe rohkem »
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend ERSP) oli Eesti NSV-s 20.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei · Näe rohkem »
Eesti Roheline Liikumine
Eesti Roheline Liikumine (lühend ERL) on keskkonnakaitsega tegelev mittetulundusühing, mille eesmärk on parandada Eesti keskkonna olukorda ja suunata ühiskonda rohelisele jätkusuutlikule mõtteviisile.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti Roheline Liikumine · Näe rohkem »
Eesti SS-leegion
Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti SS-leegion · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu (kuni 8. maini 1990 Eesti NSV XII Ülemnõukogu) oli viimane valitud Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan ning pärast Eesti NSV suveräänsuse deklaratsiooni teine NSV Liidu poolt okupeeritud Eesti territooriumil faktilist võimu omanud kohalik võimuorgan.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk niinimetatud baaside leping (ja selle juurde kuuluv salajane protokoll) oli 1939.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi põhiseadus
Eesti Vabariigi põhiseadus (lühend PS) on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti Vabariigi põhiseadus · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)
Eesti Vabariigi 1920.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)
Eesti Vabariigi põhiseadus oli Eesti Vabariigi teine põhiseadus.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1934) · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)
Eesti Vabariigi 1938.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1938) · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi Rahvuskomitee
Eesti Vabariigi Rahvuskomitee oli 1944.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eesti Vabariigi Rahvuskomitee · Näe rohkem »
Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eestimaa Kommunistlik Partei · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu · Näe rohkem »
Eestimaa Laul
Enno Selirand Eestimaa Laulu stsenaariumi läbiviimisel Eestimaa Laul oli laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi, mis toimus 11. septembril 1988 Tallinna lauluväljakul.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eestimaa Laul · Näe rohkem »
Eestimaa Päästekomitee
Eestimaa Päästekomitee (ka Eestimaa Päästmise Komitee) oli 19.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eestimaa Päästekomitee · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eestlased · Näe rohkem »
Eestlaste meeleavaldus Petrogradis
Eestlaste demonstratsioon Petrogradis oli 1917.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Eestlaste meeleavaldus Petrogradis · Näe rohkem »
EKP Keskkomitee
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja EKP Keskkomitee · Näe rohkem »
Erakond Isamaaliit
Erakond Isamaaliit oli rahvuslik-konservatiivne kristlik-demokraatlik liberaalse majanduspoliitikaga Eesti erakond aastatel 1995–2006.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Erakond Isamaaliit · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ehk OSCE (inglise keeles Organization for Security and Co-operation in Europe) on organisatsioon, mille asutasid 1975.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon · Näe rohkem »
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Euroopa Liit · Näe rohkem »
Euroopa Majandusühendus
Euroopa Majandusühendus (inglise European Economic Community; lühend EEC või EMÜ), 1993.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Euroopa Majandusühendus · Näe rohkem »
Fosforiidisõda
pisi Fosforiidisõjaks nimetatakse Eestis 1987.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Fosforiidisõda · Näe rohkem »
Glasnost
Glasnost (vene keeles гласность 'avalikkus', 'üldteatavus'; varem on eestikeelse vastena kasutatud sõna avalikustamine) oli Mihhail Gorbatšovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Glasnost · Näe rohkem »
Hando Ruus
Hando Ruus (sünninimega Harald-Ferdinand Ruhs, nimi eestistati 1. augustil 1939; 16. mai 1917 Tallinn – arvatavasti 31. märts 1945 Leningrad) oli Eesti (lipnik) ja Saksamaa sõjaväelane (Obersturmführer) ja kunstnik.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Hando Ruus · Näe rohkem »
Harald Nugiseks
Harald Nugiseks (22. oktoober 1921 Särevere vald, Järvamaa – 2. jaanuar 2014) oli Relva-SS-i allohvitser ja Eesti eruohvitser, kes Teise maailmasõja ajal teenis vabatahtlikuna 20. Eesti Relva-SS Diviisis.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Harald Nugiseks · Näe rohkem »
Harald Riipalu
Harald Riipalu (kuni 1936 Harald Reibach; 13. veebruar 1912 Volossovo asundus, Jamburgi maakond, Peterburi kubermang – 4. aprill 1961 Heckmondwike) oli eesti sõjaväelane (nooremleitnant), kes võttis Teisest maailmasõjast osa Nõukogude sõjaväe (vanemleitnant) ning Wehrmachti ja Relva-SSi koosseisus.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Harald Riipalu · Näe rohkem »
Henn-Ants Kurg
Henn-Ants Kurg (kuni 1935. aastani Hans Kurg) (17. oktoober 1898 Tallinn – 28. detsember 1943 Tallinna sõjaväehaigla) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja diplomaat.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Henn-Ants Kurg · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Hirvepark
Vaade Hirvepargile Falgi teelt Hirvepark on kaitsealune park Tallinna kesklinnas Toompea nõlva all.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Hirvepark · Näe rohkem »
Hjalmar Mäe
Hjalmar Johann Mäe (24. oktoober, vkj 11. oktoober 1901 Tuhala, Vladimiri vald, Harjumaa – 10. aprill 1978 Graz, Austria) oli Eesti poliitik, Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Hjalmar Mäe · Näe rohkem »
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »
Ideoloogia
Ideoloogia on kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ning juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Ideoloogia · Näe rohkem »
Indrek Toome
Indrek Toome (19. september 1943 Tallinn – 28. veebruar 2023) oli Eesti NSV poliitik ja Eesti ettevõtja, ENSV Ministrite Nõukogu esimees aastatel 1988–1990.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Indrek Toome · Näe rohkem »
Interliikumine
Interliikumine, ka Interrinne (ametliku nimega Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine; vene keeles Интернациональное движение трудящихся Эстонской ССР, lühemalt Интердвижение) oli Eestis aastatel 1988–1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Interliikumine · Näe rohkem »
Invasioon
Invasioon ehk sõjaline invasioon on mingi riigi sõjaväe tungimine teise riigi territooriumile.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Invasioon · Näe rohkem »
Isemajandava Eesti ettepanek
Ettepanek ajalehes Edasi "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele" ehk IME ettepanek ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Isemajandava Eesti ettepanek · Näe rohkem »
Iseseisvus
Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkusastmega.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Iseseisvus · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Island · Näe rohkem »
Jaan Poska
Paul Raua maal (1929) Jaan Poska maja Kadriorus Jaan Poska hauakivi on Siselinna kalmistul perekond Poska rahulas vasakult teine Jaan Poska (24. jaanuar 1866 (vkj 12. jaanuar) Kirikuküla Laiuse vald, Laiuse kihelkond – 7. märts 1920 Tallinn Eesti Vabariik) oli Eesti poliitik.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Jaan Poska · Näe rohkem »
Jüri Uluots
Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Jaanse talu, Uluste küla, Kirbla vald, Läänemaa – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Jüri Uluots · Näe rohkem »
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Jõhvi · Näe rohkem »
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Johan Laidoner · Näe rohkem »
Johannes Käbin
Johannes Käbin (venepäraselt Ivan Käbin; 24. september 1905 Kalvi, Aseri vald, Virumaa – 26. oktoober 1999 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär 1950–1978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1978–1983.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Johannes Käbin · Näe rohkem »
Johannes Soodla
Johannes Soodla (14. jaanuar 1897 Kudina vald, Liivimaa – 16. mai 1965 Goslar, Saksamaa LV) oli Venemaa, Eesti ja Saksamaa sõjaväes teeninud eesti sõjaväelane, VR II/2 ja VR II/3.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Johannes Soodla · Näe rohkem »
Johannes Vares
Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus, ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (vkj 31. detsember 1889) Kiisa küla, Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Johannes Vares · Näe rohkem »
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Juliuse kalender · Näe rohkem »
Juuniküüditamine
Juuniküüditamine oli 14.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Juuniküüditamine · Näe rohkem »
Juunipööre
Nõukogude Liitu Juunipööre oli Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis 21. juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese nukuvalitsus ("rahvavalitsus"), et algatada tegevused Eesti liitmiseks Nõukogude Liiduga.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Juunipööre · Näe rohkem »
Kaarel Eenpalu
Kaarel August Eenpalu (kuni 22. veebruarini 1935 Karl-August Einbund, kuni 8. märtsini 1935 Karl-August Eenpalu; 28. mai 1888 Palu talu, Vesneri vald Tartumaa – 27. või 28. jaanuar 1942 Vjatka vangilaager (Vjatlag), Kirovi oblast) oli Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19. juulist 1932 1. novembrini 1932 (Karl Einbundi esimene valitsus).
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Kaarel Eenpalu · Näe rohkem »
Kaitseliit
Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Kaitseliit · Näe rohkem »
Karl Vaino
Karl Vaino (venepäraselt Karl Genrihhovitš Vaino, Карл Генрихович Вайно; 28. mai 1923 Tomsk, NSV Liit – 12. veebruar 2022) oli Eesti NSV parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Karl Vaino · Näe rohkem »
Küüditamine
Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Küüditamine · Näe rohkem »
Kolhoos
Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Kolhoos · Näe rohkem »
Kollektiviseerimine
Kollektiviseerimine (ka: sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Kollektiviseerimine · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Kommunistlik partei
Kommunistlik partei on marksismile tuginev partei.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Kommunistlik partei · Näe rohkem »
Konstantin Päts
Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Konstantin Päts · Näe rohkem »
Konstantin Pätsi ausammas
Konstantin Pätsi mälestussammas Tahkurannas Konstantin Pätsi mälestussammas Tahkurannas tähistab Konstantin Pätsi sünnikohta ning on püstitatud Eesti riigi ühele rajajale – Eestimaa Päästekomitee esimehele, Eesti Ajutise Valitsuse I koosseisu ministrite nõukogu esimehele ning II ja III koosseisu peaministrile, neljakordsele riigivanemale, peaministrile riigivanema ülesannetes, riigihoidjale ja Eesti Vabariigi esimesele presidendile, Asutava Kogu ja I−V Riigikogu liikmele, Vabadusristi kavalerile.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Konstantin Pätsi ausammas · Näe rohkem »
Laulev revolutsioon
Pika Hermanni torni 24. veebruaril 1989. Jaan Künnapi foto Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987–1991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud ühiskondlik-poliitilisi sündmusi, mis kaasnesid NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi algatatud uuenduspoliitika (perestroika) ja avalikustamisega (glasnost) Nõukogude Liidus.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Laulev revolutsioon · Näe rohkem »
Lääne-Eesti saarestik
pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Lääne-Eesti saarestik · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Läti · Näe rohkem »
Läti Rahvarinne
Latvijas Tautas fronte muuseumi hoone Läti Rahvarinne (läti keeles Latvijas Tautas fronte, lühend LTF; vene keeles Народный фронт Латвии, lühend НФЛ) oli poliitiline organisatsioon, mis juhtis 1980.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Läti Rahvarinne · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Leedu · Näe rohkem »
Leningradi blokaad
Leningradi blokaad (vene keeles блокада Ленинграда) oli Leningradi linna (praegu Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Leningradi blokaad · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Loomeliitude ühispleenum
1988.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Loomeliitude ühispleenum · Näe rohkem »
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Manifest Eestimaa rahvastele algses sõnastuses, kuupäevaga 21. veebruar 1918, nagu seda levitati enne 24. veebruari 1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus Manifest kõigile Eestimaa rahvastele ehk Eesti iseseisvuse manifest on dokument, mille alusel loodi 1918.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Manifest kõigile Eestimaa rahvastele · Näe rohkem »
Märtsiküüditamine
Märtsiküüditamine oli 1949.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Märtsiküüditamine · Näe rohkem »
Märtsipleenum
Märtsipleenum, ametlikult EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum, oli 21.–26.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Märtsipleenum · Näe rohkem »
Märtsipommitamine
Märtsipommitamine oli Tallinna, Narva, Tartu ja Pärnu pommitamine Nõukogude Liidu lennuväe poolt 1944.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Märtsipommitamine · Näe rohkem »
Metsakalmistu
Tallinna Metsakalmistu kabel, arhitekt Herbert Johanson (1884-1964) Metsakalmistu on surnuaed Tallinnas Pirita linnaosas Kloostrimetsa asumis Kloostrimetsa tee 36.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Metsakalmistu · Näe rohkem »
Metsavennad
Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Metsavennad · Näe rohkem »
Mihhail Gorbatšov
Mihhail Gorbatšov (vene keeles Михаил Сергеевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; 2. märts 1931 Privolnoje, Põhja-Kaukaasia krai (praegu Stavropoli krai) NSV Liit – 30. august 2022 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Mihhail Gorbatšov · Näe rohkem »
Mobilisatsioon
Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Mobilisatsioon · Näe rohkem »
Molotovi-Ribbentropi pakt
Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940 Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Molotovi-Ribbentropi pakt · Näe rohkem »
MRP-AEG
Hirvepargis MRP-AEG (Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) oli aastatel 1987–1988 Eestis tegutsenud organisatsioon, mille eesmärk oli Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja MRP-AEG · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Narva · Näe rohkem »
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Narva jõgi · Näe rohkem »
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Narva lahing (1944) · Näe rohkem »
NATO
NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja NATO · Näe rohkem »
Natsionaalsotsialism
Natsionaalsotsialism ehk rahvussotsialism ehk natsism on paremäärmuslik totalitaristlik poliitiline ja majanduslik ideoloogia, mida kandis Adolf Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei ning mis kujundas Saksamaa riiklikku poliitikat Kolmanda riigi aastatel 1933–1945.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Natsionaalsotsialism · Näe rohkem »
Nõukogude armee
Nõukogude armee (vene keeles Советская армия Sovetskaja armija) oli NSV Liidu relvajõudude põhiformeeringu nimetus 25. veebruarist 1946 kuni NSV Liidu lõpuni 1991.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Nõukogude armee · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu sissetung Poolasse
Nõukogude Liidu sissetung Poolasse oli NSV Liidu Punaarmee invasioon Ida-Poolasse, vormiliselt sõda kuulutamata 17. septembril 1939, pärast Saksamaa sissetungi Poolasse 1. septembril.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Nõukogude Liidu sissetung Poolasse · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nicaragua
Nicaragua on Kesk-Ameerika riik, mis piirneb põhjas Hondurase ja lõunas Costa Ricaga, ulatub läänes Vaikse ookeanini ja idas Kariibi mereni.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Nicaragua · Näe rohkem »
Nikita Hruštšov
Moskva, 1959'') Nikita Hruštšov (vene Никита Сергеевич Хрущёв; 15. aprill 1894 Kalinovka, Kurski kubermang – 11. september 1971 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane: kindralleitnant (1943), NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees (1958–1964) ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (NLKP KK) peasekretär (1953–1964).
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Nikita Hruštšov · Näe rohkem »
Nikolai Karotamm
Nikolai Karotamm (vene keeles Каротамм Николай Георгиевич) (23. oktoober 1901 Pärnu, Liivimaa kubermang – 21. september 1969 Moskva NSV Liit) oli Eesti NSV parteijuht ja majandusteadlane.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Nikolai Karotamm · Näe rohkem »
NLKP 20. kongress
NLKP 20. kongressi puhul välja antud Nõukogude Liidu postmark NLKP 20.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja NLKP 20. kongress · Näe rohkem »
NSV Liidu Ülemnõukogu
NSV Liidu Ülemnõukogu (vene keeles Верховный Совет СССР, Verhovnõi Sovet SSSR) oli Nõukogude Liidu kõrgeim riigivõimuorgan (rahvaesindusorgan).
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja NSV Liidu Ülemnõukogu · Näe rohkem »
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu · Näe rohkem »
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Oktoobrirevolutsioon · Näe rohkem »
Orzeł
Orzeł (eesti keeles 'kotkas') oli Poola allveelaev, mis ehitati Hollandis De Schelde laevatehases 1938.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Orzeł · Näe rohkem »
Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest võeti vastu 20. augustil 1991.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest · Näe rohkem »
Otto Strandman
Otto August Strandman VR III/1 (30. november 1875 Vandu küla, Undla vald, Virumaa – 5. veebruar 1941 Kadrina) oli Eesti poliitik ja diplomaat.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Otto Strandman · Näe rohkem »
Otto Strandmani esimene valitsus
Otto Strandmani esimene valitsus oli Eesti Vabariigi Valitsus 8. maist kuni 18. novembrini 1919.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Otto Strandmani esimene valitsus · Näe rohkem »
Otto Tief
Otto Tief VR II/3 (14. august 1889 Sildema talu, Uusküla, Rapla vald – 5. märts 1976 Ahja) oli Eesti poliitik, jurist ja sõjaväelane (kapten), Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Otto Tief · Näe rohkem »
Otto Tiefi valitsus
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis andis 18.09.1944 käskkirja, millega nimetas ametisse valitsuse Otto Tiefi valitsus (18. september 1944 – 12. jaanuar 1953) oli Eesti Vabariigi 28.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Otto Tiefi valitsus · Näe rohkem »
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Paide · Näe rohkem »
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Paldiski · Näe rohkem »
Parlament
Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Parlament · Näe rohkem »
Paul Maitla
Paul Maitla (sündinud Paul Mathiesen 27. märts 1913 Kärkna – 9. mai 1945 Nymburk, Tšehhi) oli Eesti (nooremleitnant) ja Saksa sõjaväelane (SS-Sturmbannführer) teises maailmasõjas.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Paul Maitla · Näe rohkem »
Paul Vent
Paul Vent VR II/3 (11. veebruar 1900 Ahja vald – november 1944 Lõuna-Eesti) oli Eesti (major) ja Saksa sõjaväelane (kolonelleitnant, Obersturmbannführer).
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Paul Vent · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Pärnu · Näe rohkem »
Põgari palvemaja
Põgari palvemaja Põgari palvemaja on baptistide palvemaja Lääne maakonnas Haapsalu linnas Põgari-Sassi külas Tuuru–Puise tee 1.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Põgari palvemaja · Näe rohkem »
Põhiseadus
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Põhiseadus · Näe rohkem »
Põhiseaduse Assamblee
Põhiseaduse Assamblee (esialgse nimega Põhiseaduslik Assamblee. Riigi Teataja) oli taastatud Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud esinduskogu.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Põhiseaduse Assamblee · Näe rohkem »
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »
Põllutöökoda
Põllutöökoda oli Eesti põllumajanduse ja aianduse alal tegutsevate maapidajate kutsealane omavalitsus aastail 1931–1940.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Põllutöökoda · Näe rohkem »
Peipsivenelased
Peipsivenelased on Eesti venelased, kes elavad Peipsi järve ääres, peamiselt Mustveel ja Kallaste linnas, Raja, Kolkja, Kasepää ja Varnja külas ning Piirissaarel.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Peipsivenelased · Näe rohkem »
Perestroika
Perestroika (vene keeles перестройка 'ümberehitus', 'rekonstruktsioon', 'ümberhäälestamine', 'ümberrivistumine'; eesti kirjakeelne vaste on uutmine) oli NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Perestroika · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Peterburi · Näe rohkem »
Pikk Hermann
Pikk Hermann, vaade loodest, 2013. Pikk Hermann on Tallinnas Toompeal asuva Toompea linnuse edelatorn.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Pikk Hermann · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Poola · Näe rohkem »
Porkuni lahing
Porkuni lahing oli Teise maailmasõja sõjategevuses Eestis lahing Nõukogude Liidu 249. Eesti Laskurdiviisi ja eesti üksuste vahel vaba läbipääsu pärast Porkunist Tamsallu, Loksa-Porkuni-Sauvälja kolmnurgas.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Porkuni lahing · Näe rohkem »
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Postimees · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Punaarmee · Näe rohkem »
Punk
Punkarid Tartus Pirogovi pargis 2016. aasta kevadel. Punk on individualistliku anarhismi alaliik, subkultuur, mis väljendub muusika, filmikunsti, kirjanduse ja kujutava kunsti kaudu.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Punk · Näe rohkem »
Putki lahing
Putki lahing oli Teises maailmasõjas toimunud Narva lahingu üks episoode, mis peeti Putki ja Kuremäe piirkonnas märtsi alguses 1944.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Putki lahing · Näe rohkem »
Rahareform
Rahareform on uue rahasüsteemi kehtestamine või ümberkorraldus rahasüsteemis.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Rahareform · Näe rohkem »
Rahva Hääl
Rahva Hääl oli aastatel 1940–1995 Eestis välja antud ajaleht.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Rahva Hääl · Näe rohkem »
Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks
Nimeline tunnistus rahvahääletamisele ilmumiseks 23., 24. ja 25. veebruaril 1936 Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks toimus Eestis 23., 24. ja 25. veebruaril 1936, saamaks rahvalt kui seadustega piiramata kõrgema võimu kandjalt volitus Riigivanemale kehtiva põhiseaduse muutmiseks Rahvuskogu kaudu.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks · Näe rohkem »
Rahvarinne
Uus tänav 28 asus 1988–1994 Rahvarinde peakontor. Tänapäeval tähistab seda mälestustahvel maja seinal. Rahvarinne, ametliku nimetusega Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis aastatel 1988–1993.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Rahvarinne · Näe rohkem »
Rahvuskogu
Rahvuskogu oli Eesti eriülesandega rahvaesindus, mis tegutses 1937.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Rahvuskogu · Näe rohkem »
Rahvusooper Estonia
Estonia teater Estonia teatrisaal Rahvusooper Estonia on Tallinnas asuv muusikateater.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Rahvusooper Estonia · Näe rohkem »
Rahvusvaheline õigus
Rahvusvaheline õigus (rahvusvaheline avalik õigus; ingl. k. public international law, law of nations, pr. k. droit international public, sks.k. das Völkerrecht, vene k. международное право) on õigusharu, mis reguleerib riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumist.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Rahvusvaheline õigus · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Olümpiakomitee
right ROK-i peakorter Lausanne'is Šveitsis Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim organ.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Rahvusvaheline Olümpiakomitee · Näe rohkem »
Referendum
Referendum (ka rahvahääletus, rahvaküsitlus, plebistsiit) on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Referendum · Näe rohkem »
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Relva-SS · Näe rohkem »
Repressioon
Repressioon ehk represseerimine on surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Repressioon · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Riia · Näe rohkem »
Riigiduuma
Riigiduuma (vene keeles Государственная дума) on Venemaa parlamendi alamkoda.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Riigiduuma · Näe rohkem »
Riigihoidja
Riigihoidja oli Eesti riigipea ametinimetus alates Rahvuskogu poolt vastu võetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse avaldamisest Riigi Teatajas 3.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Riigihoidja · Näe rohkem »
Riigikogu
Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Riigikogu · Näe rohkem »
Rock Summer
Rock Summer oli 1980.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Rock Summer · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Rootsi · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Ruhnu · Näe rohkem »
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Rumeenia · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Saksa Riik · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Sakslased · Näe rohkem »
Sõltumatute Riikide Ühendus
SRÜ lippSõltumatute Riikide Ühendus (lühend SRÜ; vene keeles Содружество НезависимыхГосударств, lühend СНГ) on riikide ühendus, mis loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Sõltumatute Riikide Ühendus · Näe rohkem »
Sąjūdis
Sąjūdise logo 2008. aasta Leedu postmargil Sąjūdis, algselt Leedu Reformiliikumine (Lietuvos Persitvarkymo Sąjūdis), on poliitiline organisatsioon, mis juhtis 1980.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Sąjūdis · Näe rohkem »
Seadlus
Seadlus on riigipea, valitsuse või riigi muu juhtorgani välja antav seaduse jõuga normatiivne õigusakt või seadusest madalama jõuga rakendusakt.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Seadlus · Näe rohkem »
Seadus
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Seadus · Näe rohkem »
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Siber · Näe rohkem »
Sinimäed
Sõjaveteranide kokkutulek 2008. aastal Grenaderimäel Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-idasuunalist panka Narva-Jõesuu linnas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Sinimäed · Näe rohkem »
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Soome · Näe rohkem »
Soomepoisid
Soomepoisid Jätkusõjas Marssal C. G. E. Mannerheimi hüvastijätukiri JR 200 võitlejatele 17. augustil 1944. Soomepoiste mälestusmärk Metsakalmistul Soomepoisid on Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Soomepoisid · Näe rohkem »
SS
(eesti keeles "kaitsemalev"), lühendatuna SS või ruunides 16px oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja SS · Näe rohkem »
Stalinism
Stalinism on Jossif Stalini loodud poliitika sotsialismi ülesehitamiseks ja kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Stalinism · Näe rohkem »
Sulaaeg
Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Sulaaeg · Näe rohkem »
Suursaadik
Suursaadik on diplomaatiline ametiaste (ametikoht), ka erakorralise ja täievolilise suursaadiku laialt kasutatav mitteametlik vaste.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Suursaadik · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna lauluväljak
Lauluväljak laulupeo tuletornist Tallinna lauluväljak on Tallinna laululava ümbritsev puhkeala.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Tallinna lauluväljak · Näe rohkem »
Tallinna Linnahall
Vaade Linnahallile merelt loodesuunalt 2018. Tallinna Linnahall 2023. aastal Tallinna Linnahall on Tallinnas mere ääres asuv kontserdisaali, jäähalli, sadama ja kohvikute ning teiste ruumidega ehitis.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Tallinna Linnahall · Näe rohkem »
Tallinna vallutamine (1944)
Tallinna vallutamine oli Nõukogude vägede sõjaline operatsioon Teises maailmasõjas 1944.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Tallinna vallutamine (1944) · Näe rohkem »
Tallinna vanalinna päevad
Tallinna vanalinna päevade reklaam Tallinna vanalinna päevad on suve alguses toimuvad pidustused Tallinna vanalinnas, mida korraldatakse alates 1982.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Tallinna vanalinna päevad · Näe rohkem »
Tannenbergi liin
Rinne 1944. aasta juulikuus Narva all. Tannenbergi liin oli Teise maailmasõja ajal Krimmi poolsaarest kuni Narva-Jõesuuni püstitatud Pantriliini vahe- ehk varukaitseliin Kirde-Eestis.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Tannenbergi liin · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu lahing (1944)
Tartu lahinguks loetakse võitlusi, mis peeti Kagu-Eestis 1944.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Tartu lahing (1944) · Näe rohkem »
Tartu rahu
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Tartu rahu · Näe rohkem »
Tehumardi öölahing
Tehumardi öölahing toimus 8. oktoobri 1944 hilisõhtul Kuressaarest läänes Tehumardi küla lähedal Saksa ja Nõukogude väeüksuste vahel.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Tehumardi öölahing · Näe rohkem »
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Toompea · Näe rohkem »
Tsensuur
Tsensuuri tähistav logo Tsensuur on ajakirjanduse, trükkimiseks määratud teoste, näidendite jm lavateoste, raadio- ja televisioonisaadete, filmide, muusikateoste, kujutava kunsti ekspositsioonide, teaduslike tööde, avalike esinemiste kõnetekstide, stsenaariumide, kavade jmt eelnev või järgnev läbivaatamine riigiasutuse või eraõigusliku omaniku poolt eesmärgiga piirata teabe jõudmist inimesteni.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Tsensuur · Näe rohkem »
V Riigikogu
V Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1932 kuni 31.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja V Riigikogu · Näe rohkem »
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Vabadussõda · Näe rohkem »
Vabadussõjalased
Vabadussõjalased ehk lühendatult vabsid (vab.-s.) või vapsid olid Eestis aastail 1929–1934 järjestikku tegutsenud kolme organisatsiooni (Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, Eesti Vabadussõjalaste Liit ja Vabadussõjalaste Rahvaliikumine) liikmed.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Vabadussõjalased · Näe rohkem »
Vabariigi Valitsus eksiilis
Vabariigi Valitsus eksiilis eksisteeris 1944–1992.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Vabariigi Valitsus eksiilis · Näe rohkem »
Vaikiv ajastu
Vaikivaks ajastuks nimetatakse Eesti ajalooperioodi 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Vaikiv ajastu · Näe rohkem »
Vaino Väljas
Vaino Väljas (sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas Emmaste vallas) on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Vaino Väljas · Näe rohkem »
Vaivara
Vaivara on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Vaivara · Näe rohkem »
Väegrupp Nord
Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Võru · Näe rohkem »
Veebruarirevolutsioon
Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Veebruarirevolutsioon · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Vene keel · Näe rohkem »
Vene NFSV
Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) aastatel 1922–1991.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Vene NFSV · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Venemaa Nõukogude Vabariik
Venemaa Nõukogude Vabariik (vene keeles Российская Советская Республика) oli II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 Venemaa Vabariigi territooriumil välja kuulutatud riik.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Venemaa Nõukogude Vabariik · Näe rohkem »
Venemaa Vabariik
Российская республикаРоссійская республикаVenemaa Vabariik.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Venemaa Vabariik · Näe rohkem »
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Viljandi · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Virumaa · Näe rohkem »
Vladimir Lenin
Vladimir Iljitš Lenin (sünnijärgne perekonnanimi Uljanov; vene keeles Владимир Ильич Ульянов (Ленин); 22. aprill (vkj 10. aprill) 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Gorki asula (tänapäeval Gorki Leninskije), Moskva oblast, NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Vladimir Lenin · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja Wehrmacht · Näe rohkem »
1. jaanuar
1.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1. jaanuar · Näe rohkem »
1. mai
1.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1. mai · Näe rohkem »
1. märts
1.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1. märts · Näe rohkem »
1. oktoober
1.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1. oktoober · Näe rohkem »
1. september
1.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1. september · Näe rohkem »
10. august
10.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 10. august · Näe rohkem »
10. detsember
10.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 10. detsember · Näe rohkem »
10. juuni
10.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 10. juuni · Näe rohkem »
10. september
10.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 10. september · Näe rohkem »
11. märts
11.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 11. märts · Näe rohkem »
11. november
11.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 11. november · Näe rohkem »
11. september
11.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 11. september · Näe rohkem »
12. aprill
12.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 12. aprill · Näe rohkem »
12. detsember
12.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 12. detsember · Näe rohkem »
12. märts
12.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 12. märts · Näe rohkem »
13. aprill
13.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 13. aprill · Näe rohkem »
13. jaanuar
13.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 13. jaanuar · Näe rohkem »
13. mai
13.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 13. mai · Näe rohkem »
13. september
13.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 13. september · Näe rohkem »
14. aprill
14.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 14. aprill · Näe rohkem »
14. jaanuar
14.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 14. jaanuar · Näe rohkem »
14. juuni
14.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 14. juuni · Näe rohkem »
14. mai
14.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 14. mai · Näe rohkem »
14. oktoober
14.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 14. oktoober · Näe rohkem »
14. september
14.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 14. september · Näe rohkem »
15. detsember
15.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 15. detsember · Näe rohkem »
15. juuni
15.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 15. juuni · Näe rohkem »
16. juuni
16.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 16. juuni · Näe rohkem »
16. november
16.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 16. november · Näe rohkem »
16. oktoober
16.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 16. oktoober · Näe rohkem »
17. aprill
17.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 17. aprill · Näe rohkem »
17. juuni
17.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 17. juuni · Näe rohkem »
17. oktoober
17.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 17. oktoober · Näe rohkem »
17. september
17.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 17. september · Näe rohkem »
17. veebruar
17.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 17. veebruar · Näe rohkem »
18. armee (Wehrmacht)
18.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 18. armee (Wehrmacht) · Näe rohkem »
18. jaanuar
18.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 18. jaanuar · Näe rohkem »
18. mai
18.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 18. mai · Näe rohkem »
18. september
18.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 18. september · Näe rohkem »
19. august
19.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 19. august · Näe rohkem »
19. detsember
19.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 19. detsember · Näe rohkem »
19. juuli
19.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 19. juuli · Näe rohkem »
19. juuni
19.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 19. juuni · Näe rohkem »
19. märts
19.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 19. märts · Näe rohkem »
19. november
19.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 19. november · Näe rohkem »
19. veebruar
19.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 19. veebruar · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1917 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1918 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1919 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1920 · Näe rohkem »
1932
1932.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1932 · Näe rohkem »
1933
1933.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1933 · Näe rohkem »
1933. aasta rahvahääletus
1933.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1933. aasta rahvahääletus · Näe rohkem »
1937
1937.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1937 · Näe rohkem »
1938
1938.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1938 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1939 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1940 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1941 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1944 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1945 · Näe rohkem »
1946
1946.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1946 · Näe rohkem »
1949
1949.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1949 · Näe rohkem »
1950
1950.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1950 · Näe rohkem »
1951
1951.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1951 · Näe rohkem »
1953
1953.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1953 · Näe rohkem »
1956
1956.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1956 · Näe rohkem »
1957
1957.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1957 · Näe rohkem »
1960. aastad
1960.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1960. aastad · Näe rohkem »
1970. aastad
1970.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1970. aastad · Näe rohkem »
1978
1978.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1978 · Näe rohkem »
1980
1980.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1980 · Näe rohkem »
1980. aastad
1980.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1980. aastad · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1985 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1987 · Näe rohkem »
1988
1988.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1988 · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1989 · Näe rohkem »
1990
1990.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1990 · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1991 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1992 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 1994 · Näe rohkem »
2. oktoober
2.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 2. oktoober · Näe rohkem »
2. september
2.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 2. september · Näe rohkem »
2. veebruar
2.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 2. veebruar · Näe rohkem »
20. august
20.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 20. august · Näe rohkem »
20. eesti diviis
20.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 20. eesti diviis · Näe rohkem »
20. juuni
20.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 20. juuni · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 20. sajand · Näe rohkem »
20. september
20.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 20. september · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 2004 · Näe rohkem »
21. august
21.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 21. august · Näe rohkem »
21. detsember
21.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 21. detsember · Näe rohkem »
21. juuni
21.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 21. juuni · Näe rohkem »
21. oktoober
21.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 21. oktoober · Näe rohkem »
22. august
22.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 22. august · Näe rohkem »
22. juuni
22.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 22. juuni · Näe rohkem »
22. september
22.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 22. september · Näe rohkem »
23. august
23.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 23. august · Näe rohkem »
23. märts
23.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 23. märts · Näe rohkem »
23. veebruar
23.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 23. veebruar · Näe rohkem »
24. august
24.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 24. august · Näe rohkem »
24. detsember
24.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 24. detsember · Näe rohkem »
24. jaanuar
24.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 24. jaanuar · Näe rohkem »
24. oktoober
24.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 24. oktoober · Näe rohkem »
24. september
24.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 24. september · Näe rohkem »
24. veebruar
24.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 24. veebruar · Näe rohkem »
25. august
25.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 25. august · Näe rohkem »
25. juuni
25.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 25. juuni · Näe rohkem »
25. mai
25.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 25. mai · Näe rohkem »
25. märts
25.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 25. märts · Näe rohkem »
25. november
25.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 25. november · Näe rohkem »
25. veebruar
25.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 25. veebruar · Näe rohkem »
26. august
26.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 26. august · Näe rohkem »
26. detsember
26.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 26. detsember · Näe rohkem »
26. juuli
26.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 26. juuli · Näe rohkem »
26. november
26.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 26. november · Näe rohkem »
26. september
26.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 26. september · Näe rohkem »
27. august
27.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 27. august · Näe rohkem »
28. august
28.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 28. august · Näe rohkem »
28. jaanuar
28.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 28. jaanuar · Näe rohkem »
28. juuni
28.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 28. juuni · Näe rohkem »
28. november
28.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 28. november · Näe rohkem »
28. september
28.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 28. september · Näe rohkem »
29. august
29.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 29. august · Näe rohkem »
29. jaanuar
29.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 29. jaanuar · Näe rohkem »
29. märts
29.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 29. märts · Näe rohkem »
3. aprill
3.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 3. aprill · Näe rohkem »
3. juuli
3.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 3. juuli · Näe rohkem »
3. märts
3.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 3. märts · Näe rohkem »
3. september
3.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 3. september · Näe rohkem »
30. aprill
30.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 30. aprill · Näe rohkem »
30. märts
30.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 30. märts · Näe rohkem »
30. oktoober
30.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 30. oktoober · Näe rohkem »
31. august
31.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 31. august · Näe rohkem »
40 kiri
"Avalik kiri Eesti NSV-st" on 28. oktoobriga 1980 dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta venestamise ajal eesti keelt ja mõni nädal varem massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori Nõukogude okupatsioonivõimude omavoli eest.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 40 kiri · Näe rohkem »
5. aprill
5.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 5. aprill · Näe rohkem »
5. detsember
5.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 5. detsember · Näe rohkem »
6. september
6.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 6. september · Näe rohkem »
7. aprill
7.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 7. aprill · Näe rohkem »
7. august
7.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 7. august · Näe rohkem »
7. detsember
7.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 7. detsember · Näe rohkem »
7. juuli
7.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 7. juuli · Näe rohkem »
8. aprill
8.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 8. aprill · Näe rohkem »
8. detsember
8.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 8. detsember · Näe rohkem »
8. Eesti Laskurkorpus
8.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 8. Eesti Laskurkorpus · Näe rohkem »
8. mai
8.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 8. mai · Näe rohkem »
9. oktoober
9.
Uus!!: Eesti lähiajalugu ja 9. oktoober · Näe rohkem »
