Sisukord
266 suhted: Ahven, Ajalooline Ajakiri, Aktsiis, Allveelaev, Angerjas, Araablased, AS Franz Krull, Aseri tsemendivabrik, Asutav Kogu, Atlandi ookean, Aurukatel, Łódź, Ühine põllumajanduspoliitika, Ühistu, Balti Puuvillavabrik, Bütsants, Bekkeri laevatehas, Belgia, Bigbank, Citadele banka, Coop Pank, Danske Bank, Devalveerimine, Dividend, Dvigatel, E-Arsenal, Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis, Eesti eksport, Eesti Esimeses maailmasõjas, Eesti Hoiupank, Eesti iseseisvumine, Eesti kroon, Eesti Lihaeksport, Eesti Maapank, Eesti mark, Eesti Metsatööstus, Eesti Munaeksport, Eesti NSV, Eesti Omavalitsus, Eesti põlevkivitööstus, Eesti põllumajandus, Eesti riigieelarve, Eesti taasiseseisvumine, Eesti Turbatööstused, Eksport, Elatustase, Elektrifitseerimine, Ellamaa elektrijaam, Erastamine, Erik Terk, ... Laienda indeks (216 rohkem) »
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Eesti majandus ja Ahven
Ajalooline Ajakiri
Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.
Vaata Eesti majandus ja Ajalooline Ajakiri
Aktsiis
Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele.
Vaata Eesti majandus ja Aktsiis
Allveelaev
Allveelaev Kalev, Kalev-klassi allveelaev Allveelaevade klassifikatsioon Allveelaev on laev või paat, mis on konstrueeritud liikumiseks nii veepinnal kui ka pikemat aega sukeldununa vee all.
Vaata Eesti majandus ja Allveelaev
Angerjas
Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.
Vaata Eesti majandus ja Angerjas
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Vaata Eesti majandus ja Araablased
AS Franz Krull
AS Franz Krull (saksa keeles Aktien-Gesellschaft der Maschinenfabrik "Franz Krull"; vene keeles Акционерное общество машиностроительного завода "Франц Крулль") oli Venemaa Keisririigi ajal ning Eesti esimesel iseseisvusajal tegutsenud metalli- ja masinatööstusettevõte, mille asutas vasksepp Franz Krull aastal 1865 Narvas.
Vaata Eesti majandus ja AS Franz Krull
Aseri tsemendivabrik
Aseri tsemendivabrik oli vabrik Virumaal Aseris, mis tootis eeskätt tsementi.
Vaata Eesti majandus ja Aseri tsemendivabrik
Asutav Kogu
Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.
Vaata Eesti majandus ja Asutav Kogu
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Vaata Eesti majandus ja Atlandi ookean
Aurukatel
Aurukatel ehk aurugeneraator (inglise steam generator, ka boiler) on seade, mida kasutatakse auru (tavaliselt veeauru) tootmiseks kuumutatavast ainest (tavaliselt vesi), atmosfäärirõhust kordades kõrgema rõhuga, auru tarbivatele seadmetele, näiteks aurumasinad, -turbiinid.
Vaata Eesti majandus ja Aurukatel
Łódź
Łódź on maakonnaõigustega linn Poolas, Łódźi vojevoodkonna halduskeskus.
Vaata Eesti majandus ja Łódź
Ühine põllumajanduspoliitika
Ühine põllumajanduspoliitika, ÜPP (inglise Common Agricultural Policy, CAP), oli esimene ühine Euroopa poliitika, mis võeti vastu Rooma leppega 1958.
Vaata Eesti majandus ja Ühine põllumajanduspoliitika
Ühistu
Ühistu ehk kooperatiiv on äriorganisatsioon, mille omanikeks ja töötajateks on grupp indiviide, kelle siht on vastastikune kasu.
Vaata Eesti majandus ja Ühistu
Balti Puuvillavabrik
Balti Puuvillavabrik 1910. aastal Balti manufaktuur 2022. aasta mais Balti Puuvillavabrik oli aastatel 1898–2006 tegutsenud tekstiilitööstusettevõte, mis asus Põhja-Tallinnas Sitsi asumis.
Vaata Eesti majandus ja Balti Puuvillavabrik
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Eesti majandus ja Bütsants
Bekkeri laevatehas
Bekkeri laevatehas (ka Bekkeri tehas, Boeckeri laevatehas, Böckeri laevatehas, Metallurgia-, mehaanika- ja laevatehaste AS Bekker ja Ko.) "Böcker ja Ko." (vene keeles Ревельский судостроительный завод Русско-балтийского судостроительного и механического акционерного общества "Бекеръ и Ко") rajati aastatel 1912–1914 Tallinnas Kopli poolsaare edelaranniku keskossa Venemaa Keisririigi sõjaliste tellimuste – hävitajate ja teisted keskmiste sõjalaevade ehitamise – täitmiseks.
Vaata Eesti majandus ja Bekkeri laevatehas
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Vaata Eesti majandus ja Belgia
Bigbank
Bigbanki hoone Tallinnas Tartu mnt 18 Bigbank AS on Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ja Bulgaarias tegutsev ning Saksamaa, Austria ning Hollandi turul piiriüleseid teenuseid osutav tarbimislaenudele spetsialiseerunud pank, mis asutati 1992.
Vaata Eesti majandus ja Bigbank
Citadele banka
Leedu esindus Vilniuses Citadele banka on Läti pank; üks suurimaid hoiupankasid Lätis.
Vaata Eesti majandus ja Citadele banka
Coop Pank
Coop Panga Rakvere kontor (mai 2023). Eesti Krediidipanga logo Coop Pank on Eesti kapitalil põhinev pank.
Vaata Eesti majandus ja Coop Pank
Danske Bank
Danske Bank on Taani päritolu panganduskontsern, mille üks haru lõpetas 2019.
Vaata Eesti majandus ja Danske Bank
Devalveerimine
Devalveerimine ehk devalvatsioon on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes.
Vaata Eesti majandus ja Devalveerimine
Dividend
Dividend on ettevõtte aktsionäridele makstav omanikutulu ühe aktsia kohta.
Vaata Eesti majandus ja Dividend
Dvigatel
Dvigatel (venekeelne tähendus 'masin', 'mootor') oli metallitööstusettevõte Tallinnas Lasnamäe linnaosas Suur-Sõjamäe tänaval, mis tegutses aastatel 1897–2007.
Vaata Eesti majandus ja Dvigatel
E-Arsenal
E-Arsenal oli aastatel 1994–2013 Tallinnas tegutsenud riiklik relvatööstusettevõte.
Vaata Eesti majandus ja E-Arsenal
Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis
Reaal-SKP kasv Eestis aastate lõikes, kust on näha järsku langust 2008. ja 2009. aastal Eesti 2008.–2010.
Vaata Eesti majandus ja Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis
Eesti eksport
Eesti eksport on Eestis toodetud kaupade või toodete turustamine väljaspool Eestit.
Vaata Eesti majandus ja Eesti eksport
Eesti Esimeses maailmasõjas
Eesti Esimeses maailmasõjas on lühiülevaade Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest Esimeses maailmasõjas.
Vaata Eesti majandus ja Eesti Esimeses maailmasõjas
Eesti Hoiupank
AS Eesti Hoiupank oli 1992–1998 Eestis tegutsenud pank.
Vaata Eesti majandus ja Eesti Hoiupank
Eesti iseseisvumine
Eesti iseseisvumine oli poliitilistest ja sõjalistest sündmustest mõjutatud protsess peamiselt alates 1917.
Vaata Eesti majandus ja Eesti iseseisvumine
Eesti kroon
Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 1924–1941 ning 1992–2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.
Vaata Eesti majandus ja Eesti kroon
Eesti Lihaeksport
Eesti Lihaeksport oli Eestis aastatel 1937–1940 tegutsenud äriühing, mille osanikeks olid mitmesugused põllumajandusühingud ja mis koondas ekspordile suunatud tapamajad Tallinnas, Tartus ja Võhmas üheks äriühinguks.
Vaata Eesti majandus ja Eesti Lihaeksport
Eesti Maapank
Eesti Maapank oli aastatel –1998 tegutsenud pankhttps://ariregister.rik.ee/ettevotja.py (vaadatud 23.02.2013).
Vaata Eesti majandus ja Eesti Maapank
Eesti mark
1000 marka Eesti mark oli Eesti rahaühik aastail 1918–1927.
Vaata Eesti majandus ja Eesti mark
Eesti Metsatööstus
Eesti Metsatööstus oli aastatel 1937–1940 tegutsenud riiklik aktsiaselts.
Vaata Eesti majandus ja Eesti Metsatööstus
Eesti Munaeksport
Linnusaaduste Tootjate ja Müügiühingute Keskliit "Eesti Munaeksport" oli linnukasvatuse arendamiseks, linnuliha ja munade kokkuostu ning ekspordi korraldamiseks asutatud organisatsioon.
Vaata Eesti majandus ja Eesti Munaeksport
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.
Vaata Eesti majandus ja Eesti NSV
Eesti Omavalitsus
Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941–1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.
Vaata Eesti majandus ja Eesti Omavalitsus
Eesti põlevkivitööstus
Põhja-Eesti kukersiit https://panoviewer.toolforge.org/#Oil_shale_-_from_research_to_reality_04._Enefit280_plant_-_On_the_platform,_view_to_the_retort.jpg 360° vaade Enefit280 tehasele, mis töötleb 280 tonni põlevkivi tunnis Eesti põlevkivitööstus on üks Eesti mõjukamatest tööstusharudest, mis on tähtis nii riigi energeetika põhivarustajana kui ka otsese ja kaudse tööandjana (eelkõige Virumaal).
Vaata Eesti majandus ja Eesti põlevkivitööstus
Eesti põllumajandus
Vilama taluühistu laudad Lambad Osmussaare kadastikus Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus.
Vaata Eesti majandus ja Eesti põllumajandus
Eesti riigieelarve
Eesti riigieelarve on Eesti keskvalitsuse eelarve.
Vaata Eesti majandus ja Eesti riigieelarve
Eesti taasiseseisvumine
Eesti taasiseseisvumine ehk Eesti iseseisvuse taastamine oli Eesti Vabariigi de facto taastamine 20. augustilil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest.
Vaata Eesti majandus ja Eesti taasiseseisvumine
Eesti Turbatööstused
Eesti Turbatööstused oli aastatel 1936–1940 tegutsenud turbatööstusega tegelev riiklik aktsiaselts.
Vaata Eesti majandus ja Eesti Turbatööstused
Eksport
Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki.
Vaata Eesti majandus ja Eksport
Elatustase
Elatustase (ka elustandard, elatusstandard) on riigi, rahva või mõne rahvastikurühma (kogukonna) vaimsete ja aineliste vajaduste rahuldamise üldine ja keskmine tase.
Vaata Eesti majandus ja Elatustase
Elektrifitseerimine
Elektrifitseerimine on teiste energialiikide asemel elektrienergia kasutuselevõtt.
Vaata Eesti majandus ja Elektrifitseerimine
Ellamaa elektrijaam
Ellamaa elektrijaam (2011) Ellamaa elektrijaam (2014) Ellamaa elektrijaam oli aastatel 1923–1966 töötanud soojuselektrijaam Harju maakonnas Saue vallas Turbas.
Vaata Eesti majandus ja Ellamaa elektrijaam
Erastamine
Erastamine ehk privatiseerimine ehk denatsionaliseerimine on omandiõiguse muutmise protsess, mille käigus ettevõtte, agentuuri, avaliku teenistuse või vara omandiõigus viiakse avalikult sektorilt (kohalik omavalitsus või riik) üle erasektorile (ehk tulundussektor ehk ärisektor – eraettevõtted) või eraomandis olevale mittetulundusorganisatsioonile.
Vaata Eesti majandus ja Erastamine
Erik Terk
Erik Terk esinemas Balti keti 30. aastapäeval Vabaduse väljakulFoto: Ave Maria Mõistlik, 23. august 2019 Erik Terk esinemas kaheksandal Lennart Meri konverentsilFoto: Ave Maria Mõistlik, 26. aprill 2015 Erik Terk (sündinud 28. mail 1952 Tallinnas) on eesti majandusteadlane.
Vaata Eesti majandus ja Erik Terk
Esimene Eesti Põlevkivitööstus
Esimene Eesti Põlevkivitööstus oli aastatel 1936–1940 tegutsenud riiklik aktsiaselts.
Vaata Eesti majandus ja Esimene Eesti Põlevkivitööstus
Euro
Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.
Vaata Eesti majandus ja Euro
Euroopa Liidu struktuurifondid
Struktuurifondid ehk tõukefondid on Euroopa Liidu regionaalpoliitika elluviimiseks ja arendamiseks ette nähtud toetusfondid.
Vaata Eesti majandus ja Euroopa Liidu struktuurifondid
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Vaata Eesti majandus ja Euroopa Liit
EVEA Pank
AS EVEA Pank oli aastatel 1989–1999 Eestis tegutsenud krediidiasutus.
Vaata Eesti majandus ja EVEA Pank
Füüsilisest isikust ettevõtja
Füüsilisest isikust ettevõtja (lühend FIE) on füüsiline isik, kes tegeleb majandustegevusega.
Vaata Eesti majandus ja Füüsilisest isikust ettevõtja
Hansapank
AS Hansapank oli aastatel 1992–2005 Eestis tegutsenud krediidiasutus.
Vaata Eesti majandus ja Hansapank
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Vaata Eesti majandus ja Harju maakond
Hasartmängumaks
Hasartmängumaks (inglise gambling tax) on üks kaheksast Eesti riiklikust maksust.
Vaata Eesti majandus ja Hasartmängumaks
Hüperinflatsioon
Hüperinflatsioon on olukord, kus inflatsioon on (riigi) kontrolli alt väljunud.
Vaata Eesti majandus ja Hüperinflatsioon
Hiiu maakond
Hiiu maakond ehk Hiiumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Eesti majandus ja Hiiu maakond
Hjalmar Mäe
Hjalmar Johann Mäe (24. oktoober, vkj 11. oktoober 1901 Tuhala, Vladimiri vald, Harjumaa – 10. aprill 1978 Graz, Austria) oli Eesti poliitik, Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944.
Vaata Eesti majandus ja Hjalmar Mäe
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Vaata Eesti majandus ja Holland
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Vaata Eesti majandus ja Horvaatia
Ilmarine AS
Ilmarine oli Eesti metallitööstusettevõte.
Vaata Eesti majandus ja Ilmarine AS
Inbank
Inbank AS on Eestis litsentseeritud krediidiasutus, mis keskendub peamiselt järelmaksudele, auto- ja väikelaenudele ning tähtajalise hoiuse pakkumisele.
Vaata Eesti majandus ja Inbank
Intress
Intress ehk kasvik on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest.
Vaata Eesti majandus ja Intress
Investeering
Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus.
Vaata Eesti majandus ja Investeering
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Eesti majandus ja Itaalia
Jahindus
Jahindus on jahipidamist või jahti ehk küttimist ja jahimajandust hõlmav tegevusvaldkond ja majandusharu.
Vaata Eesti majandus ja Jahindus
Jõgeva maakond
Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Eesti majandus ja Jõgeva maakond
Kaasik
Kaasik on kase enamusega puistu.
Vaata Eesti majandus ja Kaasik
Kaitseministeerium
Kaitseministeerium (KAM) on Eesti valitsusasutus, mis vastutab riigikaitse korraldamise eest.
Vaata Eesti majandus ja Kaitseministeerium
Kalandus
Kaks kalurit Paunküla veehoidlal Kalandus ehk kalamajandus on (majandus)haru, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega.
Vaata Eesti majandus ja Kalandus
Kanalisatsioon
Fragment Pariisi kanalisatsioonist Kanalisatsioon on sanitaarsete ja tehniliste vahendite kogum heitvee (sh reovee) mingilt alalt kõrvaldamiseks, puhastamiseks ja kahjutuks tegemiseks.
Vaata Eesti majandus ja Kanalisatsioon
Kartul
Mitmest sordist kartulimugulad Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul.
Vaata Eesti majandus ja Kartul
Karusnahk
Hermeliinist kübar, sall ja muhv Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitav nahk.
Vaata Eesti majandus ja Karusnahk
Kaubandus
Kaubanduseks nimetatakse kaupade ostu-müüki kaubandusettevõtete kaudu, teisisõnu kaupade ostu müüki oma nimel ja oma arvel.
Vaata Eesti majandus ja Kaubandus
Käibemaks
Käibemaks (lühend km, ingliskeelne lühend VAT value-added tax) on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks.
Vaata Eesti majandus ja Käibemaks
Külmuti
Külmuti ehk külmutusseade on seade, millega tekitatakse ja säilitatakse keskkonna temperatuurist madalamat temperatuuri.
Vaata Eesti majandus ja Külmuti
Kütid-korilased
Inuitid hülgejahil 1821. aasta paiku Kütid-korilased on rahvad, kes saavad oma peatoiduse küttimisest ja korilusest, mitte ei tegele põllupidamisega.
Vaata Eesti majandus ja Kütid-korilased
Küttepuit
Küttepuude varumine Tartus Vaksali linnaosas (2011) Palginoti lõikamine ja lõhkumine küttpuiduks ning riita ladumine Kõrvemaal 2022. aasta sügisel Maamaja ja sauna aastane küttevaru Küttepuit (firewood, fuelwood) on puitmaterjal, mis on valmistatud ja mida põletatakse soojusenergia saamiseks.
Vaata Eesti majandus ja Küttepuit
Kõrgharidus
Kõrgharidus on keskhariduse baasil omandatav teaduslikul käsitlusel rajanev haridus, mille omandamist tõendab vastav lõpudokument.
Vaata Eesti majandus ja Kõrgharidus
Kehra tselluloositehas
Kehra tselluloositehas (1940) Kehra tselluloositehas, rongijaam ja linn 2021. aasta novembris Kehra tselluloositehas 2021. aasta novembris Kehra tselluloositehas on paberit ja tselluloosi tootev tehas Harju maakonnas Anija vallas Kehras, Anija maantee 10.
Vaata Eesti majandus ja Kehra tselluloositehas
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Vaata Eesti majandus ja Kiiev
Kodukits
Kodukits (Capra hircus või Capra aegagrus hircus) on veislaste sugukonda kitse perekonda kuuluv sõraline.
Vaata Eesti majandus ja Kodukits
Koha
Koha (Sander lucioperca) on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala.
Vaata Eesti majandus ja Koha
Kohtla
Kohtla on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.
Vaata Eesti majandus ja Kohtla
Kolhoos
Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.
Vaata Eesti majandus ja Kolhoos
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Vaata Eesti majandus ja Kolmas riik
Krediidiasutus
Krediidiasutus (ka: laenuasutus) on pank või ühistupank.
Vaata Eesti majandus ja Krediidiasutus
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Vaata Eesti majandus ja Kreeka
Kreenholmi Manufaktuur
Kreenholmi Manufaktuuri Georgi vabriku hoone Kreenholmi Manufaktuur oli aastatel 1857–2010 tegutsenud tekstiilitööstusettevõte, mis rajati Eestimaa kubermangus Joala mõisas Kreenholmi saarele.
Vaata Eesti majandus ja Kreenholmi Manufaktuur
Krevett
Krevett (Palaemon) ehk garneel on krevetlaste sugukonda kuuluv perekond kõrgemaid vähke.
Vaata Eesti majandus ja Krevett
Kriisikava
Kriisikava on kriisiohjes kasutatav dokument, milles kirjeldatakse isiku või organisatsioonilist reaktsiooni kriisile.
Vaata Eesti majandus ja Kriisikava
Kunda kultuur
Kunda kultuur ehk Kunda etapp oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur aastatel umbes 8500–7000 eKr.
Vaata Eesti majandus ja Kunda kultuur
Kunda tsemenditehas
Tsemendivabrik 1910. aastal Kunda tsemendivabrik 1930. aastatel Kunda tsemendivabriku klinkerveski hoone varemed Kunda tsemenditehase pudelahi Kunda tsemenditehas (ka Kunda tsemendivabrik) on endine tsementi tootnud tehas Lääne-Viru maakonnas Kundas.
Vaata Eesti majandus ja Kunda tsemenditehas
Kuusik
Kuusik Poolas. Kuusik Põhja-Kõrvemaal Eestis. Kuusik on kuuse enamusega puistu.
Vaata Eesti majandus ja Kuusik
Laen
Laen ehk krediit on võlgnevuse liik.
Vaata Eesti majandus ja Laen
Lammas
Lamba skelett Lamba pügamine Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.
Vaata Eesti majandus ja Lammas
Latikas
Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala.
Vaata Eesti majandus ja Latikas
Lääne maakond
Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eesti lääneosas.
Vaata Eesti majandus ja Lääne maakond
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Vaata Eesti majandus ja Lääne-Euroopa
Läänemaailm
Läänemaailm (inglise keeles Western world, the West) või teisisõnu õhtumaad ehk oktsident on maailma (kultuuri) osa, mis hõlmab tänapäeval Lääne-Euroopat, Ameerikat, Austraaliat, Uus-Meremaad, ja muid seotud piirkondi.
Vaata Eesti majandus ja Läänemaailm
Läänemere kilu
Euroopa kilu, mis on väga sarnane Läänemere kiluga Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala, euroopa kilu (Sprattus sprattus) alamliik.
Vaata Eesti majandus ja Läänemere kilu
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Eesti majandus ja Läänemeri
Lämmijärv
Lämmijärve paiknemine kaardil (punase joonega) Lämmijärv ('soe järv'; võru Lämmijärv́, vene Тёплое озеро) on osa Peipsi-Pihkva järvest.
Vaata Eesti majandus ja Lämmijärv
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Eesti majandus ja Läti
Lüpsilehm
Holsteini tõugu piimaveis Lüpsilehm ehk piimalehm ehk piimaveis on piima saamiseks peetav lehm.
Vaata Eesti majandus ja Lüpsilehm
LHV Pank
AS LHV Pank (algselt loodud investeerimisühinguna LHV Direct) on Eesti kapitalil põhinev pank, AS-i LHV Group tütarettevõte.
Vaata Eesti majandus ja LHV Pank
Liha
Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks.
Vaata Eesti majandus ja Liha
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Eesti majandus ja Liivimaa ordu
Loodusvarad
Loodusvarad ehk loodusressursid on looduskeskkonna osad, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab.
Vaata Eesti majandus ja Loodusvarad
Luminor
Luminor Group on Eestis, Lätis ja Leedus tegutsev pangakontsern.
Vaata Eesti majandus ja Luminor
Lutheri vabrik
A.
Vaata Eesti majandus ja Lutheri vabrik
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Vaata Eesti majandus ja Maagaas
Maailma Kaubandusorganisatsioon
Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigid (tume- ja heleroheline) ning vaatlejaliikmed (sinine) Maailma Kaubandusorganisatsioon (inglise keeles World Trade Organization, WTO) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust.
Vaata Eesti majandus ja Maailma Kaubandusorganisatsioon
Maamaks
Maamaks on Eesti riiklik maks, mis laekub tervenisti maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
Vaata Eesti majandus ja Maamaks
Maareform
320x320px Maareform ehk radikaalne maasuhete muutus on maaomandite ulatuslik ja põhimõtteline ümberkujundus.
Vaata Eesti majandus ja Maareform
Majandusüksus
Majandusüksus on laiemas tähenduses iseseisvalt majandustegevuses osalev ettevõte.
Vaata Eesti majandus ja Majandusüksus
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon
OECD liikmesriigid OECD (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline majandusorganisatsioon.
Vaata Eesti majandus ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon
Majanduskriis
Börsihinnad Majanduskriis on kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise ja rahaliste suhete järsk terav häirumine.
Vaata Eesti majandus ja Majanduskriis
Majanduslangus
Majanduslangus ehk retsessioon on majandustsükli langusfaas: periood, mil majandustegevus pidurdub, kuid mitte nii rängalt, kui majandussurutise (depressiooni) puhul.
Vaata Eesti majandus ja Majanduslangus
Majandussektor
Majandussektor on suur majanduse osa, mille ettevõtted ja asutused tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor).
Vaata Eesti majandus ja Majandussektor
Majutusettevõte
Koke külalistemaja Lõuna-Eestis Majutusettevõte on majutusteenuseid osutav ettevõte.
Vaata Eesti majandus ja Majutusettevõte
Maksu- ja Tolliamet
Eesti Maksu- ja Tolliamet (MTA) on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, mis tegeleb riigitulude haldamise, riikliku maksu- ja tollipoliitika rakendamise ning ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmisega.
Vaata Eesti majandus ja Maksu- ja Tolliamet
Mäetööstus
Mäetööstus on maavarade otsimise, hindamise ja kaevandamisega seotud tööstusharu.
Vaata Eesti majandus ja Mäetööstus
Männik
Männik Eestis Männik Meenikunno maastikukaitsealal Eesti männikute levikukaart (rohelisega) Männik talvel, Seidla kandis 2017. aastal. Männik ehk männimets on mets, kus valdav puu on mänd (Eestis harilik mänd).
Vaata Eesti majandus ja Männik
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Vaata Eesti majandus ja Mõis
Mõisnik
Mõisnik on isik, kellele kuulub lääni- või omandiõiguse alusel mõis või kes rendib mõisa – suurt haldusüksust ja põllumajanduslikku tootmisüksust, mille hulka traditsiooniliselt on kuulunud isemajandavad talud.
Vaata Eesti majandus ja Mõisnik
Mediaan
Mediaan on variatsioonirea keskmise liikme väärtus.
Vaata Eesti majandus ja Mediaan
Meierei
Eestis tegutsesid meiereid paljude mõisate juures. Pildil on kunagine Sangaste mõisa meierei 1878. aastal asutatud Vana-Kuuste meierei oli Eesti esimene koorelahutajaga meierei Meierei ehk piimatalitus on piimatööstusettevõte, mis varub piima ja valmistab sellest piimatooteid.
Vaata Eesti majandus ja Meierei
Mikroettevõtja
Mikroettevõtja on raamatupidamise seaduse järgi kõige väiksem ettevõtte kategooria Eestis.
Vaata Eesti majandus ja Mikroettevõtja
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata Eesti majandus ja Moskva tsaaririik
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Eesti majandus ja Narva
Narva kalevivabrik
Narva kalevivabrik Narva kalevivabrik (ka: Narva Kalevi Manufaktuur) oli aastatel 1819–1944 Narvas töötanud tekstiilivabrik.
Vaata Eesti majandus ja Narva kalevivabrik
Narva linavabrik
Narva linavabrik Narva linavabrik (Нарвская суконная фабрика) ehk OÜ Narva Linaketramise Manufaktuur (vene keeles Товарищество на паях"Нарвская льнопрядильная мануфактура") oli aastatel 1851–1944 Narvas Jaani linnaosas (praegu Jaanilinn Venemaal) töötanud tekstiilivabrik.
Vaata Eesti majandus ja Narva linavabrik
NATO
NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Vaata Eesti majandus ja NATO
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Eesti majandus ja Nõukogude Liit
Nõukogude okupatsioon Eestis
Nõukogude okupatsioon Eestis ehk Vene okupatsioon oli aastatel 1918–1919, 1940–1941 ja 1944–1991 toimunud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimine Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liidu poolt.
Vaata Eesti majandus ja Nõukogude okupatsioon Eestis
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.
Vaata Eesti majandus ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude rubla
Nõukogude rubla oli Nõukogude Liidu valuuta aastatel 1922-1991 ning seejärel juulini 1993 Venemaal.
Vaata Eesti majandus ja Nõukogude rubla
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30.
Vaata Eesti majandus ja Nõukogude Venemaa
Noblessneri laevatehas
Noblessneri laevatehas (omaaegse nimega "Noblessneri" Aktsia Seltsi Laevatehas Tallinnas) oli 1913.
Vaata Eesti majandus ja Noblessneri laevatehas
Nordea Pank
Nordea Pank (Nordea Bank Oyj) on Põhjamaade suurim finantskontsern.
Vaata Eesti majandus ja Nordea Pank
Otto Strandman
Otto August Strandman VR III/1 (30. november 1875 Vandu küla, Undla vald, Virumaa – 5. veebruar 1941 Kadrina) oli Eesti poliitik ja diplomaat.
Vaata Eesti majandus ja Otto Strandman
Pangandus
Sõnal pangandus on mitu tähendust.
Vaata Eesti majandus ja Pangandus
Pankrot
Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus, millel on õiguslik tähtsus.
Vaata Eesti majandus ja Pankrot
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Vaata Eesti majandus ja Pärisorjus
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Vaata Eesti majandus ja Põhjala ristisõjad
Põlevkivi
Eesti põlevkivi ehk kukersiit Jordaania põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Vaata Eesti majandus ja Põlevkivi
Põlevkiviõli
Põlevkiviõli (inglise shale oil, vene keeles сланцевое масло) on erinevate küllastatud ja küllastamata alifaatsete, tsükliliste ja aromaatsete süsivesinike ning muude orgaaniliste ühendite segu, mis saadakse põlevkivi utmisel ehk poolkoksistamisel (põlevkivi kuumutamine kuni 500 °C) ja põlevkivi koksistamisel (kuumutamine 1000–2000 °C).
Vaata Eesti majandus ja Põlevkiviõli
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Vaata Eesti majandus ja Põllumajandus
Põlva maakond
Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Eesti majandus ja Põlva maakond
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Vaata Eesti majandus ja Peipsi järv
Pension
Pension (ladina pensio, 'maks') on korrapärane väljamakse vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral (vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension).
Vaata Eesti majandus ja Pension
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Vaata Eesti majandus ja Pihkva järv
Piim
Piim klaasis Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed.
Vaata Eesti majandus ja Piim
Piimaühingute Keskliit "Võieksport"
Piimaühingute Keskliit "Võieksport" oli Eestis aastatel 1936–1940 tegutsenud keskliit, mis keskendus või ekspordile Eestist.
Vaata Eesti majandus ja Piimaühingute Keskliit "Võieksport"
Piimatoode
pisi Piimatoode ehk piimasaadus on tavaliselt lehma, lamba, kitse või kaameli toorpiimast valmistatud toode ehk saadus.
Vaata Eesti majandus ja Piimatoode
Piraadid
Piraadilaeva lipp 18. sajandist. Musti piraadilippe oli erinevaid, sageli igal kaptenil isesugune. Lipu eesmärk oli külvata hirmu Piraadid on merel tegutsevad kurjategijad, kelle eesmärgiks on teiste aluste röövimise või merelt maal olevate objektide ründamise kaudu saada tulu.
Vaata Eesti majandus ja Piraadid
Plaanimajandus
Plaanimajandus, mida mõnikord nimetatakse ka käsumajanduseks, on osa bürokratistlikust ühiskonnakorraldusest ja sotsiaalriigi majandusmudelist, milles valitsus- või parteiametnikud haldavad riigi omandit ja juhivad majandustegevust domineerivast ideoloogilisest kontseptsioonist lähtudes.
Vaata Eesti majandus ja Plaanimajandus
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Eesti majandus ja Poola
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Vaata Eesti majandus ja Portugal
Prügila
Prügila Poolas. Jõelähtme prügila Eestis. Prügila (ka prügimägi) on rajatis, kuhu ladestatakse kasutamata jäätmed maa peale või maa alla, et vältida negatiivseid mõjusid tervisele ja keskkonnale.
Vaata Eesti majandus ja Prügila
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Vaata Eesti majandus ja Puit
Rahandusminister
Rahandusminister on valitsuses minister, kelle ülesanne on riigi rahanduspoliitika kavandamine ning rahanduse süsteemne arendamine.
Vaata Eesti majandus ja Rahandusminister
Rahareform
Rahareform on uue rahasüsteemi kehtestamine või ümberkorraldus rahasüsteemis.
Vaata Eesti majandus ja Rahareform
Rakke lubjavabrik
Rakke lubjavabrik on ettevõte Virumaal Rakke asulas.
Vaata Eesti majandus ja Rakke lubjavabrik
Rapla maakond
Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Eesti majandus ja Rapla maakond
Raskeveokimaks
Raskeveokimaks on riiklik maks, millega maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud ja kindlast väärtusest suurema registrimassiga veoautod ja autorongid.
Vaata Eesti majandus ja Raskeveokimaks
Räim
Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.
Vaata Eesti majandus ja Räim
Reisivagun
Ameerikas Veduri poolt veetav haakevagun Venemaal Tartus (2010) Reisivagun on rööbasteel kasutatav veok, mis on ette nähtud reisijate transportimiseks.
Vaata Eesti majandus ja Reisivagun
Riigiaktsiaselts
Riigiaktsiaselts on riiklik aktsiaselts, mille kõigi aktsiate omanik on kas riik või riiklik(ud) organisatsioon(id).
Vaata Eesti majandus ja Riigiaktsiaselts
Riigiettevõte
Riigiettevõte on ettevõte, mille ainuomanik on riik.
Vaata Eesti majandus ja Riigiettevõte
Riigireiting
Riigireiting on reitinguagentuuri antud hinnang valitsuse võimele ja soovile tulevikus riigi võetud võlakohustusi täita.
Vaata Eesti majandus ja Riigireiting
Riigistamine
Riigistamine ehk natsionaliseerimine on protsess, mille läbi riik omandab eraomanikele kuuluva vara.
Vaata Eesti majandus ja Riigistamine
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Eesti majandus ja Rooma riik
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Eesti majandus ja Rootsi
Rootsi kroon
Rootsi kroon (rootsi keeles krona) on Rootsi rahaühik.
Vaata Eesti majandus ja Rootsi kroon
Saare maakond
Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis.
Vaata Eesti majandus ja Saare maakond
Saeveski
Vee jõul töötava roomlaste saeveski skeem (3. sajand) Wurzerhofi 1876. aastal rajatud saeveski töötab ka tänapäeval ja on muinsuskaitse all. Algselt töötas veski vee jõul, 20. sajandi keskel mindi elektrile üle. Saeveski (kõnekeeles ka saekaater) on saetööstuse ettevõte või ehitis, kus palkidest või pakkudest saetakse laudu ja valmistatakse muud puitmaterjalitoodangut.
Vaata Eesti majandus ja Saeveski
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Vaata Eesti majandus ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Eesti majandus ja Saksa ordu
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Vaata Eesti majandus ja Saksamaa kuningriik
Saratseenid
Saratseenid (ladina keeles Saraceni) oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta ning hiljem Euroopa ja Bütsantsi kristlike ajaloolaste kasutatud nimetus kõigi araablaste kohta.
Vaata Eesti majandus ja Saratseenid
Sõjavang
Sõjavang on sõjas olevate riikide vastaspoole vangi võetud võitleja.
Vaata Eesti majandus ja Sõjavang
SEB Pank
SEB Pank on Eesti suuruselt teine pank, mille omanik on Rootsi pank Skandinaviska Enskilda Banken (SEB).
Vaata Eesti majandus ja SEB Pank
Sergei Witte
Sergei Witte (1905) Krahv Sergei Witte (29. juuni (vana kalendri järgi 17. juuni) 1849 Thbilisi – 13. märts (vkj. 28. veebruar) 1915 Petrograd) oli Venemaa Keisririigi poliitik ja riigiametnik.
Vaata Eesti majandus ja Sergei Witte
Siga
Kodusiga ehk siga (Sus domestica või Sus scrofa domestica) on liik või alamliik sõralisi perekonnast siga.
Vaata Eesti majandus ja Siga
Sisemajanduse kogutoodang
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles gross domestic product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.
Vaata Eesti majandus ja Sisemajanduse kogutoodang
Siseturg
Siseturg on üks Euroopa Liidu tugisammastest, mille eesmärk on tagada inimeste, kaupade, teenuste ning kapitali vaba liikumine kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.
Vaata Eesti majandus ja Siseturg
Sits
Sits on ühekordsest kraaslõngast labase sidusega puuvillane kangas, tavaliselt trükimustriline.
Vaata Eesti majandus ja Sits
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Eesti majandus ja Skandinaavia
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Eesti majandus ja Soome
Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet (lühend SKA) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis tegeleb sotsiaalkaitse ja lastekaitse korraldamisega ning teeb riiklikku järelevalvet.
Vaata Eesti majandus ja Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalmaks
Sotsiaalmaks on Eestis riiklik maks pensionikindlustuse ja ravikindlustuse rahastamiseks. Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad töötajatele väljamakstud töötasudelt ja muudelt tasudelt ning füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlusest saadud tulult.
Vaata Eesti majandus ja Sotsiaalmaks
Sovhoos
Sovhoos (vene keeles: совхоз, lühend sõnadest советское хозяйство, sõna-sõnalt nõukogude majand, tavakasutuses riigimajand; lühendatult sv või svh või sh) oli Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte.
Vaata Eesti majandus ja Sovhoos
Stagnatsiooniaeg
Stagnatsiooniaeg (kõnekeeles ka stagnaaeg) oli ajajärk NSV Liidus aastatel 1964–1987.
Vaata Eesti majandus ja Stagnatsiooniaeg
Standard & Poor's
Standard & Poor's Financial Services LLC (S&P) on USA krediidireitinguid ja muid finantsteenuseid osutav ettevõte.
Vaata Eesti majandus ja Standard & Poor's
Statistikaamet
Statistikaamet on Rahandusministeeriumi haldusalas olev Eesti riigiasutus, mis toodab riiklikku statistikat.
Vaata Eesti majandus ja Statistikaamet
Suhteline vaesus
Suhteline vaesus (inglise relative poverty) olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset.
Vaata Eesti majandus ja Suhteline vaesus
Suur majandussurutis
Maailma riikide reaal-SKP kasv 2009. aastal. Pruunides piirkondades valitses majandussurutis Suur majandussurutis* also known as *.
Vaata Eesti majandus ja Suur majandussurutis
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Eesti majandus ja Suurbritannia
Suurbritannia naelsterling
Suurbritannia naelsterling (GBP) on valuuta, mis kehtib Suurbritannias, Põhja-Iirimaal, Mani saarel, Kanalisaartel, Gibraltaris ja Falklandi saartel.
Vaata Eesti majandus ja Suurbritannia naelsterling
Svenska Handelsbanken
Panga peakontor Stockholmis Svenska Handelsbanken AB on Rootsi pank, mille ajalugu ulatub 1871.
Vaata Eesti majandus ja Svenska Handelsbanken
Swedbank
Swedbank AB (varem FöreningsSparbanken AB) on Rootsi päritolu rahvusvaheline panganduskontsern, mille peakontor asub Stockholmis.
Vaata Eesti majandus ja Swedbank
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Eesti majandus ja Taani
Taastuv energiaressurss
Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas ehk taastuv energiavaru on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia) või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul väheneks.
Vaata Eesti majandus ja Taastuv energiaressurss
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Eesti majandus ja Tallinn
Tallinna börs
Tallinna Sadama aktsiate esimest kauplemispäeva Nasdaq Tallinna börsil 13. juunil 2018 tähistati sümboolse börsikella helistamisega Nasdaq Tallinna börs (asutamisaegne nimi Tallinna Väärtpaberibörs) on Tallinnas tegutsev väärtpaberibörs, mis on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis.
Vaata Eesti majandus ja Tallinna börs
Tallinna Paberivabrik
Tallinna Paberivabrik oli paberivabrik Tallinnas, mis asus praeguse Stockmanni kaubamaja kohalTallinna entsüklopeedia.
Vaata Eesti majandus ja Tallinna Paberivabrik
Tallinna Pank
AS Tallinna Pank oli aastatel 1992–1998 tegutsenud Eesti krediidiasutus.
Vaata Eesti majandus ja Tallinna Pank
Tallinna Sadamatehased
Tallinna Sadamatehased (alates 1918. aastast Riigi Sadamatehased) oli 1870.
Vaata Eesti majandus ja Tallinna Sadamatehased
Tallinna tselluloosivabrik
Tallinna tselluloosivabrik oli Tallinnas Tartu maantee 86/90 ääres tegutsenud tselluloosi- ja paberitööstusettevõte.
Vaata Eesti majandus ja Tallinna tselluloosivabrik
Talu
Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.
Vaata Eesti majandus ja Talu
Tarbijahinnaindeks
Tarbijahinnaindeks (lühend THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.
Vaata Eesti majandus ja Tarbijahinnaindeks
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Eesti majandus ja Tartu
Tartu Kommertspank
Tartu Kommertspank oli Nõukogude Liidus ning Eesti Vabariigis tegutsenud kommertspank.
Vaata Eesti majandus ja Tartu Kommertspank
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Eesti majandus ja Tartu maakond
Tööhõive
Tööhõive on inimeste hõive riigi majanduses.
Vaata Eesti majandus ja Tööhõive
Tööpuudus
Tööpuudus ehk töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia endale sobivat tööd.
Vaata Eesti majandus ja Tööpuudus
Tööstus
Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.
Vaata Eesti majandus ja Tööstus
Töötasu
Töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ja milles lepingu pooled on kokku leppinud.
Vaata Eesti majandus ja Töötasu
Töötlev tööstus
Kondiitritoodete tootmisliin Villaste sokkide virn, Chipman Knitting Mills, Easton, Pennsylvania, USA, u 1918 Töötlev tööstus on tööstusharu, mis tegeleb toorainete töötlemisega valmis- või pooltoodeteks.
Vaata Eesti majandus ja Töötlev tööstus
Tütarettevõte
Tütarettevõte on ettevõte, mille tegevust kontrollib teine ettevõte, mida nimetatakse emaettevõtteks.
Vaata Eesti majandus ja Tütarettevõte
TBB pank
AS TBB pank, varem Tallinna Äripank, on 1991.
Vaata Eesti majandus ja TBB pank
Teenindus
Teenindus ehk teenindussfäär ehk tertsiaarne sektor ehk teenindussektor on majandussektor, kus osutatakse teenuseid.
Vaata Eesti majandus ja Teenindus
Teoorjus
Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.
Vaata Eesti majandus ja Teoorjus
Toiduaine
Toiduaine on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu.
Vaata Eesti majandus ja Toiduaine
Tollimaks
Tollimaks on imporditavale või eksporditavale kaubale rakendatav maks, mille eesmärk on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada kaubavahetuse struktuuri.
Vaata Eesti majandus ja Tollimaks
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Vaata Eesti majandus ja Tselluloos
Tulumaks
Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks.
Vaata Eesti majandus ja Tulumaks
Turumajandus
Turumajanduse tunnuseks on üksikisikute spetsialiseerumine, konkurents ja majandusvabadus.
Vaata Eesti majandus ja Turumajandus
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Vaata Eesti majandus ja Turvas
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Eesti majandus ja Ungari
Vabakaubandus
Vabakaubandus on kaubanduspoliitika, mis ei piira ei importi ega eksporti.
Vaata Eesti majandus ja Vabakaubandus
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Vaata Eesti majandus ja Vahemeri
Valga maakond
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Eesti majandus ja Valga maakond
Valner Krinal
Valner Krinal (3. detsember 1929 Tapiku, Pajusi vald, Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 19. juuni 2014) oli eesti majandusteadlane, Tartu Ülikooli professor.
Vaata Eesti majandus ja Valner Krinal
Väikeettevõte
Väikeettevõte (inglise small business) on äriüksus, mida omab ja juhib juriidilisest isikust ettevõtja, tavaliselt on need väiksearvulise töötajaskonnaga ja tagasihoidliku käibega.
Vaata Eesti majandus ja Väikeettevõte
Välisinvesteering
Välisinvesteering on ühest riigist teise tehtav investeering, mis hõlmab uue tegevuse alustamist või materiaalse vara omandamist sihtriigis.
Vaata Eesti majandus ja Välisinvesteering
Või
Võipakk Rasvainete riiul poes Või on peamiselt lehmapiima koorest valmistatud toiduaine, mille rasvasisaldus on 68–82,5%.
Vaata Eesti majandus ja Või
Võru maakond
Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.
Vaata Eesti majandus ja Võru maakond
Vedelkütus
Kütuseproovi võtmine Vedelkütus on vedel, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes.
Vaata Eesti majandus ja Vedelkütus
Veis
Veised Hiiumaal Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.
Vaata Eesti majandus ja Veis
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Vaata Eesti majandus ja Veliki Novgorod
Vene-Balti laevaehitustehas
Vene-Balti laevaehitustehas ehk Vene-Balti Laevaehitus- ja Mehaanikatehase Aktsiaselts ehk Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaseltsi Tallinna Laevaehitustehas oli Tallinnas Kopli poolsaarel Tallinna lahe ja Kopli tänava piirkonnas tegutsenud tööstusettevõte.
Vaata Eesti majandus ja Vene-Balti laevaehitustehas
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Eesti majandus ja Venemaa
Versobank AS
Versobank AS oli 1999.
Vaata Eesti majandus ja Versobank AS
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Vaata Eesti majandus ja Viikingid
Vikerforell
Vikerforell ehk vikerhõrnas (Oncorhynchus mykiss) on lõheliste seltsi idalõhe perekonda kuuluv kala.
Vaata Eesti majandus ja Vikerforell
Volta tehas
Grupp töölisi tehase Volta mudelitsehhis, 1903 Vaade montaažitsehhi tehase Volta peakorpuses, 1903 Volta tehas oli Tallinnas 1900.
Vaata Eesti majandus ja Volta tehas
Waldhofi tselluloosivabrik
Vabrik 1904. aastal Waldhofi tselluloosivabrik oli puidutööstusettevõte, mis tegutses 1900–1915 Pärnus.
Vaata Eesti majandus ja Waldhofi tselluloosivabrik
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe).
Vaata Eesti majandus ja Wehrmacht
19. juuli
19.
Vaata Eesti majandus ja 19. juuli
1919. aasta maareform
1919.
Vaata Eesti majandus ja 1919. aasta maareform
1992. aasta Eesti rahareform
Ühekroonine pangatäht Üherublane pangatäht 1992.
Vaata Eesti majandus ja 1992. aasta Eesti rahareform
2. juuli
2.
Vaata Eesti majandus ja 2. juuli
2007
2007.
Vaata Eesti majandus ja 2007
2008
2008.
Vaata Eesti majandus ja 2008
2009
2009.
Vaata Eesti majandus ja 2009
2010
2010.
Vaata Eesti majandus ja 2010
23. juuli
23.
Vaata Eesti majandus ja 23. juuli
5. jaanuar
5.
Vaata Eesti majandus ja 5. jaanuar
8. aprill
8.
Vaata Eesti majandus ja 8. aprill
, Esimene Eesti Põlevkivitööstus, Euro, Euroopa Liidu struktuurifondid, Euroopa Liit, EVEA Pank, Füüsilisest isikust ettevõtja, Hansapank, Harju maakond, Hasartmängumaks, Hüperinflatsioon, Hiiu maakond, Hjalmar Mäe, Holland, Horvaatia, Ilmarine AS, Inbank, Intress, Investeering, Itaalia, Jahindus, Jõgeva maakond, Kaasik, Kaitseministeerium, Kalandus, Kanalisatsioon, Kartul, Karusnahk, Kaubandus, Käibemaks, Külmuti, Kütid-korilased, Küttepuit, Kõrgharidus, Kehra tselluloositehas, Kiiev, Kodukits, Koha, Kohtla, Kolhoos, Kolmas riik, Krediidiasutus, Kreeka, Kreenholmi Manufaktuur, Krevett, Kriisikava, Kunda kultuur, Kunda tsemenditehas, Kuusik, Laen, Lammas, Latikas, Lääne maakond, Lääne-Euroopa, Läänemaailm, Läänemere kilu, Läänemeri, Lämmijärv, Läti, Lüpsilehm, LHV Pank, Liha, Liivimaa ordu, Loodusvarad, Luminor, Lutheri vabrik, Maagaas, Maailma Kaubandusorganisatsioon, Maamaks, Maareform, Majandusüksus, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, Majanduskriis, Majanduslangus, Majandussektor, Majutusettevõte, Maksu- ja Tolliamet, Mäetööstus, Männik, Mõis, Mõisnik, Mediaan, Meierei, Mikroettevõtja, Moskva tsaaririik, Narva, Narva kalevivabrik, Narva linavabrik, NATO, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Nõukogude rubla, Nõukogude Venemaa, Noblessneri laevatehas, Nordea Pank, Otto Strandman, Pangandus, Pankrot, Pärisorjus, Põhjala ristisõjad, Põlevkivi, Põlevkiviõli, Põllumajandus, Põlva maakond, Peipsi järv, Pension, Pihkva järv, Piim, Piimaühingute Keskliit "Võieksport", Piimatoode, Piraadid, Plaanimajandus, Poola, Portugal, Prügila, Puit, Rahandusminister, Rahareform, Rakke lubjavabrik, Rapla maakond, Raskeveokimaks, Räim, Reisivagun, Riigiaktsiaselts, Riigiettevõte, Riigireiting, Riigistamine, Rooma riik, Rootsi, Rootsi kroon, Saare maakond, Saeveski, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Saksa ordu, Saksamaa kuningriik, Saratseenid, Sõjavang, SEB Pank, Sergei Witte, Siga, Sisemajanduse kogutoodang, Siseturg, Sits, Skandinaavia, Soome, Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalmaks, Sovhoos, Stagnatsiooniaeg, Standard & Poor's, Statistikaamet, Suhteline vaesus, Suur majandussurutis, Suurbritannia, Suurbritannia naelsterling, Svenska Handelsbanken, Swedbank, Taani, Taastuv energiaressurss, Tallinn, Tallinna börs, Tallinna Paberivabrik, Tallinna Pank, Tallinna Sadamatehased, Tallinna tselluloosivabrik, Talu, Tarbijahinnaindeks, Tartu, Tartu Kommertspank, Tartu maakond, Tööhõive, Tööpuudus, Tööstus, Töötasu, Töötlev tööstus, Tütarettevõte, TBB pank, Teenindus, Teoorjus, Toiduaine, Tollimaks, Tselluloos, Tulumaks, Turumajandus, Turvas, Ungari, Vabakaubandus, Vahemeri, Valga maakond, Valner Krinal, Väikeettevõte, Välisinvesteering, Või, Võru maakond, Vedelkütus, Veis, Veliki Novgorod, Vene-Balti laevaehitustehas, Venemaa, Versobank AS, Viikingid, Vikerforell, Volta tehas, Waldhofi tselluloosivabrik, Wehrmacht, 19. juuli, 1919. aasta maareform, 1992. aasta Eesti rahareform, 2. juuli, 2007, 2008, 2009, 2010, 23. juuli, 5. jaanuar, 8. aprill.