Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Eesti president

Index Eesti president

Eesti president (institutsiooni ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea.

Sisukord

  1. 112 suhted: Agressioon, Alar Karis, Andres Larka, Arnold Rüütel, August Rei, Dekreet, Demobilisatsioon, Denonsseerimine, Diplomaatiline auaste, Eesti, Eesti justiitsminister, Eesti kaitseminister, Eesti kaitseväe juhataja, Eesti keskmine palk, Eesti kodakondsus, Eesti okupeerimine 1940. aastal, Eesti Panga president, Eesti Pank, Eesti peaminister, Eesti presidentide loend, Eesti rahandusminister, Eesti Rahvaerakond, Eesti rahvastikuminister, Eesti siseminister, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, Eesti Vabariigi põhiseadus (1920), Eesti Vabariigi põhiseadus (1934), Eesti Vabariigi põhiseadus (1938), Eesti Vabariigi põhiseadus (1992), Eesti valitsus, Eesti välisminister, Eriolukord, Esildis, IX Riigikogu, Jüri Uluots, Johan Laidoner, Kadrioru administratiivhoone, Kaitseliit, Kaitseväe peastaap, Kersti Kaljulaid, Kohalik omavalitsus, Kohtunik, Konstantin Päts, Lagle Parek, Lennart Meri, Minister, Mobilisatsioon, Parlamentarism, Pädevus, Põllumeeste Kogud, ... Laienda indeks (62 rohkem) »

  2. Eesti poliitika
  3. Eesti poliitika loendid
  4. Eesti presidendid

Agressioon

Rahvas astub agressori vastu Agressioon (ladina keeles aggressio 'pealetung') on üldises tähenduses igasugune kallaletung maavallutuse või ekspansiooni eesmärgil ühe või mitme riigi poolt teisele riigile või riikidele.

Vaata Eesti president ja Agressioon

Alar Karis

Alar Karis (sündinud 26. märtsil 1958 Tartus) on eesti molekulaargeneetik ja arengubioloog, alates 11.

Vaata Eesti president ja Alar Karis

Andres Larka

Andres Larka VR I/1 (5. märts 1879 Pilistvere, Kabala vald, Viljandimaa – 8. jaanuar 1943 Malmõž, Kirovi oblast, Nõukogude Liit) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees ja riigivanema kandidaat 1934.

Vaata Eesti president ja Andres Larka

Arnold Rüütel

Arnold Rüütel (sündinud 10. mail 1928 Laimjala vallas Pahavalla külas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti president aastatel 2001–2006.

Vaata Eesti president ja Arnold Rüütel

August Rei

August Rei VR III/1 (22. märts 1886 Kurla, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa – 29. märts 1963 Stockholm) oli Eesti poliitik ja diplomaat.

Vaata Eesti president ja August Rei

Dekreet

Dekreet on riigipea või valitsuse poolt antud seadus.

Vaata Eesti president ja Dekreet

Demobilisatsioon

Demobilisatsioon (prantsuse sõnast démobilisation) ehk demobiliseerimine on protsess, mille käigus riigi relvajõud, majandus ja riigiinstitutsioonid viiakse sõjaseisukorrast rahuolukorda.

Vaata Eesti president ja Demobilisatsioon

Denonsseerimine

Denonsseerimine ehk lepingust väljumine on rahvusvahelis-õiguslik toiming, millega riik lõpetab ühepoolselt rahvusvahelisest lepingust talle tulenevad kohustused.

Vaata Eesti president ja Denonsseerimine

Diplomaatiline auaste

Diplomaatiline auaste on diplomaatidele antav aunimetus.

Vaata Eesti president ja Diplomaatiline auaste

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata Eesti president ja Eesti

Eesti justiitsminister

Justiitsminister on Vabariigi Valitsuse liige, kes juhib Justiitsministeeriumi.

Vaata Eesti president ja Eesti justiitsminister

Eesti kaitseminister

Kaitseminister on Vabariigi Valitsuse liige, kes juhib Kaitseministeeriumi ning vastutab riigikaitse korraldamise eest Eesti Vabariigis.

Vaata Eesti president ja Eesti kaitseminister

Eesti kaitseväe juhataja

Kaitseväe juhataja Martin Herem Kaitseväe juhataja on Eesti kaitseväe kõrgeim juht.

Vaata Eesti president ja Eesti kaitseväe juhataja

Eesti keskmine palk

Eesti keskmine palk on Statistikaameti poolt ametlikult deklareeritud andmete alusel arvutatav Eesti maksumaksjate saadav keskmine brutokuupalk, millest ei ole arvestatud maha riigimakse (neto).

Vaata Eesti president ja Eesti keskmine palk

Eesti kodakondsus

Eesti kodakondsus on riigiõiguslik termin, millega määratletakse isiku suhe Eesti Vabariigiga.

Vaata Eesti president ja Eesti kodakondsus

Eesti okupeerimine 1940. aastal

Eesti okupeerimine 1940.

Vaata Eesti president ja Eesti okupeerimine 1940. aastal

Eesti Panga president

Eesti Panga president on Eesti Panga juhatuse esimeeshttps://web.archive.org/web/20140828115143/http://www.eestipank.ee/eesti-pank/eesti-panga-juhatus (vaadatud 28.08.2014).

Vaata Eesti president ja Eesti Panga president

Eesti Pank

Eesti panga logo Eesti Panga peahoone aadressil Estonia puiestee 13. Hoone valmis aastal 1935, arhitektid on Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Eesti Panga kasutuses aastast 1992 Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank.

Vaata Eesti president ja Eesti Pank

Eesti peaminister

Peaminister on Vabariigi Valitsuse liige, kelle peamine ülesanne on valitsuse esindamine ja selle tegevuse nii formaalne kui sisuline juhtimine.

Vaata Eesti president ja Eesti peaminister

Eesti presidentide loend

Siin on loetletud Eesti Vabariigi presidente.

Vaata Eesti president ja Eesti presidentide loend

Eesti rahandusminister

Rahandusminister on Vabariigi Valitsusse kuuluv minister, kes juhib Rahandusministeeriumit.

Vaata Eesti president ja Eesti rahandusminister

Eesti Rahvaerakond

Eesti Rahvaerakond (lühend ERE) (inglise keeles Estonia People's Party) oli 1919.

Vaata Eesti president ja Eesti Rahvaerakond

Eesti rahvastikuminister

Rahvastikuminister oli Vabariigi Valitsusse kuuluv portfellita minister.

Vaata Eesti president ja Eesti rahvastikuminister

Eesti siseminister

Siseminister on Vabariigi Valitsuse liige, kes juhib Siseministeeriumi.

Vaata Eesti president ja Eesti siseminister

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (lühend ESDTP) oli 1907.

Vaata Eesti president ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei

Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)

Eesti Vabariigi 1920.

Vaata Eesti president ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)

Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)

Eesti Vabariigi põhiseadus oli Eesti Vabariigi teine põhiseadus.

Vaata Eesti president ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)

Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)

Eesti Vabariigi 1938.

Vaata Eesti president ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)

Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)

Eesti Vabariigi 1992.

Vaata Eesti president ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)

Eesti valitsus

Stenbocki maja Eesti valitsus (ametlikult Vabariigi Valitsus) on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan, mis tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel.

Vaata Eesti president ja Eesti valitsus

Eesti välisminister

Välisminister on Vabariigi Valitsuse liige, kes juhib Välisministeeriumi ning esindab Eesti Vabariiki välissuhtlemises.

Vaata Eesti president ja Eesti välisminister

Eriolukord

Eriolukord on loodusõnnetuste ja katastroofide korral ning nakkushaiguste tõkestamiseks riiklikult kehtestatav erikord.

Vaata Eesti president ja Eriolukord

Esildis

Esildis on ametlik ja enamasti kirjalik pöördumine, mis sisaldab konkreetseid ettepanekuid mingi küsimuse kohta.

Vaata Eesti president ja Esildis

IX Riigikogu

IX Riigikogu koosseisu lõpupilt 2003. aastal IX Riigikogu oli Riigikogu koosseis, mille valisid Eesti kodanikud 1999. aasta Riigikogu valimistel 7. märtsil 1999.

Vaata Eesti president ja IX Riigikogu

Jüri Uluots

Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Jaanse talu, Uluste küla, Kirbla vald, Läänemaa – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.

Vaata Eesti president ja Jüri Uluots

Johan Laidoner

Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.

Vaata Eesti president ja Johan Laidoner

Kadrioru administratiivhoone

Kadrioru administratiivhoone ehk kantselei- või haldushoone on Tallinnas A. Weizenbergi tn 39 asuv hoone, kus alates 1992.

Vaata Eesti president ja Kadrioru administratiivhoone

Kaitseliit

Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.

Vaata Eesti president ja Kaitseliit

Kaitseväe peastaap

Kaitseväe peastaabi hoone Juhkentali tänaval Tallinnas Kaitseväe peastaap on Eesti kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev strateegilise tasandi kaitseväe struktuuriüksus, mis tegeleb kaitseväe operatiivjuhtimise, väljaõppe ja arendusega.

Vaata Eesti president ja Kaitseväe peastaap

Kersti Kaljulaid

Kersti Kaljulaid (sündinud 30. detsembril 1969 Tartus) on Eesti poliitik, kes oli 10.

Vaata Eesti president ja Kersti Kaljulaid

Kohalik omavalitsus

Kohalik omavalitsus (lühend KOV) on kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.

Vaata Eesti president ja Kohalik omavalitsus

Kohtunik

Kohtunik (sõna kohtumõistja asemele loodud tuletis) on kohtuasju arutav ja lahendav, õiguse mõistmise pädevusega ametiisik kohtutes.

Vaata Eesti president ja Kohtunik

Konstantin Päts

Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).

Vaata Eesti president ja Konstantin Päts

Lagle Parek

Lagle Parek Pätsi monumendi avamisel 2022. aastal Lagle Parek (sündinud 17. aprillil 1941 Pärnus) on Eesti ühiskonnategelane ja poliitik.

Vaata Eesti president ja Lagle Parek

Lennart Meri

Lennart Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2001), Eesti president 1992–2001.

Vaata Eesti president ja Lennart Meri

Minister

Minister on riigihalduse mõnd konkreetset valdkonda, harilikult ministeeriumi juhtiv poliitik.

Vaata Eesti president ja Minister

Mobilisatsioon

Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.

Vaata Eesti president ja Mobilisatsioon

Parlamentarism

Parlamentarism on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise režiimi üks põhivariante.

Vaata Eesti president ja Parlamentarism

Pädevus

Pädevus ehk võimkond, võimupiirid, kompetents (inglise keeles competence, power) on õiguse kontekstis õigusaktiga füüsilisele või juriidilisele isikule antud ülesannete, õiguste ja kohustuste kogu.

Vaata Eesti president ja Pädevus

Põllumeeste Kogud

Põllumeeste Kogud (kaasaegses kirjanduses ka Põllumeestekogud; inglise keeles Farmers' Assemblies) oli 1920.

Vaata Eesti president ja Põllumeeste Kogud

Peaminister

Peaminister on kas.

Vaata Eesti president ja Peaminister

Peaminister Riigivanema ülesannetes

Peaminister Riigivanema ülesannetes oli Eesti riigipea ametinimetus aastail 1934–1937.

Vaata Eesti president ja Peaminister Riigivanema ülesannetes

Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis

Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis on Eesti Vabariigi riigipea kohustetäitja ametinimetus 1938. aasta põhiseaduse alusel.

Vaata Eesti president ja Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis

Pension

Pension (ladina pensio, 'maks') on korrapärane väljamakse vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral (vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension).

Vaata Eesti president ja Pension

Portfellita minister

Portfellita minister on valitsuse liige, kes ei juhi ühtegi ministeeriumi.

Vaata Eesti president ja Portfellita minister

Presidentaalne vabariik

Presidentaalne vabariik on riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis.

Vaata Eesti president ja Presidentaalne vabariik

Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (1932)

Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks oli rahvahääletus mis toimus 13. kuni 15. augustini 1932.

Vaata Eesti president ja Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (1932)

Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (juuni 1933)

Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks toimus 10., 11. ja 12. juunil 1933.

Vaata Eesti president ja Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (juuni 1933)

Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)

Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks toimus 14., 15. ja 16. oktoobril ja korraldati uue põhiseaduse poolt või vastu hääletamiseks.

Vaata Eesti president ja Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)

Rahvusvaheline leping

Rahvusvaheline leping on kõige laiemas mõttes rahvusvahelise õiguse subjektide vahel sõlmitud kokkulepe.

Vaata Eesti president ja Rahvusvaheline leping

Rahvusvaheline organisatsioon

Rahvusvahelised organisatsioonid on rahvusvahelisel tasandil moodustatud riikide ühendused või riikide ühingute (ka üksikisikute) liidud, mis on asutatud ühiste eesmärkide saavutamiseks poliitika, majanduse, teaduse ja tehnika, sotsiaal-, kultuuri, spordi, religiooni jm valdkonnas ning mis on loodud vähemalt kolme riigi või tema institutsioonide poolt omavaheliseks kooskõlastatud tegevuseks ja millel on oma kindel pädevus.

Vaata Eesti president ja Rahvusvaheline organisatsioon

Ratifitseerimine

Rahvusvahelises õiguses on ratifitseerimine ehk ratifikatsioon toiming, millega riik väljendab oma nõusolekut rahvusvahelise lepingu tema suhtes siduvaks muutumisele.

Vaata Eesti president ja Ratifitseerimine

Referendum

Referendum (ka rahvahääletus, rahvaküsitlus, plebistsiit) on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele.

Vaata Eesti president ja Referendum

Rein Taagepera

Rein Taagepera, 2009 Rein Taagepera räägib statistikaprobleemidest sotsiaalteadustes (Tartu, 2018) Rein Taagepera (sündinud 28. veebruaril 1933 Tartus) on eesti päritolu ameerika politoloog ja Eesti poliitik.

Vaata Eesti president ja Rein Taagepera

Riigikaitse

Riigikaitseks nimetatakse riigi (või selle liitlase) suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse ning selle elanikkonna kaitsmist vaenlase eest ning tsiviil- ja sõjaliste abinõude kogumit selle tagamiseks.

Vaata Eesti president ja Riigikaitse

Riigikaitse Nõukogu

Riigikaitse Nõukogu on Vabariigi Presidendi juures tegutsev organ, mis annab nõu riigikaitsega seotud küsimustes.

Vaata Eesti president ja Riigikaitse Nõukogu

Riigikogu

Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.

Vaata Eesti president ja Riigikogu

Riigikogu esimees

Riigikogu esimees (mitteametlikult ka spiiker) on Riigikogu liikmete hulgast valitud eesistuja, kes moodustab koos kahe aseesimehega Riigikogu juhatuse.

Vaata Eesti president ja Riigikogu esimees

Riigikogu riigikaitsekomisjon

Riigikogu riigikaitsekomisjon on Riigikogu alatine komisjon, mis "tegeleb riigi julgeolekut ja kaitset reguleerivate eelnõudega, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva võimu teostamist ning osaleb riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel.", Riigikogu (vaadatud 21.05.2017).

Vaata Eesti president ja Riigikogu riigikaitsekomisjon

Riigikogu valimised

Riigikogu valimised on Eestis rahvahääletusega valimised, millega selgitatakse Riigikogu koosseis.

Vaata Eesti president ja Riigikogu valimised

Riigikogu väliskomisjon

Riigikogu väliskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, mis tegeleb Eesti välispoliitika teemadega.

Vaata Eesti president ja Riigikogu väliskomisjon

Riigikohtu esimees

Riigikohtu esimees on Eesti Riigikohtu tegevust juhtiv isik, kes on ex officio ka Riigikohtu üldkogu eesistuja ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees.

Vaata Eesti president ja Riigikohtu esimees

Riigikohus

Riigikohtu hoone Tartus, Lossi 17 Riigikohtu hoone Tartus Toomemäel Riigikohus on Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus.

Vaata Eesti president ja Riigikohus

Riigikontrolör

Riigikontrolör on Eesti Riigikontrolli juht.

Vaata Eesti president ja Riigikontrolör

Riiginõukogu

Riiginõukogu oli 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi kahekojalise Riigikogu teine koda.

Vaata Eesti president ja Riiginõukogu

Riigipea

Riigipea on isik või isikute grupp, kellel on riigi poliitilises hierarhias kõrgeim positsioon.

Vaata Eesti president ja Riigipea

Riigivanem

Riigivanem oli aastatel 1920–1934 Eesti valitsusjuhi nimetus riigipea ülesannetes ning aastatel 1934–1937 Eesti riigipea nimetus.

Vaata Eesti president ja Riigivanem

Riigivanema valimised

Riigivanema valimised olid ette nähtud 22. ja 23. aprilliks 1934.

Vaata Eesti president ja Riigivanema valimised

Riigivapi teenetemärgi kett

Riigivapi teenetemärgi kett on Riigivapi teenetemärgi ainus eriklass, Eesti presidendi ametitunnus.

Vaata Eesti president ja Riigivapi teenetemärgi kett

Riigivolikogu

Riigivolikogu oli 1938. aasta põhiseaduse järgi kahekojalise Riigikogu 80-liikmeline esimene koda.

Vaata Eesti president ja Riigivolikogu

Saadikupuutumatus

Saadikupuutumatus ehk immuniteet on põhimõte, mille kohaselt parlamendi liiget või mõnda muud kõrget riigiametnikku saab kriminaalvastutusele võtta ainult parlamendi loal.

Vaata Eesti president ja Saadikupuutumatus

Sõjaseisukord

Sõjaseisukord on riigis või selle osas erakorralistel asjaoludel (näiteks sõda, loodusõnnetused, massirahutused) kõrgeima võimuteostaja poolt kehtestatud eriolukord, mille jooksul valitsetakse sõjaaja seaduste järgi.

Vaata Eesti president ja Sõjaseisukord

Sõjaväeline auaste

Sõjaväeline auaste (vananenud termin aukraad) on sõjaväelase või reservis (erus) oleva sõjaväekohuslase auaste, mis määrab sõjaväelase hierarhilise positsiooni (õigused ja kohustused) teiste sõjaväelaste suhtes.

Vaata Eesti president ja Sõjaväeline auaste

Seadlus

Seadlus on riigipea, valitsuse või riigi muu juhtorgani välja antav seaduse jõuga normatiivne õigusakt või seadusest madalama jõuga rakendusakt.

Vaata Eesti president ja Seadlus

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata Eesti president ja Tallinn

Teenetemärkide seadus

Teenetemärkide seadus (lühend TeenMS) on Eesti seadus, mis võeti vastu 19.

Vaata Eesti president ja Teenetemärkide seadus

Toitjakaotuspension

Toitjakaotuspension on sotsiaalkindlustuse või erakindlustuse poolt makstav rahaline hüvitis toitja kaotuse korral.

Vaata Eesti president ja Toitjakaotuspension

Toomas Hendrik Ilves

Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on Eesti poliitik ja diplomaat, endine ajakirjanik, Eesti Vabariigi president aastatel 2006–2016.

Vaata Eesti president ja Toomas Hendrik Ilves

Umbusaldusavaldus

Umbusaldusavalduseks nimetatakse poliitikas seda, kui valitud kogu hääletab oma esindaja tagasikutsumist ametikohalt.

Vaata Eesti president ja Umbusaldusavaldus

Vabadussõjalased

Vabadussõjalased ehk lühendatult vabsid (vab.-s.) või vapsid olid Eestis aastail 1929–1934 järjestikku tegutsenud kolme organisatsiooni (Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, Eesti Vabadussõjalaste Liit ja Vabadussõjalaste Rahvaliikumine) liikmed.

Vaata Eesti president ja Vabadussõjalased

Vabariigi Presidendi Kantselei

Vabariigi Presidendi Kantselei on Vabariigi Presidendi juures tegutsev riigi ametiasutus, mille põhiülesandeks on Vabariigi Presidendi abistamine Eesti Vabariigi põhiseaduses ja seadustes sätestatud ülesannete täitmisel, protokolliliste toimingute sooritamisel, teiste ametiasutuste ja avalikkusega suhtlemisel, teenetemärkide andmise ja sellega seotud tegevuse korraldamisel jne.

Vaata Eesti president ja Vabariigi Presidendi Kantselei

Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk

Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk on kõige haruldasem Eesti sõjaväe rinnamärk, seda on antud vaid kuuele isikule.

Vaata Eesti president ja Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk

Vabariigi Presidendi valimise seadus

Vabariigi Presidendi valimise seadus (lühend VPVS) on Eesti Vabariigi seadus, mis sätestab Eesti presidendi valimistega seonduva.

Vaata Eesti president ja Vabariigi Presidendi valimise seadus

Vabariigi Valimiskomisjon

Vabariigi Valimiskomisjon (lühend: VVK) on Eesti Vabariigi riigiasutus, mis kontrollib Eestis toimuvate valimiste seaduslikkust.

Vaata Eesti president ja Vabariigi Valimiskomisjon

Vabariigi Valitsuse seadus

Vabariigi Valitsuse seadus (lühend VVS) on Eesti seadus, mis võeti vastu 13.

Vaata Eesti president ja Vabariigi Valitsuse seadus

Valimiskogu

Valimiskogu on Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu.

Vaata Eesti president ja Valimiskogu

Väliseestlased

Väliseestlased ehk ulgueestlased on väljaspool Eestit alaliselt elavad eestlased.

Vaata Eesti president ja Väliseestlased

Venemaa keiser

Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.

Vaata Eesti president ja Venemaa keiser

Veto

Veto on ametiisiku, näiteks riigipea õigus vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja kuulutamata jätta või selle jõustumine edasi lükata.

Vaata Eesti president ja Veto

VII Riigikogu

VII Riigikogu oli Riigikogu koosseis, mis valiti 1992. aasta Riigikogu valimistel 20. septembril 1992 sama aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse alusel.

Vaata Eesti president ja VII Riigikogu

VIII Riigikogu

Riigikogu VIII koosseisu avapilt Riigikogu VIII koosseisu lõpupilt VIII Riigikogu oli Riigikogu koosseis, mille valisid Eesti kodanikud 1995. aasta Riigikogu valimistel 5. märtsil 1995.

Vaata Eesti president ja VIII Riigikogu

Volikiri

Volikiri auto kasutamise kohta Volikiri on kirjalikus vormis tehtud või notari poolt tõestatud dokument, mis tõendab esindaja volitusi.

Vaata Eesti president ja Volikiri

X Riigikogu

Riigikogu X koosseisu avapilt Riigikogu X koosseisu lõpupilt X Riigikogu valis Eesti kodanikkond 2. märtsil 2003 Riigikogu valimistel.

Vaata Eesti president ja X Riigikogu

1934. aasta riigipööre

1934.

Vaata Eesti president ja 1934. aasta riigipööre

1938. aasta Eesti presidendivalimised

Vabariigi Presidendi valimised toimusid 24. aprillil 1938.

Vaata Eesti president ja 1938. aasta Eesti presidendivalimised

1992. aasta Eesti presidendivalimised

1992.

Vaata Eesti president ja 1992. aasta Eesti presidendivalimised

1996. aasta Eesti presidendivalimised

1996.

Vaata Eesti president ja 1996. aasta Eesti presidendivalimised

2001. aasta Eesti presidendivalimised

2001.

Vaata Eesti president ja 2001. aasta Eesti presidendivalimised

2006. aasta Eesti presidendivalimised

2006.

Vaata Eesti president ja 2006. aasta Eesti presidendivalimised

2011. aasta Eesti presidendivalimised

2011.

Vaata Eesti president ja 2011. aasta Eesti presidendivalimised

2016. aasta Eesti presidendivalimised

2016.

Vaata Eesti president ja 2016. aasta Eesti presidendivalimised

2021. aasta Eesti presidendivalimised

2021.

Vaata Eesti president ja 2021. aasta Eesti presidendivalimised

Vaata ka

Eesti poliitika

Eesti poliitika loendid

Eesti presidendid

Tuntud ka kui EV president, Eesti Vabariigi President, Vabariigi President.

, Peaminister, Peaminister Riigivanema ülesannetes, Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis, Pension, Portfellita minister, Presidentaalne vabariik, Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (1932), Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (juuni 1933), Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933), Rahvusvaheline leping, Rahvusvaheline organisatsioon, Ratifitseerimine, Referendum, Rein Taagepera, Riigikaitse, Riigikaitse Nõukogu, Riigikogu, Riigikogu esimees, Riigikogu riigikaitsekomisjon, Riigikogu valimised, Riigikogu väliskomisjon, Riigikohtu esimees, Riigikohus, Riigikontrolör, Riiginõukogu, Riigipea, Riigivanem, Riigivanema valimised, Riigivapi teenetemärgi kett, Riigivolikogu, Saadikupuutumatus, Sõjaseisukord, Sõjaväeline auaste, Seadlus, Tallinn, Teenetemärkide seadus, Toitjakaotuspension, Toomas Hendrik Ilves, Umbusaldusavaldus, Vabadussõjalased, Vabariigi Presidendi Kantselei, Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Vabariigi Valimiskomisjon, Vabariigi Valitsuse seadus, Valimiskogu, Väliseestlased, Venemaa keiser, Veto, VII Riigikogu, VIII Riigikogu, Volikiri, X Riigikogu, 1934. aasta riigipööre, 1938. aasta Eesti presidendivalimised, 1992. aasta Eesti presidendivalimised, 1996. aasta Eesti presidendivalimised, 2001. aasta Eesti presidendivalimised, 2006. aasta Eesti presidendivalimised, 2011. aasta Eesti presidendivalimised, 2016. aasta Eesti presidendivalimised, 2021. aasta Eesti presidendivalimised.