Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik ja Ivan Papanin

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik ja Ivan Papanin

Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik vs. Ivan Papanin

Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik oli 1941. Ivan Papanin (vene keeles Иван Дмитриевич Папанин) 26. november 1894 Sevastopol – 30. jaanuar 1986 Moskva) oli Nõukogude polaaruurija ja teadlane. Ivan Papanin lõpetas külakooli kiitusega, kuid pere raske materiaalse seisukorra pärast ei olnud võimalik edasi õppida ja asus tööle laevainstrumentide valmistamise töökotta. Pärast kolm aastat kestnud õpinguid saadeti ta 1913. aastal tööle Tallinna laevaehitustehasesse, kuid pärast Esimese maailmasõja algust sattus Musta mere laevastikku, kus osales revolutsioonisündmustes. Osales Vene kodusõjas ja sellele järgneval Ukraina vallutamisel Nõukogude vägede poolt 1920. aastal ja vastupanuliikumises Krimmi ebaregulaarsete väeüksuste koosseisus Ukrainat okupeerinud Saksa vägede tagalas ning Peter von Wrangelli valgekaartlaste vägede vastu. Pärast Krimmi vallutamist Punaarmee poolt teenis Tšekaa Krimmi komandandina, kelle käe all hukati Krimmis ligikaudu 80 000 isikut, peamiselt Wrangelli vägede koosseisu kuulunud ja bolševike kätte vangi langenud sõjaväelast ja nendega koos Krimmi taganenud tsiviilelanikku. 1922. saadeti Papanin Moskvasse, kus ta töötas Postiteenistuse rahvakomissariaadis sõjaväestatud valve keskvalitsuse ülemana ja asjadevalitsejana ning õppis töö kõrvalt sideasjanduse kõrgematel kursustel. Aastatel 1932–1933 oli ta Franz Josephi maal Buhta Tihhaja polaarjaama juhataja ja 1934–1935 Tšeljuskini neeme polaarjaama juhataja. 1937. aastal toimetas polaarlendur Mihhail Vodopjanov põhjapoolusele neljaliikmelise polaarekspeditsiooni, mille koosseisus olid geofüüsik Jevgeni Fjodorov, radist Ernst Krenkel, okeanoloog Pjotr Širšov ja ekspeditsiooni ülem Ivan Papanin. Üheksakuise triivimise jooksul tegid nad teadusuuringuid. Enne Teist maailmasõda määrati ta Põhja mereteede peavalitsuse (Главсевморпуть) ülemaks, Põhja meretee avastamist ja arendamist oli alustanud 1932. aastal Otto Schmidt. Teise maailmasõja ajal oli Papanin Põhja mereteede peavalitsuse ülem (kontradmirali auastmes). 1946. aastal oli ta tervislikel põhjustel sunnitud ametikohalt lahkuma ning asuma tööle NSV Liidu okeanoloogia instituuti direktori asetäitjana ekspeditsioonide alal.