Kiiremini kui brauser!
132 suhted: Adolf Helder, Adolf von Seckendorff, Ago Pajur, Ajutine Valitsus (Venemaa), Alampolkovnik, Alamporutšik, Aleksander Tõnisson, Aleksandr Gutškov, Aleksandr Kerenski, Allohvitser, Anarhia, Andres Larka, Arnold Jürgens, Artur Normak, August Kerem, Brest-Litovski rahuleping, Diviis, Divisjon, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti Esimeses maailmasõjas, Eesti NSV, Eesti Rahvavägi, Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, Eesti Sõjaväelaste Büroo, Eesti Tagavara Jalaväepataljon, Eestimaa kubermang, Ernst Põdder, Esimene maailmasõda, Georg Feofanov, Gerhard Lukk, Grand Marina, Gregoriuse kalender, Gustav Jonson, Haapsalu, Hamina, Hanko, Hans Martna, Hämeenlinna, Helsingi, Herman Maim, Hugo Kauler, I Eesti sõjaväelaste kongress, Jaagup Leeman, Jaak Rosenbaum, Jaan Maide, Jaan Soots, Jalavägi, Johan Laidoner, Johan Unt, Joosep Sild, ..., Juhan Järver, Julius Aamisepp, Juliuse kalender, Kaarel Eenpalu, Kapellmeister, Kapten, Karl Ast, Karl Tiitso, Kiltsi mõis, Kindral, Kindralleitnant, Kindralmajor, Koluvere piiskopilinnus, Konrad Rotschild, Konstantin Päts, Kuopio linn, Lappeenranta, Läti, Läti rahvusväeosad, Lipnik, Maarianhamina linn, Mikkeli, Mitšman, Muhu, Nikolai Reek, Operatsioon Albion, Paide, Pataljon, Peeter Suure merekindlus, Polkovnik, Pori, Porutšik, Praporštšik, Raekoja plats (Tartu), Ratsavägi, Rauma linn, Rügement, Reamees, Riia, Riihimäki, Saksa keisririik, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Sõjaväeametnik, Sõjaväeringkond, Siegfried Pinding, Staabikapten, Staabiohvitser, Suurtükipatarei, Tagala (sõjandus), Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Tampere, Tartu, Turu, Vaasa, Valingu mõis, Vanemohvitser, Võru, Vene keel, Venemaa Keisririik, Viktor Puskar, 1. Diviis, 1. Eesti jalaväediviis, 1. Eesti jalaväepolk, 1. mai, 10. aprill, 12. aprill, 16. jaanuar, 1917, 1918, 1999, 2. Eesti jalaväepolk, 20. mai, 23. aprill, 27. aprill, 29. jaanuar, 30. oktoober, 5. aprill, 6. detsember, 6. oktoober, 7. jaanuar, 7. juuni, 8. Eesti Laskurkorpus. Laienda indeks (82 rohkem) »
Adolf Helder
Adolf Helder (3. märts 1889 Narva – 8. september 1927 Pariis) oli Eesti kontrabassist, dirigent, laulja (tenor), pedagoog ja muusikategelane.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Adolf Helder · Näe rohkem »
Adolf von Seckendorff
Vabahärra Franz Adolf von Seckendorff (17. märts 1857 Gera – 8. mai 1941 Waldsieversdorf) oli Preisimaa jalaväekindral, 1918.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Adolf von Seckendorff · Näe rohkem »
Ago Pajur
Ago Pajur (sündinud 24. märtsil 1962 Türil) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 1999.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Ago Pajur · Näe rohkem »
Ajutine Valitsus (Venemaa)
Venemaa Ajutine Valitsus oli Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Ajutine Valitsus (Venemaa) · Näe rohkem »
Alampolkovnik
Ukraina õhuväe alampolkovniku õlak Alampolkovnik (vene keeles подполковник) on sõjaväeline auaste, mis oli ja on kasutusel mitme riigi sõjaväes.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Alampolkovnik · Näe rohkem »
Alamporutšik
Venemaa keisririigi armee alamporutšiku õlak Alamporutšik (ka podporutšik, vene подпоручик) oli ohvitseride madalaim auaste Venemaa keisririigi sõjavägedes alates 1703.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Alamporutšik · Näe rohkem »
Aleksander Tõnisson
Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Aleksander Tõnisson · Näe rohkem »
Aleksandr Gutškov
Aleksandr Gutškov Aleksandr Gutškov (Александр Иванович Гучков; 26. oktoober (vkj. 14. oktoober) 1862 Moskva – 14. veebruar 1936 Pariis) oli Venemaa poliitik ja majandustegelane.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Aleksandr Gutškov · Näe rohkem »
Aleksandr Kerenski
Aleksandr Fjodorovitš Kerenski (vene keeles Александр Фёдорович Керенский; 4. mai (vkj 22. aprill) 1881 Simbirsk, Venemaa Keisririik – 11. juuni 1970 New York, Ameerika Ühendriigid) oli Venemaa riigitegelane ja poliitik.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Aleksandr Kerenski · Näe rohkem »
Allohvitser
Saksa ohvitser ja allohvitser (seisab) nõu pidamas Teise maailmasõja ajal Soome mereväe vanemallohvitser 2006 Allohvitser on sõjaväe nooremjuhi (alljuhi) karjäärimudel, sõjaväeline staatus ja teenistuslik vahelüli ohvitseride ja sõdurite vahel.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Allohvitser · Näe rohkem »
Anarhia
Anarhiamärk Anarhia (kr ἀναρχία 'võimuta olek, valitsemise puudumine') on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond; ühiskonna selline seisund, mille puhul pole valitsust, pole ühe inimese sunduslikku võimu teise inimese üle, pole riiki, üleüldse kohustuslikku ühiskondlikku organisatsiooni.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Anarhia · Näe rohkem »
Andres Larka
Andres Larka VR I/1 (5. märts 1879 Pilistvere, Kabala vald, Viljandimaa – 8. jaanuar 1943 Malmõž, Kirovi oblast, Nõukogude Liit) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees ja riigivanema kandidaat 1934.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Andres Larka · Näe rohkem »
Arnold Jürgens
Arnold Johannes Jürgens VR I/3 (3. oktoober (vkj)/ 15. oktoober 1892 Rakke küla, Simuna kihelkond, Virumaa – 13. aprill 1918 Helsingi, Soome) oli Eesti vabadusvõitleja.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Arnold Jürgens · Näe rohkem »
Artur Normak
Artur Bernhard Normak (24. august (vkj)/ 5. september 1895 Püssi vald, Lüganuse kihelkond, Virumaa – 27. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja diplomaat.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Artur Normak · Näe rohkem »
August Kerem
August Kerem (11. oktoober 1889 Karula vald, Võrumaa – 28. mai 1942 Sevurallag, Sverdlovski oblast) oli Eesti agronoom, põllumajandustegelane ja poliitik.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja August Kerem · Näe rohkem »
Brest-Litovski rahuleping
Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Brest-Litovski rahuleping · Näe rohkem »
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Diviis · Näe rohkem »
Divisjon
Divisjon on põhiliselt mereväe või õhuväe väeüksus, mis vastab maaväe pataljonile.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Divisjon · Näe rohkem »
Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Eesti Ajutine Valitsus · Näe rohkem »
Eesti Esimeses maailmasõjas
Eesti Esimeses maailmasõjas on lühiülevaade Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest Esimeses maailmasõjas.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Eesti Esimeses maailmasõjas · Näe rohkem »
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Eesti NSV · Näe rohkem »
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Eesti Rahvavägi · Näe rohkem »
Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee
Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee (vene keeles Главный комитет воинов-эстов) oli 1.–5.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee · Näe rohkem »
Eesti Sõjaväelaste Büroo
Eesti Sõjaväelaste Büroo oli 10. aprillil (28. märts vkj) 1917 Tallinnas Grand Marina ruumides toimunud Eesti sõjameeste koosolekul Eesti rahvusväeosade organiseerimise koordineerimiseks moodustatud 10-liikmeline komisjon, hilisem Eesti Sõjaväelaste Büroo.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Eesti Sõjaväelaste Büroo · Näe rohkem »
Eesti Tagavara Jalaväepataljon
Eesti Tagavara Jalaväepataljon oli 1917.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Eesti Tagavara Jalaväepataljon · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Ernst Põdder
Ernst-Johannes Põdder VR I/1 (10. veebruar 1879 Tartu – 24. juuni 1932 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane, üks kolmest esimesest Eesti kindralmajorist (1918).
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Ernst Põdder · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Georg Feofanov
Georg Feofanov VR I/2 (ka Georgi Feofanov; 1. mai 1876 (ukj) Pärnu – 5. aprill 1944 Pärnu) oli Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane (kolonel).
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Georg Feofanov · Näe rohkem »
Gerhard Lukk
Gerhard Lukk (9. juuli 1891 Ravila, Kose vald, Harjumaa – surmaaeg ja -koht teadmata) oli Eesti sõjaväelane (mereväeleitnant) ja ettevõtja.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Gerhard Lukk · Näe rohkem »
Grand Marina
Grand Marina (hiljem Ars) oli revüüteater ja kino, mis tegutses Tallinna kesklinnas aastatel 1910–1940.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Grand Marina · Näe rohkem »
Gregoriuse kalender
paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »
Gustav Jonson
Gustav Jonson VR I/3 ja II/2 (ka Johnson; sünninimi Joonson; 7. jaanuar 1880 Päri, Viljandi kihelkond, Viljandimaa – 15. mai 1942 Saratov, NSV Liit) oli Vene, Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Gustav Jonson · Näe rohkem »
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Haapsalu · Näe rohkem »
Hamina
Hamina (rootsi keeles Fredrikshamn, vene keeles Хамина või Фредриксхамн) on linn Soomes Lõuna-Soome läänis Kymenlaakso maakonnas.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Hamina · Näe rohkem »
Hanko
Hanko on linn Soomes Uusimaa maakonnas.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Hanko · Näe rohkem »
Hans Martna
Hans Martna Hans Martna (16. märts 1890 Tartu – 3. november 1941 Solikamsk, Permi oblast) oli Eesti advokaat ja poliitik.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Hans Martna · Näe rohkem »
Hämeenlinna
Hämeenlinna on linn Soomes Kanta-Häme maakonnas, Lõuna-Soome lääni ja Hämeenlinna linna keskus.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Hämeenlinna · Näe rohkem »
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Helsingi · Näe rohkem »
Herman Maim
Herman(n) Maim (8. aprill (vkj) / 20. aprill 1894 Tartu – 21. oktoober 1922 Tartu) oli Eesti sõjaväelane (alamkapten).
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Herman Maim · Näe rohkem »
Hugo Kauler
Hugo Eduard Kauler VR I/2 (2. oktoober 1893 Väinjärve vald, Koeru kihelkond – 22. september 1942 Norillag, Norilsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor).
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Hugo Kauler · Näe rohkem »
I Eesti sõjaväelaste kongress
I Eesti sõjaväelaste kongress oli Eesti sõjaväelaste koosolek (kongress), mis toimus 18.–22. juunil (vkj 1.– 5. juulil) 1917 Tallinnas.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja I Eesti sõjaväelaste kongress · Näe rohkem »
Jaagup Leeman
Jaagup Leeman VR II/3 (4. aprill 1893 – 9. aprill 1986 Toronto) oli Eesti sõjaväelane (major), Vabadussõja veteran.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Jaagup Leeman · Näe rohkem »
Jaak Rosenbaum
Jaak Rosenbaum (1. november (ukj) 1871 Kõo vald, Viljandimaa, Liivimaa – 2. aprill 1925 Solovetsi Eriorstarbeline laager, Arhangelski oblast, NSV Liit) oli Venemaa Keisririigi ja Eesti ohvitser.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Jaak Rosenbaum · Näe rohkem »
Jaan Maide
Jaan Maide VR II/3 (30. mai 1896 Vana-Kariste vald, Viljandimaa – 10. august 1945 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kindral, 1944; tänapäeval nimetatakse üksmeelselt kindralmajoriks).
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Jaan Maide · Näe rohkem »
Jaan Soots
Jaan Soots VR I/1 (29. veebruar / 12. märts 1880 Küti talu, Helme vald, Valgamaa – 6. veebruar 1942 Ussollag, Solikamsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Jaan Soots · Näe rohkem »
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Jalavägi · Näe rohkem »
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Johan Laidoner · Näe rohkem »
Johan Unt
Johan Unt, ka Johann Unt VR I/2 ja III/2 (24. märts 1876 Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 7. aprill 1930 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1922).
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Johan Unt · Näe rohkem »
Joosep Sild
Joosep Sild (27. jaanuar 1877 Salla talu, Jõemetsa küla, Avinurme vald, Tartumaa – 1946 vangilaagris Nõukogude Liidus) oli Eesti sõjaväelane (kapten) ja Jõgeva linnapea.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Joosep Sild · Näe rohkem »
Juhan Järver
Juhan Järver VR I/3 (19. mai 1886 Jõgeveste vald, Viljandimaa – 28. juuli 1941 Muravijevo küla, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Juhan Järver · Näe rohkem »
Julius Aamisepp
Julius Aamisepp (1. september (vkj 20. august) 1883 Harjumaa, Kloostri vald, Karilepa, Karlepa-Tõnu talu – 19. jaanuar 1950 Jõgeva) oli eesti sordiaretaja, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1946).
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Julius Aamisepp · Näe rohkem »
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Juliuse kalender · Näe rohkem »
Kaarel Eenpalu
Kaarel August Eenpalu (kuni 22. veebruarini 1935 Karl-August Einbund, kuni 8. märtsini 1935 Karl-August Eenpalu; 28. mai 1888 Palu talu, Vesneri vald Tartumaa – 27. või 28. jaanuar 1942 Vjatka vangilaager (Vjatlag), Kirovi oblast) oli Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19. juulist 1932 1. novembrini 1932 (Karl Einbundi esimene valitsus).
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Kaarel Eenpalu · Näe rohkem »
Kapellmeister
Kapellmeister on saksa tiitel kabeli või õukonna muusikadirektori kohta.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Kapellmeister · Näe rohkem »
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Kapten · Näe rohkem »
Karl Ast
Karl Ast (kirjanikunimi Karl Rumor; 19. veebruar 1886 Orava vald, Võrumaa – 9. juuli 1971 New York) oli Eesti kirjanik ja poliitik.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Karl Ast · Näe rohkem »
Karl Tiitso
Karl Tiitso VR II/3 (1. juuli 1893 Tähtvere vald, Tartumaa – 28. aprill 1945 Weinsberg, Saksamaa (suri sõjavangilaagris)) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1939).
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Karl Tiitso · Näe rohkem »
Kiltsi mõis
Vaade mõisa härrastemajale enne restaureerimistöid aastail 2008–2010 Vaade härrastemajale paremalt Vaade härrastemajale vasakult Kiltsi mõis (saksa keeles Schloß Aß, Schloss Ass, ka Gilsenhof) oli rüütlimõis Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Kiltsi mõis · Näe rohkem »
Kindral
USA kindrali õlak Kindral ehk täiskindral on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on reeglina kõrgem kindralleitnandist ja madalam marssalist või sellele vastavast auastmest.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Kindral · Näe rohkem »
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Kindralleitnant · Näe rohkem »
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Kindralmajor · Näe rohkem »
Koluvere piiskopilinnus
Koluvere linnus ja vallikraavid Koluvere linnus ja vallikraav Koluvere linnuse sild üle Liivi jõe Koluvere linnuse kivisild Koluvere piiskopilinnus (saksa keeles Lode, Schloß Lode; soome keeles on kasutatud ka Lukkolinna) on Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti-Virtsu maantee ääres asuv endine Saare-Lääne piiskopilinnus.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Koluvere piiskopilinnus · Näe rohkem »
Konrad Rotschild
Konrad Rotschild (19/31. märts 1892 Tallinn – 3. detsember 1927 Tallinn) oli Venemaa Keisririigi ja Eesti sõjaväelane.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Konrad Rotschild · Näe rohkem »
Konstantin Päts
Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Konstantin Päts · Näe rohkem »
Kuopio linn
Vaade Kuopio kesklinnale Kuopio lennujaam Kuopio on linn Soomes Põhja-Savo maakonnas, Ida-Soome lääni suurim linn.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Kuopio linn · Näe rohkem »
Lappeenranta
Lappeenranta (rootsi keeles Villmanstrand) on tiheasustusega paikkond (taajama) Soomes Lõuna-Soome läänis Lõuna-Karjala maakonnas, Lappeenranta linna keskus.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Lappeenranta · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Läti · Näe rohkem »
Läti rahvusväeosad
Läti rahvusväeosad ehk Läti kütipolgud olid 1915.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Läti rahvusväeosad · Näe rohkem »
Lipnik
Lipnik on Eesti kaitseväe madalaim ohvitseri (nooremohvitseri) auaste.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Lipnik · Näe rohkem »
Maarianhamina linn
Maarianhamina (rootsi keeles Mariehamn) on Soome Ahvenamaa maakonna pealinn.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Maarianhamina linn · Näe rohkem »
Mikkeli
Mikkeli on linn Soome idaosas Saimaa järve põhjasopi Savilahti ääres, Ida-Soome lääni, Lõuna-Savo maakonna ja Mikkeli linna keskus.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Mikkeli · Näe rohkem »
Mitšman
Mitšman (inglise keeles midshipman, vene keeles мичман) on mitme riigi sõjaväeline auaste mereväes.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Mitšman · Näe rohkem »
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Muhu · Näe rohkem »
Nikolai Reek
Nikolai Reek VR I/2 VR II/2 VR II/3 (sünninimega Nikolai Bazõkov; 1. veebruar 1890 Tallinn – 8. mai 1942 Ussollag, Molotovi oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralleitnant, 1938).
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Nikolai Reek · Näe rohkem »
Operatsioon Albion
Muhu väina lahingu (operatsiooni Albion) skeem Operatsioon Albion ehk Tagalahe dessant oli Saksamaa keisririigi poolt I maailmasõja ajal 1917. aasta oktoobris teostatud meredessant, mille käigus hõivati Lääne-Eesti saared. See oli Saksa vägede suurim ja edukaim meredessantoperatsioon I maailmasõja ajal. 1917. aastal tahtis Venemaa Ajutine Valitsus ka pärast Veebruarirevolutsiooni sõda jätkata. Aleksandr Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias lõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega. Saksamaa ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väe kohati 130 km tagasi. 3. septembril (ukj) vallutasid sakslased Riia.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Operatsioon Albion · Näe rohkem »
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Paide · Näe rohkem »
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Pataljon · Näe rohkem »
Peeter Suure merekindlus
Peeter Suure merekindlus (vene keeles Морская крепость Императора Петра Великого) oli osa Peterburi merekaitse rannikupatareide ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati Tallinna ja Porkkala ümbrusse ja nende vahelistele saartele aastatel 1912–1918.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Peeter Suure merekindlus · Näe rohkem »
Polkovnik
Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Polkovnik · Näe rohkem »
Pori
Pori (rootsi keeles Björneborg, ladina keeles Arctopolis) on linn Soomes Satakunta maakonnas, Kokemäenjoki jõe kaldal.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Pori · Näe rohkem »
Porutšik
Porutšik (vene keeles поручик, poola keeles porucznik) oli nooremohvitseride sõjaväeline auaste, mis vastas leitnandi auastmele, Poola, Tšehhi ja Venemaa Keisririigi sõjaväes.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Porutšik · Näe rohkem »
Praporštšik
Praporštšik (vene keeles прапорщик) on mitmes riigis kasutatud ja tänapäevalgi kasutatav sõjaväeline auaste.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Praporštšik · Näe rohkem »
Raekoja plats (Tartu)
Raekoja plats jõuluehtes (2012) Jõulutuled Raekoja platsil (2007) Raekoja plats on väljak Tartu kesklinnas, platsi ääres asub Tartu raekoda.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Raekoja plats (Tartu) · Näe rohkem »
Ratsavägi
Austria-Ungari ratsaväelasi 1898. a.-l Tartu (märts 1918) Ratsavägi on väeliik, mille isikkoosseis liigub ja võitleb ratsa.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Ratsavägi · Näe rohkem »
Rauma linn
Rauma (rootsi Raumo) on linn Soomes Satakunta maakonnas.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Rauma linn · Näe rohkem »
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Rügement · Näe rohkem »
Reamees
Eesti maaväe reamehe õlak Reamees on paljudes riikides, sealhulgas tänapäeval Eestis, maaväes (paljudes riikides ka õhuväes) madalaim sõjaväeline auaste.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Reamees · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Riia · Näe rohkem »
Riihimäki
Riihimäki on linn Soomes Kanta-Häme maakonnas.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Riihimäki · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »
Sõjaväeametnik
Sõjaväeametnik (Eestis 1929-1937 ja alates 1991. aastast kaitseväeametnik) on mittevõitlev sõjaväelane.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Sõjaväeametnik · Näe rohkem »
Sõjaväeringkond
Sõjaväeringkond (ka sõjaringkond) on operatiiv-taktikaline territoriaalne sõjaväeüksus, mille koosseisu kuuluvad teatud territooriumil asuvad sõjaväeüksused, väekoondised, sõjaväelised õppeasutused ja eri relvaliikide sõjaväeasutused.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Siegfried Pinding
Siegfried Pinding 1922. aastal Siegfried Leopold Theodor Pinding VR I/2 ja VR II/2 (20. juuni 1877 Tallinn – 16. juuli 1931 Tartu) oli Vene ja Eesti sõjaväelane (kolonel).
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Siegfried Pinding · Näe rohkem »
Staabikapten
Staabikapten on mitmes riigis kasutusel olnud sõjaväeline auaste.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Staabikapten · Näe rohkem »
Staabiohvitser
Staabiohvitser (inglise staff officer) on staabis teeniv tegevteenistuse ohvitser.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Staabiohvitser · Näe rohkem »
Suurtükipatarei
Suurtükipatarei on suurtükiväe allüksus, mis vastab teiste väe- või relvaliikide kompaniile.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Suurtükipatarei · Näe rohkem »
Tagala (sõjandus)
Tagala on rindest kõige kaugemal asuvate sõjaväe jõudude kontsentratsioon, kus tegeletakse relvajõudude ainelise ja tehnilise varustamisega, tehnohooldusega ja meditsiinilise teenindamisega.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Tagala (sõjandus) · Näe rohkem »
Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu
Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (Таллиннский Совет рабочихи воинскихдепутатов) oli 1917.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu · Näe rohkem »
Tampere
Tampere tramm Tampere (rootsi Tammerfors) on linn Soomes Lääne-Soome läänis Pirkanmaa maakonnas.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Tampere · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Tartu · Näe rohkem »
Turu
Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Turu · Näe rohkem »
Vaasa
Vaasa (soome Vaasa, rootsi Vasa) on linn Soome läänerannikul Pohjanmaa maakonnas Merenkurkku kitsaimas osas, kus Soomet ja Rootsit eraldab vaid 80 km.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Vaasa · Näe rohkem »
Valingu mõis
Valingu mõis (saksa keeles Walling) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Valingu mõis · Näe rohkem »
Vanemohvitser
Vanemohvitser (inglise senior officer) on ohvitseride kategooria mitmes riigis, sh Eestis.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Vanemohvitser · Näe rohkem »
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Võru · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Viktor Puskar
Viktor Puskar VR I/1 (7. mai 1889 (25. aprill vana kalendri järgi) Viljandi – 12. aprill 1943 Tartu) oli Eesti väejuht (kolonel) Vabadussõjas.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja Viktor Puskar · Näe rohkem »
1. Diviis
1.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja 1. Diviis · Näe rohkem »
1. Eesti jalaväediviis
1.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja 1. Eesti jalaväediviis · Näe rohkem »
1. Eesti jalaväepolk
1.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja 1. Eesti jalaväepolk · Näe rohkem »
1. mai
1.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja 1. mai · Näe rohkem »
10. aprill
10.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja 10. aprill · Näe rohkem »
12. aprill
12.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja 12. aprill · Näe rohkem »
16. jaanuar
16.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja 16. jaanuar · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja 1917 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja 1918 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja 1999 · Näe rohkem »
2. Eesti jalaväepolk
2.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja 2. Eesti jalaväepolk · Näe rohkem »
20. mai
20.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja 20. mai · Näe rohkem »
23. aprill
23.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja 23. aprill · Näe rohkem »
27. aprill
27.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja 27. aprill · Näe rohkem »
29. jaanuar
29.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja 29. jaanuar · Näe rohkem »
30. oktoober
30.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja 30. oktoober · Näe rohkem »
5. aprill
5.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja 5. aprill · Näe rohkem »
6. detsember
6.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja 6. detsember · Näe rohkem »
6. oktoober
6.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja 6. oktoober · Näe rohkem »
7. jaanuar
7.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja 7. jaanuar · Näe rohkem »
7. juuni
7.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja 7. juuni · Näe rohkem »
8. Eesti Laskurkorpus
8.
Uus!!: Eesti rahvusväeosad ja 8. Eesti Laskurkorpus · Näe rohkem »
