Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti sood ja Soo
Eesti sood ja Soo on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Allikasoo, Eesti, Eutroofsus, Gleihorisont, Gleistumine, Hüdrogeoloogia, Jääksoo, Jütja, Kliima, Lääne-Eesti madalik, Leetumine, Madalsoo, Orgaaniline aine, Pandivere kõrgustik, Pinnakate, Raba, Reljeef, Sakala kõrgustik, Siirdesoo, Soo, Sookaitseala, Soomaa rahvuspark, Turbasammal, Turvas, Veerežiim.
Allikasoo
Allikasoo Viidumäe looduskaitsealal Allikasoo on madalsoo, mis toitub survelisest põhjaveest.
Allikasoo ja Eesti sood · Allikasoo ja Soo ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti sood · Eesti ja Soo ·
Eutroofsus
Eutroofsus ehk eutroofia ehk rohketoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesoolade ehk toiteainete rohkus, mistõttu need ökosüsteemid on enamasti liigirikkad ja produktiivsed.
Eesti sood ja Eutroofsus · Eutroofsus ja Soo ·
Gleihorisont
Alluviaalgleimuld. Gleihorisont on sinakas-hall mullahorisont mullaprofiili alaosas Gleihorisont ehk G-horisont on sinakas või rohekas mullahorisont, mis tekkib pideva gleistumise korral.
Eesti sood ja Gleihorisont · Gleihorisont ja Soo ·
Gleistumine
Gleistunud ja gleimuldade levik maailmas Gleimuld Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku taandumisvõimelistest mineraalühenditest, peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks.
Eesti sood ja Gleistumine · Gleistumine ja Soo ·
Hüdrogeoloogia
Hüdrogeoloogia on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu.
Eesti sood ja Hüdrogeoloogia · Hüdrogeoloogia ja Soo ·
Jääksoo
Jääksoo Venemaal Rudzenski lähedal Jääksoo (inglise cut-over peatland) on soo, kus turbavarud on ammendatud või kaevandamine on lõppenud.
Eesti sood ja Jääksoo · Jääksoo ja Soo ·
Jütja
Jütja ehk järvemuda ehk sapropeel ehk kõdumuda (rootsi ja inglise keeles gyttja) on järve põhja sadestunud tume ja püdela tekstuuriga organogeenne sete, mis sisaldab lisaks järve elustiku jäänustele ka savi-, aleuriidi- ja liivaosakesi ning kaltsiumkarbonaati.
Eesti sood ja Jütja · Jütja ja Soo ·
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Eesti sood ja Kliima · Kliima ja Soo ·
Lääne-Eesti madalik
Lääne-Eesti madalik (ka Lääne-Eesti rannikumadalik) on Eesti suurim maastikurajoon.
Eesti sood ja Lääne-Eesti madalik · Lääne-Eesti madalik ja Soo ·
Leetumine
Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb.
Eesti sood ja Leetumine · Leetumine ja Soo ·
Madalsoo
Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.
Eesti sood ja Madalsoo · Madalsoo ja Soo ·
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Eesti sood ja Orgaaniline aine · Orgaaniline aine ja Soo ·
Pandivere kõrgustik
Vaade Ebavere mäelt Pandivere kõrgustik on Põhja-Eesti kõrgustik ja maastikurajoon.
Eesti sood ja Pandivere kõrgustik · Pandivere kõrgustik ja Soo ·
Pinnakate
Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.
Eesti sood ja Pinnakate · Pinnakate ja Soo ·
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Eesti sood ja Raba · Raba ja Soo ·
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Eesti sood ja Reljeef · Reljeef ja Soo ·
Sakala kõrgustik
Viljandi ürgorule Helme koopad kõrgustiku kaguosas Sammuli rahn kõrgustiku keskosas Sakala kõrgustik on kõrgustik Eestis.
Eesti sood ja Sakala kõrgustik · Sakala kõrgustik ja Soo ·
Siirdesoo
Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal.
Eesti sood ja Siirdesoo · Siirdesoo ja Soo ·
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Eesti sood ja Soo · Soo ja Soo ·
Sookaitseala
Sookaitseala on looduskaitsealuse territooriumi tüüp, mis võeti Eestis kasutusele 1981.
Eesti sood ja Sookaitseala · Soo ja Sookaitseala ·
Soomaa rahvuspark
Droonivideo Soomaa üleujutusest ja kanuumatkajatest Tõramaa küla juures 2023. aasta aprillis Soomaa Suurvesi Soomaal Soomaa rahvuspark on asutatud 8. detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks.
Eesti sood ja Soomaa rahvuspark · Soo ja Soomaa rahvuspark ·
Turbasammal
Turbasammal ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede hõimkonda kuuluv perekond.
Eesti sood ja Turbasammal · Soo ja Turbasammal ·
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Eesti sood ja Turvas · Soo ja Turvas ·
Veerežiim
Veerežiim ehk hüdroloogiline režiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti sood ja Soo ühist
- Millised on sarnasused Eesti sood ja Soo
Võrdlus Eesti sood ja Soo
Eesti sood on 155 suhted, samas Soo 109. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 9.47% = 25 / (155 + 109).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti sood ja Soo. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
