Kiiremini kui brauser!
155 suhted: Ahtalehine villpea, Ahven, Alam-Pedja looduskaitseala, Allikasoo, Alpi jänesvill, Alutaguse madalik, Arusisalik, Üleujutus, Ürgorg, Ördi raba, Õõtsik, Eesti, Eesti soode loend, Endla looduskaitseala, Epu-Kakerdi soostik, Eutroofne järv, Eutroofsus, Gleihorisont, Gleistumine, Hallõgija, Hallikas tarn, Hanevits, Hani, Harilik jõhvikas, Harilik kärnkonn, Harilik küüvits, Harilik kuusk, Harilik leethiir, Harilik mänd, Harilik mustikas, Harilik paakspuu, Harilik pilliroog, Harilik pohl, Harilik porss, Harilik rästik, Harilik sinihelmikas, Harilik skorpionsammal, Harilik tarn, Haug, Hüdrogeoloogia, Hiidämblik, Hirsstarn, Inimtegevuse mõju Eesti soodele, Jääksoo, Jütja, Kahetiivalised, Kajakas, Kanarbik, Karihiir, Käpalised, ..., Kärbselised, Kärp, Kiivitaja, Kliima, Konnaosi, Kukemari, Lääne-Eesti madalik, Lääne-mõõkrohi, Leetumine, Lehtsamblad, Liblikalised, Lihula-Lavassaare soostik, Luhasoo, Luht, Luhttarn, Luik, Maavara, Madal kask, Madalsoo, Mardikalised, Mäger, Mätastarn, Mügri, Metskits, Metskiur, Metsnugis, Metssiga, Mudatarn, Mudatilder, Mustsaba-vigle, Nigula looduskaitseala, Niitjas tarn, Nirk, Ondatra, Orgaaniline aine, Paju, Pandivere kõrgustik, Parmlased, Pääsusilm, Põder, Põdrasamblik, Põhjavesi, Põistarn, Peipsi järv, Piilpart, Pinnakate, Plinius Vanem, Porosamblik, Primaarproduktsioon, Produktiivsus (bioloogia), Pruun sepsikas, Pudeltarn, Puhatu soostik, Punajalg-tilder, Raba, Raba-jänesvill, Rabakas, Rabakonn, Rabamännik, Rabamurakas, Rabapistrik, Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad, Raudtarn, Rebane, Reljeef, Rohe-kärnkonn, Rohukonn, Saaremaa, Sakala kõrgustik, Sale tarn, Siirdesoo, Sinikael-part, Sinikas, Sirbik, Soo, Soo-neiuvaip, Sookail, Sookaitseala, Sookask, Sookastik, Sookurg, Soomaa, Soomaa rahvuspark, Soopihl, Suurkoovitaja, Tömbiõiene luga, Teder, Tupp-villpea, Turbasammal, Turvas, Tutt-tihane, Tuttvart, Ubaleht, Uruhiir, Vaevakask, Vahe-Eesti, Valge nokkhein, Valgejänes, Valgeraba, Vaskuss, Väikekoovitaja, Väikepistrik, Vällamägi, Veerežiim, Weichseli jäätumine. Laienda indeks (105 rohkem) »
Ahtalehine villpea
Ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium) on lõikheinaliste sugukonda villpea perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Eesti sood ja Ahtalehine villpea · Näe rohkem »
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Eesti sood ja Ahven · Näe rohkem »
Alam-Pedja looduskaitseala
Alam-Pedja looduskaitseala on looduskaitseala Võrtsjärvest kirdes.
Uus!!: Eesti sood ja Alam-Pedja looduskaitseala · Näe rohkem »
Allikasoo
Allikasoo Viidumäe looduskaitsealal Allikasoo on madalsoo, mis toitub survelisest põhjaveest.
Uus!!: Eesti sood ja Allikasoo · Näe rohkem »
Alpi jänesvill
Alpi jänesvill (Trichophorum alpinum) on lõikheinaliste sugukonda arvatud taimeliik.
Uus!!: Eesti sood ja Alpi jänesvill · Näe rohkem »
Alutaguse madalik
Alutaguse madalik on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 3345 km2Arold, I. (2005).
Uus!!: Eesti sood ja Alutaguse madalik · Näe rohkem »
Arusisalik
Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Arusisalik (Zootoca vivipara) on sisaliklaste sugukonda kuuluv roomajaliik.
Uus!!: Eesti sood ja Arusisalik · Näe rohkem »
Üleujutus
Üleujutus Floridas, mille põhjustas 2005. aasta Wilma-nimeline orkaan Emajõe käär Tartus turu juures üleujutuse ajal, vaade Dorpati hotellist, aprill 2010. Veealusel kõnniteel võib näha jõevee toodud lainelist liivapõhja Üleujutus (ka uputus) on nähtus, kus vesi ujutab üle mingi maismaa osa, mis varem ei olnud vee all.
Uus!!: Eesti sood ja Üleujutus · Näe rohkem »
Ürgorg
Orasoja kanjon, Ida-Viru maakond Ürgorg on "viimasel jääajal" (Weichseli jäätumise ajal) või enne seda tekkinud lai sügav org, mille on uuristanud jääsulamisvesi liustiku serva lähedal.
Uus!!: Eesti sood ja Ürgorg · Näe rohkem »
Ördi raba
Ördi raba Ördi raba, taustal Ördi järv Ördi raba (ka Öördi raba) on soo Viljandi maakonna loodeosas Soomaa rahvuspargis.
Uus!!: Eesti sood ja Ördi raba · Näe rohkem »
Õõtsik
Õõtsik Pinhook Bogis USA-s Õõtsik ehk õõtskamar ehk õõtssoo ehk õõtsiksoo on märgaladele iseloomulik taimekooslus, kus kamar on moodustunud kas mudas või vees kasvavate taimede läbipõimunud taimejuurtest, sammaldest, turbast ja risoomidest.
Uus!!: Eesti sood ja Õõtsik · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Eesti sood ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti soode loend
Siin on loetletud Eesti soid ja rabasid ning soostikke.
Uus!!: Eesti sood ja Eesti soode loend · Näe rohkem »
Endla looduskaitseala
Männikjärve raba Männikjärve raba laudtee ja vaatetorn (kevad 2023) Droonivideo Endla looduskaitsealast 2023. aasta kevadel Endla looduskaitseala on kaitseala Pandivere kõrgustiku lõunaosas.
Uus!!: Eesti sood ja Endla looduskaitseala · Näe rohkem »
Epu-Kakerdi soostik
Kakerdaja raba Kakerdaja raba Epu-Kakerdi soostik on soomassiiv Pärnu ja Jägala jõe ülemjooksul ning Pandivere kõrgustikust läänes.
Uus!!: Eesti sood ja Epu-Kakerdi soostik · Näe rohkem »
Eutroofne järv
Eutroofne ehk rohketoiteline järv on järv, kus on suur toiteainete sisaldus ja seetõttu suur primaarprodutsentide produktiivsus.
Uus!!: Eesti sood ja Eutroofne järv · Näe rohkem »
Eutroofsus
Eutroofsus ehk eutroofia ehk rohketoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesoolade ehk toiteainete rohkus, mistõttu need ökosüsteemid on enamasti liigirikkad ja produktiivsed.
Uus!!: Eesti sood ja Eutroofsus · Näe rohkem »
Gleihorisont
Alluviaalgleimuld. Gleihorisont on sinakas-hall mullahorisont mullaprofiili alaosas Gleihorisont ehk G-horisont on sinakas või rohekas mullahorisont, mis tekkib pideva gleistumise korral.
Uus!!: Eesti sood ja Gleihorisont · Näe rohkem »
Gleistumine
Gleistunud ja gleimuldade levik maailmas Gleimuld Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku taandumisvõimelistest mineraalühenditest, peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks.
Uus!!: Eesti sood ja Gleistumine · Näe rohkem »
Hallõgija
Hallõgija (Lanius excubitor) on õgijalaste sugukonda õgija perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Eesti sood ja Hallõgija · Näe rohkem »
Hallikas tarn
Hallikas tarn (Carex canescens) on tarna perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Eesti sood ja Hallikas tarn · Näe rohkem »
Hanevits
Hanevits (Chamaedaphne calyculata) on taimeliik kanarbikuliste sugukonnast hanevitsa perekonnast.
Uus!!: Eesti sood ja Hanevits · Näe rohkem »
Hani
Hani (Anser) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.
Uus!!: Eesti sood ja Hani · Näe rohkem »
Harilik jõhvikas
Harilik jõhvikas ehk kuremari (Oxycoccus palustris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest.
Uus!!: Eesti sood ja Harilik jõhvikas · Näe rohkem »
Harilik kärnkonn
Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn (Bufo bufo) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv konn.
Uus!!: Eesti sood ja Harilik kärnkonn · Näe rohkem »
Harilik küüvits
Harilik küüvits (Andromeda polifolia) on taimeliik kanarbikuliste sugukonnast küüvitsa perekonnast.
Uus!!: Eesti sood ja Harilik küüvits · Näe rohkem »
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Eesti sood ja Harilik kuusk · Näe rohkem »
Harilik leethiir
Harilik leethiir ehk leethiir ehk tava-leethiir (Myodes glareolus, varem Clethrionomys glareolus) on hamsterlaste sugukonda leethiire perekonda kuuluv näriline.
Uus!!: Eesti sood ja Harilik leethiir · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Eesti sood ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Harilik mustikas
Harilik mustikas ehk mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas.
Uus!!: Eesti sood ja Harilik mustikas · Näe rohkem »
Harilik paakspuu
Paakspuu õied Harilik paakspuu (Frangula alnus, sünonüüm Rhamnus frangula) on türnpuuliste sugukonda paakspuu perekonda kuuluv madal puu või põõsas.
Uus!!: Eesti sood ja Harilik paakspuu · Näe rohkem »
Harilik pilliroog
Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv taim.
Uus!!: Eesti sood ja Harilik pilliroog · Näe rohkem »
Harilik pohl
Harilik pohl ehk pohl ehk palukas (Vaccinium vitis-idaea) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas ehk puhmas.
Uus!!: Eesti sood ja Harilik pohl · Näe rohkem »
Harilik porss
Harilik porss (Myrica gale) on porsaliste sugukonda porsa perekonda kuuluv puittaim (põõsas).
Uus!!: Eesti sood ja Harilik porss · Näe rohkem »
Harilik rästik
Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.
Uus!!: Eesti sood ja Harilik rästik · Näe rohkem »
Harilik sinihelmikas
Harilik sinihelmikas (Molinia caerulea) on taimeliik kõrreliste sugukonnast sinihelmika perekonnast.
Uus!!: Eesti sood ja Harilik sinihelmikas · Näe rohkem »
Harilik skorpionsammal
Harilik skorpionsammal Harilik skorpionsammal (Scorpidium scorpioides) on skorpionsamblaliste sugukonda kuuluv lehtsambla liik.
Uus!!: Eesti sood ja Harilik skorpionsammal · Näe rohkem »
Harilik tarn
Harilik tarn (Carex nigra) on tarna perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Eesti sood ja Harilik tarn · Näe rohkem »
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Eesti sood ja Haug · Näe rohkem »
Hüdrogeoloogia
Hüdrogeoloogia on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu.
Uus!!: Eesti sood ja Hüdrogeoloogia · Näe rohkem »
Hiidämblik
Hiidämblik (Dolomedes fimbriatus) on ämblik hiidämbliklaste sugukonnast.
Uus!!: Eesti sood ja Hiidämblik · Näe rohkem »
Hirsstarn
Hirsstarn (Carex panicea) on tarna perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Eesti sood ja Hirsstarn · Näe rohkem »
Inimtegevuse mõju Eesti soodele
Inimtegevuse mõju Eesti soodele on olnud pikaajaline, kuid eriti tugev alates 19.
Uus!!: Eesti sood ja Inimtegevuse mõju Eesti soodele · Näe rohkem »
Jääksoo
Jääksoo Venemaal Rudzenski lähedal Jääksoo (inglise cut-over peatland) on soo, kus turbavarud on ammendatud või kaevandamine on lõppenud.
Uus!!: Eesti sood ja Jääksoo · Näe rohkem »
Jütja
Jütja ehk järvemuda ehk sapropeel ehk kõdumuda (rootsi ja inglise keeles gyttja) on järve põhja sadestunud tume ja püdela tekstuuriga organogeenne sete, mis sisaldab lisaks järve elustiku jäänustele ka savi-, aleuriidi- ja liivaosakesi ning kaltsiumkarbonaati.
Uus!!: Eesti sood ja Jütja · Näe rohkem »
Kahetiivalised
Kahetiivalised (Diptera) on väga suur, kõigil mandritel levinud putukarühm.
Uus!!: Eesti sood ja Kahetiivalised · Näe rohkem »
Kajakas
Kajakas (Larus) on kurvitsaliste seltsi kuuluv veelindude perekond.
Uus!!: Eesti sood ja Kajakas · Näe rohkem »
Kanarbik
Kanarbik (Calluna vulgaris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluva kanarbiku perekonna ainuke liik.
Uus!!: Eesti sood ja Kanarbik · Näe rohkem »
Karihiir
Karihiir (Sorex) on putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukonda kuuluv imetajate perekond.
Uus!!: Eesti sood ja Karihiir · Näe rohkem »
Käpalised
Käpaliste levikukaart Käpalised ehk orhideelised (Orchidaceae) on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke üheiduleheliste sugukond, mis kuulub asparilaadsete seltsi.
Uus!!: Eesti sood ja Käpalised · Näe rohkem »
Kärbselised
Porikärbse pea Kärbse suu Kärbselised (Brachycera) on kahetiivaliste alamselts, kuhu kuuluvad Eestis 76 sugukonna esindajad.
Uus!!: Eesti sood ja Kärbselised · Näe rohkem »
Kärp
Kärp Jaan. Jaan. Kärp (Mustela erminea) on kärplaste sugukonda kärbi perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Eesti sood ja Kärp · Näe rohkem »
Kiivitaja
Kiivitaja muna Kiivitaja (Vanellus vanellus) on tülllaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Eesti sood ja Kiivitaja · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Eesti sood ja Kliima · Näe rohkem »
Konnaosi
Konnaosi (Equisetum fluviatile, sünonüüm Equisetum limosum) on mitmeaastane sõnajalgtaim osjaliste sugukonnast osja perekonnast.
Uus!!: Eesti sood ja Konnaosi · Näe rohkem »
Kukemari
259x259px Kukemari (Empetrum L.) on taimede perekond kanarbikuliste sugukonnast.
Uus!!: Eesti sood ja Kukemari · Näe rohkem »
Lääne-Eesti madalik
Lääne-Eesti madalik (ka Lääne-Eesti rannikumadalik) on Eesti suurim maastikurajoon.
Uus!!: Eesti sood ja Lääne-Eesti madalik · Näe rohkem »
Lääne-mõõkrohi
Lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus) on lõikheinaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Eesti sood ja Lääne-mõõkrohi · Näe rohkem »
Leetumine
Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb.
Uus!!: Eesti sood ja Leetumine · Näe rohkem »
Lehtsamblad
Lehtsamblad (Bryopsida) on lehtsammaltaimede hõimkonna liigirikkaim klass: siia kuulub umbes 95% sammaltaimedest.
Uus!!: Eesti sood ja Lehtsamblad · Näe rohkem »
Liblikalised
Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Uus!!: Eesti sood ja Liblikalised · Näe rohkem »
Lihula-Lavassaare soostik
Soostiku koosseisu kuulub ka Avaste soo. Lihula-Lavassaare soostik on soomassiiv Lääne-Eesti madalikul.
Uus!!: Eesti sood ja Lihula-Lavassaare soostik · Näe rohkem »
Luhasoo
Luhasoo Luhasoo (ka: Vanamõisa soo, Kellamäe soo) on soo Võru maakonnas Rõuge vallas.
Uus!!: Eesti sood ja Luhasoo · Näe rohkem »
Luht
Kasari luht Kloostri silla juures Kasari luht Kloostri lähistel Luht ehk lamminiit on suurveega üleujutatav niit jõe oru lammil või madalal järverannal.
Uus!!: Eesti sood ja Luht · Näe rohkem »
Luhttarn
Luhttarn (Carex elata) on tarna perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Eesti sood ja Luhttarn · Näe rohkem »
Luik
Luik (Cygnus) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.
Uus!!: Eesti sood ja Luik · Näe rohkem »
Maavara
Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.
Uus!!: Eesti sood ja Maavara · Näe rohkem »
Madal kask
Madal kask (Betula humilis) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine põõsas.
Uus!!: Eesti sood ja Madal kask · Näe rohkem »
Madalsoo
Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.
Uus!!: Eesti sood ja Madalsoo · Näe rohkem »
Mardikalised
Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Uus!!: Eesti sood ja Mardikalised · Näe rohkem »
Mäger
Mägra jäljerada Kõrvemaal 2021. aasta märtsis Mäger (Meles meles) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline.
Uus!!: Eesti sood ja Mäger · Näe rohkem »
Mätastarn
Mätastarn (Carex cespitosa) on tarna perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Eesti sood ja Mätastarn · Näe rohkem »
Mügri
Mügri ehk tavamügri ehk vesirott (Arvicola amphibius, varem A. terrestris) on hamsterlaste sugukonda kuuluv väike poolvee-eluline näriline, mügri perekonna ainus liik.
Uus!!: Eesti sood ja Mügri · Näe rohkem »
Metskits
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Eesti sood ja Metskits · Näe rohkem »
Metskiur
Metskiur (Anthus trivialis) on västriklaste sugukonda kiuru perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Eesti sood ja Metskiur · Näe rohkem »
Metsnugis
Metsnugis (Martes martes) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Eesti sood ja Metsnugis · Näe rohkem »
Metssiga
Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom.
Uus!!: Eesti sood ja Metssiga · Näe rohkem »
Mudatarn
Mudatarn (Carex limosa) on tarna perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Eesti sood ja Mudatarn · Näe rohkem »
Mudatilder
Mudatilder (Tringa glareola) on kurvitslaste sugukonda tildri perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Eesti sood ja Mudatilder · Näe rohkem »
Mustsaba-vigle
Mustsaba-vigle Mustsaba-vigle muna Mustsaba-vigle (Limosa limosa) on kurvitslaste sugukonda vigle perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Eesti sood ja Mustsaba-vigle · Näe rohkem »
Nigula looduskaitseala
Nigula looduskaitseala piirneb Sookuninga looduskaitsealaga ja selle lähedusse jäävad mitmed hoiualad. Nigula raba älvestik Nigula looduskaitseala on looduskaitseala Pärnumaa lõunaosas, Häädemeeste ja Saarde vallas.
Uus!!: Eesti sood ja Nigula looduskaitseala · Näe rohkem »
Niitjas tarn
Niitjas tarn (Carex lasiocarpa) on tarna perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Eesti sood ja Niitjas tarn · Näe rohkem »
Nirk
Nirk ohtu tajumas Nirk (Mustela nivalis) on kärplaste sugukonda kuuluv väike kiskja, kõige väiksem tänapäevane kiskjaline.
Uus!!: Eesti sood ja Nirk · Näe rohkem »
Ondatra
Ondatra (mitteametlikult ka piisamrott) (Ondatra zibethicus) on poolvee-eluviisiga näriline hamsterlaste sugukonnast.
Uus!!: Eesti sood ja Ondatra · Näe rohkem »
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Uus!!: Eesti sood ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »
Paju
Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.
Uus!!: Eesti sood ja Paju · Näe rohkem »
Pandivere kõrgustik
Vaade Ebavere mäelt Pandivere kõrgustik on Põhja-Eesti kõrgustik ja maastikurajoon.
Uus!!: Eesti sood ja Pandivere kõrgustik · Näe rohkem »
Parmlased
Parmu pea Parmlased (Tabanidae) on sugukond kärbselisi, kus on peaaegu 3000 eri liiki üle kogu maailma.
Uus!!: Eesti sood ja Parmlased · Näe rohkem »
Pääsusilm
Pääsusilm (Primula farinosa) on nurmenukuliste sugukonda nurmenuku ehk priimula perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Eesti sood ja Pääsusilm · Näe rohkem »
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Eesti sood ja Põder · Näe rohkem »
Põdrasamblik
Põdrasamblik (Cladina) on samblike perekond (või mõnes süsteemis alamperekond).
Uus!!: Eesti sood ja Põdrasamblik · Näe rohkem »
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Uus!!: Eesti sood ja Põhjavesi · Näe rohkem »
Põistarn
Põistarn (Carex vesicaria) on tarna perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Eesti sood ja Põistarn · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Eesti sood ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Piilpart
Piilpart (Anas crecca) on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv veelind.
Uus!!: Eesti sood ja Piilpart · Näe rohkem »
Pinnakate
Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.
Uus!!: Eesti sood ja Pinnakate · Näe rohkem »
Plinius Vanem
Plinius Vanem, XIX sajandi kujutlus. Ühtki kaasaegset kirjeldust pole säilinud. ''Naturalis historia'' Plinius Vanem (Gaius Plinius Secundus; umbes 23 Comum (praegu Como) – 25. august 79 Stabiae), oli vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Eesti sood ja Plinius Vanem · Näe rohkem »
Porosamblik
Porosamblik (Cladonia) on samblike perekond sugukonnast Cladoniaceae.
Uus!!: Eesti sood ja Porosamblik · Näe rohkem »
Primaarproduktsioon
Globaalne mereliste ja maismaaliste fotoautotroofide arvukus 1997. aasta septembrist 2000. aasta augustini. Illustratsioonil on ligikaudne autotroofide biomass vaadeldaval alal Primaarproduktsioon ehk algtoodang ehk esmane toodang (esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu.
Uus!!: Eesti sood ja Primaarproduktsioon · Näe rohkem »
Produktiivsus (bioloogia)
Produktiivsus ehk tootlikkus ehk bioloogiline produktiivsus on biosüsteemi (organismi, koosluse vm) biomassi sünteesimise määr ehk biosüsteemi bioproduktsioonivõime.
Uus!!: Eesti sood ja Produktiivsus (bioloogia) · Näe rohkem »
Pruun sepsikas
Pruun sepsikas (Schoenus ferrugineus) on taimeliik kõrreliste sugukonnast sepsika perekonnast.
Uus!!: Eesti sood ja Pruun sepsikas · Näe rohkem »
Pudeltarn
Pudeltarn (Carex rostrata) on tarna perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Eesti sood ja Pudeltarn · Näe rohkem »
Puhatu soostik
Puhatu soostik asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Uus!!: Eesti sood ja Puhatu soostik · Näe rohkem »
Punajalg-tilder
Punajalg-tilder Punajalg-tilder (Tringa totanus) on kurvitslaste sugukonda tildri perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Eesti sood ja Punajalg-tilder · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Eesti sood ja Raba · Näe rohkem »
Raba-jänesvill
Raba-jänesvill (Trichophorum cespitosum) on lõikheinaliste sugukonda arvatud taimeliik.
Uus!!: Eesti sood ja Raba-jänesvill · Näe rohkem »
Rabakas
Rabakas (Scheuchzeria palustris) on ainus taimeliik rabakaliste sugukonnas.
Uus!!: Eesti sood ja Rabakas · Näe rohkem »
Rabakonn
Rabakonn (Rana arvalis) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Eesti sood ja Rabakonn · Näe rohkem »
Rabamännik
Rabamänd (''Pinus sylvestris'' var. ''nana'') Väätsa looduskaitsealal Järva maakonnas. Rabamännik on kuivendatud looduslik puisraba.
Uus!!: Eesti sood ja Rabamännik · Näe rohkem »
Rabamurakas
Rabamurakas (Rubus chamaemorus L.) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv mitmeaastane kahekojaline rohttaim.
Uus!!: Eesti sood ja Rabamurakas · Näe rohkem »
Rabapistrik
Rabapistrik (Falco peregrinus) on pistriklaste sugukonda kuuluv röövlind.
Uus!!: Eesti sood ja Rabapistrik · Näe rohkem »
Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad
Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad ehk Ramsari (märg)alad on Ramsari konventsiooni alusel kaitstavad märgalad.
Uus!!: Eesti sood ja Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad · Näe rohkem »
Raudtarn
Raudtarn (Carex davalliana) on tarna perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Eesti sood ja Raudtarn · Näe rohkem »
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Eesti sood ja Rebane · Näe rohkem »
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Uus!!: Eesti sood ja Reljeef · Näe rohkem »
Rohe-kärnkonn
Rohe-kärnkonn ehk rohekärnkonn ehk rohekas kärnkonn (Bufo viridis või Pseudepidalea viridis) on kärnkonlaste sugukonda päriskonnaliste seltsi kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Eesti sood ja Rohe-kärnkonn · Näe rohkem »
Rohukonn
Rohukonn Prandi külas Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aasta kevadel Kõrvemaal Rohukonn (Rana temporaria) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Eesti sood ja Rohukonn · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Eesti sood ja Saaremaa · Näe rohkem »
Sakala kõrgustik
Viljandi ürgorule Helme koopad kõrgustiku kaguosas Sammuli rahn kõrgustiku keskosas Sakala kõrgustik on kõrgustik Eestis.
Uus!!: Eesti sood ja Sakala kõrgustik · Näe rohkem »
Sale tarn
Sale tarn (Carex acuta) on tarna perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Eesti sood ja Sale tarn · Näe rohkem »
Siirdesoo
Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal.
Uus!!: Eesti sood ja Siirdesoo · Näe rohkem »
Sinikael-part
Sinikael-part on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Eesti sood ja Sinikael-part · Näe rohkem »
Sinikas
Sinikas (Vaccinium uliginosum) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane kääbuspõõsas.
Uus!!: Eesti sood ja Sinikas · Näe rohkem »
Sirbik
Sirbik (Drepanocladus) on lehtsammalde klassi ja tömpkaanikuliste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Eesti sood ja Sirbik · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Eesti sood ja Soo · Näe rohkem »
Soo-neiuvaip
Soo-neiuvaip (Epipactis palustris) on käpaliste sugukonda neiuvaiba perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Eesti sood ja Soo-neiuvaip · Näe rohkem »
Sookail
Sookail (Rhododendron tomentosum) on kanarbikuliste sugukonda rododendroni perekonda kuuluv kääbuspõõsas.
Uus!!: Eesti sood ja Sookail · Näe rohkem »
Sookaitseala
Sookaitseala on looduskaitsealuse territooriumi tüüp, mis võeti Eestis kasutusele 1981.
Uus!!: Eesti sood ja Sookaitseala · Näe rohkem »
Sookask
Sookask Niitvälja soos Tuuleluud sookasel Sookask (Betula pubescens) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.
Uus!!: Eesti sood ja Sookask · Näe rohkem »
Sookastik
Sookastik (Calamagrostis canescens) on kõrreliste sugukonda kastiku perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Eesti sood ja Sookastik · Näe rohkem »
Sookurg
Sookurg (Grus grus) on kurglaste sugukonda kure perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Eesti sood ja Sookurg · Näe rohkem »
Soomaa
Suvine Soomaa rahvuspark Suurvesi Soomaal Droonivideo Soomaa üleujutusest ja kanuumatkajatest Tõramaa küla juures 2023. aasta aprillis Soomaa on maastikurajoon Edela-Eestis, mis koos Kõrvemaa maastikurajooniga moodustavad Vahe-Eesti maastikuvaldkonna.
Uus!!: Eesti sood ja Soomaa · Näe rohkem »
Soomaa rahvuspark
Droonivideo Soomaa üleujutusest ja kanuumatkajatest Tõramaa küla juures 2023. aasta aprillis Soomaa Suurvesi Soomaal Soomaa rahvuspark on asutatud 8. detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks.
Uus!!: Eesti sood ja Soomaa rahvuspark · Näe rohkem »
Soopihl
Soopihl (Potentilla palustris L. või Comarum palustre L.) on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv 30–90 cm kõrgune mitmeaastane poolpõõsas, mis on Eestis laialt levinud.
Uus!!: Eesti sood ja Soopihl · Näe rohkem »
Suurkoovitaja
Suurkoovitaja Suurkoovitaja muna Suurkoovitaja (Numenius arquata) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Eesti sood ja Suurkoovitaja · Näe rohkem »
Tömbiõiene luga
Tömbiõiene luga Tömbiõiene luga (Juncus subnodulosus) on loaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Eesti sood ja Tömbiõiene luga · Näe rohkem »
Teder
Tedre levila Teder (Lyrurus tetrix) on metsislaste sugukonda tedre perekonda kuuluv kanaline.
Uus!!: Eesti sood ja Teder · Näe rohkem »
Tupp-villpea
Tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) on lõikheinaliste sugukonda villpea perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Eesti sood ja Tupp-villpea · Näe rohkem »
Turbasammal
Turbasammal ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede hõimkonda kuuluv perekond.
Uus!!: Eesti sood ja Turbasammal · Näe rohkem »
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Uus!!: Eesti sood ja Turvas · Näe rohkem »
Tutt-tihane
Tutt-tihane (Parus cristatus (L.), syn. Lophophanes cristatus) on linnuliik tihaslaste sugukonnast tihase perekonnast.
Uus!!: Eesti sood ja Tutt-tihane · Näe rohkem »
Tuttvart
Tuttvart (Aythya fuligula) on keskmise suurusega sukelpart.
Uus!!: Eesti sood ja Tuttvart · Näe rohkem »
Ubaleht
Ubaleht (Menyanthes trifoliata L.) on ubaleheliste sugukonda ubalehe perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Uus!!: Eesti sood ja Ubaleht · Näe rohkem »
Uruhiir
Põld-uruhiir Uruhiir (Microtus) on hamsterlaste sugukonda kuuluv näriliste perekond.
Uus!!: Eesti sood ja Uruhiir · Näe rohkem »
Vaevakask
Vaevakask (Betula nana) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine põõsas.
Uus!!: Eesti sood ja Vaevakask · Näe rohkem »
Vahe-Eesti
Vahe-Eesti on Eesti maastikuvaldkond, mis jääb Lääne- ja Ida-Eesti maastikuvaldkonna vahele.
Uus!!: Eesti sood ja Vahe-Eesti · Näe rohkem »
Valge nokkhein
Valge nokkhein (Rhynchospora alba) on taimeliik kõrreliste sugukonnast nokkheina perekonnast.
Uus!!: Eesti sood ja Valge nokkhein · Näe rohkem »
Valgejänes
Valgejänes (Lepus timidus) on jäneslaste sugukonda jänese perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Eesti sood ja Valgejänes · Näe rohkem »
Valgeraba
Valgeraba on kaitsealune soo Viljandi maakonna loodeosas Soomaa rahvuspargis, asub Raudna ja Lemmjõe vahelisel alal.
Uus!!: Eesti sood ja Valgeraba · Näe rohkem »
Vaskuss
Vaskuss ehk harilik vaskuss (Anguis fragilis) on vaskuslaste sugukonda vaskussi perekonda kuuluv jalutu sisalik.
Uus!!: Eesti sood ja Vaskuss · Näe rohkem »
Väikekoovitaja
Väikekoovitaja Väikekoovitaja muna Väikekoovitaja (Numenius phaeopus) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Eesti sood ja Väikekoovitaja · Näe rohkem »
Väikepistrik
''F. columbarius columbarius'' USA idaosas Väikepistriku muna Väikepistrik (Falco columbarius) on pistriklaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Eesti sood ja Väikepistrik · Näe rohkem »
Vällamägi
Vällamägi on Haanja kõrgustikul asuv Eesti kõrguselt teine küngas.
Uus!!: Eesti sood ja Vällamägi · Näe rohkem »
Veerežiim
Veerežiim ehk hüdroloogiline režiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.
Uus!!: Eesti sood ja Veerežiim · Näe rohkem »
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Uus!!: Eesti sood ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »
