Sisukord
209 suhted: Aavo Mölder, Ahti Kõo, Ain Tähiste, Alar Maarend, Alþingi, Aldo Tamm, Alfa (terrorismivastane eriüksus), Anatolijs Gorbunovs, Andrei Prii, Andres Ammas, Andres Tarand, Andrus Ristkok, Ants Järvesaar, Ants Käärma, Ants Paju, Ants Veetõusme, Arnold Rüütel, Arvo Junti, Atlandi harta, Augustiputš, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Üleminekuperiood (1990–1992), Ülle Aaskivi, Ülo Nugis, Ülo Uluots, ÜRO peasekretär, Balti kett, Baltimaad, Boriss Jeltsin, De facto, Dmitri Jazov, Edgar Savisaar, Edgar Savisaare valitsus, Eesti, Eesti Demokraatlik Liikumine, Eesti haldusjaotus, Eesti keel, Eesti Keskerakond, Eesti Komitee, Eesti Kongress, Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond, Eesti kroon, Eesti lipp, Eesti NSV, Eesti NSV Ülemnõukogu, Eesti NSV Valitsus, Eesti politsei, Eesti president, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, Eesti Vabariigi põhiseadus, ... Laienda indeks (159 rohkem) »
Aavo Mölder
Aavo Mölder, 2012 Aavo Mölder (sündinud 30. märtsil 1944 Vasulas) on eesti põllumajandusjuht ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Aavo Mölder
Ahti Kõo
Ahti Kõo (sündinud 29. märtsil 1952 Otepää rajoonis) on Eesti jurist, kirjanik ja endine poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Ahti Kõo
Ain Tähiste
Ain Tähiste 2011. aastal Ain Tähiste (sündinud 17. oktoobril 1960 Suuremõisas) on Eesti jurist ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Ain Tähiste
Alar Maarend
Alar Maarend (sündinud 26. septembril 1960 Amblas) on eesti poliitik, pedagoog ja Eesti NSV parteitöötaja.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Alar Maarend
Alþingi
Þingvellir, paik, kus loodi Islandi Althing Althing, ka Alþing, Althingi, Alþingi (vanaislandi Alþing, tänapäeva islandi keeles Alþingi) on Islandi parlament, mis loodi 930.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Alþingi
Aldo Tamm
Aldo Tamm (sündinud 23. septembril 1953 Viljandis) on Eesti talupidaja ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Aldo Tamm
Alfa (terrorismivastane eriüksus)
Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse Eriotstarbelise Keskuse Valitsus A (Управление «А» Центра специального назначения Федеральной службы безопасности Российской Федерации, Альфа) on Venemaa FSB terrorismivastane eriüksus, mis moodustati 1974.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Alfa (terrorismivastane eriüksus)
Anatolijs Gorbunovs
Anatolijs Gorbunovs (2015) Anatolijs Gorbunovs (kasutatud ka eesnime Anatolis; sündinud 10. veebruaril 1942) on Läti poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Anatolijs Gorbunovs
Andrei Prii
Andrei Prii (5. oktoober 1938 Mäla küla Muhu saar – 25. detsember 2022) oli eesti poliitik ja majandusjuht.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Andrei Prii
Andres Ammas
Andres Ammas (25. veebruar 1962 Tallinn – 4. aprill 2018) oli eesti poliitik, ajakirjanik, õpetaja ja koolijuht.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Andres Ammas
Andres Tarand
Andres Tarand (sündinud 11. jaanuaril 1940 Tallinnas) on Eesti geograaf, klimatoloog ja poliitik, 1992–1994 keskkonnaminister, 1994–1995 peaminister, 2004–2009 Euroopa Parlamendi liige.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Andres Tarand
Andrus Ristkok
Andrus Ristkok 2011. aastal Andrus Ristkok (sündinud 16. oktoobril 1949 Tartus) on eesti majandusteadlane ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Andrus Ristkok
Ants Järvesaar
Ants Järvesaar 2012. aastal Ants Järvesaar (sündinud 10. oktoobril 1948 Surju vallas Pärnumaal) on eesti põllumees ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Ants Järvesaar
Ants Käärma
Ants Käärma 2011. aastal Ants Käärma (sündinud 4. aprillil 1942 Võitra, Soontaga vald, Pärnumaa) on eesti agronoom ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Ants Käärma
Ants Paju
Ants Paju 2006. aastal Ants Paju esinemas TEDxTallinn konverentsil 2009. aastal Ants Paju (kuni 1955 Ants Valdman; 10. september 1944 Tamsi küla Pajusi vald – 28. juuni 2011) oli Eesti kergejõustiklane, ajakirjanik ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Ants Paju
Ants Veetõusme
Ants Veetõusme 20. augustil 2011 Ants Veetõusme (sündinud 3. mail 1949) on Eesti endine poliitik, rahandus-, äri- ja sporditegelane.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Ants Veetõusme
Arnold Rüütel
Arnold Rüütel (sündinud 10. mail 1928 Laimjala vallas Pahavalla külas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti president aastatel 2001–2006.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Arnold Rüütel
Arvo Junti
Arvo Junti 2011. aastal Arvo Junti (sündinud 17. aprillil 1953 Türil) on eesti jurist ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Arvo Junti
Atlandi harta
Franklin D. Roosevelt ja Winston Churchill laeval Prince of Wales Atlandi harta allkirjastamisel Atlandi harta oli 14. augustil 1941.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Atlandi harta
Augustiputš
Punase väljaku läheduses Augustiputš oli 18.–21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Augustiputš
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
ÜRO 193 liikmesriiki Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgid on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarset laadi rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
Üleminekuperiood (1990–1992)
Üleminekuperiood oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt 1990.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Üleminekuperiood (1990–1992)
Ülle Aaskivi
Ülle Aaskivi (sünninimi Ülle Kiin; 5. detsember 1950 – 17. jaanuar 2007) oli Eesti jurist, poliitik ja riigiametnik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Ülle Aaskivi
Ülo Nugis
Ülo Nugis 2009. aastal Ülo Nugis (28. aprill 1944 Tallinn – 18. november 2011) oli Eesti poliitik ja majandustegelane.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Ülo Nugis
Ülo Uluots
Ülo Uluots (4. veebruar 1930 Jõhvi – 18. juuli 1997) oli eesti tootmisjuht, sõjaajaloolane ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Ülo Uluots
ÜRO peasekretär
ÜRO peasekretär on ÜRO sekretariaadi juhataja, kes tegutseb ühtlasi ÜRO de facto esindaja ja juhina.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja ÜRO peasekretär
Balti kett
Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk Balti ketist osavõtjad Eestis Balti kett Leedus Balti kett (läti Baltijas ceļš 'Balti tee', leedu Baltijos kelias 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade iseseisvustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Balti kett
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Baltimaad
Boriss Jeltsin
Boriss Jeltsin Boriss Nikolajevitš Jeltsin (Борис Николаевич Ельцин) (1. veebruar 1931 Butka küla, Sverdlovski oblast – 23. aprill 2007 Moskva) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president (1991–1999).
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Boriss Jeltsin
De facto
De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja De facto
Dmitri Jazov
Dmitri Jazov (2009) Dmitri Jazov (vene keeles Дмитрий Тимофеевич Язов; 8. november 1923 – 25. veebruar 2020 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane, Nõukogude Liidu marssal (1990), Nõukogude Liidu kaitseminister (1987–1991).
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Dmitri Jazov
Edgar Savisaar
Apollos esitlemas oma raamatu "Tõde Eestist" teist köidet Edgar Savisaar (31. mai 1950 Harku vangla, Harku vald – 29. detsember 2022 Tallinn) oli Eesti poliitik, Eesti NSV peaminister 1990–1991, peaministri kohusetäitja 1991–1992.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Edgar Savisaar
Edgar Savisaare valitsus
Edgar Savisaare valitsus asus ametisse 3. aprillil 1990.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Edgar Savisaare valitsus
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Eesti
Eesti Demokraatlik Liikumine
Eesti Demokraatlik Liikumine (lühend: EDL) oli aastatel 1972–1975 Eesti NSVs tegutsenud vastupanuliikumine, mille eesmärk oli taastada Eesti Vabariik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Eesti Demokraatlik Liikumine
Eesti haldusjaotus
Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Eesti haldusjaotus
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Eesti keel
Eesti Keskerakond
Eesti Keskerakond on Eesti partei, mis loodi 1991.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Eesti Keskerakond
Eesti Komitee
Eesti Komitee oli Eesti Kongressi täidesaatev juhtorgan.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Eesti Komitee
Eesti Kongress
Eesti Kongress oli rahvaalgatuse tulemusel 24. veebruaril 1990 toimunud üle-eestilistel valimistel valitud rahvaesindajatest moodustatud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike esinduskogu.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Eesti Kongress
Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond
Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond (lühend EKDE) oli Eesti erakond aastail 1988–1992.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond
Eesti kroon
Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 1924–1941 ning 1992–2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Eesti kroon
Eesti lipp
20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Eesti lipp
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Eesti NSV
Eesti NSV Ülemnõukogu
Eesti NSV Ülemnõukogu ehk Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu oli NSVL-i näiline Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan aastatel 1940-1941 ja 1944-1990.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Eesti NSV Ülemnõukogu
Eesti NSV Valitsus
Eesti NSV Valitsus oli 25.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Eesti NSV Valitsus
Eesti politsei
Politsei on Eestis siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv täidesaatva riigivõimu institutsioon.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Eesti politsei
Eesti president
Eesti president (institutsiooni ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Eesti president
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu (kuni 8. maini 1990 Eesti NSV XII Ülemnõukogu) oli viimane valitud Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan ning pärast Eesti NSV suveräänsuse deklaratsiooni teine NSV Liidu poolt okupeeritud Eesti territooriumil faktilist võimu omanud kohalik võimuorgan.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
Eesti Vabariigi põhiseadus
Eesti Vabariigi põhiseadus (lühend PS) on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Eesti Vabariigi põhiseadus
Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)
Eesti Vabariigi 1992.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)
Eesti valitsus
Stenbocki maja Eesti valitsus (ametlikult Vabariigi Valitsus) on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan, mis tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Eesti valitsus
Eesti vapp
Suur riigivapp Väike riigivapp Günther Reindorffi Eesti Vabariigi vapi kavand, 1922. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Eesti vapp
Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Eestimaa Kommunistlik Partei
EKP Keskkomitee
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja EKP Keskkomitee
EKP KK esimene sekretär
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär või lühemalt EKP KK esimene sekretär oli EKP KK (varem EK(b)P KK) sekretariaadi juht.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja EKP KK esimene sekretär
Eldur Parder
Eldur Parder (10. august 1928 Tartu – 30. mai 2003) oli eesti poliitik, VIII Riigikogu liige.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Eldur Parder
Enn Leisson
Enn Leisson (lipuga) Riigikogu hoone rõdul 15. mail 1990 Enn Leisson (11. juuli 1942 – 10. juuni 1998) oli eesti poliitik ja ajakirjanik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Enn Leisson
Enn Põldroos
Enn Põldroos ja Nikolai Kormašov 2000. aastalFoto: Jaan Künnap Enn Põldroos (sündinud 21. mail 1933 Tallinnas) on eesti kunstnik ja kirjanik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Enn Põldroos
Enn Tupp
Enn Tupp (2012) Enn Tupp (sündinud 30. oktoobril 1941 Vohnja vallas Virumaal) on eesti pedagoog, sporditegelane, poliitik ja sõjaväelane.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Enn Tupp
Georg Erich Põld
Georg Erich Põld (varem Jüri Põld; sündinud 29. juulil 1952 Kuressaares) on Eesti poliitik ja sporditegelane.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Georg Erich Põld
Glasnost
Glasnost (vene keeles гласность 'avalikkus', 'üldteatavus'; varem on eestikeelse vastena kasutatud sõna avalikustamine) oli Mihhail Gorbatšovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Glasnost
Hanno Schotter
Hanno Schotter 2012. aastal Hanno Schotter (sündinud 14. novembril 1941 Tallinnas) on eesti veterinaararst ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Hanno Schotter
Heino Kostabi
pisi Heino Kostabi (19. mai 1933 Petseri – 22. märts 2021) oli Eesti insener ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Heino Kostabi
Heinz Valk
Heinz Valk 20. augustil 2011 Heinz Valk 2017. aastal Kiek in de Kökis Heinz Valk (õieti Heinrich Valk; sündinud 7. märtsil 1936 Gattšinas) on eesti kunstnik ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Heinz Valk
Heldur Peterson
Heldur Peterson 2012. aastal Heldur Peterson (sündinud 12. jaanuaril 1956 Tartus) on Eesti loomakasvatusteadlane, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 20. Augusti Klubi liige.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Heldur Peterson
Helgi Viirelaid
Helgi Viirelaid (aastani 1958 Helgi Laanemäe; 27. juuli 1935 Tallinn – 23. august 2017) oli eesti pedagoog ja koolijuht ning poliitik, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Helgi Viirelaid
Hillar Eller
Hillar Eller (15. detsember 1939 Kärdla – 22. veebruar 2010 Kärdla) oli eesti poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Hillar Eller
Hillar Kalda
Hillar Kalda (sündinud 6. märtsil 1932 Mallika külas Rõuge vallas) on eesti arst ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Hillar Kalda
Hirvepargi miiting
Hirvepargi miitingu mälestustahvel Lindamäe müüril Hirvepargis, 2011 Hirvepargi miiting oli 23. augustil 1987 Tallinnas Hirvepargis toimunud esimene rahva omaalgatuslik poliitiline meeleavaldus okupeeritud Eestis, mille eesmärgiks oli nõuda avalikult Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ning pakti tagajärgede likvideerimist.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Hirvepargi miiting
Hirvepark
Vaade Hirvepargile Falgi teelt Hirvepark on kaitsealune park Tallinna kesklinnas Toompea nõlva all.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Hirvepark
Ignar Fjuk
Ignar Fjuk 20. augustil 2011 Ignar Fjuk (sündinud 12. märtsil 1953 Tartus) on Eesti arhitekt, poliitik ja õppejõud.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Ignar Fjuk
Illar Hallaste
Illar Hallaste 1988. aastal Illar Hallaste (6. mai 1959 Kohtla-Järve – 27. oktoober 2012 Tallinn) oli eesti vaimulik, poliitik, jurist ja ettevõtja.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Illar Hallaste
Indrek Toome
Indrek Toome (19. september 1943 Tallinn – 28. veebruar 2023) oli Eesti NSV poliitik ja Eesti ettevõtja, ENSV Ministrite Nõukogu esimees aastatel 1988–1990.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Indrek Toome
Interliikumine
Interliikumine, ka Interrinne (ametliku nimega Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine; vene keeles Интернациональное движение трудящихся Эстонской ССР, lühemalt Интердвижение) oli Eestis aastatel 1988–1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Interliikumine
Isemajandava Eesti ettepanek
Ettepanek ajalehes Edasi "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele" ehk IME ettepanek ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Isemajandava Eesti ettepanek
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Island
Jaak Allik
Jaak Allik (sündinud 8. oktoobril 1946 Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu veebisait. Tallinnas) on eesti teatrikriitik, -juht, lavastaja ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Jaak Allik
Jaak Jõerüüt
Jaak Jõerüüt 2012. aastal Jaak Jõerüüt (sündinud 9. detsembril 1947 Tallinnas) on Eesti proosakirjanik, luuletaja, näitekirjanik, diplomaat ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Jaak Jõerüüt
Jaan Kaplinski
Jaan Kaplinski (22. jaanuar 1941 Tartu – 8. august 2021) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, tõlkija ja filosoof.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Jaan Kaplinski
Jaan Lippmaa
Jaan Lippmaa 2011. aastal Jaan Lippmaa (30. märts 1942 Pärnu – 16. november 2021 Pärnu) oli eesti insener ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Jaan Lippmaa
Jüri Kork
Jüri Kork 2012. aastal. Jüri Kork (sündinud 3. augustil 1947 Tartus) on eesti poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Jüri Kork
Jüri Liim
Jüri Liim (sündinud 9. novembril 1940) on endine Eesti poliitik, ajakirjanik ja sportlane.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Jüri Liim
Jüri Rätsep
Jüri Rätsep 2012. aastal Jüri Rätsep (3. juuli 1935 Elva – 1. august 2018) oli eesti jurist, poliitik ja kohtunik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Jüri Rätsep
Jüri Reinson
Jüri Reinson (sündinud 11. septembril 1948 Tõhelas) on eesti poliitik ja majandijuht.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Jüri Reinson
Johannes Kass
Johannes Kass (sündinud 24. mail 1949 Tallinnas) on Eesti poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Johannes Kass
Kaido Kama
Kaido Kama 2012. aastal VI soome-ugri rahvaste maailmakongressil Siófokis Kaido Kama (sündinud 18. detsembril 1957 Viljandis) on Eesti poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Kaido Kama
Kaljo Ellik
Kaljo Ellik (9. mai 1948 Siiksaare, Valjala vald, Saaremaa – 27. märts 2017 Kuressaare) oli Eesti poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Kaljo Ellik
Kalju Koha
Kalju Koha 2011. aastal Kalju Koha (sündinud 16. augustil 1956 Tartus) on eesti poliitik, omavalitsustegelane ja riigiametnik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Kalju Koha
Koit Raud
Koit Raud (sündinud 29. mail 1958) on eesti poliitik ja ajakirjanik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Koit Raud
Laulev revolutsioon
Pika Hermanni torni 24. veebruaril 1989. Jaan Künnapi foto Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987–1991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud ühiskondlik-poliitilisi sündmusi, mis kaasnesid NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi algatatud uuenduspoliitika (perestroika) ja avalikustamisega (glasnost) Nõukogude Liidus.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Laulev revolutsioon
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Läti
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Leedu
Lehte Hainsalu
Lehte Hainsalu 2018. aastal. Foto: Aldo Luud Lehte Hainsalu (aastast 1959 Sööt; sündinud 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas Tartumaal) on Eesti kirjanik ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Lehte Hainsalu
Lembit Arro
Lembit Arro (15. aprill 1930 Raikküla vald – 16. aprill 2022) oli eesti majandijuht ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Lembit Arro
Lennart Meri
Lennart Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2001), Eesti president 1992–2001.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Lennart Meri
Leonid Stolovitš
Leonid Stolovitš (Леонид Наумович Столович; 22. juuli 1929 Leningrad – 4. november 2013 Tartu) oli juudi päritolu venekeelne Eesti filosoof ja luuletaja, Tartu Ülikooli emeriitprofessor.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Leonid Stolovitš
Liia Hänni
Liia Hänni 2011. aastal Liia Hänni (sündinud Liia Juulik; 4. oktoobril 1946 Atla külas Lümanda vallas) on eesti astrofüüsik, ühiskonnategelane ja endine poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Liia Hänni
Loomeliitude ühispleenum
1988.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Loomeliitude ühispleenum
Mai Kolossova
Mai Kolossova 2011. aastal Mai Kolossova (aastani 1963 Mai Pärda; sündinud 19. mail 1937 Tartus) on eesti agronoom, pedagoog, parteitöötaja ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Mai Kolossova
Marju Lauristin
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing andis 28. veebruaril 2014 Marju Lauristinile autasu "Raamatukogude sõber 2013" Marju Lauristin 2010. aastal Marju Lauristin (sündinud 7. aprillil 1940 Tallinnas) on eesti sotsiaalteadlane ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Marju Lauristin
Mart Laar
Mart Laar (sündinud 22. aprillil 1960 Viljandis) on Eesti poliitik, ajaloolane ja kirjanik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Mart Laar
Mart Madissoon
Mart Madissoon 2011. aastal Mart Madissoon (sündinud 27. augustil 1941 Eaveres) on Eesti poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Mart Madissoon
Mati Ahven
Mati Ahven (3. veebruar 1943 Rannu, Tartumaa – 12. veebruar 2022) oli insener-mehaanik, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 20. Augusti Klubi liige.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Mati Ahven
Mihhail Bronštein
Mihhail Bronštein (23. jaanuar 1923, Petrograd – 9. aprill 2022 Genf) oli Eesti majandusteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (1986).
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Mihhail Bronštein
Mihhail Gorbatšov
Mihhail Gorbatšov (vene keeles Михаил Сергеевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; 2. märts 1931 Privolnoje, Põhja-Kaukaasia krai (praegu Stavropoli krai) NSV Liit – 30. august 2022 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Mihhail Gorbatšov
Mikk Titma
Edgar Savisaar, Mikk Titma, Tiit Made ja Siim Kallas 1988. aastal ETV saates seoses Isemajandava Eesti ettepanekuga. Harald Leppiksoni foto Mikk Titma (sündinud 2. novembril 1939 Tallinnas) on eesti sotsioloog.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Mikk Titma
Molotovi-Ribbentropi pakt
Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940 Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Molotovi-Ribbentropi pakt
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo (lühendatult NLKP KK Poliitbüroo, vene keeles Политбюро ЦК КПСС, Политическое бюро ЦК КПСС) oli Keskkomitee valitud Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhtorgan NLKP KK pleenumite vahelisel ajal ning tegutses aastatel 1917–1991.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo
Nõukogude Liidu siseministrite loend
Siin on loetletud Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD) ja Siseministeeriumi (MVD) juhid.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Nõukogude Liidu siseministrite loend
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Nõukogude Liit
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude väeosad Eestis
Siin on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil aastatel 1944–1994 paiknenud NSV Liidu relvajõudude (mille hulka kuulusid Nõukogude armee, NSV Liidu merevägi, NSV Liidu Piirivalve ja NSV Liidu Siseministeeriumi siseväed) väeosade ja nende asukohtade kohta. Nõukogude Eestis oli ligi 800 paigas 1565 sõjaväeobjekti kogupindalaga 87 147 hektarit, mis moodustas ligikaudu 1,9% kogu Eesti territooriumist.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Nõukogude väeosad Eestis
NLKP 27. kongress
NLKP 27. kongressi puhul välja antud Nõukogude Liidu postmark Mihhail Gorbatšov esineb kongressi lõpukõnega. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei 27.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja NLKP 27. kongress
NLKP Keskkomitee
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend: NLKP KK; vene keeles Центральный комитет Коммунистической партии Советского Союза, lühend: ЦК КПСС) valiti NLKP kongressil ning oli kongressidevahelisel ajal NLKP kõrgeim organ, mis juhtis nii kogu partei, ühiskondlike organisatsioonide, majanduse kui ka kohalike parteiorganite tegevust.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja NLKP Keskkomitee
NSV Liidu Kaitseministeerium
NSV Liidu kaitseminister Nikolai Bulganin (1953–1955), hilisem valitsusjuht (1955–1958) NSV Liidu kaitseminister Georgi Žukov (1955–1957) NSV Liidu Kaitseministeerium (vene keeles Министерство обороны СССР) oli aastatel 1953–1991 NSV Liidu relvajõudude riigijuhtimisorgan; kuulus ministeeriumina NSV Liidu Ministrite Nõukogu koosseisu.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja NSV Liidu Kaitseministeerium
NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress
Rahvasaadikute Kongress (vene keeles Съезд народныхдепутатов СССР) oli Nõukogude Liidu viimane kõrgeim riigivõimu organ, mis funktsioneeris 25. maist 1989 kuni 5. septembrini 1991, kui võttis NSV Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi ettepanekul vastu otsuse enda laialisaatmiseks.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress
Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest võeti vastu 20. augustil 1991.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest
Paul-Eerik Rummo
Paul-Eerik Rummo Paul-Eerik Rummo esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 29. mail 2011 Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Paul-Eerik Rummo
Põhiseadus
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Põhiseadus
Põhiseaduse Assamblee
Põhiseaduse Assamblee (esialgse nimega Põhiseaduslik Assamblee. Riigi Teataja) oli taastatud Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud esinduskogu.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Põhiseaduse Assamblee
Peet Kask
Peet Kask (sündinud 21. veebruaril 1948) on eesti füüsik, politoloog ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Peet Kask
Perestroika
Perestroika (vene keeles перестройка 'ümberehitus', 'rekonstruktsioon', 'ümberhäälestamine', 'ümberrivistumine'; eesti kirjakeelne vaste on uutmine) oli NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Perestroika
Pleenum
Pleenum ehk täiskogu on organisatsiooni hääleõiguslike liikmete üldkoosolek.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Pleenum
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Postimees
Priidu Priks
Priidu Priks (sündinud 30. märtsil 1937 Tartus) on energeetik ja poliitik, endine Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Priidu Priks
Rahvarinne
Uus tänav 28 asus 1988–1994 Rahvarinde peakontor. Tänapäeval tähistab seda mälestustahvel maja seinal. Rahvarinne, ametliku nimetusega Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis aastatel 1988–1993.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Rahvarinne
Referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses
Referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses toimus 3. märtsil 1991.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses
Rein Järlik
Rein Järlik 2011. aastal Rein Järlik intervjueerimas Ants Paju (1989) Rein Järlik (kuni 09.02.1937 Ullo Järlik; sündinud 8. oktoobril 1935 Tartus) on Eesti endine poliitik ja ajakirjanik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Rein Järlik
Rein Tamme
Rein Tamme 2012. aastal Rein Tamme (sündinud 28. märtsil 1940 Rakveres) on eesti ehitusinsener ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Rein Tamme
Rein Veidemann
Rein Veidemann (2011) Rein Veidemann (sündinud 17. oktoobril 1946 Pärnus) on eesti kirjandusteadlane, ajakirjanik, kirjanik ja õppejõud.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Rein Veidemann
Riigikogu
Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Riigikogu
Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee
Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (vene keeles Государственный комитет по чрезвычайному положению, ГКЧП) oli kaheksast Nõukogude Liidu kõrgest riigitegelasest koosnenud isehakanud organ, mis püüdis 1991.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Saksamaa
Seadlus
Seadlus on riigipea, valitsuse või riigi muu juhtorgani välja antav seaduse jõuga normatiivne õigusakt või seadusest madalama jõuga rakendusakt.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Seadlus
Siim Kallas
Siim Kallas (sündinud 2. oktoobril 1948 Tallinnas) on Eesti ja Euroopa Liidu poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Siim Kallas
Siseministeerium
Siseministeerium (SiM) on Eesti valitsusasutus, mille töö on tagada, et Eestis oleks turvaline elada.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Siseministeerium
Suveräänsus
Suveräänsus on võim, millel on kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkusastmega.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Suveräänsus
Taasiseseisvumispäev
Vabadussõja mälestussamba ees Tartus, tema taga naiskoor Emajõe Laulikud. 20. august 2012 Rahvas Eesti taasiseseisvumispäeva tähistamisel Tartus. 20. august 2012 Iseseisvuse taastamise päev (ka taasiseseisvumispäev) on Eesti Vabariigi riigipüha, millega igal aastal 20.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Taasiseseisvumispäev
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Tallinn
Tallinna lauluväljak
Lauluväljak laulupeo tuletornist Tallinna lauluväljak on Tallinna laululava ümbritsev puhkeala.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Tallinna lauluväljak
Tallinna teletorn
Tallinna teletorn on ringhäälingusaadete edastamiseks ehitatud rajatis, mis asub Tallinnas Pirita linnaosas.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Tallinna teletorn
Tallinna vanalinna päevad
Tallinna vanalinna päevade reklaam Tallinna vanalinna päevad on suve alguses toimuvad pidustused Tallinna vanalinnas, mida korraldatakse alates 1982.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Tallinna vanalinna päevad
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Tartu
Tartu rahu
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Tartu rahu
Tõnis Mets
Tõnis Mets (sündinud 26. detsembril 1938 Lihula vallas) on eesti agronoom, poliitik ja omavalitsustegelane.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Tõnis Mets
Tõnu Anton
Tõnu Anton (sündinud 26. aprillil 1953 Pärnus) on Eesti ekspoliitik, pangandustegelane ja riigikohtunik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Tõnu Anton
Tõnu Saarman
Tõnu Saarman 2012. aastal Tõnu Saarman (sündinud 16. mail 1948 Kuldres) on eesti poliitik ja agronoom.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Tõnu Saarman
Teet Kallas
Teet Kallas (sündinud 6. aprillil 1943 Tallinnas) on eesti kirjanik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Teet Kallas
Tiit Käbin
Tiit Käbin (12. mai 1937 Puka – 5. märts 2011) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Tiit Käbin
Tiit Made
Tiit Made (sündinud 13. märtsil 1940 Tallinnas) on Eesti majandusteadlane, ajakirjanik, publitsist ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Tiit Made
Toomas Kork
Toomas Kork 2012. aastal Toomas Kork (sündinud 20. november 1945 Tartus) on Eesti ühiskonnategelane, põllumajandustegelane ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Toomas Kork
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Toompea
Trivimi Velliste
Trivimi Velliste 2016 Grenaderimäel juulis 2008 Trivimi Velliste (sündinud 4. mail 1947 Tartus) on Eesti poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Trivimi Velliste
Tunne Kelam
Vabadussõja võidusamba avamisel 23. juunil 2009 Tunne Kelam, 2010 Tunne Kelam 2007. aastal Hirvepargis Tunne-Väldo Kelam (a-ni 1959 Tunne-Väldo Sink; sündinud 10. juulil 1936 Taheva vallas) on Eesti poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Tunne Kelam
Uno Anton
Uno Anton (4. aprill 1942 Suislepa – 19. aprill 2012) oli eesti majandijuht ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Uno Anton
Uno Ugandi
Uno Ugandi 2011. aastal Uno Ugandi (kuni 4. jaanuarini 1936 Uno Jürgenson; 22. juuni 1931 Tallinn – 18. mai 2020) oli eesti arst ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Uno Ugandi
Vabaduse väljak
Jaani kirik Vabaduse väljak on esindusväljak Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Vabaduse väljak
Vaino Väljas
Vaino Väljas (sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas Emmaste vallas) on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Vaino Väljas
Valeri Kois
Valeri Kois (sündinud 10. juunil 1950 Tallinnas) on Eesti poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Valeri Kois
Vello Leito
Vello Leito (sündinud 25. augustil 1941 Iisakus) on Eesti poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Vello Leito
Vene NFSV
Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Vene NFSV
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Venemaa
Venemaa president
Venemaa Föderatsiooni president (vene keeles президент Российской Федерации) on Venemaa riigipea.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Venemaa president
Venemaa relvajõud
Venemaa Föderatsiooni relvajõud (vene keeles Вооружённые силы Российской Федерации) on Venemaa sõjavägi, mille koosseisu kuuluvad maaväed, õhu- ja kosmosejõud, sõjalaevastik ja eri väeliigid: õhudessantvägi, kosmoseväed, strateegilised raketiväed, erioperatsioonijõud ning relvajõudude tagalateenistus.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Venemaa relvajõud
Viktor Palm
Viktor Palm (17. september 1926 Tartu"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide – 23. jaanuar 2010 Tartu) oli Eesti keemik ja poliitik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Viktor Palm
Villu Jürjo
Villu Jürjo (2013) Villu Jürjo (sündinud 12. novembril 1950 Türil) on eesti luterlik vaimulik.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Villu Jürjo
Vilniuse teletorn
Vilniuse teletorn (leedu: Vilniaus televizijos bokštas) on 326,5 meetri kõrgune torn Leedus Vilniuse Karoliniškėsi linnaosas.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Vilniuse teletorn
Vilniuse veresaun
Leedulane Leedu lipuga Nõukogude tanki T-80 ees 13. jaanuaril 1991 Ristid rünnaku ohvrite memoriaalil Vilniuse teletorni juures (2008) Vilniuse veresaun toimus 11.–13. jaanuaril 1991, mil Leedu iseseisvuse toetajad kaitsesid Vilniuse teletorni ning neid ründasid NSV Liidu sõjaväeüksuste, sealhulgas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee eriüksuse Alfa sõdurid.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Vilniuse veresaun
Vytautas Landsbergis
Vytautas Landsbergisveebruaris 2014 Vytautas Landsbergisveebruaris 2004 Vytautas Landsbergisveebruaris 2004 Vytautas Landsbergis (sündinud 18. oktoobril 1932 Kaunases) on Leedu poliitik, pianist ja muusikateadlane.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja Vytautas Landsbergis
1. märts
1.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 1. märts
11. september
11.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 11. september
11. veebruar
11.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 11. veebruar
12. jaanuar
12.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 12. jaanuar
13. jaanuar
13.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 13. jaanuar
14. jaanuar
14.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 14. jaanuar
16. november
16.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 16. november
17. september
17.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 17. september
18. detsember
18.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 18. detsember
19. august
19.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 19. august
1974
1974.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 1974
1979
1979.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 1979
1980
1980.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 1980
1988
1988.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 1988
1991
1991.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 1991
1992
1992.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 1992
1992. aasta Eesti presidendivalimised
1992.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 1992. aasta Eesti presidendivalimised
1992. aasta Eesti rahareform
Ühekroonine pangatäht Üherublane pangatäht 1992.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 1992. aasta Eesti rahareform
1992. aasta põhiseaduse referendum
1992.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 1992. aasta põhiseaduse referendum
1994
1994.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 1994
20. Augusti Klubi
20. Augusti Klubi liikmed Toompea lossi valges saalis 20. augustil 2005 20.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 20. Augusti Klubi
20. augusti mälestuskivi
Ants Veetõusme kõnelemas 20. augusti mälestuskivi juures 20.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 20. augusti mälestuskivi
20. september
20.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 20. september
21. august
21.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 21. august
22. august
22.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 22. august
23. juuli
23.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 23. juuli
24. august
24.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 24. august
25. jaanuar
25.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 25. jaanuar
26. juuli
26.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 26. juuli
28. oktoober
28.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 28. oktoober
3. märts
3.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 3. märts
30. juuli
30.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 30. juuli
30. märts
30.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 30. märts
31. august
31.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 31. august
6. detsember
6.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 6. detsember
6. september
6.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 6. september
76. kaardiväe õhudessantdiviis
Pihkva 76.
Vaata Eesti taasiseseisvumine ja 76. kaardiväe õhudessantdiviis
Tuntud ka kui Eesti iseseisvuse taastamine, Eesti isesisvuse taastamine.
, Eesti Vabariigi põhiseadus (1992), Eesti valitsus, Eesti vapp, Eestimaa Kommunistlik Partei, EKP Keskkomitee, EKP KK esimene sekretär, Eldur Parder, Enn Leisson, Enn Põldroos, Enn Tupp, Georg Erich Põld, Glasnost, Hanno Schotter, Heino Kostabi, Heinz Valk, Heldur Peterson, Helgi Viirelaid, Hillar Eller, Hillar Kalda, Hirvepargi miiting, Hirvepark, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Indrek Toome, Interliikumine, Isemajandava Eesti ettepanek, Island, Jaak Allik, Jaak Jõerüüt, Jaan Kaplinski, Jaan Lippmaa, Jüri Kork, Jüri Liim, Jüri Rätsep, Jüri Reinson, Johannes Kass, Kaido Kama, Kaljo Ellik, Kalju Koha, Koit Raud, Laulev revolutsioon, Läti, Leedu, Lehte Hainsalu, Lembit Arro, Lennart Meri, Leonid Stolovitš, Liia Hänni, Loomeliitude ühispleenum, Mai Kolossova, Marju Lauristin, Mart Laar, Mart Madissoon, Mati Ahven, Mihhail Bronštein, Mihhail Gorbatšov, Mikk Titma, Molotovi-Ribbentropi pakt, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo, Nõukogude Liidu siseministrite loend, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Nõukogude väeosad Eestis, NLKP 27. kongress, NLKP Keskkomitee, NSV Liidu Kaitseministeerium, NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress, Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest, Paul-Eerik Rummo, Põhiseadus, Põhiseaduse Assamblee, Peet Kask, Perestroika, Pleenum, Postimees, Priidu Priks, Rahvarinne, Referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses, Rein Järlik, Rein Tamme, Rein Veidemann, Riigikogu, Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksamaa, Seadlus, Siim Kallas, Siseministeerium, Suveräänsus, Taasiseseisvumispäev, Tallinn, Tallinna lauluväljak, Tallinna teletorn, Tallinna vanalinna päevad, Tartu, Tartu rahu, Tõnis Mets, Tõnu Anton, Tõnu Saarman, Teet Kallas, Tiit Käbin, Tiit Made, Toomas Kork, Toompea, Trivimi Velliste, Tunne Kelam, Uno Anton, Uno Ugandi, Vabaduse väljak, Vaino Väljas, Valeri Kois, Vello Leito, Vene NFSV, Venemaa, Venemaa president, Venemaa relvajõud, Viktor Palm, Villu Jürjo, Vilniuse teletorn, Vilniuse veresaun, Vytautas Landsbergis, 1. märts, 11. september, 11. veebruar, 12. jaanuar, 13. jaanuar, 14. jaanuar, 16. november, 17. september, 18. detsember, 19. august, 1974, 1979, 1980, 1988, 1991, 1992, 1992. aasta Eesti presidendivalimised, 1992. aasta Eesti rahareform, 1992. aasta põhiseaduse referendum, 1994, 20. Augusti Klubi, 20. augusti mälestuskivi, 20. september, 21. august, 22. august, 23. juuli, 24. august, 25. jaanuar, 26. juuli, 28. oktoober, 3. märts, 30. juuli, 30. märts, 31. august, 6. detsember, 6. september, 76. kaardiväe õhudessantdiviis.