Kiiremini kui brauser!
181 suhted: Abja mõis, Aleksander I, Aleksander II, Asehalduskord, Aurik, Ärkamisaeg, Õigeusu kirik, Õpetatud Eesti Selts, Balti kubermangud, Balti raudtee, Carl Robert Jakobson, Eesti ajalugu, Eesti Aleksandrikool, Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti Heategev Selts, Eesti Kirjameeste Selts, Eesti lähiajalugu, Eesti lipp, Eesti varauusaeg, Eestimaa kubermang, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa talurahvaseadused, Esimene maailmasõda, Estonia (selts), Friedrich Reinhold Kreutzwald, Gregoriuse kalender, Hugo Treffneri Gümnaasium, I üldlaulupidu, Jaan Tõnisson, Järelärkamisaeg, Jätkusuutlik areng, Jüripäev, Johann Voldemar Jannsen, Juliuse kalender, Juuru kihelkond, Kalevipoeg, Kapitalism, Kihelkonnakohus, Kitsarööpmeline raudtee Eestis, Kodukariõigus, Kolm isamaa kõnet, Koormis, Kose-Uuemõisa mõis, Kose-Uuemõisa sõda, Kreenholmi Manufaktuur, Krimmi eestlased, Krimmi sõda, Kuuendikumaa, Lübeck, Liivimaa kubermang, ..., Liivimaa talurahvaseadused, Linda (laevasõiduselts), Linnavalitsus, Liviko, Luterlus, Maapäev (rüütelkond), Mahtra mõis, Mahtra sõda, Marahwa Näddala-Leht, Napoleoni sõjad, Narva, Noor-Eesti, Omandiõigus, Omavalitsus, Otepää, Otepää kihelkond, Paldiski, Pant, Pärisorjus, Pärnu Postimees, Pühajärve mõis, Pühajärve sõda, Peterburi, Peterburi patrioodid, Postimees, Rahvuslus, Rent, Riia asehaldurkond, Sakala, Tallinna asehaldurkond, Tallinna linnavolikogu, Tallinna merelahing, Tallinna Reaalkool, Tallinna–Viljandi rongiliin, Talu, Talude päriseksostmine, Talupoeg, Tapa–Tartu raudteelõik, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Eesti Põllumeeste Selts, Tartu Hoiu-laenuühistu, Teoorjus, Tosno, Usuvahetusliikumine, Uus turg, Valga–Ruhja–Pärnu raudtee, Vallakohus, Vallaseadus, Vallasvara, Vanemuine (selts), Vene keel, Venemaa keiser, Venemaa keisririigi 1897. aasta rahvaloendus, Venemaa Keisririik, Venestamine, Venestusaeg, Viin (jook), Viinamonopol, Viljandi, 1. juuli, 16. juuni, 16. oktoober, 1783, 1790, 18. sajand Eestis, 1802, 1804, 1805, 1809, 1812, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda, 1814, 1816, 1819, 1821, 1831, 1838, 1840, 1841, 1845, 1849, 1853, 1854, 1856, 1857, 1858, 1861, 1863, 1864, 1864. aasta palvekirjaaktsioon, 1865, 1866, 1868, 1869, 1870, 1871, 1876, 1877, 1878, 1879, 1880, 1881, 1882, 1883, 1884, 1887, 1888, 1889, 1895, 1896, 1897, 19. detsember, 19. sajand, 19. sajand Eestis, 1900, 1902, 1904, 1905, 1905. aasta revolutsioon, 1905. aasta revolutsioon Eestis, 1918, 20. sajand Eestis, 22. oktoober, 23. mai, 23. märts, 24. veebruar, 29. oktoober, 4. aprill, 4. juuni, 6. juuli. Laienda indeks (131 rohkem) »
Abja mõis
Abja mõisa peahoone Abja mõis (saksa keeles Abia) oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaal.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Abja mõis · Näe rohkem »
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Aleksander I · Näe rohkem »
Aleksander II
Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Aleksander II · Näe rohkem »
Asehalduskord
Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Asehalduskord · Näe rohkem »
Aurik
Soome aurik Ukkopekka Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikaks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Aurik · Näe rohkem »
Ärkamisaeg
Ärkamisaeg (ka rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine, rahvuslik liikumine) oli 19.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Ärkamisaeg · Näe rohkem »
Õigeusu kirik
Rumeenia õigeusu kiriku peakirik Õigeusu kristlaste protsentuaalne jaotus riigiti Õigeusu kirik (ka ortodoksne kirik; vananenud nimetus ka kreeka-katoliku kirik, mida tänapäeval kasutatakse hoopis teise kiriku kohta) ehk Püha Üleilmne Apostlik-Õigeusu Kirik on 1054.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Õigeusu kirik · Näe rohkem »
Õpetatud Eesti Selts
Õpetatud Eesti Selts (lühend ÕES; saksa keeles Gelehrte Estnische Gesellschaft, lühend GEG) on vanim Eesti teadusselts.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Õpetatud Eesti Selts · Näe rohkem »
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18. sajandist kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Balti kubermangud · Näe rohkem »
Balti raudtee
Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Balti raudtee · Näe rohkem »
Carl Robert Jakobson
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu – 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik, muusik ja pedagoog.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Carl Robert Jakobson · Näe rohkem »
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »
Eesti Aleksandrikool
Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 1888–1906 Põltsamaa kihelkonnas Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Eesti Aleksandrikool · Näe rohkem »
Eesti Üliõpilaste Selts
Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp Eesti Üliõpilaste Seltsi vapp Eesti Üliõpilaste Selts (lühend EÜS) on akadeemiline meesorganisatsioon.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Eesti Üliõpilaste Selts · Näe rohkem »
Eesti Heategev Selts
Eesti Heategev Selts oli 1880.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Eesti Heategev Selts · Näe rohkem »
Eesti Kirjameeste Selts
Eesti Kirjameeste Selts (lühend EKmS) oli Viljandis asutatud ning Tartus aastail 1872–1893 tegutsenud kirjanduslik ja kultuuriline selts.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Eesti Kirjameeste Selts · Näe rohkem »
Eesti lähiajalugu
Eesti lähiajalooks nimetatakse perioodi Eesti ajaloos alates 20. sajandi algusest.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Eesti lähiajalugu · Näe rohkem »
Eesti lipp
20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Eesti lipp · Näe rohkem »
Eesti varauusaeg
dominioonid 1658. aastal Eesti varauusaeg on Eesti ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Eesti varauusaeg · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Eestimaa talurahvaseadused
Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis reguleerisid talurahva õigusi ja kohustusi.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Eestimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Estonia (selts)
Maja, kus 1870. aastatel tegutses laulu- ja mänguselts "Estonia" Estonia on aastal 1865 asutatud laulu- ja mänguselts.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Estonia (selts) · Näe rohkem »
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Friedrich Reinhold Kreutzwald, ka (kuni 1817 Friedrich Reinhold Reinholdsohn (vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Friedrich Reinhold Kreutzwald · Näe rohkem »
Gregoriuse kalender
paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »
Hugo Treffneri Gümnaasium
Hugo Treffneri portree. Johann Köleri õlimaal, 1886. Eesti Kunstimuuseum Hugo Treffneri Gümnaasium (lühend HTG) on Tartus asuv gümnaasium.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Hugo Treffneri Gümnaasium · Näe rohkem »
I üldlaulupidu
I üldlaulupidu toimus 30. juunil–2. juulil (vkj 18.–20. juunil) 1869.
Uus!!: Eesti uusaeg ja I üldlaulupidu · Näe rohkem »
Jaan Tõnisson
Jaan Tõnisson (10.vkj / 22. detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – ? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Jaan Tõnisson · Näe rohkem »
Järelärkamisaeg
Järelärkamisaeg on 19.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Järelärkamisaeg · Näe rohkem »
Jätkusuutlik areng
Säästev areng ehk jätkusuutlik areng (vahel ka kestlik areng või tasakaalustatud areng) (inglise keeles sustainable development) on mõiste, mida tavaliselt määratletakse kui arenguteed, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadusi ja püüdlusi, seadmata seejuures ohtu tulevaste põlvkondade samalaadseid huve.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Jätkusuutlik areng · Näe rohkem »
Jüripäev
Jüripäev on 23. aprillil ning see on 303.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Jüripäev · Näe rohkem »
Johann Voldemar Jannsen
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai (vkj 4.mai) 1819 Vana-Vändra vald – 13. juuli (vkj 1. juuli) 1890 Tartu) oli eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Johann Voldemar Jannsen · Näe rohkem »
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Uus!!: Eesti uusaeg ja Juliuse kalender · Näe rohkem »
Juuru kihelkond
Juuru kihelkond (lühend Juu, saksa keeles Kirchspiel Jörden) oli kihelkond ajaloolisel Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Juuru kihelkond · Näe rohkem »
Kalevipoeg
"Kalevipoeg" on 19.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Kalevipoeg · Näe rohkem »
Kapitalism
Kapitalism on tänapäeval valdav majandussüsteem Kapitalism on tootmisvahendite eraomandusel põhinev, lisaväärtuse või kasumi suurendamisele suunatud majandussüsteem.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Kapitalism · Näe rohkem »
Kihelkonnakohus
Kihelkonnakohus (saksa keeles Gemeindegericht, Kirchspielgericht) oli 19. sajandil Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud kohus, mis tegeles talurahva kaebustega ja oli talurahvakohtu üks osa.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Kihelkonnakohus · Näe rohkem »
Kitsarööpmeline raudtee Eestis
Raudteed Baltikumis 1902. aastal Kitsarööpmeline raudtee Eestis oli 19. sajandil ja 20. sajandil Eestimaa ja Liivimaa kubermangus ehitatud piirkondlik või tööstusettevõtete majandustegevuseks rajatud kitsarööpmeline raudteetaristu.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Kitsarööpmeline raudtee Eestis · Näe rohkem »
Kodukariõigus
Kodukariõigus (saksa keeles Hauszuchtrecht) oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Kodukariõigus · Näe rohkem »
Kolm isamaa kõnet
Kolm isamaakõnet on Carl Robert Jakobsoni kolm propagandakõnet, mis toimusid 1868.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Kolm isamaa kõnet · Näe rohkem »
Koormis
Koormis (ebasoovitatav termin: koormatis) on kohustus kellegi kasuks.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Koormis · Näe rohkem »
Kose-Uuemõisa mõis
Graniitobeliskid Kose-Uuemõisa mõisa peahoone Kose-Uuemõisa mõis (saksa keeles Nova Curia, hiljem Neuenhof) oli rüütlimõis Harjumaal Kose kihelkonnas.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Kose-Uuemõisa mõis · Näe rohkem »
Kose-Uuemõisa sõda
Kose-Uuemõisa sõda (ka: Kose-Uuemõisa ülestõus) oli 1805.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Kose-Uuemõisa sõda · Näe rohkem »
Kreenholmi Manufaktuur
Kreenholmi Manufaktuuri Georgi vabriku hoone Kreenholmi Manufaktuur oli aastatel 1857–2010 tegutsenud tekstiilitööstusettevõte, mis rajati Eestimaa kubermangus Joala mõisas Kreenholmi saarele.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Kreenholmi Manufaktuur · Näe rohkem »
Krimmi eestlased
Krimmi eestlased oli 19.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Krimmi eestlased · Näe rohkem »
Krimmi sõda
Krimmi sõda (Venemaal ka Idasõda ehk Восточная война, türgi keeles Kırım Savaşı) ehk Kümnes Vene-Türgi sõda oli oktoobrist 1853 kuni märtsini 1856 kestnud sõda, mille Venemaa keisririik kaotas Prantsusmaa, Suurbritannia, Osmanite riigi ja Piemonte-Sardiinia liidule.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Krimmi sõda · Näe rohkem »
Kuuendikumaa
Kuuendikumaa on maa, mis võeti taludelt ära ja anti mõisade käsutusse Eestimaa kubermangus 1856.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Kuuendikumaa · Näe rohkem »
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Lübeck · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa talurahvaseadused
Liivimaa talurahvaseadused olid 19.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Liivimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »
Linda (laevasõiduselts)
Linda oli aastail 1879–1893 tegutsenud Eesti laevasõiduselts.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Linda (laevasõiduselts) · Näe rohkem »
Linnavalitsus
Linnavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse (linna) võimuorgan, mis teostab oma haldusalas olevas linnas täitevvõimu.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Linnavalitsus · Näe rohkem »
Liviko
AS Liviko on Eesti suurim alkoholitootmisettevõte.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Liviko · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Luterlus · Näe rohkem »
Maapäev (rüütelkond)
Maapäev oli Läänemere kubermangude rüütlimõisavaldajate (Asehalduskorra sisseseadmisest, 1783. aastast ka lihtsalt mõisaomanike) kokkutulek, rüütelkonna piirkondlik kõrgeim organ, mis lahendas aadli seisuslikke ja kohaliku omavalitsuse küsimusi, valmistas ette talurahvaseadusi jne.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Maapäev (rüütelkond) · Näe rohkem »
Mahtra mõis
Mahtra mõis (saksa keeles Machters) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Mahtra mõis · Näe rohkem »
Mahtra sõda
Mahtra sõda oli Eestimaa talupoegade ja Vene karistussalklaste vaheline kokkupõrge 2./14. juunil 1858 Mahtra mõisas Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Mahtra sõda · Näe rohkem »
Marahwa Näddala-Leht
Ajalehe Marahwa Näddala-Leht päismik Marahwa Näddala-Leht oli aastatel 1821–1823 ja 1825 Tartus ilmunud ajaleht, mida trükiti peale Tartu hiljem ka Pärnus ja Riias.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Marahwa Näddala-Leht · Näe rohkem »
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Narva · Näe rohkem »
Noor-Eesti
pisi Noor-Eesti oli kirjanduslik rühmitus Eestis.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Noor-Eesti · Näe rohkem »
Omandiõigus
Omandiõigus on isikul olev õiguslik võim asja üle.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Omandiõigus · Näe rohkem »
Omavalitsus
Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Omavalitsus · Näe rohkem »
Otepää
Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Otepää · Näe rohkem »
Otepää kihelkond
Otepää kirik Otepää kihelkond (lühend Ote; kirikukihelkond, tolleaegses saksa keeles Kirchspiel Odenpäh in Kreis Dorpat, Odenpä) oli kihelkond, mis asus ajaloolisel Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Otepää kihelkond · Näe rohkem »
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Paldiski · Näe rohkem »
Pant
Pant ehk pandiõigus on piiratud asjaõigus, mille alusel isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Pant · Näe rohkem »
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Pärisorjus · Näe rohkem »
Pärnu Postimees
Perno Postimees ehk Näddalileht, esmanumbri (5. juuni 1857) esileht Pärnu Postimees on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Pärnumaal.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Pärnu Postimees · Näe rohkem »
Pühajärve mõis
Pühajärve mõisa peahoone Pühajärve mõis (saksa keeles Heiligensee, kuni 1836. aastani Wollust) oli rüütlimõis Otepää kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Pühajärve mõis · Näe rohkem »
Pühajärve sõda
Pühajärve sõjaks nimetatakse 1841.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Pühajärve sõda · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Peterburi · Näe rohkem »
Peterburi patrioodid
Peterburi patrioodid (kirjanduses ka Peterburi patriootide ring) olid 1850ndate lõpust kuni 1870ndateni Peterburis tegutsenud eestlastest haritlaste ühendus.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Peterburi patrioodid · Näe rohkem »
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Postimees · Näe rohkem »
Rahvuslus
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Rahvuslus · Näe rohkem »
Rent
Rent (ka renditasu, rendimaks, rendimakse) on tasu, mida rendile (üürile) võtja peab aineliste väärtuste kasutamise eest maksma teisele isikule (üüriandjale, rentijale).
Uus!!: Eesti uusaeg ja Rent · Näe rohkem »
Riia asehaldurkond
Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Riia asehaldurkond · Näe rohkem »
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Sakala · Näe rohkem »
Tallinna asehaldurkond
Tallinna asehaldurkond Tallinna asehaldurkond (vene keeles Ревельское наместничество, saksa keeles Revalschen Statthalterschaft) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Eestimaal.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Tallinna asehaldurkond · Näe rohkem »
Tallinna linnavolikogu
Tallinna linnavolikogu on Tallinna linna omavalitsusorgan (volikogu).
Uus!!: Eesti uusaeg ja Tallinna linnavolikogu · Näe rohkem »
Tallinna merelahing
Tallinna merelahing oli Vene-Rootsi sõja ajal 13. mail 1790 toimunud merelahing, mille käigus Balti laevastik Vassili Tšitšagovi juhtimisel võitis Rootsi laevastikku.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Tallinna merelahing · Näe rohkem »
Tallinna Reaalkool
Tallinna Reaalkool on gümnaasium Tallinnas, mis on asutatud 1881.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Tallinna Reaalkool · Näe rohkem »
Tallinna–Viljandi rongiliin
Tallinna–Viljandi rongiliin on rongiliin Eestis.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Tallinna–Viljandi rongiliin · Näe rohkem »
Talu
Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Talu · Näe rohkem »
Talude päriseksostmine
Vidriku talu Vägeva külas Jõgevamaal, kunagise Selli rüütlimõisa aladel Talude päriseksostmine oli 19.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Talude päriseksostmine · Näe rohkem »
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Talupoeg · Näe rohkem »
Tapa–Tartu raudteelõik
Tapa–Tartu raudteelõik on 112,5 km pikkune raudtee Eestis, mis hargneb Tapalt kagusuunas Tallinna–Narva raudteest ja lõpeb Tartu raudteejaamas.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Tapa–Tartu raudteelõik · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Eesti Põllumeeste Selts
Tartu Eesti Põllumeeste Selts (lühend TEPS, ka Eesti Põllumeeste Selts Tartus) oli eesti põllumehi ühendav selts; ühtlasi eesti vanim.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Tartu Eesti Põllumeeste Selts · Näe rohkem »
Tartu Hoiu-laenuühistu
Tartu Hoiu-laenuühistu on 2006.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Tartu Hoiu-laenuühistu · Näe rohkem »
Teoorjus
Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Teoorjus · Näe rohkem »
Tosno
Tosno (soome Tusina) on linn Venemaa Leningradi oblastis, Tosno rajooni keskus.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Tosno · Näe rohkem »
Usuvahetusliikumine
Usuvahetusliikumine (uuemas ajalookirjutuses ka kirikuvahetusliikumine, rahvapäraselt keisri usku minek) oli 1840. aastatel Liivimaa kubermangus ja 1880. aastatel Eestimaa kubermangu läänepoolsetel aladel aset leidnud sotsiaalne protestiliikumine, mille käigus siirdus märkimisväärne osa nende alade maaelanikkonnast õigeusku.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Usuvahetusliikumine · Näe rohkem »
Uus turg
Uus turg (saksa keeles Neuer Markt) oli Tallinna kesklinnas aastatel 1896–1948 tegutsenud kaubanduspiirkond.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Uus turg · Näe rohkem »
Valga–Ruhja–Pärnu raudtee
Valga–Ruhja–Pärnu raudtee oli Liivimaa kubermangus aastatel 1895–1896 rajatud raudtee, esimene Esimese Juurdeveoraudteede Seltsi kitsarööpmeline raudtee Eestis.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Valga–Ruhja–Pärnu raudtee · Näe rohkem »
Vallakohus
Vallakohus (saksa Gemeindegericht) oli seisuslik madalama astme talurahvakohus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus ning hiljem eestkoste- ja hoolekandeasutus Eesti Vabariigis.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Vallakohus · Näe rohkem »
Vallaseadus
Vallaseadus ehk vallakogukonnaseadus oli aastatel 1866–1917 Balti kubermangudes kehtinud seadus (Ma koggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele: Ria-, Tallinna- ja Kuramale. 19. veebruarist 1866.), mis muu hulgas reglementeeris vallasiseseid mõisnike ja talupoegade vahelisi suhteid.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Vallaseadus · Näe rohkem »
Vallasvara
Vallasvara (ka liikuvvara, mobiliaarid, moobiilne vara) on juriidilisele või füüsilisele isikule kuuluv vara, mille moodustavad vallasasjad; ühtlasi ka nende vallasasjadega seotud varalised õigusedUno Mereste, 2003.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Vallasvara · Näe rohkem »
Vanemuine (selts)
Vanemuise Selts on ühendus, mis tegeles algul peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega, hiljem lisandus ka näitemäng.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Vanemuine (selts) · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Venemaa keisririigi 1897. aasta rahvaloendus
Rahvaloenduse blanketi esimene lehekülg. Sellist blanketti kasutati Kiievi kubermangus Venemaa keisririigi 1897.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Venemaa keisririigi 1897. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Venestamine
Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Venestamine · Näe rohkem »
Venestusaeg
Aleksander II Venestusaeg (ka venestamisaeg) oli 19.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Venestusaeg · Näe rohkem »
Viin (jook)
pitsis Viin ehk vodka on kange alkohol, mida valmistatakse teraviljast või kartulist. Alkoholi sisaldav jook, mis koosneb veest ja etanoolist.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Viin (jook) · Näe rohkem »
Viinamonopol
Viinamonopol (harvemini ka alkoholimonopol) on ainuõigus kaubelda alkohoolsete jookide ja piiritusega.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Viinamonopol · Näe rohkem »
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Eesti uusaeg ja Viljandi · Näe rohkem »
1. juuli
1.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1. juuli · Näe rohkem »
16. juuni
16.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 16. juuni · Näe rohkem »
16. oktoober
16.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 16. oktoober · Näe rohkem »
1783
1783.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1783 · Näe rohkem »
1790
1790.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1790 · Näe rohkem »
18. sajand Eestis
18.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 18. sajand Eestis · Näe rohkem »
1802
1802.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1802 · Näe rohkem »
1804
1804.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1804 · Näe rohkem »
1805
1805.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1805 · Näe rohkem »
1809
1809.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1809 · Näe rohkem »
1812
1812.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1812 · Näe rohkem »
1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda · Näe rohkem »
1814
1814.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1814 · Näe rohkem »
1816
1816.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1816 · Näe rohkem »
1819
1819.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1819 · Näe rohkem »
1821
1821.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1821 · Näe rohkem »
1831
1831.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1831 · Näe rohkem »
1838
1838.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1838 · Näe rohkem »
1840
1840.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1840 · Näe rohkem »
1841
1841.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1841 · Näe rohkem »
1845
1845.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1845 · Näe rohkem »
1849
1849.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1849 · Näe rohkem »
1853
1853.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1853 · Näe rohkem »
1854
1854.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1854 · Näe rohkem »
1856
1856.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1856 · Näe rohkem »
1857
1857.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1857 · Näe rohkem »
1858
1858.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1858 · Näe rohkem »
1861
1861.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1861 · Näe rohkem »
1863
1863.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1863 · Näe rohkem »
1864
1864.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1864 · Näe rohkem »
1864. aasta palvekirjaaktsioon
1864.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1864. aasta palvekirjaaktsioon · Näe rohkem »
1865
1865.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1865 · Näe rohkem »
1866
1866.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1866 · Näe rohkem »
1868
1868.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1868 · Näe rohkem »
1869
1869.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1869 · Näe rohkem »
1870
1870.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1870 · Näe rohkem »
1871
1871.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1871 · Näe rohkem »
1876
1876.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1876 · Näe rohkem »
1877
1877.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1877 · Näe rohkem »
1878
1878.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1878 · Näe rohkem »
1879
1879.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1879 · Näe rohkem »
1880
1880.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1880 · Näe rohkem »
1881
1881.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1881 · Näe rohkem »
1882
1882.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1882 · Näe rohkem »
1883
1883.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1883 · Näe rohkem »
1884
1884.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1884 · Näe rohkem »
1887
1887.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1887 · Näe rohkem »
1888
1888.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1888 · Näe rohkem »
1889
1889.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1889 · Näe rohkem »
1895
1895.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1895 · Näe rohkem »
1896
1896.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1896 · Näe rohkem »
1897
1897.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1897 · Näe rohkem »
19. detsember
19.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 19. detsember · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 19. sajand · Näe rohkem »
19. sajand Eestis
19.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 19. sajand Eestis · Näe rohkem »
1900
1900.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1900 · Näe rohkem »
1902
1902.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1902 · Näe rohkem »
1904
1904.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1904 · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1905 · Näe rohkem »
1905. aasta revolutsioon
Ilja Repin, ''17. oktoober 1905'' 1905.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1905. aasta revolutsioon · Näe rohkem »
1905. aasta revolutsioon Eestis
1905.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1905. aasta revolutsioon Eestis · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 1918 · Näe rohkem »
20. sajand Eestis
20.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 20. sajand Eestis · Näe rohkem »
22. oktoober
22.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 22. oktoober · Näe rohkem »
23. mai
23.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 23. mai · Näe rohkem »
23. märts
23.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 23. märts · Näe rohkem »
24. veebruar
24.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 24. veebruar · Näe rohkem »
29. oktoober
29.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 29. oktoober · Näe rohkem »
4. aprill
4.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 4. aprill · Näe rohkem »
4. juuni
4.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 4. juuni · Näe rohkem »
6. juuli
6.
Uus!!: Eesti uusaeg ja 6. juuli · Näe rohkem »
