Sisukord
148 suhted: Aadlilipkond, Aleksander I, Aleksander III, Assessor, Asutav Kogu, August Wilhelm Hupel, Avalik-õiguslik juriidiline isik, Balti eraseadus, Balti erikord, Balti Hertsogiriik, Balti provintsiaalseadustik, Balti Rüütelkondade Liit, Berend von Wetter-Rosenthal, Budberg, Carl Arvid von Klingspor, Carl Friedrich Wilhelm Russwurm, Deklaratsioon, Eduard von Dellingshausen, Eduard von Fock, Eduard von Stackelberg, Eesti keskaeg, Eesti Maakrediitselts, Eesti uusaeg, Eesti varauusaeg, Eestimaa, Eestimaa aadlilipkond, Eestimaa ülemmaakohus, Eestimaa Üldkasulik Ühing, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa kubermang, Eestimaa kuberner, Eestimaa Maapäev, Eestimaa Provintsiaalmuuseum, Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Eestimaa rüütelkonna arhiiv, Eestimaa rüütelkonna hoone, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Eestimaa talurahvaseadused, Erik XIV, Fideikomiss, Friedrich Georg von Bunge, Friedrich Theodor Paul von der Osten-Sacken, Genealoogia, Grünewaldt, Harju-Viru rüütelkond, Harjumaa, Igelström, Iggaüks, Jakob Georg von Berg, ... Laienda indeks (98 rohkem) »
- Balti aadel
- Eestimaa aadlikud
Aadlilipkond
Aadlilipkond (varem eesti keeles aadlilipp) oli aadli poolt ülal peetav regulaarväeüksus Rootsis ja mõnes teises riigis.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Aadlilipkond
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Aleksander I
Aleksander III
Aleksander III, Ivan Kramskoi portree Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, pärines Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Aleksander III
Assessor
Assessor on kollegiaalse kohtu-, haldus- või kirikuorgani kaasistuja.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Assessor
Asutav Kogu
Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Asutav Kogu
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja August Wilhelm Hupel
Avalik-õiguslik juriidiline isik
Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides).
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Avalik-õiguslik juriidiline isik
Balti eraseadus
Balti eraseadus (lühend BES, nimetatud ka Balti eraseadustik, tsiviilseadustik; saksa keeles Liv-, Est- und Curländisches Privatrecht) oli Balti provintsiaalõiguse kolmas jagu, mis kehtestati 1865.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Balti eraseadus
Balti erikord
Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Balti erikord
Balti Hertsogiriik
Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Balti Hertsogiriik
Balti provintsiaalseadustik
Balti provintsiaalseadustik (ka Balti provintsiaalõigus, lühend BPS; saksa keeles Provinzialrecht der Ostseegouvernements) oli 19.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Balti provintsiaalseadustik
Balti Rüütelkondade Liit
Balti Rüütelkondade Liit (saksa Verband der Baltischen Ritterschaften e. V.) on pärast Teist maailmasõda, 1949.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Balti Rüütelkondade Liit
Berend von Wetter-Rosenthal
Berend Hermann Otto von Wetter-Rosenthal (venepäraselt Boris von Wetter-Rosenthal; 8. november 1874 Tallinn – 10. märts 1940 Wartheland) oli Eesti advokaat ning ettevõtja.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Berend von Wetter-Rosenthal
Budberg
Budberg oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Budberg
Carl Arvid von Klingspor
Carl Arvid von Klingspor (30. märts 1829 Säby, Södermanland – 15. juuni 1903 Näsby, Södermanland) oli rootsi sõjaväelane (major), heraldik ja genealoog.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Carl Arvid von Klingspor
Carl Friedrich Wilhelm Russwurm
Carl Friedrich Wilhelm Russwurm (25. november 1812 Ratzeburg, Saksamaa – 5. veebruar 1883 Tallinn) oli saksa rahvusest Eesti ajaloolane, etnograaf ja folklorist.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Carl Friedrich Wilhelm Russwurm
Deklaratsioon
Deklaratsioon on ametlik või pidulik avaldus.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Deklaratsioon
Eduard von Dellingshausen
Eduard von Dellingshausen Eduard Julius Alexander von Dellingshausen (31. märts 1863 Tallinn – 9. juuli 1939 Potsdam) oli Eestimaa poliitik, Eestimaa rüütelkonna peamees aastatel 1902–1918.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Eduard von Dellingshausen
Eduard von Fock
Eduard von Fock. August Georg Wilhelm Pezoldi litograafia. Paul Alexander Eduard von Fock (5. jaanuar 1799 (vkj 25. detsember 1798) Tapa mõis – 29. juuni (vkj 17. juuni) 1884 Sagadi mõis) oli Eestimaa aadlik, Sagadi mõisnik.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Eduard von Fock
Eduard von Stackelberg
Vabahärra Eduard Otto Emil Karl Adam von Stackelberg (6. (vkj)/18. november 1867 Repniku mõis Virumaa – 7. aprill 1943 München Saksa Riik) oli Stackelbergide suguvõssa kuulunud Eestimaa provintsiaalpoliitik ja mõisnik.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Eduard von Stackelberg
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Eesti keskaeg
Eesti Maakrediitselts
Eestimaa Aadli Krediitkassa (saksa keeles Estländische Adelige Güter-Kreditkasse, Estländische Adelige Credit-Kasse, Estlandischer Adeliger Güter-Credit-Verein, vene keeles Эстляндское дворянское кредитное общество) oli aastatel 1802–1940 Tallinnas tegutsenud finantsasutus.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Eesti Maakrediitselts
Eesti uusaeg
Eesti uusaeg on Eesti ajaloo periood, mil Eesti alal kujunes eestlaste rahvuslik eneseteadvus ning arenes välja kapitalistlik majandussüsteem.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Eesti uusaeg
Eesti varauusaeg
dominioonid 1658. aastal Eesti varauusaeg on Eesti ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Eesti varauusaeg
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Eestimaa
Eestimaa aadlilipkond
Eestimaa aadlilipkond (rootsi keeles Estländska adelsfanan) oli Eestimaal tegutsenud regulaarväeüksus (aadlilipkond).
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Eestimaa aadlilipkond
Eestimaa ülemmaakohus
Eestimaa ülemmaakohus (saksa keeles Estländisches Oberlandgericht, vene keeles Эстляндский оберландгерихт, ka Эстляндский верхний земский суд, eesti keeles Eestimaa Landstuakohus) oli kõrgeim seisuslik maa- ja aadlikohtuasutus Eestimaal XIII sajandi 1.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Eestimaa ülemmaakohus
Eestimaa Üldkasulik Ühing
Eestimaa Üldkasulik Ühing (Estländischer Gemeinnütziger Verband) oli Eestimaa rüütelkonna järglasorganisatsioon, mis tegutses Eestis aastail 1919–1939.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Eestimaa Üldkasulik Ühing
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Eestimaa hertsogkond
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Eestimaa kubermang
Eestimaa kuberner
Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Eestimaa kuberner
Eestimaa Maapäev
Eestimaa Maapäev, ka Eestimaa Rüütelkonna Maapäev (saksa keeles Landtag der Estländischen Ritterschaft), oli 16.–17.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Eestimaa Maapäev
Eestimaa Provintsiaalmuuseum
Ungern-Sternbergide palee Toompeal, kus aastatel 1911-1946 asus Eestimaa Provintsiaalmuuseum (Kohtu 6, ehitatud 1865–1868, arhitekt Martin Gropius) Eestimaa Provintsiaalmuuseum (ka: Tallinna Provintsiaalmuuseum) oli 1842.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Eestimaa Provintsiaalmuuseum
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Eestimaa rüütelkonna arhiiv
Eestimaa rüütelkonna arhiiv (lühend ERÜA) oli Eestimaa rüütelkonna all olnud rüütelkonnaga seonduvaid dokumente hoidev arhiiv.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Eestimaa rüütelkonna arhiiv
Eestimaa rüütelkonna hoone
Eestimaa rüütelkonna hoone on Eestimaa rüütelkonnale kuulunud hoone Tallinnas Toompeal.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Eestimaa rüütelkonna hoone
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Eestimaa talurahvaseadused
Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis reguleerisid talurahva õigusi ja kohustusi.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Eestimaa talurahvaseadused
Erik XIV
Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Erik XIV
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Fideikomiss
Friedrich Georg von Bunge
Friedrich Georg von Bunge Friedrich Georg von Bunge (13. märts (vana kalendri järgi 1. märts) 1802 Kiiev – 9. aprill 1897 Wiesbaden) oli baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane ja publitsist.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Friedrich Georg von Bunge
Friedrich Theodor Paul von der Osten-Sacken
Parun Friedrich Theodor Paul von der Osten-Sacken (24. august (vkj 12. august) 1880 Jelgava – 25. juuli 1934 Riia) oli Eesti baltisaksa ajaloolane, arhivist ja pedagoog.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Friedrich Theodor Paul von der Osten-Sacken
Genealoogia
Genealoogia on ajaloo abiteadus, mis uurib sugukondade, perekondade ja nende üksikliikmete põlvnemist ja sugupuid.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Genealoogia
Grünewaldt
Grünewaldt on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Grünewaldt
Harju-Viru rüütelkond
Harju-Viru rüütelkond oli Põhja-Eesti (Eestimaa) vasallide korporatsioon 13., 14., 15., 16. sajandil, Eestimaa rüütelkonna eelkäija.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Harju-Viru rüütelkond
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Harjumaa
Igelström
Igelström (rootsi keeles Igelström, vene keeles Игельстрем) on Rootsi päritolu aadlisuguvõsa.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Igelström
Iggaüks
Iggaüks oli 1802.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Iggaüks
Jakob Georg von Berg
Jakob Georg von Berg (Venemaal tuntud kui Jakov Antonovitš Berg, vene keeles Яков Антонович Берг) (12. (ukj 23. juuli) 1760 Tallinn – 28. mai (ukj 9. juuni) 1844 Tallinn) oli Eestimaa rüütelkonna ja omavalitsustegelane.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Jakob Georg von Berg
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Järvamaa
Johan III
Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Johan III
Kapitulatsioon
Kapitulatsioon (ka akordpunktid) tähendab tingimusi, millele vastavalt antakse kindlus või maa-ala üle piirajatele või millega see soovib end üle anda.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Kapitulatsioon
Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg
Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternbergi haud Noarootsi kalmistul Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg (23. jaanuar / 3. veebruar 1773 Paslepa mõis – 30. märts 1830 Pürksi mõis) oli Eestimaa maalikunstnik, vabahärra.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Karl XI
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Karl XII
Kihelkonnakohus
Kihelkonnakohus (saksa keeles Gemeindegericht, Kirchspielgericht) oli 19. sajandil Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud kohus, mis tegeles talurahva kaebustega ja oli talurahvakohtu üks osa.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Kihelkonnakohus
Kiriku plats
Kiriku plats on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Kiriku plats
Kohtu tänav (Tallinn)
Kohtu tänav on Tallinna vanalinnas, Toompeal Vanalinna Toompea asumis asuv tänav.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Kohtu tänav (Tallinn)
Korporatsioon
Korporatsioon on mitmes riigis (näiteks USA-s) ettevõtteliik (corporation), mis sarnaneb Eesti äriõiguses kõige enam aktsiaseltsiga.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Korporatsioon
Kuramaa rüütelkond
Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Kuramaa rüütelkond
Kuuda leprosoorium
Kuuda leprosoorium oli pidalitõbiste hooldusasutus (leprosoorium) Läänemaal Märjamaa vallas Kuudal.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Kuuda leprosoorium
Kvoorum
Kvoorum on koosolekul osalejate arv, mis on vajalik selleks, et koosolek oleks otsustusvõimeline.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Kvoorum
Lai tänav (Tallinn)
Lai tänav on Tallinna vanalinna üks vanemaid tänavaid, mida on mainitud juba 1314.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Lai tänav (Tallinn)
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Läänemaa
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Läänemereprovintsid
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Liivimaa rüütelkond
Liivimaa talurahvaseadused
Liivimaa talurahvaseadused olid 19.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Liivimaa talurahvaseadused
Maaparandus
Maaparandus ehk melioratsioon on pinnase, veetingimuste või maastiku eesmärgipärane ümbertegemine.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Maaparandus
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Mõis
Moritz Brandis
Moritz Brandis (ka Moritz Brandes, Mauritius Brandis; u 1550 Naumburg – u 1604) oli Eestimaa ülemmaakohtu ja rüütelkonna sekretär, ning kroonik.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Moritz Brandis
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Nõukogude Venemaa
Nikolai I
thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 Gattšina palee – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Nikolai I
Nordische Miscellaneen
"Nordische Miscellaneen" ("Põhjamaade mistsellid") on 18. sajandi lõpus Baltikumis ilmunud üldteaduslik jätkväljaanne.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Nordische Miscellaneen
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Põhja-Eesti
Philipp von Krusenstiern
Philipp von Krusenstiern Philipp von Krusenstiern (Filip Krusenstjerna (Krusenstierna), 1649. aastani Philipp Crusius (Philipp Cruse); 21. aprill vkj / 1. mai 1597/98 Eisleben, Saksi-Anhalt – 31. märts vkj / 10. aprill 1676 Tallinn) oli Rootsi riigiametnik, jurist, diplomaat ja poliitik.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Philipp von Krusenstiern
Pikk tänav
Pikk tänav Mustpeade hoonega ja Kanuti Gildi majaga, vaadatuna Olevimäe poolt 19. sajandi keskel väravatorni suunas 21. sajandi alguses Pikk tänav on Tallinna vanalinnas, Kesklinna linnaosas asuv tänav.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Pikk tänav
Pontus De la Gardie
Vabahärra Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht, Jakob De la Gardie ja Johan De la Gardie isa.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Pontus De la Gardie
Raad
raekoda Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Raad
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Rüütlimõis
Reinhold von Wistinghausen
Reinhold Alexander Christian von Wistinghausen; 20.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Reinhold von Wistinghausen
Riesenkampff
Riesenkampff, hiljem Rosenkampff, ka Riesenkampff gen.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Riesenkampff
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Rootsi
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Rootsi kuningas
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Saksa keel
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Saksa ordu
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Saksa ordu kõrgmeister
Samson von Himmelstjerna
Samson von Himmelstjerna (allikates ka Samson-Himmelstjerna) oli aadlisuguvõsa.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Samson von Himmelstjerna
Sündik
Sündik on Eestis kõrgem ametnik, kes tegeleb õigusalaste küsimustega.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Sündik
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Seisus
Seisuste kaotamise seadus
Seisuste kaotamise seadus oli Eesti Asutavas Kogus 9. juunil 1920 vastu võetud ja sama aasta 27.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Seisuste kaotamise seadus
Staël von Holstein
Staël von Holsteini vapikilp Stael von Holsteini aadli- ja parunivapp Staël von Holstein on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Staël von Holstein
Stackelberg
Stackelberg on Rootsi, Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Stackelberg
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Suur reduktsioon
Suurgildi hoone
pisi Tuulelipp hoone katusel Suurgildi hoone on Tallinna vanalinnas asuv ehitis, kus tegutses keskajal kaupmehi ühendav Tallinna Suurgild.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Suurgildi hoone
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Taani
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Tallinn
Tallinna Börsikomitee
Tallinna Börsikomitee oli Tallinna Börsiseltsi juhtorgan, mis asutati 1872.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Tallinna Börsikomitee
Tallinna linnusekohus
Tallinna linnusekohus (saksa keeles Revaler Burggericht) oli Tallinnas Rootsi ajal tegutsenud kohus.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linnusekohus
Teoorjus
Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Teoorjus
Territoriaalseisus
Territoriaalseisus oli korporatiivne riigivalitsuslikku võimu kandev seisus.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Territoriaalseisus
Tiit Saare
Tiit Saare (1. september 1956 Väike-Pungerja küla, Pagari külanõukogu, Jõhvi rajoon – 24. september 2017) oli eesti ajaloolane, heraldik ja ajalooõpetaja.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Tiit Saare
Toomas Hiio
Toomas Hiio 2011. aastal Toomas Hiio (sündinud 1. juunil 1965) on Eesti ajaloolane.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Toomas Hiio
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Toompea
Vakuraamat
Vakuraamat Hiiumaalt (1612) Vakuraamat oli talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Vakuraamat
Vallakohus
Vallakohus (saksa Gemeindegericht) oli seisuslik madalama astme talurahvakohus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus ning hiljem eestkoste- ja hoolekandeasutus Eesti Vabariigis.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Vallakohus
Vallasvara
Vallasvara (ka liikuvvara, mobiliaarid, moobiilne vara) on juriidilisele või füüsilisele isikule kuuluv vara, mille moodustavad vallasasjad; ühtlasi ka nende vallasasjadega seotud varalised õigusedUno Mereste, 2003.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Vallasvara
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Vasall
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Vene keel
Vene-Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Vene-Liivi sõda
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Venemaa keiser
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Virumaa
Wilhelm von Wrangell
Wilhelm von Wrangell Parun Wilhelm Peter Georg Adolf von Wrangell (25. november 1831 Novoarhangelsk, Alaska – 24. aprill / 6. mai 1894 Baden-Baden) oli Eestimaa rüütelkonna tegelane ja mõisnik.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Wilhelm von Wrangell
Zöge von Manteuffel
Zöge von Manteuffel, ka Zoege von Manteuffel, Manteuffel gen.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja Zöge von Manteuffel
1252
1252.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1252
13. sajand
13.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 13. sajand
1350
1350.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1350
1546
1546.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1546
1561
1561.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1561
1584
1584.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1584
1597
1597.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1597
1650
1650.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1650
1699
1699.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1699
1712
1712.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1712
1780
1780.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1780
1789
1789.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1789
1796
1796.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1796
1802
1802.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1802
1804
1804.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1804
1845
1845.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1845
1864
1864.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1864
1902
1902.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1902
1911
1911.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1911
1914
1914.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1914
1917
1917.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1917
1920
1920.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1920
1960
1960.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1960
1967
1967.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1967
1999
1999.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 1999
20. märts
20.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 20. märts
2006
2006.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 2006
23. mai
23.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 23. mai
27. jaanuar
27.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 27. jaanuar
4. juuni
4.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 4. juuni
6. juuni
6.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 6. juuni
9. juuni
9.
Vaata Eestimaa rüütelkond ja 9. juuni
Vaata ka
Balti aadel
- Alexander von Benckendorff
- Balti Rüütelkondade Liit
- Balti aadel
- Baltisches Wappenbuch
- Clodt von Jürgensburg
- Eestimaa rüütelkond
- Freytag von Loringhoven
- Friedrich Georg von Bunge
- Gerhard Gustav Ludvig von Maydell
- Gerhard von Tiesenhausen
- Harald von Bosse
- Johann Freitag von Loringhofe
- Karl Wilhelm von Toll
- Karl von Bistram
- Liivimaa rüütelkond
- Margarethe von Wrangell (keemik)
- Nikolai von Glehn
- Otto Heinrich Igelström
- Otto von Bistram
- Pontus Brevern de la Gardie
- Wolter von Plettenberg
Eestimaa aadlikud
- Balti Rüütelkondade Liit
- Balti aadel
- Eestimaa rüütelkond
- Eestimaa rüütelkonna hoone
- Eric Stenbock
- Friedrich Georg von Bunge
- Hans Reinhold von Fersen
- Jakob De la Gardie
- Johann von Uexküll (surnud 1583)
- Liivimaa rüütelkond
- Magnus
- Nikolai von Glehn