Sarnasusi Eesti ja Eestirand
Eesti ja Eestirand on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Šotimaa, Eesti kroon, Metsavennad, Neeme Järvi, Postimees, Punaarmee, Soome, Tallinn, Wehrmacht.
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Šotimaa ja Eesti · Šotimaa ja Eestirand ·
Eesti kroon
Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 1924–1941 ning 1992–2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.
Eesti ja Eesti kroon · Eesti kroon ja Eestirand ·
Metsavennad
Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.
Eesti ja Metsavennad · Eestirand ja Metsavennad ·
Neeme Järvi
Estonia talveaias (2013) XXV üldlaulupeol (juuli 2009) Neeme Järvi (kuni aastani 1940 Neeme Jööts; sündinud 7. juunil 1937) on eesti dirigent.
Eesti ja Neeme Järvi · Eestirand ja Neeme Järvi ·
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Eesti ja Postimees · Eestirand ja Postimees ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Eesti ja Punaarmee · Eestirand ja Punaarmee ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Eesti ja Soome · Eestirand ja Soome ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti ja Tallinn · Eestirand ja Tallinn ·
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ja Eestirand ühist
- Millised on sarnasused Eesti ja Eestirand
Võrdlus Eesti ja Eestirand
Eesti on 809 suhted, samas Eestirand 54. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 1.04% = 9 / (809 + 54).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ja Eestirand. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: