Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Eestirand

Index Eestirand

Eestirand oli 1910.

54 suhted: Aegna (reisi-kaubaaurik), Arved Engmaa, Asbest, Aurik, Šotimaa, Ülema asetäitja poliitalal, Baaslaev, Boris Nelke, Dumbarton, Eesti, Eesti kroon, Eesti Kunstimuuseum, Eestirand (külmutuslaev), Eestiranna mälestuspaik, Hävitaja, Hüdrograafialaev, Idarinne (Teine maailmasõda), Island, Jäämurdja, Juminda miinilahing, Junkers Ju 87, Kalalaev, Kaubalaev, Keri, Kolonel, Kroonlinn, Luftwaffe, Mati Õun, Metsavennad, Miinitraaler, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Neeme (Jõelähtme), Neeme Järvi, Norra meri, Ohvitser, Paljassaare sadam, Päästepaat, Peterburi, Postimees, Prangli, Punaarmee, Riigistamine, Soome, Tallinn, Tallinna Laevaühisus, Tanker, Vapper (aurulaev), Vrakk, Wehrmacht, 1910, ..., 1941, 1946, 1948, 24. august. Laienda indeks (4 rohkem) »

Aegna (reisi-kaubaaurik)

Aegna plakatil Aegna oli Eesti reisi-kaubalaev, mis sõitis enne teist maailmasõda Tallinna – Helsingi liinil, laeva omanik oli Gustav Sergo & Ko.

Uus!!: Eestirand ja Aegna (reisi-kaubaaurik) · Näe rohkem »

Arved Engmaa

Arved-Johannes Engmaa VR I/3 ja VR II/3 (kuni 1935. aastani Arved Engmann; 19. detsember 1890 Tallinn Eestimaa – 5. märts 1947 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Uus!!: Eestirand ja Arved Engmaa · Näe rohkem »

Asbest

Asbestiks nimetatavad mineraalid esinevad pikkade painduvate kiududena Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale.

Uus!!: Eestirand ja Asbest · Näe rohkem »

Aurik

Soome aurik Ukkopekka Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikaks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini.

Uus!!: Eestirand ja Aurik · Näe rohkem »

Šotimaa

Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.

Uus!!: Eestirand ja Šotimaa · Näe rohkem »

Ülema asetäitja poliitalal

Ülema asetäitja poliitalal. See amet eeldas tähelepanelikkust ja head mälu.

Uus!!: Eestirand ja Ülema asetäitja poliitalal · Näe rohkem »

Baaslaev

Üks maailma suuremaid baaslaevu: Vsevolod Sibirtsev Vladivostokis sadamas (2015). Baaslaev (ka ujuvbaas või emalaev) on avamerel tegutsevaid püügiekspeditsioone teenindav laev.

Uus!!: Eestirand ja Baaslaev · Näe rohkem »

Boris Nelke

Eestiranna meeskonnaliikmeid 1930-ndail. Ees keskel kapten Boris Nelke Boris Cirandi Nelke (10. juuni 1899 Vihula – 15. märts 1972 Örebro) oli eesti laevakapten.

Uus!!: Eestirand ja Boris Nelke · Näe rohkem »

Dumbarton

Dumbarton on linn Šotimaa läänerannikul Clyde'i jõe põhjakaldal kohas, kus Leveni jõgi sellesse suubub.

Uus!!: Eestirand ja Dumbarton · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Eestirand ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti kroon

Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 1924–1941 ning 1992–2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.

Uus!!: Eestirand ja Eesti kroon · Näe rohkem »

Eesti Kunstimuuseum

Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919.

Uus!!: Eestirand ja Eesti Kunstimuuseum · Näe rohkem »

Eestirand (külmutuslaev)

Eestirand 2 oli/on 1990.

Uus!!: Eestirand ja Eestirand (külmutuslaev) · Näe rohkem »

Eestiranna mälestuspaik

Hauaplats ja dolomiidist hauasammas Eestiranna mälestuspaik on Harju maakonnas Pranglil Idaotsa külas asuv mälestuspaik, millega meenutatakse II maailmasõja ajal uppunud aurulaeva Eestirand.

Uus!!: Eestirand ja Eestiranna mälestuspaik · Näe rohkem »

Hävitaja

USA mereväe Arleigh Burke-klassi hävitaja (2008) Hävitaja (lühend esmanimetusest torpeedopaatide hävitaja) on iseseisva opereerimisvõimega ja suure autonoomsusega kiirekäiguline lahinguotstarbeline avamere sõjalaev, mis on mõeldud võitluseks vastase pealveelaevadega, allveelaevadega ja lennuvahenditega.

Uus!!: Eestirand ja Hävitaja · Näe rohkem »

Hüdrograafialaev

Eesti Veeteede Ameti moodne mõõdistuslaev Jakob Prei Prantsuse poilaev tegevuses Hüdrograafialaev on veealade laevatatavuse korraldamiseks vajalike (ehk hüdrograafia-) tööde läbiviimiseks mõeldud laev või abilaev.

Uus!!: Eestirand ja Hüdrograafialaev · Näe rohkem »

Idarinne (Teine maailmasõda)

Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.

Uus!!: Eestirand ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »

Island

Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Uus!!: Eestirand ja Island · Näe rohkem »

Jäämurdja

Tarmo'' 2012. aastal Vanasadamas Päästelaev Tasuja 1970. aastal jääd läbimas Suur Tõll 1928. aastal Jäämurdja (ka jäälõhkuja) on tugevdatud eridisainiga kere ja võimsa jõuseadmega suure manööverdusvõimega laev laevaliikluse tagamiseks jääkattega veekogudel.

Uus!!: Eestirand ja Jäämurdja · Näe rohkem »

Juminda miinilahing

Juminda miinilahing (ehk Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast) oli merelahing Teise maailmasõja Idarindel Soome lahel Juminda poolsaare lähedal 1941.

Uus!!: Eestirand ja Juminda miinilahing · Näe rohkem »

Junkers Ju 87

Junkers Ju 87 ehk Stuka (Sturzkampfflugzeug) oli Saksamaa ühemootoriline täismetallkonstruktsiooniga monoplaan, Luftwaffe taktikaline sööstpommituslennuk teises maailmasõjas.

Uus!!: Eestirand ja Junkers Ju 87 · Näe rohkem »

Kalalaev

Kalalaevu Miiduranna sadamas 2015 Kalalaev ehk püügilaev on kala, mereloomade või muude veeorganismide püügiks, aga ka vastuvõtuks, töötlemiseks ja transpordiks mõeldud laev.

Uus!!: Eestirand ja Kalalaev · Näe rohkem »

Kaubalaev

Kiirendatud video kaubalaeva teekonnast ning laadimistes-lossimistest ümber maakera Kaubalaev sadamas Kaubalaev (hol vrachtschip, sks frachtschiff - "prahilaev") on laev, mis on ehitatud kaupade või muu lasti veoks.

Uus!!: Eestirand ja Kaubalaev · Näe rohkem »

Keri

Keri (rootsi keeles Kockskär) on Harju maakonnas Viimsi vallas asuv saar Soome lahes.

Uus!!: Eestirand ja Keri · Näe rohkem »

Kolonel

Kolonel on sõjaväeline auaste paljudes riikides, sealhulgas Eesti kaitseväes.

Uus!!: Eestirand ja Kolonel · Näe rohkem »

Kroonlinn

Laevastiku katedraal ja igavene tuli Kroonlinnas, mai 2005 Kroonlinn on Peterburi haldusalasse kuuluv linn, mis asub Soome lahe idaosas Kotlini saarel.

Uus!!: Eestirand ja Kroonlinn · Näe rohkem »

Luftwaffe

Luftwaffe on Saksamaa Bundeswehri lennuväe nimetus.

Uus!!: Eestirand ja Luftwaffe · Näe rohkem »

Mati Õun

Mati Õun raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Mati Õun (sündinud 17. juulil 1942 Tallinnas) on eesti sõjaajaloo raamatute autor ja sporditegelane.

Uus!!: Eestirand ja Mati Õun · Näe rohkem »

Metsavennad

Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.

Uus!!: Eestirand ja Metsavennad · Näe rohkem »

Miinitraaler

Endine Frauenlob-klassi miinitraaler eksponaadina Lennusadamas Miinitraali makett Miinitraaler (ka traaler) on veeteede, sadamate ja muu akvatooriumi meremiinidest puhastamiseks ja leitud meremiinide hävitamiseks valmistatud sõjalaev.

Uus!!: Eestirand ja Miinitraaler · Näe rohkem »

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.

Uus!!: Eestirand ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Näe rohkem »

Neeme (Jõelähtme)

Neeme on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.

Uus!!: Eestirand ja Neeme (Jõelähtme) · Näe rohkem »

Neeme Järvi

Estonia talveaias (2013) XXV üldlaulupeol (juuli 2009) Neeme Järvi (kuni aastani 1940 Neeme Jööts; sündinud 7. juunil 1937) on eesti dirigent.

Uus!!: Eestirand ja Neeme Järvi · Näe rohkem »

Norra meri

Norra meri Atlandi ookeani kirdeosas Norra meri on Atlandi ookeani osa.

Uus!!: Eestirand ja Norra meri · Näe rohkem »

Ohvitser

Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.

Uus!!: Eestirand ja Ohvitser · Näe rohkem »

Paljassaare sadam

Paljassaare sadam (sadama kood: EE PAS) on ASi Tallinna Sadam koosseisu kuuluv sadam, mis asub Tallinna lahe ääres Paljassaare poolsaarel Paljassaare tee 28.

Uus!!: Eestirand ja Paljassaare sadam · Näe rohkem »

Päästepaat

Päästepaadid laeva pardal Estonia päästepaat peale laeva uppumist Päästepaat on uppumise või muu ohuolukorra puhul inimeste päästmiseks ette nähtud uppumatu paat või mootorpaat.

Uus!!: Eestirand ja Päästepaat · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: Eestirand ja Peterburi · Näe rohkem »

Postimees

Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.

Uus!!: Eestirand ja Postimees · Näe rohkem »

Prangli

Prangli (saksa Wrangelsholm, rootsi Wrangö) on saar Põhja-Eestis Soome lahes.

Uus!!: Eestirand ja Prangli · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Uus!!: Eestirand ja Punaarmee · Näe rohkem »

Riigistamine

Riigistamine ehk natsionaliseerimine on protsess, mille läbi riik omandab eraomanikele kuuluva vara.

Uus!!: Eestirand ja Riigistamine · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Eestirand ja Soome · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Eestirand ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna Laevaühisus

AS Tallinna Laevaühisus oli aastatel 1911–1950 tegutsenud laevandusettevõte.

Uus!!: Eestirand ja Tallinna Laevaühisus · Näe rohkem »

Tanker

Punkerdustanker "Keila" Tanker ehk vedellastilaev on kaubalaev, mida kasutatakse vedellasti - kõige sagedamini vedelkütuste, eriti nafta -, aga ka kemikaalide, vedeldatud gaasi, toiduõli ja muu vedellasti vedamiseks.

Uus!!: Eestirand ja Tanker · Näe rohkem »

Vapper (aurulaev)

Vapper oli aurulaev, mis ehitati Esimese maailmasõja eel Inglismaal ja osteti hiljem Eestisse.

Uus!!: Eestirand ja Vapper (aurulaev) · Näe rohkem »

Vrakk

Laevavrakk Lennukivrakk Vrakk (norra sõnast vrak) on algses tähenduses laevahuku tõttu kõlbmatuks muutunud laevakere, laiemas mõistes osades keeltes (sealhulgas eesti keel, saksa keel) või tänapäevases mõistes ka muu kõlbmatuks muutunud sõiduk.

Uus!!: Eestirand ja Vrakk · Näe rohkem »

Wehrmacht

Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.

Uus!!: Eestirand ja Wehrmacht · Näe rohkem »

1910

1910.

Uus!!: Eestirand ja 1910 · Näe rohkem »

1941

1941.

Uus!!: Eestirand ja 1941 · Näe rohkem »

1946

1946.

Uus!!: Eestirand ja 1946 · Näe rohkem »

1948

1948.

Uus!!: Eestirand ja 1948 · Näe rohkem »

24. august

24.

Uus!!: Eestirand ja 24. august · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »