Sarnasusi Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jogentagana
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jogentagana on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Ajalooline Ajakiri, Albert (Riia piiskop), Bertold (Võnnu komtuur), Emajõgi, Enn Tarvel, Evald Tõnisson, Harri Moora, Henriku Liivimaa kroonika, Kesk-Eesti väikemaakonnad, Läti Henrik, Paul Johansen, Petrus Kaikewalde, Postimees, Richard Kleis, Riia peapiiskopkond, Ristimine, Sulev Vahtre, Talibald, Tartu linnus, Tartu piiskopkond, Theoderic de Bekeshovede, Ugandi.
Ajalooline Ajakiri
Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.
Ajalooline Ajakiri ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Ajalooline Ajakiri ja Jogentagana ·
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Albert (Riia piiskop) ja Jogentagana ·
Bertold (Võnnu komtuur)
Bertold (ka Berthold, kaasaegsetes ladinakeelsetes allikates Bertoldus; surnud 1217 kevadel) oli Mõõgavendade ordu liige ja Võnnu komtuur (meister) aastatel 1208–1217.
Bertold (Võnnu komtuur) ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Bertold (Võnnu komtuur) ja Jogentagana ·
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Emajõgi · Emajõgi ja Jogentagana ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Enn Tarvel · Enn Tarvel ja Jogentagana ·
Evald Tõnisson
Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Evald Tõnisson · Evald Tõnisson ja Jogentagana ·
Harri Moora
Harri Moora (1930) Harri Moora (sündinud Harry Mora, 2. märts 1900 Ehavere küla, Kuremaa vald – 2. mai 1968 Tallinn) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor (1938) ja ENSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1957).
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Harri Moora · Harri Moora ja Jogentagana ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Henriku Liivimaa kroonika · Henriku Liivimaa kroonika ja Jogentagana ·
Kesk-Eesti väikemaakonnad
Kesk-Eesti väikemaakonnad oli grupp ühekihelkonnalisi muinasmaakondi 13.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kesk-Eesti väikemaakonnad · Jogentagana ja Kesk-Eesti väikemaakonnad ·
Läti Henrik
Läti Henrik ehk Henrik (läti keeles Latviešu Indriķis, ladina keeles Henricus Lettus, Henricus de Lettis, saksa keeles Heinrich von Lettland; enne 1188. – pärast 1259. aastat) oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise (Balti ristisõdade ja selle osa, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks) sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läti Henrik · Jogentagana ja Läti Henrik ·
Paul Johansen
Paul Johansen (10. detsember (vkj) / 23. detsember) 1901 Tallinn – 14. aprill 1965 Hamburg) oli taani päritolu Eesti ja Saksa ajaloolane.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Paul Johansen · Jogentagana ja Paul Johansen ·
Petrus Kaikewalde
Petrus Kaikewalde (ka Petrus Kaikevalde, kroonikas veel variandid Petrus Kakuwalde, Kakewalde, Kakinwalde), Soome päritolu Riia piiskopi preester ja misjonär, keda on mainitud Henriku Liivimaa kroonikas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Petrus Kaikewalde · Jogentagana ja Petrus Kaikewalde ·
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Postimees · Jogentagana ja Postimees ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Richard Kleis · Jogentagana ja Richard Kleis ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia peapiiskopkond · Jogentagana ja Riia peapiiskopkond ·
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ristimine · Jogentagana ja Ristimine ·
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Sulev Vahtre · Jogentagana ja Sulev Vahtre ·
Talibald
Talibaldi mälestuseks püstitatud kuju Trikāta külas Talibald (ka Thalibald, Henriku Liivimaa kroonikas T(h)alibaldus, läti Tālivaldis, Talibalds; surnud 1215) oli üks Tālava latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Talibald · Jogentagana ja Talibald ·
Tartu linnus
Linnus asus tähetorni kohal ja ümbruses. Püssirohukeldri kohal oli muinasajal looduslik vagumushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_linnus Tartu linnus, Eesti entsüklopeedia 12, 2003 Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tartu linnus · Jogentagana ja Tartu linnus ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tartu piiskopkond · Jogentagana ja Tartu piiskopkond ·
Theoderic de Bekeshovede
Theoderic de Bekeshovede (ka Theoderic(h) von Buxhövden, von Buxhoeveden, de Bikeshoved, Theoderic(h) de Raupe, de Raupena, de Rope, de Ropa, von der Ropp) oli Riia piiskopi Alberti vend, Idumea foogt, oma teise venna piiskop Hermanni vasall Ugandis ning de Rope'de (von der Ropp) mõisnikusoo rajaja.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Theoderic de Bekeshovede · Jogentagana ja Theoderic de Bekeshovede ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ugandi · Jogentagana ja Ugandi ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jogentagana ühist
- Millised on sarnasused Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jogentagana
Võrdlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jogentagana
Eestlaste muistne vabadusvõitlus on 370 suhted, samas Jogentagana 59. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 5.13% = 22 / (370 + 59).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jogentagana. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: