Sisukord
56 suhted: Aksioloogia, Albert Schweitzer, Antiikaeg, Aristoteles, Ühiskondlik leping, Ärieetika, Bodhisattva, Budism, Budistlik eetika, Budistlik meditatsioon, Deontoloogiline eetika, Eetika, Eetika (Spinoza), Eetika mõisteid, Eetikakoodeks, Eetiline investeering, Epikureism, Epikuros, Epistemoloogia, Filosoofia, Filosoofia valdkonnad, Hea, Hellenism, Immanuel Kant, Inimõigused, Insenerieetika, John Locke, John Stuart Mill, Kaheksaosaline tee, Kategooria (filosoofia), Kõlblus, Konsekventsialism, Loomus, Mahajaana, Metaeetika, Moraal, Moraalirelativism, Motiiv, Ontoloogia, Otsustus, Platon, Praktiline filosoofia, Propositsioon, Richard Price, Sofistid, Sokrates, Stoitsism, Subjekt (filosoofia), Teaduseetika, Theravaada, ... Laienda indeks (6 rohkem) »
Aksioloogia
Aksioloogia ehk väärtusõpetus ehk väärtusfilosoofia on filosoofia valdkond, mille raames uuritakse väärtusi.
Vaata Eetika ja Aksioloogia
Albert Schweitzer
Albert Schweitzer (umbes 1955) Albert Schweitzer (Arthur William Heintzelmani gravüür) Ludwig Philipp Albert Schweitzer (14. jaanuar 1875 Saksa keisririik, Elsass-Lotring, Kaysersberg, tänapäeval Haut-Rhin – 4. september 1965 Gabon, Lambaréné) oli saksa teoloog, muusik, filosoof ja arst.
Vaata Eetika ja Albert Schweitzer
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Vaata Eetika ja Antiikaeg
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Eetika ja Aristoteles
Ühiskondlik leping
Ühiskondlik leping on teooria oletatavast lepingust riigi kodanike vahel riigi moodustamiseks.
Vaata Eetika ja Ühiskondlik leping
Ärieetika
Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme.
Vaata Eetika ja Ärieetika
Bodhisattva
Bodhisattva (sanskriti keeles ‘virgumisolend’; paali keeles bodhisatta; tiibeti keeles byang chub sems dpa’; hiina keeles 菩薩 pusa; jaapani keeles bosatsu) on budismis inimene või mõni muu olend, kes on otsustanud saada budaks, et vabaneda ümbersündidest ehk sansaarast ning vabastada kõik olendid kannatusest.
Vaata Eetika ja Bodhisattva
Budism
Nepalis 2022. aastal Budism on laialdane ja mitmekülgne nähtus, mis avaldub paljude Ida- ja Kagu-Aasia rahvaste ja kultuuride religioonides ja folklooris, pärimustes ja kombestikus, keeles ja kirjanduses, kunstis, muusikas, arhitektuuris ja mujal, mis sai alguse 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhārtha Gautama õpetustest.
Vaata Eetika ja Budism
Budistlik eetika
Budistlik eetika (paali keeles sīla, sanskriti keeles śīla) on õpetuste ja traditsioonide, nõuannete ja juhendite, reeglite ja tõotuste kogumid selleks, et õigemini näha ja tahta, kõnelda ja tegutseda, elada ja püüelda, mõista ja olla.
Vaata Eetika ja Budistlik eetika
Budistlik meditatsioon
Buddha-munk mediteerimas Budistlik meditatsioon ehk meeleharjutused on üldnimetus budismis kasutatavate meditatsioonitehnikate kohta.
Vaata Eetika ja Budistlik meditatsioon
Deontoloogiline eetika
Deontoloogia (vanakreeka keele δέον, deon, 'nõutav, vajaolev, kohane') on moraalifilosoofia suund ja moraaliteooria tüüp, mille kohaselt tuleb tegude moraalsust hinnata eelkõige lähtuvalt nende vastavusest moraalireeglitele või tunnetatud kohustusest moraali või selle reeglite suhtes.
Vaata Eetika ja Deontoloogiline eetika
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Vaata Eetika ja Eetika
Eetika (Spinoza)
Spinoza "Eetika" avaleht "Eetika" (täispika pealkirjaga "Eetika, tõestatud geomeetrilises järjestuses"; ladina keeles "Ethica, ordine geometrico demonstrata") on hollandi juudi filosoofi Baruch Spinoza postuumselt avaldatud ladinakeelne filosoofiline teos, mis esitab Spinoza eetikateooria aksiomaatilisel kujul, eeskujuks Eukleidese geomeetriaraamat "Elemendid".
Vaata Eetika ja Eetika (Spinoza)
Eetika mõisteid
Siin on loetletud eetika mõisteid.
Vaata Eetika ja Eetika mõisteid
Eetikakoodeks
Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt kutseala kutse-eetika normide või organisatsioonis kehtestatud kõlbeliste ja sotsiaalsete põhimõtete kirjapandud kogu.
Vaata Eetika ja Eetikakoodeks
Eetiline investeering
Eetiline investeering (ka sotsiaalselt vastutustundlik investeering) on investeering, mis ei ole vastuolus keskkonna või inimarengu eetiliste põhimõtetega.
Vaata Eetika ja Eetiline investeering
Epikureism
Epikureism on filosoofiavool, mis põhineb antiikfilosoof Epikurose (4.–3. sajand eKr) õpetustel.
Vaata Eetika ja Epikureism
Epikuros
Epikurose büst, roomlaste valmistatud Kreeka originaali järgi, mis on hävinud Epikuros (342/341 eKr Samos – 271/270 eKr Ateena) oli Vana-Kreeka filosoof ja epikureismi looja.
Vaata Eetika ja Epikuros
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Vaata Eetika ja Epistemoloogia
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Eetika ja Filosoofia
Filosoofia valdkonnad
Filosoofia traditsioonilisteks valdkondadeks peetakse ontoloogiat ehk metafüüsikat, epistemoloogiat ehk gnoseoloogiat ja aksioloogiat.
Vaata Eetika ja Filosoofia valdkonnad
Hea
Hea (ka headus) on see, mida usutakse olevat moraalselt hinnatav, väärtuslik.
Vaata Eetika ja Hea
Hellenism
Hellenism on kultuuriperiood Aleksander Suure surmast 323 eKr kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla 30 eKr.
Vaata Eetika ja Hellenism
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Vaata Eetika ja Immanuel Kant
Inimõigused
Inimõigused on iga inimese põhiõigused Lääne õigussüsteemides.
Vaata Eetika ja Inimõigused
Insenerieetika
Insenerieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib insenerpraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme ning õpetab eetikanorme rakendama inseneritegevuses.
Vaata Eetika ja Insenerieetika
John Locke
John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.
Vaata Eetika ja John Locke
John Stuart Mill
John Stuart Mill (20. mai 1806 London – 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest.
Vaata Eetika ja John Stuart Mill
Kaheksaosaline tee
Kaheksaosaline tee (paali keeles aṭṭhaṅgikamagga; sanskriti keeles aṣṭāṅgikamārga; tiibeti keeles lam yan lag brgyad; hiina keeles ⼋正道 bazhengdao; jaapani keeles hashōdō) ehk õilis kaheksaosaline tee või õilsate kaheksaosaline tee on kannatuse lakkamiseni viiva tee (paali keeles nirodhagāminī paṭipadā arija sacca) sisu ehk meetod, mida Buddha õpetas Dhammaratta käimapanemisel.
Vaata Eetika ja Kaheksaosaline tee
Kategooria (filosoofia)
Kategooriad filosoofias on kõige üldisemad põhimõisted, nagu ruum, aeg, reaalsus, eksistents, paratamatus, substants, omadus, vaim, mateeria, seisundid, faktid ja sündmused.
Vaata Eetika ja Kategooria (filosoofia)
Kõlblus
Kõlblus on inimese kui ühiskondliku või kultuurilise subjekti sisemine käsk, kohustav hääl, südametunnistus.
Vaata Eetika ja Kõlblus
Konsekventsialism
Konsekventsialism on eetikas seisukoht, mille järgi tegude ja otsuste hindamisel tuleb lähtuda nende (võimalikest) tagajärgedest ning võimalikud teised kaalutlused taanduvad tagajärjede arvestamisele.
Vaata Eetika ja Konsekventsialism
Loomus
Loomuse all mõistetakse filosoofias millegi iseseisvat, mõistusse haaramisele eelnevat ("looduslikku") olemasolu, mida eeldatakse enne selle filosoofilist tematiseerimist.
Vaata Eetika ja Loomus
Mahajaana
Mahajaana (sanskriti keeles mahāyāna, 'suur sõiduk'; tiibeti keeles theg pa chen po; hiina keeles ⼤乘 dasheng; jaapani keeles daijō) on üks budismi peamistest suundadest theravaada ja vadžrajaana kõrval.
Vaata Eetika ja Mahajaana
Metaeetika
Metaeetika on eetika haru, mis uurib eetikaterminite tähendust, eetiliste väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja otsustuste õigustatust.
Vaata Eetika ja Metaeetika
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Vaata Eetika ja Moraal
Moraalirelativism
Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allikatest.
Vaata Eetika ja Moraalirelativism
Motiiv
Motiiv on teo sooritamise otsene põhjus, ajend.
Vaata Eetika ja Motiiv
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Vaata Eetika ja Ontoloogia
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Vaata Eetika ja Otsustus
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Vaata Eetika ja Platon
Praktiline filosoofia
Praktiliseks filosoofiaks nimetatakse filosoofia harusid, mis on tihedalt seotud praktiliste rakendustega nagu eetika, esteetika, poliitiline filosoofia, õigusfilosoofia, religioonifilosoofia, väärtusteooria jts.
Vaata Eetika ja Praktiline filosoofia
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Vaata Eetika ja Propositsioon
Richard Price
Richard Price (23. veebruar 1723 Glamorgan, Tynton – 19. aprill 1791) oli Walesi moraali- ja poliitikafilosoof.
Vaata Eetika ja Richard Price
Sofistid
Sofistid (kr sophia "tarkus", sophistes "tark") olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5.
Vaata Eetika ja Sofistid
Sokrates
Sokratese marmorkuju Louvre'i muuseumis Sokrates (Σωκράτης) (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas.
Vaata Eetika ja Sokrates
Stoitsism
Stoitsism oli antiikfilosoofia koolkond.
Vaata Eetika ja Stoitsism
Subjekt (filosoofia)
Subjektiks (vanakreeka keeles hypokeimenon 'all-lebav, all-asuv'; ladina keeles subiectum 'alla-heidetu') nimetatakse filosoofias tavaliselt seda, mis on millelegi aluseks.
Vaata Eetika ja Subjekt (filosoofia)
Teaduseetika
Teaduseetika (ingl research ethics; research integrity) on kõigi teadustööd tegevate ja rahastavate osapoolte (teadlased, teadus- ja arendusasutused, teadust rahastavad asutused) kohustumus lähtuda vastutustundliku teadustöö tegemiseks vältimatult vajalikest eetilistest põhimõtetest ja kõrgetest professionaalsetest standarditest.
Vaata Eetika ja Teaduseetika
Theravaada
Theravaada (paali keeles theravāda, 'vanemate õpetus', sanskriti keeles sthaviravāda) on budismis Buddha järgijate kogukond, mis juhindub Paali kaanonist ehk Tipitakast.
Vaata Eetika ja Theravaada
Utilitarism
Utilitarism (lad utilitas tähendab kasu) on eetikas arvamus, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.
Vaata Eetika ja Utilitarism
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Vaata Eetika ja Vana-Kreeka
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Vaata Eetika ja Vanakreeka keel
Virgumine
Virgumine (sanskriti ja paali keeles bodhi; tiibeti keeles byang chub; hiina keeles 菩提 puti; jaapani keeles bodai), ka valgustus või valgustumine on budismi keskseid mõisteid, mis tähendab nii teadvuse kõrgeimat seisundit kui ka selleni jõudmise protsessi.
Vaata Eetika ja Virgumine
Vooruseetika
Vooruseetika on normatiivse eetika suund, mis võtab moraalsete hinnangute aluseks inimese moraalse iseloomu ja voorused.
Vaata Eetika ja Vooruseetika
Zenon Kitionist
Zenon Kitionist.Joonistus raamatust "Gallerie der alten Griechen und Römer", Augsburg, 1801 Zenon Kitionist (kreeka Ζήνων ὁ Κιτιεύς; u 334 – u 262 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes oli pärit Kitioni linnast Küprose saarel.
Vaata Eetika ja Zenon Kitionist
Tuntud ka kui Eetik, Moraalfilosoofia, Moraalifilosoofia.