Kiiremini kui brauser!
70 suhted: ABB, Ajam, Aku, Akupatarei, Alaldi, Alalisvool, Asünkroonmootor, Auto, Ülekanne (masinaehitus), Barrel, Buckeye Bullet, Elektriajam, Elektrienergia, Elektrigeneraator, Elektrijaam, Elektrimootor, Elektrivoolu tugevus, Elektrolüüs, Emissioon, Hübriidauto, Heitgaas, Hobujõud, Holland, Induktor, Inverter, Jõumoment, Kasutegur, Katalüsaator, Kütuseelement, Keps, Keskkond, Kiirendus, Kineetiline energia, Kolb, Kolmefaasiline süsteem, Liitiumioonaku, Magnet, Mahutavus (keemiline vooluallikas), Mass, Moment, Nafta, Nikkel-metallhüdriidaku, Norra, Nukkvõll, Oksüdatsioon, Päikesepaneel, Pöördemoment, Pinge (elekter), Plaatina, Pliiaku, ..., Reduktor, Rekuperatiivpidurdus, Rootor (elektrotehnika), Sagedus, Sünkroonmootor, Sõiduk, Sisepõlemismootor, Soojus, Taastuv energiaressurss, Tehnikaleksikon, Transpordiamet, Tuumaelektrijaam, Vahelduvvool, Väljatransistor, Väntvõll, Võimsus, Velg, Vesinik, 1970. aastad, 20. sajand. Laienda indeks (20 rohkem) »
ABB
ABB Ltd. (varem ABB Asea Brown Boveri) on rahvusvaheline tööstuskontsern, mille peakorter asub Šveitsi linnas Zürichis.
Uus!!: Elektriauto ja ABB · Näe rohkem »
Ajam
Ajam on töömasinat või -mehhanismi käitav seade, mis koosneb jõuallikast (energiaallikast), ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist.
Uus!!: Elektriauto ja Ajam · Näe rohkem »
Aku
Akumulaator (ladina sõnast accumulator 'koguja') ehk aku on energia salvestamise seade.
Uus!!: Elektriauto ja Aku · Näe rohkem »
Akupatarei
3,6 V akupatarei Akupatarei ehk akumulaatorpatarei on ehituslikku tervikut moodustav rühm elektriliselt ühendatud ühetüübilisi elektriakumulaatoreid, et saada kõrgemat pinget või tugevamat voolu.
Uus!!: Elektriauto ja Akupatarei · Näe rohkem »
Alaldi
Alaldi on elektrotehnikas elektriahel, mis muudab vahelduvvoolu alalisvooluks.
Uus!!: Elektriauto ja Alaldi · Näe rohkem »
Alalisvool
Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu.
Uus!!: Elektriauto ja Alalisvool · Näe rohkem »
Asünkroonmootor
Asünkroonmootorid Kolmefaasiline asünkroonmootor on levinuim vahelduvvoolul töötav elektrimootor maailmas, seda tänu lihtsale ehitusele, kergele hooldamisele ja suhteliselt madalale hinnale.
Uus!!: Elektriauto ja Asünkroonmootor · Näe rohkem »
Auto
Karl Benz'i mudel "Velo" aastast 1894 Chevrolet' tehas 1936. aastal Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, 'ise' ja ladinakeelsest sõnast mobilis, 'liikuv'.
Uus!!: Elektriauto ja Auto · Näe rohkem »
Ülekanne (masinaehitus)
Ülekannete (ka jõuülekanne, transmissioon) all mõistetakse seadmeid, mis võimaldavad mehaanilist energiat üle kanda vahemaa taga ning seejuures muuta pöördemomente, jõude, kiirusi või liikumise iseloomu.
Uus!!: Elektriauto ja Ülekanne (masinaehitus) · Näe rohkem »
Barrel
Barrelilised õlitünnid Barrel (inglise keeles 'tünn', 'vaat') on vedelike mittesüsteemne mahuühik.
Uus!!: Elektriauto ja Barrel · Näe rohkem »
Buckeye Bullet
Buckeye Bullet on Ameerika Ühendriikide Ohio osariigi ülikooli üliõpilaste valmistatud seeria elektriautosid.
Uus!!: Elektriauto ja Buckeye Bullet · Näe rohkem »
Elektriajam
Elektriajam (saksa Elektroantrieb, soome sähkökäyttö, vene электропривод, rootsi Elektriska drivsystem) on ajam, mis koosneb elektrimootorist koos selle juurde kuuluvate ülekande-, juhtimis-, reguleerimis- ja kaitseseadmetega.
Uus!!: Elektriauto ja Elektriajam · Näe rohkem »
Elektrienergia
Elektrienergia on elektromagnetvälja energia.
Uus!!: Elektriauto ja Elektrienergia · Näe rohkem »
Elektrigeneraator
Elektrigeneraator on elektrimasin, mis muundab mehaanilist energiat (peamiselt pöörlemisliikumise energiat) elektrienergiaks.
Uus!!: Elektriauto ja Elektrigeneraator · Näe rohkem »
Elektrijaam
Soojuselektrijaam. Taamal jahutustornid ehk gradiirid Olkiluoto tuumaelektrijaam Soomes Elektrijaam on energia muundamise seadmete ja rajatiste kompleks, mis toodab elektrienergiat teistest energialiikidest.
Uus!!: Elektriauto ja Elektrijaam · Näe rohkem »
Elektrimootor
Elektrimootoreid. Ees keskel on suuruse võrdlemiseks 9-voldine patarei Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks.
Uus!!: Elektriauto ja Elektrimootor · Näe rohkem »
Elektrivoolu tugevus
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinda läbinud elektrilaenguga: kus \Delta Q on aja \Delta t jooksul juhti läbinud laeng.
Uus!!: Elektriauto ja Elektrivoolu tugevus · Näe rohkem »
Elektrolüüs
Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.
Uus!!: Elektriauto ja Elektrolüüs · Näe rohkem »
Emissioon
Emissioon on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Elektriauto ja Emissioon · Näe rohkem »
Hübriidauto
Hübriidauto on auto, mille liikuma panemiseks kasutatakse mitut erinevat tüüpi jõuallikat.
Uus!!: Elektriauto ja Hübriidauto · Näe rohkem »
Heitgaas
Diislikütust kasutav kaugveoauto, mille väljalasketorudest väljub mootori käivitamisel silmnähtavat musta partikulaarset ainet Heitgaas (inglise exhaust gas, waste gas) on atmosfääri lenduv kütuse põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist.
Uus!!: Elektriauto ja Heitgaas · Näe rohkem »
Hobujõud
Hobujõud (tähis hj) on mittesüsteemne võimsuse mõõtühik.
Uus!!: Elektriauto ja Hobujõud · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Elektriauto ja Holland · Näe rohkem »
Induktor
"Induktor" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Elektriauto ja Induktor · Näe rohkem »
Inverter
Autoakust toidetav inverter Vaheldi päikesepatarei all Inverter ehk vaheldi on elektriseade, mis muundab alalisvoolu energia vahelduvvoolu energiaks tüüritavate (juhitavate) elektronlülitite abil.
Uus!!: Elektriauto ja Inverter · Näe rohkem »
Jõumoment
Jõu moment telje suhtes, siin tähistatud τ Jõumoment ehk moment on mehaanikas jõuga seotud vektoriaalne suurus, mis iseloomustab antud jõu pööravat toimet.
Uus!!: Elektriauto ja Jõumoment · Näe rohkem »
Kasutegur
Kasutegur (tähis \eta) on dimensioonita suurus, mis avaldub kasuliku energia E_k ja masinale või seadmele antud koguenergia E suhtena: Kasuteguri väärtus ei saa olla suurem ühest (100%).
Uus!!: Elektriauto ja Kasutegur · Näe rohkem »
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Uus!!: Elektriauto ja Katalüsaator · Näe rohkem »
Kütuseelement
Elektrienergia saamine vesinikust Kütuseelement on keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat juurdeantava kütuse oksüdeerimisel vabaneva energia arvel.
Uus!!: Elektriauto ja Kütuseelement · Näe rohkem »
Keps
Sisepõlemismootori keps Keps on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks või vastupidi.
Uus!!: Elektriauto ja Keps · Näe rohkem »
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Uus!!: Elektriauto ja Keskkond · Näe rohkem »
Kiirendus
Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.
Uus!!: Elektriauto ja Kiirendus · Näe rohkem »
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Uus!!: Elektriauto ja Kineetiline energia · Näe rohkem »
Kolb
silinder (roheline) Kolb on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele.
Uus!!: Elektriauto ja Kolb · Näe rohkem »
Kolmefaasiline süsteem
Faasipingete muutumine ajas Tähtühenduses kolmefaasilise generaatori skeem. Pöörlev püsimagnet tekitab mähistes L1, L2 ja L3 vahelduva elektromotoorjõu Kolmefaasiline süsteem on mitmefaasiliste elektriahelate süsteemi erijuhtum, milles on kolm võrdse sagedusega, üksteise suhtes kindla nurga võrra ajas nihutatud siinuselist (ühe allikaga loodud) elektromotoorjõudu.
Uus!!: Elektriauto ja Kolmefaasiline süsteem · Näe rohkem »
Liitiumioonaku
Sülearvuti liitiumioonaku Liitiumioonaku ehk Li-ioonaku on aku, milles kannavad elektrilaengut ühelt elektroodilt teisele liitiumi ioonid.
Uus!!: Elektriauto ja Liitiumioonaku · Näe rohkem »
Magnet
Magnet on keha või toode, mis loob enda ümber magnetvälja.
Uus!!: Elektriauto ja Magnet · Näe rohkem »
Mahutavus (keemiline vooluallikas)
Mahutavus ehk elektrimahutavus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suure elektrihulga keemiline vooluallikas nimipingel mahutab.
Uus!!: Elektriauto ja Mahutavus (keemiline vooluallikas) · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Elektriauto ja Mass · Näe rohkem »
Moment
Sõna "moment" on mitmetähenduslik.
Uus!!: Elektriauto ja Moment · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Elektriauto ja Nafta · Näe rohkem »
Nikkel-metallhüdriidaku
Nikkel-metallhüdriidaku ehk lühemalt NiMH-aku on aku, mille positiivne elektrood on nikkelhüdroksiidist ja negatiivne elektrood vesinikku sisaldavast metallhüdriidist.
Uus!!: Elektriauto ja Nikkel-metallhüdriidaku · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Elektriauto ja Norra · Näe rohkem »
Nukkvõll
Nukkvõlli tööpõhimõte Nukkvõll Nukkvõll on nukkidega võll, mida kasutatakse masinates perioodiliselt korduvate protsesside juhtimiseks.
Uus!!: Elektriauto ja Nukkvõll · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Elektriauto ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Päikesepaneel
Fotoelektrilise süsteemi (''PV-system'') võimalikud komponendid: ''Solar Cell'' – '''päikeseelement''', ''Solar Module'' – '''päikesemoodul''', ''Solar Panel'' – '''päikesepaneel''', ''Solar Array'' – '''paneelisüsteem''' Polükristallilisest ränist elementidest koosnev PV-moodul Päikesepaneel on päikesekiirgust muundav elektrienergia allikas, mis on koostatud päikesemoodulitest.
Uus!!: Elektriauto ja Päikesepaneel · Näe rohkem »
Pöördemoment
Pöördemoment on jõudude kogumi momentide geomeetriline summa, kui jõudude resultant on null.
Uus!!: Elektriauto ja Pöördemoment · Näe rohkem »
Pinge (elekter)
Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.
Uus!!: Elektriauto ja Pinge (elekter) · Näe rohkem »
Plaatina
Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.
Uus!!: Elektriauto ja Plaatina · Näe rohkem »
Pliiaku
Autoaku Pliiaku (ka happeaku) on levinud elektriakumulaatori tüüp.
Uus!!: Elektriauto ja Pliiaku · Näe rohkem »
Reduktor
Tigureduktor Reduktor (saksa keeles - getriebe) on ülekandemehhanism masinaehituses, tavaliselt kinnine hammas- või tiguülekandega ja kett- või rihmülekandega, mis on projekteeritud kas iseseisva agregaadina või siis ehitatud masinasse sisse.
Uus!!: Elektriauto ja Reduktor · Näe rohkem »
Rekuperatiivpidurdus
Rekuperatiivpidurdussüsteem Škoda Astra trammi katusel Rekuperatiivpidurduseks nimetatakse energia taaskasutamist, kus sõiduki või mõne muu liikuva objekti pidurdamisel muundatakse kineetiline energia mõneks muuks kasutatavaks energialiigiks või salvestatakse.
Uus!!: Elektriauto ja Rekuperatiivpidurdus · Näe rohkem »
Rootor (elektrotehnika)
Rootor on elektrimootori või elektrigeneraatori pöörlev osa.
Uus!!: Elektriauto ja Rootor (elektrotehnika) · Näe rohkem »
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Uus!!: Elektriauto ja Sagedus · Näe rohkem »
Sünkroonmootor
Sünkroonmootor on sünkroonmasin, mille rootor pöörleb sünkroonselt staatoril paikneva ankru pöördväljaga (pöörleva magnetväljaga).
Uus!!: Elektriauto ja Sünkroonmootor · Näe rohkem »
Sõiduk
Mootorratas Jalgratas ja veoauto tänavaliikluses Sõiduk (ka sõiduvahend; vananenud kirjanduses ka sõiduriist) on inimese loodud vahend liikumiseks maal, vees, õhus või kosmoses.
Uus!!: Elektriauto ja Sõiduk · Näe rohkem »
Sisepõlemismootor
Otto-mootor ehk neljataktiline sisepõlemismootor 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt Kahetaktiline sisepõlemismootor Pöördkolb- ehk Wankel-mootor I – nukkvõll V – klapid P – kolb R – keps C – väntvõll W – veesärk E – nukkvõll S – süüteküünal Sisepõlemismootor on mootor, mis muundab selle sisemuses toimuvast vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia mehaaniliseks energiaks.
Uus!!: Elektriauto ja Sisepõlemismootor · Näe rohkem »
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Uus!!: Elektriauto ja Soojus · Näe rohkem »
Taastuv energiaressurss
Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas ehk taastuv energiavaru on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia) või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul väheneks.
Uus!!: Elektriauto ja Taastuv energiaressurss · Näe rohkem »
Tehnikaleksikon
"Tehnikaleksikon" on tehnikaalane teatmeteos.
Uus!!: Elektriauto ja Tehnikaleksikon · Näe rohkem »
Transpordiamet
Transpordiamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis loodi 1.
Uus!!: Elektriauto ja Transpordiamet · Näe rohkem »
Tuumaelektrijaam
Tuumaelektrijaam ehk tuumajõujaam (ka aatomielektrijaam) on selline elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse tuumareaktoris aatomituuma lõhustumise tulemusel vabaneva soojusenergia arvel.
Uus!!: Elektriauto ja Tuumaelektrijaam · Näe rohkem »
Vahelduvvool
Vahelduvvool (rahvusvaheline tähis AC – alternating current) on elektrivool, mille suund muutub ajas perioodiliselt.
Uus!!: Elektriauto ja Vahelduvvool · Näe rohkem »
Väljatransistor
Väljatransistor (ka välitransistor, kanaltransistor) on pingega tüüritav transistor.
Uus!!: Elektriauto ja Väljatransistor · Näe rohkem »
Väntvõll
Sisepõlemismootori väntvõll. Võllikaelad - punane Vändakaelad - sinine Põsed - kollane Vastukaalud - roheline Väntvõll on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse kepsu vahendusel kolvi sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi.
Uus!!: Elektriauto ja Väntvõll · Näe rohkem »
Võimsus
Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: kus P\! – võimsus, A\! – töö, \Delta t\! – aja muut (ajavahemik).
Uus!!: Elektriauto ja Võimsus · Näe rohkem »
Velg
Velg on metalsest sulamist ümar vorm millele monteeritakse rehv.
Uus!!: Elektriauto ja Velg · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Elektriauto ja Vesinik · Näe rohkem »
1970. aastad
1970.
Uus!!: Elektriauto ja 1970. aastad · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Elektriauto ja 20. sajand · Näe rohkem »
