37 suhted: Aatom, Aatomituum, Absoluutväärtus, Algebraline summa, Coulomb'i seadus, Elektrilaengu jäävuse seadus, Elektrodünaamika, Elektromagnetiline vastastikmõju, Elektromagnetism, Elektron, Elektronkate, Elektrostaatika, Elektrotehnika, Elementaarlaeng, Elementaarosakesed, Füüsika, Füüsikaline suurus, Ioon, Kaugus, Kontekst, Kulon, Kvargid, Mõõtühik, Muut, Negatiivne arv, Neutron, Nukleonid, Osake, Pöördvõrdelisus, Positiivne arv, Prooton, Ruut (algebra), SI, Suletud süsteem (füüsika), Tõmbejõud, Tõukejõud, Võrdelisus.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Elektrilaeng ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Elektrilaeng ja Aatomituum · Näe rohkem »
Absoluutväärtus
Absoluutväärtus on positiivse arvu ja nulli korral arv ise ning negatiivse arvu absoluutväärtuseks on selle arvu vastandarv.
Uus!!: Elektrilaeng ja Absoluutväärtus · Näe rohkem »
Algebraline summa
Algebraline summa on avaldis, mille moodustavad omavahel liitmis- ja/või lahutamismärkidega, st märkidega + ja/või –, ühendatud suurused.
Uus!!: Elektrilaeng ja Algebraline summa · Näe rohkem »
Coulomb'i seadus
Kui kehi saab vaadelda punktlaengutena, siis samanimelise laenguga kehad tõukuvad ja erinimelise laenguga kehad tõmbuvad jõuga, mida kirjeldab esitatud valem Coulomb'i seadus ehk elektrostaatilise vastastikmõju kvantitatiivne seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q_1 ja q_2 mõjutavad teineteist jõuga F_e, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse r ruuduga.
Uus!!: Elektrilaeng ja Coulomb'i seadus · Näe rohkem »
Elektrilaengu jäävuse seadus
Elektrilaengu jäävuse seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv.
Uus!!: Elektrilaeng ja Elektrilaengu jäävuse seadus · Näe rohkem »
Elektrodünaamika
Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.
Uus!!: Elektrilaeng ja Elektrodünaamika · Näe rohkem »
Elektromagnetiline vastastikmõju
Elektromagnetiline vastastikmõju ehk elektromagnetiline interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Elektrilaeng ja Elektromagnetiline vastastikmõju · Näe rohkem »
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Elektrilaeng ja Elektromagnetism · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Elektrilaeng ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Uus!!: Elektrilaeng ja Elektronkate · Näe rohkem »
Elektrostaatika
Elektrostaatika on füüsika haru, mis uurib inertsiaalse taustsüsteemi suhtes paigalseisvate elektriliselt laetud osakeste ja kehade elektrilise vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi.
Uus!!: Elektrilaeng ja Elektrostaatika · Näe rohkem »
Elektrotehnika
Elektrotehnika on teaduse ja tehnika haru.
Uus!!: Elektrilaeng ja Elektrotehnika · Näe rohkem »
Elementaarlaeng
Elementaarlaeng (tähis e) on väikseim vabalt eksisteeriv elektrilaeng.
Uus!!: Elektrilaeng ja Elementaarlaeng · Näe rohkem »
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Uus!!: Elektrilaeng ja Elementaarosakesed · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Elektrilaeng ja Füüsika · Näe rohkem »
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Uus!!: Elektrilaeng ja Füüsikaline suurus · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Elektrilaeng ja Ioon · Näe rohkem »
Kaugus
Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.
Uus!!: Elektrilaeng ja Kaugus · Näe rohkem »
Kontekst
Kontekst ehk kaastekst (ld contextus 'ühendumine, side') on sõna vm keelelist (lingvistilist) üksust ümbritsev ümbrus, mis võimaldab seda sõna või muud keelelist üksust tekstis mõista.
Uus!!: Elektrilaeng ja Kontekst · Näe rohkem »
Kulon
Kulon (tähis C) on elektrilaengu mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI).
Uus!!: Elektrilaeng ja Kulon · Näe rohkem »
Kvargid
Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus.
Uus!!: Elektrilaeng ja Kvargid · Näe rohkem »
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.
Uus!!: Elektrilaeng ja Mõõtühik · Näe rohkem »
Muut
Muut on matemaatikas muutuja kahe vaadeldava väärtuse vahe.
Uus!!: Elektrilaeng ja Muut · Näe rohkem »
Negatiivne arv
Matemaatikas nimetatakse negatiivseks arvuks nullist väiksemat reaalarvu.
Uus!!: Elektrilaeng ja Negatiivne arv · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Elektrilaeng ja Neutron · Näe rohkem »
Nukleonid
Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.
Uus!!: Elektrilaeng ja Nukleonid · Näe rohkem »
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Uus!!: Elektrilaeng ja Osake · Näe rohkem »
Pöördvõrdelisus
Pöördvõrdelisus ehk retsiprooksus on arvsuuruste x ja y vaheline seos, kus ühe suuruse kasvades väheneb teise suurus proportsionaalselt.
Uus!!: Elektrilaeng ja Pöördvõrdelisus · Näe rohkem »
Positiivne arv
Matemaatikas nimetatakse positiivseks arvuks nullist suuremat reaalarvu.
Uus!!: Elektrilaeng ja Positiivne arv · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Elektrilaeng ja Prooton · Näe rohkem »
Ruut (algebra)
Arvu 5 teise astme ehk iseenda korrutise näitlik esitus Ruut on arvu või avaldise teine aste, see on korrutis iseendaga.
Uus!!: Elektrilaeng ja Ruut (algebra) · Näe rohkem »
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Uus!!: Elektrilaeng ja SI · Näe rohkem »
Suletud süsteem (füüsika)
Suletud süsteem on termodünaamiline süsteem, millel on ümbritsevaga energia-, kuid mitte ainevahetus.
Uus!!: Elektrilaeng ja Suletud süsteem (füüsika) · Näe rohkem »
Tõmbejõud
Erinimeliste ehk vastasmärgiliste laengutega osakestele või kehadele (st ühele positiivse laenguga osakesele või kehale ning ühele negatiivse laenguga osakesele või kehale) mõjub vastastikku tõmbejõud.
Uus!!: Elektrilaeng ja Tõmbejõud · Näe rohkem »
Tõukejõud
Ühenimeliste ehk samamärgiliste laengutega (st kahele positiivse laenguga või kahele negatiivse laenguga) osakesele või kehale) osakestele või kehadele mõjub vastastikune tõukejõud.
Uus!!: Elektrilaeng ja Tõukejõud · Näe rohkem »
Võrdelisus
Muutujat y nimetatakse võrdeliseks ehk proportsionaalseks muutujaga x, kui nende muutujate kõikide väärtuste korral kehtib seos y.
Uus!!: Elektrilaeng ja Võrdelisus · Näe rohkem »