Kiiremini kui brauser!
74 suhted: Alus (keemia), Ammoniaak, Anood, Dielektrik, Dipool, Dissotsiatsioon, Dissotsiatsioon (keemia), DNA, Elektrijuht, Elektrijuhtivus, Elektrilaeng, Elektrivool, Elektrokeemia, Elektrolüüs, Elektron, Elektrood, Erikaal, Füsioloogia, Fosforhape, Funktsionaalrühm, Hape, Hapnik, Hüdroksiidid, Hüdroksiidioon, Homöostaas, Hormoonid, Ioon, Ioonikanal, Isolaator, Kaalium, Kaaliumhüdroksiid, Kaaliumkloriid, Kaltsium, Katood, Kütuseelement, Keemiline afiinsus, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Klaas, Kloor, Kloriidid, Kondensaator, Kontsentratsioon, Laeng, Lahus, Lahusti, Lämmastikhape, Lihas, Lihaskude, Magneesium, ..., Metallid, Molekul, Naatrium, Naatriumkloriid, Naatriumvesinikkarbonaat, Närv, Nõrk elektrolüüt, Neerud, Neuron, Niiskusmõõtur, Patarei, Püridiin, Polümeerid, Polüpeptiidid, Prooton, Rakumembraan, Süsihape, Süsihappegaas, Soolad, Tugev elektrolüüt, Väävelhape, Vesinik, Vesinikkarbonaadid, Vesinikkloriidhape. Laienda indeks (24 rohkem) »
Alus (keemia)
Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse hüdroksiidioone.
Uus!!: Elektrolüüt ja Alus (keemia) · Näe rohkem »
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Uus!!: Elektrolüüt ja Ammoniaak · Näe rohkem »
Anood
Tsinkanoodi elektronide liikummise ja elektrivoolu suuna illustratsioon Anood (kreeka k anodos tee ülespoole) on elektriseadme elektrood, millele liiguvad katoodilt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid.
Uus!!: Elektrolüüt ja Anood · Näe rohkem »
Dielektrik
Dielektrik ehk isoleeraine on väga suure eritakistusega (>108 Ω∙m) aine.
Uus!!: Elektrolüüt ja Dielektrik · Näe rohkem »
Dipool
Dipool (kreeka keele sõnadest dis kaks korda + polos telg, poolus) on kahest võrdsest lähestikku asetsevast, kuid vastandmärgilisest elektrilaengust või kahest magnetpoolusest (põhja- ja lõunapoolusest) koosnev süsteem.
Uus!!: Elektrolüüt ja Dipool · Näe rohkem »
Dissotsiatsioon
Dissotsiatsioon ehk dissotsieerumine (ladina sõnast dissociāto 'eraldamine, lahutamine') on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Elektrolüüt ja Dissotsiatsioon · Näe rohkem »
Dissotsiatsioon (keemia)
Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks.
Uus!!: Elektrolüüt ja Dissotsiatsioon (keemia) · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Elektrolüüt ja DNA · Näe rohkem »
Elektrijuht
Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.
Uus!!: Elektrolüüt ja Elektrijuht · Näe rohkem »
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Uus!!: Elektrolüüt ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: Elektrolüüt ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Uus!!: Elektrolüüt ja Elektrivool · Näe rohkem »
Elektrokeemia
Elektrokeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid.
Uus!!: Elektrolüüt ja Elektrokeemia · Näe rohkem »
Elektrolüüs
Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.
Uus!!: Elektrolüüt ja Elektrolüüs · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Elektrolüüt ja Elektron · Näe rohkem »
Elektrood
Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega.
Uus!!: Elektrolüüt ja Elektrood · Näe rohkem »
Erikaal
Erikaal (tähis \gamma) on aine ruumalaühiku kaal.
Uus!!: Elektrolüüt ja Erikaal · Näe rohkem »
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Uus!!: Elektrolüüt ja Füsioloogia · Näe rohkem »
Fosforhape
Fosforhape ehk ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mille keemiline valem on H3PO4.
Uus!!: Elektrolüüt ja Fosforhape · Näe rohkem »
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Uus!!: Elektrolüüt ja Funktsionaalrühm · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Elektrolüüt ja Hape · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Elektrolüüt ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüdroksiidid
Hüdroksiidid on keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.
Uus!!: Elektrolüüt ja Hüdroksiidid · Näe rohkem »
Hüdroksiidioon
Hüdroksiidioon Hüdroksiidioon on negatiivse laenguga OH-ioon, mis tekib aluste dissotsiatsioonil.
Uus!!: Elektrolüüt ja Hüdroksiidioon · Näe rohkem »
Homöostaas
Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus.
Uus!!: Elektrolüüt ja Homöostaas · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Elektrolüüt ja Hormoonid · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Elektrolüüt ja Ioon · Näe rohkem »
Ioonikanal
Alametitsiini ioonikanal Ioonikanal ehk ioonkanal on transmembraanne valk, kus membraani läbivatest valgumolekulidest moodustub kanal ehk poor.
Uus!!: Elektrolüüt ja Ioonikanal · Näe rohkem »
Isolaator
Keskpinge- (6–35 kV) õhuliini portselanisolaator Isolaator ehk elektriisolaator on elektriseadme element pingestatud juhtmete ja seadmeosade eraldamiseks kandekonstruktsioonidest, millele nad on kinnitatud.
Uus!!: Elektrolüüt ja Isolaator · Näe rohkem »
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Uus!!: Elektrolüüt ja Kaalium · Näe rohkem »
Kaaliumhüdroksiid
Kaaliumhüdroksiid (keemilise valemiga KOH) on keemiline aine.
Uus!!: Elektrolüüt ja Kaaliumhüdroksiid · Näe rohkem »
Kaaliumkloriid
220px 220px Kaaliumkloriid on keemiline aine valemiga KCl.
Uus!!: Elektrolüüt ja Kaaliumkloriid · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Elektrolüüt ja Kaltsium · Näe rohkem »
Katood
Katood (kreeka k kathodos tee allapoole) on elektriseadme elektrood, millelt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid ‒ ja liiguvad seadme sees vastaselektroodile ‒ anoodile.
Uus!!: Elektrolüüt ja Katood · Näe rohkem »
Kütuseelement
Elektrienergia saamine vesinikust Kütuseelement on keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat juurdeantava kütuse oksüdeerimisel vabaneva energia arvel.
Uus!!: Elektrolüüt ja Kütuseelement · Näe rohkem »
Keemiline afiinsus
Afiinsus keemias iseloomustab aine või funktsionaalrühma võimet reageerida mingi teise ainega.
Uus!!: Elektrolüüt ja Keemiline afiinsus · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Elektrolüüt ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Elektrolüüt ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Uus!!: Elektrolüüt ja Klaas · Näe rohkem »
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Uus!!: Elektrolüüt ja Kloor · Näe rohkem »
Kloriidid
Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Elektrolüüt ja Kloriidid · Näe rohkem »
Kondensaator
Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat.
Uus!!: Elektrolüüt ja Kondensaator · Näe rohkem »
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Uus!!: Elektrolüüt ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »
Laeng
Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakest ja on selle kõigis vastastikmõjudes jääv suurus.
Uus!!: Elektrolüüt ja Laeng · Näe rohkem »
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Uus!!: Elektrolüüt ja Lahus · Näe rohkem »
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Uus!!: Elektrolüüt ja Lahusti · Näe rohkem »
Lämmastikhape
Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.
Uus!!: Elektrolüüt ja Lämmastikhape · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Elektrolüüt ja Lihas · Näe rohkem »
Lihaskude
Lihaskude on loomorganismide kokkutõmbumisvõimelistest pikkadest lihasrakkudest koosnev kude, mille ülesanne on organismi liigutustalitlused.
Uus!!: Elektrolüüt ja Lihaskude · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Elektrolüüt ja Magneesium · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Elektrolüüt ja Metallid · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Elektrolüüt ja Molekul · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Elektrolüüt ja Naatrium · Näe rohkem »
Naatriumkloriid
Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.
Uus!!: Elektrolüüt ja Naatriumkloriid · Näe rohkem »
Naatriumvesinikkarbonaat
Naatriumvesinikkarbonaat pulbri kujul Naatriumvesinikkarbonaat ehk naatriumbikarbonaat ehk söögisooda on keemiline ühend valemiga NaHCO3.
Uus!!: Elektrolüüt ja Naatriumvesinikkarbonaat · Näe rohkem »
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Uus!!: Elektrolüüt ja Närv · Näe rohkem »
Nõrk elektrolüüt
Nõrk elektrolüüt on polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks (esineb lahuses nii molekulide kui ka ioonidena).
Uus!!: Elektrolüüt ja Nõrk elektrolüüt · Näe rohkem »
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Uus!!: Elektrolüüt ja Neerud · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Elektrolüüt ja Neuron · Näe rohkem »
Niiskusmõõtur
Psühromeeter Elektrooniline hügromeeter Juushügromeeter Niiskusmõõtur ehk hügromeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside (hrl õhu), vedelike või tahkiste niiskust.
Uus!!: Elektrolüüt ja Niiskusmõõtur · Näe rohkem »
Patarei
Patarei tingmärk Mitut tüüpi patareid Patarei on keemiline vooluallikas, mis koosneb ühest või mitmest galvaanielemendist või akust, mis muundavad salvestatud keemilise energia elektrienergiaks.
Uus!!: Elektrolüüt ja Patarei · Näe rohkem »
Püridiin
Püridiin on orgaaniline ühend, mis kuulub mittebensoidsete aromaatsete ühendite klassi.
Uus!!: Elektrolüüt ja Püridiin · Näe rohkem »
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Uus!!: Elektrolüüt ja Polümeerid · Näe rohkem »
Polüpeptiidid
Polüpeptiidid (ka peptiidahel või valguahel) on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad.
Uus!!: Elektrolüüt ja Polüpeptiidid · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Elektrolüüt ja Prooton · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Elektrolüüt ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Süsihape
Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3.
Uus!!: Elektrolüüt ja Süsihape · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Elektrolüüt ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Elektrolüüt ja Soolad · Näe rohkem »
Tugev elektrolüüt
Tugev elektrolüüt on elektrolüüt, mis vesilahuses laguneb täielikult ioonideks.
Uus!!: Elektrolüüt ja Tugev elektrolüüt · Näe rohkem »
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Uus!!: Elektrolüüt ja Väävelhape · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Elektrolüüt ja Vesinik · Näe rohkem »
Vesinikkarbonaadid
Vesinikkarbonaadid ehk bikarbonaadid on süsihappe (H2CO3) soolad, mille molekulides on ainult üks vesinikuaatom asendunud metalliaatomiga.
Uus!!: Elektrolüüt ja Vesinikkarbonaadid · Näe rohkem »
Vesinikkloriidhape
Soolhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.
Uus!!: Elektrolüüt ja Vesinikkloriidhape · Näe rohkem »
